XIX LISA
JUHISED XVIII LISAS ESITATUD TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMI TÄITMISEKS
1. Täiendavad seirevahendid
1.1. Üldteave
2. Kogurahastus sisaldab kõiki finantskohustusi, v.a tuletisinstrumente ja lühikesi positsioone.
3. Lahtise tähtajaga mis tahes rahastust, sh nõudmiseni hoiuste puhul, loetakse üleöö tähtaeguvaks.
4. Esialgne tähtaeg vastab rahastuse alguskuupäeva ja rahastuse lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastuse lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12. See tähendab, et kui on tegemist valikulisusega, nagu XXIII lisa punktis 12 osutatud juhul, võib rahastuse kirje esialgne tähtaeg olla alates selle alguskuupäevast möödunud ajast lühem.
5. Järelejäänud tähtaeg vastab aruandeperioodi lõpu ja rahastuse lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastuse lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12.
6. Kaalutud keskmise esialgse või järelejäänud tähtaja arvutamisel loetakse, et üleöise tähtajaga hoiused või lahtise tähtajaga mis tahes rahastus on ühepäevase tähtajaga.
7. Kui finantsinstitutsiooni vastaspool kasutab rahastamisel etteteatamistähtaega või tühistamise või ennetähtaegse väljavõtmise klauslit, eeldatakse esialgse ja järelejäänud tähtaja arvutamisel, et raha võetakse välja esimesel võimalikul kuupäeval.
8. Tähtajatute kohustuste korral, v.a kui on tegemist XXIII lisa punktis 12 osutatud valikulisusega, eeldatakse fikseeritud 20aastast esialgset ja järelejäänud tähtaega.
9. Oluliste valuutade kaupa aruandlusvormis C 67.00 osutatud protsendi künnise arvutamiseks kasutavad finantsinstitutsioonid künnist, mis on 1 % kõigis valuutades olevate kohustuste kogusummast.
1.2. Rahastuse kontsentratsioon vastaspoolte lõikes (C 67.00)
1. Et saaks koguda vastaspoolte lõikes vormis C 67.00 nõutud teavet aruandvate finantsinstitutsioonide rahastuse kontsentratsiooni kohta, peavad finantsinstitutsioonid kohaldama käesolevas jaos esitatud juhiseid.
2. Finantsinstitutsioonid esitavad vormi 1. jao ridadel 020–110 kümme olulisimat vastaspoolt või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohast omavahel seotud klientide rühma, kellelt saadud rahastus ületab neist vastaspooltest või omavahel seotud klientide rühmast igaühe puhul künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast. Kirjes 1.01 märgitakse vastaspool, kellelt saadud 1 % künnist ületav rahastuse summa on ühelt vastaspoolelt või omavahel seotud klientide rühmalt saadud summadest aruandekuupäeva seisuga kõige suurem. Kirjes 1.02 märgitakse 1 % künnist ületav suuruselt teise summa andnud vastaspool või omavahel seotud klientide rühm jne ülejäänud kirjete märkimisel.
3. Kui vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult ühel korral ja siis rühmas, kellelt saadud rahastuse summa on neist suurim.
4. Finantsinstitutsioonid kajastavad ülejäänud rahastuse kogusummat 2. jaos.
5. 1. jao („Kümme olulisimat vastaspoolt“) ja 2. jao (Kogu muu rahastus) summa võrdub finantsinstitutsiooni kogurahastusega tema bilansis vastavalt finantsaruandlusraamistikule (FINREP – kajastab finantskohustusi, mida on korrigeeritud tuletisinstrumentide ja lühikeste positsioonide väljajätmiseks kooskõlas 1.1 jao punktiga 2) nendel aruandeperioodidel, mil mõlemad aruanded on kättesaadavad (nt Finrep 1. kvartal ja C 67.00 märts/1. kvartal).
6. Finantsinstitutsioonid täidavad iga vastaspoole kohta kõik veerud 0010–0080.
7. Kui rahastust saadakse rohkem kui ühest tooteliigist, siis kajastatakse seda tooteliiki, mille osakaal saadud rahastuses on suurim. Aluseks olevate väärtpaberite hoidja võib kindlaks määrata lähtuvalt põhimõttest, et võimaluste piires tehakse selleks kõik endast olenev. Kui finantsinstitutsioonil on kontohaldurist panga ülesannete täitjana teavet väärtpaberite hoidja kohta, võtab ta seda summat vastaspoolte kontsentratsiooni kohta esitatavas aruandes arvesse. Kui väärtpaberite hoidja kohta teave puudub, ei ole asjaomast summat tarvis kajastada.
8. Juhised konkreetsete veergude kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Vastaspoole nimi
Veerus 0010 esitatakse kahanevas järjekorras, st saadud rahastuse summa suuruse järjekorras, iga sellise vastaspoole nimi, kellelt saadud rahastus ületab 1 % kohustuste kogusummast.
Märgitakse vastaspooleks oleva juriidilise isiku või füüsilise isiku nimi. Kui vastaspool on juriidiline isik, peab vastaspoole nimi olema selle juriidilise isiku täielik nimi, kust rahastus saadi, sealhulgas tuleb kooskõlas riikliku äriühinguõigusega esitada viited äriühingu liigile.
Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks vastaspooleks üksus, mis on finantsinstitutsiooni arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Igal muul juhul peab see vastama üksikule vastaspoolele.
|
|
0015
|
Kood
See kood on rea tunnus ja peab iga vastaspoole puhul olema kordumatu. Finantsinstitutsioonide ja kindlustusandjate korral peab see olema juriidilise isiku tunnus (LEI-kood). Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
0016
|
Koodi liik
Finantsinstitutsioonid märgivad ära, kas veerus 0015 esitatud kood on LEI-kood või muu kood.
Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0017
|
Riiklik kood
Kui finantsinstitutsioon kannab koodiveergu LEI-koodi, võib ta lisaks esitada ka riikliku koodi.
|
|
0030
|
Vastaspoole sektor
Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt [FINREPi] majandussektorite klassidest (käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa):
i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.
Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.
|
|
0040
|
Vastaspoole residentsus
Kasutatakse vastaspoole asutamise riigi ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).
Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.
|
|
0050
|
Tooteliik
Veerus 0010 loetletud vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab emiteeritud tootele, milles rahastus saadi (või milles kombineeritud tooteliikide puhul saadi suurim osa rahastusest), kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:
UWF (unsecured wholesale funding obtained from financial customers) – finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastus, sealhulgas pankadevaheline rahastus;
UWNF (unsecured wholesale funding obtained from non-financial customers) – finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastus;
SFT (securities financing transaction) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest saadud rahastus;
CB (covered bonds) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist saadud rahastus;
ABS (asset backed securities) – varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist saadud rahastus;
CBM (Central bank funding related to monetary policy operations) keskpangalt saadud rahastus seoses rahapoliitika operatsioonidega
IGUWF (unsecured wholesale funding obtained from intragroup counterparties) – grupisisestelt vastaspooltelt saadud tagamata hulgirahastus;
IGSWF (secured wholesale funding obtained from intragroup counterparties) – grupisisestelt vastaspooltelt saadud tagatud hulgirahastus;
OSWF (other secured wholesale funding) – muu tagatud hulgirahastus;
OFP (other funding products) – muud rahastamistooted, nt jaerahastus.
|
|
0060
|
Saadud summa
Veerus 0010 märgitud vastaspooltelt saadud rahastuse kogusummat kajastatakse veerus 0060 ning finantsinstitutsioonid esitavad seal bilansilise väärtuse.
|
|
0070
|
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg
Veerus 0010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 0060 kajastatud rahastuse summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0070.
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastuse esialgsete tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastuses.
Tähtajatute kohustuste puhul võtavad finantsinstitutsioonid arvesse fikseeritud 20aastast tähtaega ja nõudehoiuste puhul ühepäevast tähtaega.
|
|
0080
|
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
Veerus 0010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 0060 kajastatud rahastuse summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0080.
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse vastaspooltelt saadud rahastuse järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastuses.
Tähtajatute kohustuste puhul võtavad finantsinstitutsioonid arvesse fikseeritud 20aastast tähtaega ja nõudehoiuste puhul ühepäevast tähtaega.
|
1.3. Rahastuse kontsentratsioon tooteliikide lõikes (C 68.00)
1. Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva finantsinstitutsiooni rahastuse kontsentratsiooni kohta tooteliikide lõikes, jaotatuna rahastusliikidesse kooskõlas alljärgnevate ridade kohta esitatud juhistega.
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. Jaerahastus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiused ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6 osutatud jaevõlakirjad.
|
|
0020
|
1.1. millest: nõudmiseni hoiused
Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad nõudmiseni hoiused.
|
|
0031
|
1.2. millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta
Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta.
|
|
0041
|
1.3. millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta
Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta.
|
|
0070
|
1.4. Säästukontod
Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad säästukontod, millel on üks järgmistest tunnustest:
— mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva
— mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg.
Seda rida ei kajastata.
|
|
0080
|
1.4.1. mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva
Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad säästukontod, mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva.
|
|
0090
|
1.4.2. mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg
Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad säästukontod, mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg.
|
|
0100
|
2. Hulgirahastus
Kõik vastaspooled, v.a määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiuste puhul.
Seda rida ei kajastata.
|
|
0110
|
2.1. Tagamata hulgirahastus
Tagamata rahastuse korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiuste puhul.
|
|
0120
|
2.1.1. millest: finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused
Real 0110 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mille moodustavad finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused.
Sellel real ei kajastata keskpangalt saadud rahastust.
|
|
0130
|
2.1.2. millest: finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused
Real 0110 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mille moodustavad finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused.
Sellel real ei kajastata keskpangalt saadud rahastust.
|
|
0140
|
2.1.3. millest: grupisisestelt üksustelt saadud laenud ja hoiused
Real 0110 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mille moodustavad grupisisestelt üksustelt saadud laenud ja hoiused, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses.
Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastust kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.
|
|
0150
|
2.2. Tagatud hulgirahastus
Tagatud rahastuse korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiuste puhul.
|
|
0160
|
2.2.1. millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest.
|
|
0170
|
2.2.2. millest: pandikirjade emissioonid
Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjade emissioonist.
|
|
0180
|
2.2.3. millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid
Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mis on saadud varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist.
|
|
0190
|
2.2.4. millest muud finantskohustused kui tuletisinstrumendid ja lühikesed positsioonid grupisisestelt üksustelt
Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv grupisisestelt üksustelt saadud rahastus, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses.
Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastust kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.
|
2. Finantsinstitutsioonid täidavad iga tooteliigi kohta kõik veerud 0010–0050.
3. Ridadel 1 („jaerahastus“), 2.1 („tagamata hulgirahastus“) ja 2.2 („tagatud hulgirahastus“) esitatud arvnäitajad võivad sisaldada laiapõhjalisemaid tooteliike kui alusvarana rea „millest:“ all nimetatud kirjed.
4. Selles vormis ei kajastata omakapitali.
5. Juhised konkreetsete veergude kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Saadud bilansiline väärtus
Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tooteliigist saadud rahastuse bilansiline väärtus esitatakse vormi veerus 0010.
|
|
0020
|
Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga
Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tooteliigist saadud ja veerus 0010 esitatud rahastuse kogusumma osa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
Märkus: veerus „Toote nimetus“ loetletud iga tooteliigi kohta veergudes 0020 ja 0030 esitatud summad peavad võrduma veerus 0010 esitatud saadud kogusummaga.
|
|
0030
|
Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga
Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tooteliigist saadud ja veerus 0010 esitatud rahastuse kogusumma osa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
Märkus: veerus „Toote nimetus“ loetletud iga tooteliigi kohta veergudes 0020 ja 0030 esitatud summad peavad võrduma veerus 0010 esitatud saadud kogusummaga.
|
|
0040
|
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg
Veerus „Toote nimetus“ loetletud tooteliigi kohta kajastatakse veerus 0010 märgitud saadud rahastuse summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) veerus 0040.
Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastuse keskmise esialgse tähtajana (päevades). Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal selle tooteliigi kõigist emiteerimistest kokku saadud rahastuses.
|
|
0050
|
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg
Veerus „Toote nimetus“ loetletud tooteliigi kohta kajastatakse veerus 0010 märgitud saadud rahastuse summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) veerus 0050.
Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastuse järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal kõnealuse tooteliigi kõigist emiteerimistest saadud kogurahastuses.
|
1.4. Erineva tähtajaga rahastuse hinnad (C 69.00)
1. Finantsinstitutsioonid esitavad vormis C 69.00 järgmiste esialgsete tähtaegade kaupa nõutud teabe tehingumahtude kohta ning aruandeperioodil saadud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasoleva rahastuse eest finantsinstitutsiooni makstud hindade kohta:
a)
üleöö (veerud 0010 ja 0020);
b)
pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 0030 ja 0040);
c)
pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 0050 ja 0060);
d)
pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 0070 ja 0080);
e)
pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 0090 ja 0100);
f)
pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 0110 ja 0120);
g)
pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 0130 ja 0140);
h)
pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 0150 ja 0160);
i)
pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 0170 ja 0180).
Valuuta ümberhindluse korral ei hangita algses valuutas uut rahastust ja aruandev finantsinstitutsioon ei ole maksnud midagi rohkem kui algne hind vahendite esmasel hoiustamisel. Seega ei kajastata selles vormis valuuta ümberhindlusest tingitud positiivset juurdekasvu.
Rahastamisallikaid, mille esialgne tähtaeg on üle 10 aasta, ei kajastata.
2. Saadud rahastuse lõpptähtaegade kindlaksmääramisel ei võta finantsinstitutsioonid arvesse tehingupäeva ja arvelduspäeva vahelist aega; see tähendab, et näiteks kahe nädala jooksul arveldatavat kolmekuulist kohustust kajastatakse 3kuulise lõpptähtaja all (veergudes 0070 ja 0080).
3. Iga tähtajaklassi vasakus veerus kajastatav intressivahe (spread) on üks järgmistest:
4. intressivahe, mis kuuluks finantsinstitutsiooni poolt tasumisele kuni üheaastaste kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks oleks toimunud vahetus asjaomase valuuta puhul võrdlusaluseks oleva üleööindeksi vastu;
5. intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele üle üheaastase esialgse tähtajaga kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks toimuks vahetus asjaomase valuuta asjakohaseks kolmekuuliseks võrdlusaluseks oleva indeksi vastu (nt euro puhul kolme kuu euribor).
6. Üksnes alapunktide a ja b kohase intressivahe arvutamiseks võib finantsinstitutsioon varasema kogemuse põhjal määrata esialgse tähtaja kindlaks valikulisust arvesse võttes või seda arvesse võtmata, nagu on asjakohane.
7. Intressivahesid kajastatakse baaspunktides, ja kui uus rahastus on odavam kui asjaomase võrdlusaluse puhul, miinusmärgiga. Need arvutatakse kaalutud keskmisena.
8. Erinevate emissioonide/hoiuste/laenude eest tasumisele kuuluva keskmise intressivahe arvutamisel arvutavad finantsinstitutsioonid kogumaksumuse emissiooni valuutas, võtmata sealjuures arvesse välisvaluuta vahetustehinguid, kuid võttes arvesse mis tahes preemiaid või diskontosid ja tasumisele või laekumisele kuuluvaid teenustasusid, võttes arvutamisel aluseks mis tahes teoreetilise või tegeliku intressimäära vahetustehingu lõpptähtaja, mis langeb kokku kohustuse lõpptähtajaga. Intressivahe on kohustuse intressimäär miinus vahetuslepingu intressimäär.
9. Veerus „Kirje“ loetletud rahastuse kategooriatest saadud rahastuse summa esitatakse asjakohase tähtajaklassi veerus „Maht“.
10. Veerus „Maht“ kajastavad finantsinstitutsioonid esialgse tähtaja lõikes asjakohase tähtajaklassi jooksul saadud uue rahastuse bilansilist väärust.
11. Nagu kõigi muude kirjete puhul, nii kajastavad finantsinstitutsioonid ka bilansiväliste kohustuste all üksnes bilansis kajastatud asjaomaseid summasid. Finantsinstitutsioonile antud bilansivälist kohustust kajastatakse vormis C 69.00 alles pärast kasutuselevõttu. Kasutuselevõtu korral kajastatav maht ja intressivahe vastavad aruandeperioodi lõpu seisuga kasutatud summadele ja kehtivale intressivahele. Kui kasutuselevõttu ei saa finantsinstitutsiooni otsusel pikendada, kajastatakse kasutuselevõtu tegelikku tähtaega. Kui finantsinstitutsioon on vahendit kasutama asunud juba eelmise aruandeperioodi lõpus ja kui finantsinstitutsioon on seejärel vahendi kasutamist suurendanud, kajastatakse ainult lisaks kasutusele võetud summat.
12. Jaeklientide hoiused on delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud hoiused.
13. Aruandeperioodi jooksul pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt avatud rahastuse puhul kajastatakse sel ajal (st aruandeperioodi lõpus) kehtivate intressivahede keskmist. Vormi C 69.00 täitmisel loetakse pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasolevat rahastust uueks rahastuseks.
14. Erandina jao 1.4 muudest osadest kajastatakse nõudmiseni hoiuste mahtu ja intressivahet ainult siis, kui hoiustajal ei olnud eelmisel aruandeperioodil nõudmiseni hoiust või kui võrreldes eelmise aruandekuupäevaga on hoiustatavat summat suurendatud; viimasel juhul käsitatakse suurendamist uue rahastusena. Intressivahet arvestatakse selle perioodi lõpu seisuga.
15. Kui esitatavad andmed puuduvad, jäetakse intressivahet kajastavad lahtrid tühjaks.
16. Selles vormis ei kajastata omakapitali.
17. Konkreetsete ridade täitmise juhised.
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1 Rahastus kokku
Kogu rahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe saadakse kõigi järgmiste tähtaegade puhul järgmiselt:
a) üleöö (veerud 0010 ja 0020);
b) pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 0030 ja 0040);
c) pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 0050 ja 0060);
d) pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 0070 ja 0080);
e) pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 0090 ja 0100);
f) pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 0110 ja 0120);
g) pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 0130 ja 0140);
h) pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 0150 ja 0160);
i) pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 0170 ja 0180).
|
|
0020
|
1.1 Jaerahastus
Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas kajastatud saadud jaerahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
0030
|
1.2 Tagamata hulgirahastus
Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas kajastatud saadud tagamata hulgirahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
0035
|
1.2.1 millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid
Kirjes 1.2 kajastatud tagamata hulgirahastuse hulgas kajastatud saadud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
0045
|
1.3 Tagatud rahastus (mitte keskpank)
Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas kajastatud muult vastaspoolelt kui keskpank saadud tagatud rahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
0065
|
1.3.1 millest: pandikirjad
Kirjes 1.3 kajastatud tagatud rahastuse hulgas kajastatud kõigi finantsinstitutsiooni enda varasid koormavate pandikirja emissioonide kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
0075
|
1.3.2 millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid
Kirjes 1.3 kajastatud tagatud rahastuse hulgas kajastatud emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.
|
|
0080
|
1.4 Muu rahastus
Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas sellise rahastuse (sealhulgas keskpankadelt saadud tagatud rahastus) kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe, mis ei kuulu kirjete 1.1–1.3 alla.
|
1.5. Rahastuse pikendamine (C 70.00)
1. Selle vormiga kogutakse teavet tähtaeguva rahastuse ja saadud uue rahastuse mahu kohta, st „rahastuse pikendamise“ kohta päevade kaupa aruandekuupäevale eelneva kuu jooksul.
2. Finantsinstitutsioonid kajastavad (kalendripäevades) oma tähtaeguvat rahastust kõikides järgmistes tähtajaklassides nende esialgse tähtaja alusel:
a)
üleöö (veerud 0010–0040);
b)
1 päev kuni 7 päeva (veerud 0050–0080);
c)
7 päev kuni 14 päeva (veerud 0090–0120);
d)
14 päeva kuni 1 kuu (veerud 0130–0160);
e)
1 kuu kuni 3 kuud (veerud 0170–0200);
f)
3 kuu kuni 6 kuud (veerud 0210–0240);
g)
üle 6 kuu (veerud 0250–0280).
3. Igas punktis 2 kirjeldatud tähtajaklassis kajastatakse tähtaeguvat summat vasakus veerus, pikendatud rahastuse summa esitatakse veerus „Pikendamine“, uued saadud vahendid veerus „Uued vahendid“ ja netoerinevus, mille leidmiseks liidetakse uued vahendid ja pikendatavad vahendid ning lahutatakse tähtaeguvad vahendid, esitatakse paremas veerus.
4. Netorahavoogude kogusumma esitatakse veerus 290 ja see võrdub kõigis veergudes „Neto“ (0040, 0080, 0120, 0160, 0200, 0240 ja 0280) esitatud arvude summaga.
5. Tähtaeguva rahastuse keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0300.
6. Pikendatavate vahendite rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0310.
7. Uue rahastuse keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0320.
8. Tähtaeguv summa koosneb kõikidest kohustustest, millest rahastuse pakkuja sai lepinguliselt loobuda või mis kuulusid aruandeperioodi vastaval päeval tasumisele. Seda kajastatakse alati plussmärgiga.
9. Veeru „Pikendamine“ summa koosneb punktides 2 ja 3 määratletud tähtaeguvast summast, mis on aruandeperioodi vastaval päeval finantsinstitutsiooni käes. Seda kajastatakse alati plussmärgiga. Kui rahastuse tähtaeg on pikendamise tulemusel muutunud, kajastatakse rahastuse pikendamise all esitatavat summat uuele tähtajale vastavas tähtajaklassis.
10. Veeru „Uued vahendid“ summa koosneb aruandeperioodi vastava päeva seisuga tegelikult juurde tulnud vahenditest. Seda kajastatakse alati plussmärgiga.
11. Netosumma all peetakse silmas teatava esialgse tähtaja piires aruandeperioodi vastava päeva seisuga rahastuses toimunud muutust ning selle arvutamiseks lisatakse netoveerus uutele vahenditele pikendatavad vahendid ja lahutatakse tähtaeguvad vahendid.
12. Juhised konkreetsete veergude kohta.
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010–0040
|
Üleöö
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 0010 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 0020 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 0030 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva päevase rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue päevase rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0040 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0050–0080
|
> 1 päev ≤ 7 päeva
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 0050 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 0060 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 0070 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0080 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0090–0120
|
> 7 päeva ≤ 14 päeva
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 0090 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1– 2 nädalat esitatakse veerus 0100 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 0110 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0120 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0130–0160
|
> 14 päeva ≤ 1 kuu
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 0130 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 0140 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 0150 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0160 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0170–0200
|
> 1 kuu ≤ 3 kuud
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 0170 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 0180 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 0190 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0200 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0210–0240
|
> 3 kuud ≤ 6 kuud
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus kolm kuni kuus kuud esitatakse veerus 0210 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus kolm kuni kuus kuud esitatakse veerus 0220 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus kolm kuni kuus kuud esitatakse veerus 0230 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0240 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0250–0280
|
> 6 kuud
Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga üle kuue kuu esitatakse veerus 0250 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.
Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga üle kuue kuu esitatakse veerus 0260 ridadel 1.1–1.31.
Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga üle kuue kuu esitatakse veerus 0270 ridadel 1.1–1.31.
Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0280 ridadel 1.1–1.31.
|
|
0290
|
Netorahavood kokku
Netorahavoogude kogusumma, mis võrdub kõigis veergudes „Neto“ (0040, 0080, 0120, 0160, 0200, 0240, 0280) esitatud arvude summaga, esitatakse veerus 0290.
|
|
0300–0320
|
Keskmine tähtaeg (päevades)
Kõigi tähtaeguvate vahendite kaalutud keskmist tähtaega (päevades) kajastatakse veerus 0300. Kõigi pikendatavate vahendite rahastamise kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0310, kõigi uute vahendite kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0320.
|