Artikkel 8 Üldsätted väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks põhimeetodi kohaselt

Artikkel 8

Üldsätted väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks põhimeetodi kohaselt

1.  Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste korral, mille puhul raamatupidamisväärtuse muutus mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid ainult osaliselt või ei mõjutagi neid, tuleb väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutada ainult raamatupidamisväärtuse muutus selle osa põhjal, mis mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid.

2.  Artiklites 14–17 kirjeldatud kategooria tasandi väärtuse täiendavate korrigeerimiste osas peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud püüdma saavutada usaldusväärse väärtuse kindlustaseme, mis on võrdväärne artiklites 9–13 sätestatuga.

3.  Väärtuse täiendavate korrigeerimistena käsitatakse kindlaks määratud usaldusväärse väärtuse saavutamiseks vajalike väärtuse korrigeerimiste seda osa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes kohaldatud mis tahes korrigeerimist, mille kohta saab kindlaks teha, et see on seotud hindamise ebakindluse sama allikaga kui väärtuse täiendav korrigeerimine. Kui ei ole võimalik kindlaks teha, et krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes kohaldatud korrigeerimine on seotud väärtuse täiendava korrigeerimise konkreetse kategooriaga tasandil, millel asjaomased väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse, ei võeta seda korrigeerimist väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamisel arvesse.

4.  Väärtuse täiendavad korrigeerimised on alati positiivsed, sealhulgas ka hinnatava riskipositsiooni tasandil, kategooria tasandil ning nii enne kui ka pärast agregeerimist.