+Artikkel 3 Finantskonglomeraadi määratlemise künnised
---+Artikkel 3 1.
---+Artikkel 3 2.
---+Artikkel 3 3.
---+Artikkel 3 3a.
---+Artikkel 3 4.
---+Artikkel 3 5.
---+Artikkel 3 6.
---+Artikkel 3 7.
---+Artikkel 3 8.
---+Artikkel 3 9.

Artikkel 3 Finantskonglomeraadi määratlemise künnised

1. Ülevaade

,
Artikkel 3 1.
Sedastamaks, et kontserni tegevus toimub peamiselt finantssektoris artikli 2 punkti 14 alapunkti b alapunkti i tähenduses, peaks kontserni reguleeritud ja reguleerimata finantssektori üksuste bilansimaht moodustama rohkem kui 40 % kogu kontserni bilansimahust.
Artikkel 3 2.
Selleks, et toiminguid eri finantssektorites võiks lugeda märkimisväärseks artikli 2 punkti 14 alapunkti a alapunkti iii või punkti 14 alapunkti b alapunkti iii tähenduses, ei tohiks iga finantssektori puhul kõnealuse finantssektori bilansimahu suhtarv võrreldes kontserni kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahuga ning sama finantssektori maksejõulisuse nõuete suhtarv võrreldes kontserni kuuluvate finantssektori üksuste kõigi maksejõulisuse nõuetega olla suuremad kui 10 %.

Käesoleva direktiivi rakendamisel on finantskonglomeraadi väikseim finantssektor see sektor, mille keskmine väärtus on kõige väiksem, ning finantskonglomeraadi kõige olulisem finantssektor on see, mille keskmine on suurim. Keskmise arvutamisel ning väikseima ja olulisima finantssektori kindlakstegemisel käsitletakse pangandussektorit ja investeerimisteenuste sektorit koos.

Varahaldusettevõtjad lisatakse sektorile, millesse nad kontsernisiseselt kuuluvad. Kui nad ei kuulu kontsernisiseselt ainult ühte sektorisse, lisatakse nad väikseimale finantssektorile.

Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad lisatakse sektorile, millesse nad kontsernisiseselt kuuluvad. Kui nad ei kuulu kontsernisiseselt ainult ühte sektorisse, lisatakse nad väikseimale finantssektorile.
Artikkel 3 3.
Eeldatakse, et valdkonnaülesed toimingud on samuti märkimisväärsed artikli 2 punkti 14 alapunkti a alapunkti iii või punkti 14 alapunkti b alapunkti iii tähenduses, kui kontserni väikseima finantssektori bilansimaht on suurem kui 6 miljardit eurot.

Kui kontserni puhul ei ole käesoleva artikli lõikes 2 osutatud künnis saavutatud, võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel otsustada, et kontserni ei käsitata finantskonglomeraadina. Nad võivad ka otsustada, et artiklite 7, 8 ja 9 sätteid ei kohaldata, kui nad leiavad, et kontserni kaasamine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse või selliste sätete kohaldamine ei ole vajalik või et see oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast ebasobiv või eksitav.

Käesoleva lõike kohastest otsustest teatatakse teistele pädevatele asutustele ja pädevad asutused avalikustavad need, välja arvatud erandjuhtudel.
Artikkel 3 3a.
Kui kontsern saavutab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud künnise, kuid väikseim sektor ei ületa 6 miljardit eurot, võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel otsustada, et kontserni ei käsitata finantskonglomeraadina. Nad võivad ka otsustada, et artiklite 7, 8 ja 9 sätteid ei kohaldata, kui nad leiavad, et kontserni kaasamine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse või selliste sätete kohaldamine ei ole vajalik või et see oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast ebasobiv või eksitav.

Käesoleva lõike kohastest otsustest teatatakse teistele pädevatele asutustele ja pädevad asutused avalikustavad need, välja arvatud erandjuhtudel.
Artikkel 3 4.

Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel võivad asjaomased pädevad asutused ühisel kokkuleppel teha järgmist:

▼M6

a) 

jätta artikli 6 lõikes 5 osutatud juhtudel üksus suhtarvude arvutamisel kõrvale, välja arvatud juhul, kui üksus on liikmesriigist kolinud kolmandasse riiki ja on tõendeid, et üksuse asukohta muudeti järelevalve vältimiseks;

▼B

b) 

võtta arvesse vastavust lõigetes 1 ja 2 kavandatud künnistele kolmel järjestikusel aastal, et vältida järske režiimimuudatusi, ja jätta sellise vastavuse arvesse võtmata, kui kontserni struktuuris on toimunud märkimisväärseid muudatusi;

▼M6

c) 

jätta kõrvale üks osalus või mitu osalust väikseimas sektoris, kui sellised osalused on finantskonglomeraadi määratlemise otsustav element ja need osalused kokku on täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast väheolulised.

▼B

Kui vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 on määratletud finantskonglomeraat, tehakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsused kõnealuse finantskonglomeraadi koordinaatori ettepaneku põhjal.
Artikkel 3 5.
Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks võivad asjaomased pädevad asutused erandjuhtudel ja ühisel nõusolekul asendada bilansimahul põhineva kriteeriumi ühe või mitme järgmise parameetriga või lisada neist ühe või mitu, kui nad leiavad, et need parameetrid on käesoleva direktiivi kohase täiendava järelevalve jaoks eriti olulised: tulude struktuur, bilansivälised toimingud, kogu valitsetav vara.
Artikkel 3 6.
Kui lõigete 1 ja 2 rakendamisel langevad neis lõigetes osutatud suhtarvud juba täiendava järelevalve objektiks olevate konglomeraatide puhul madalamale kui vastavalt 40 % ja 10 %, rakendatakse järskude režiimimuutuste välistamiseks järgmise kolme aasta jooksul madalamaid suhtarve, mis on vastavalt 35 % ja 8 %.

Kui juba täiendava järelevalve objektiks oleva konglomeraadi puhul langeb lõike 3 rakendamisel kontserni väikseima finantssektori bilansimaht alla 6 miljardi euro, kasutatakse järskude režiimimuutuste vältimiseks järgmise kolme aasta jooksul samal põhimõttel väiksemat näitajat suurusega 5 miljardit eurot.

Käesolevas lõikes osutatud ajavahemiku jooksul võib koordinaator muude asjaomaste pädevate asutuste nõusolekul otsustada, et lõpetatakse käesolevas lõikes osutatud madalamate suhtarvude või väiksemate summade kohaldamine.
Artikkel 3 7.
Käesolevas artiklis osutatud arvutused bilansi kohta tehakse kontserni üksuste koondbilansi kogumahu põhjal vastavalt nende raamatupidamise aastaaruannetele. Kõnealuse arvutuse jaoks võetakse ettevõtjaid, milles on osalus, arvesse lähtudes sellest summast nende bilansis, mis vastab kogu kontsernile kuuluvale proportsionaalsele osale. Kui olemas on konsolideeritud aastaaruanne, kasutatakse koondaruande asemel siiski seda.

Lõigetes 2 ja 3 osutatud maksejõulisuse nõuded arvutatakse vastavalt asjaomaste valdkondade eeskirjadele.
Artikkel 3 8.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 16 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 17 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 18 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) (edaspidi ühiselt „Euroopa järelevalveasutused”) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) kaudu välja ühised suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid käesoleva artikli lõigete 2, 3, 3a, 4 ja 5 kohaldamisel.
Artikkel 3 9.
Pädevad asutused hindavad täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist igal aastal uuesti ning vaatavad läbi käesolevas artiklis sätestatud kvantitatiivsed näitajad ja finantskontsernide suhtes kohaldatavad riskipõhised hinnangud.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid