III PEATÜKK PÕHIMEETOD VÄÄRTUSE TÄIENDAVATE KORRIGEERIMISTE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

Artikkel 7

Ülevaade põhimeetodist

1.  Põhimeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised kaheastmelise lähenemisviisi kohaselt:

2.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kategooria tasandi väärtuse täiendavad korrigeerimised ühel järgmistest viisidest:

Esimese lõigu punkti b alapunkti i kohaldamisel tähendab realiseerimata kasum õiglase väärtuse muutust, kui see on positiivne, alates kauplemise algusest, lähtudes lihtjärjekorra (FIFO) põhimõttest.

Artikkel 8

Üldsätted väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamiseks põhimeetodi kohaselt

1.  Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste korral, mille puhul raamatupidamisväärtuse muutus mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid ainult osaliselt või ei mõjutagi neid, tuleb väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutada ainult raamatupidamisväärtuse muutus selle osa põhjal, mis mõjutab esimese taseme põhiomavahendeid.

2.  Artiklites 14–17 kirjeldatud kategooria tasandi väärtuse täiendavate korrigeerimiste osas peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud püüdma saavutada usaldusväärse väärtuse kindlustaseme, mis on võrdväärne artiklites 9–13 sätestatuga.

3.  Väärtuse täiendavate korrigeerimistena käsitatakse kindlaks määratud usaldusväärse väärtuse saavutamiseks vajalike väärtuse korrigeerimiste seda osa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes kohaldatud mis tahes korrigeerimist, mille kohta saab kindlaks teha, et see on seotud hindamise ebakindluse sama allikaga kui väärtuse täiendav korrigeerimine. Kui ei ole võimalik kindlaks teha, et krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglase väärtuse suhtes kohaldatud korrigeerimine on seotud väärtuse täiendava korrigeerimise konkreetse kategooriaga tasandil, millel asjaomased väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse, ei võeta seda korrigeerimist väärtuse täiendavate korrigeerimiste arvutamisel arvesse.

4.  Väärtuse täiendavad korrigeerimised on alati positiivsed, sealhulgas ka hinnatava riskipositsiooni tasandil, kategooria tasandil ning nii enne kui ka pärast agregeerimist.

Artikkel 9

Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse hinnatava riskipositsiooni tasandil (individuaalsed, turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised).

2.  Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus võib olla null ainult siis, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

3.  Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine ei tohi olla null, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise hindamisel kasutama artiklis 3 osutatud andmeallikaid. Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse sellisel juhul lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud viisil.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtuse täiendavad korrigeerimised kõigi asjaomases hindamismudelis kasutatud hindamissisenditega seotud hinnatavate riskipositsioonide puhul.

▼C1

▼B

5.  Turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised määratakse kindlaks järgmiselt:

6.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses turuhindade ebakindlusega, kohaldades individuaalsetele, turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

Artikkel 10

Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised arvutatakse hinnatava riskipositsiooni tasandil (individuaalsed, positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised).

2.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing on hinnatava riskipositsiooni puhul arvutanud turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väljumishinna põhjal, võib positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus olla null.

3.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõikes 5 osutatud erandit, võib positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise väärtus olla null, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing esitab tõendid selle kohta, ta on 90 % kindel, et asjaomastest hinnatavatest riskipositsioonidest väljumiseks parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga on piisavalt likviidsust.

4.  Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine sulgemiskulude tõttu ei tohi olla null, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 3 osutatud andmeallikaid. Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse sellisel juhul käesoleva artikli lõigetes 5 ja 6 kirjeldatud viisil.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised kõigi asjaomases hindamismudelis kasutatud hindamissisenditega seotud hinnatavate riskipositsioonide puhul.

6.  Positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavad korrigeerimised määratakse kindlaks järgmiselt:

7.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses positsioonide sulgemiskuludega, kohaldades individuaalsetele, positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

Artikkel 11

Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise iga hindamismudeli puhul (individuaalne, mudeliriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine), võttes arvesse hindamismudeli riski, mis on põhjustatud asjaolust, et turuosalised võivad kasutada mitmeid erinevaid mudeleid või erinevalt kalibreeritud mudeleid, ning konkreetse hinnatava toote kindla väljumishinna puudumist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta arvesse hindamismudeli riski, mis tuleneb turupõhiste parameetrite põhisest kalibreerimisest; seda kajastatakse vastavalt artiklile 9.

2.  Mudeliriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine arvutatakse ühe lõigetes 3 ja 4 osutatud meetodi kohaselt.

3.  Võimaluse korral arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, määrates kindlaks usutavate väärtuste vahemiku, mis põhineb alternatiivsetel asjakohastel modelleerimise ja kalibreerimise meetoditel. Sellisel juhul hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, millise saadud väärtuste vahemiku punkti puhul on neil 90 % kindlus, et nad saavad hinnatavast riskipositsioonist väljuda sama või parema hinnaga.

4.  Kui neil ei ole võimalik kasutada lõike 3 kohast meetodit, kasutavad nad mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise leidmiseks eksperdipõhist meetodit.

5.  Eksperdipõhise meetodi puhul võetakse arvesse kõike järgmist:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliste mudelite suhtes seda meetodit kohaldatakse ning millist metoodikat väärtuse täiendava korrigeerimise kindlaksmääramiseks kasutatakse.

6.  Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõikes 4 kirjeldatud meetodit, tuleb selle usaldusväärsust igal aastal järgmiste aspektide võrdlemise teel kinnitada:

7.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise seoses mudeliriskiga, kohaldades individuaalsetele, mudeliriskiga seotud väärtuse täiendavatele korrigeerimistele kas 1. või 2. meetodi valemeid, mis on esitatud lisas.

Artikkel 12

Realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, et kajastada hindamise ebakindlust vajalikus korrigeerimises kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, et hõlmata vastaspoole tuletisinstrumentide positsioonidega seotud makseviivitusest tingitud oodatavate kahjude jooksev väärtus.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse väärtuse täiendava korrigeerimise elemendi, mis on seotud turuhindade ebakindlusega. Väärtuse täiendava korrigeerimise element, mis on seotud positsioonide sulgemiskulusid puudutava ebakindlusega, lisatakse positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse. Väärtuse täiendava korrigeerimise element, mis on seotud mudeliriskiga, lisatakse mudeliriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse.

Artikkel 13

Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, et kajastada hindamise ebakindlust rahastamiskuludes, mida kasutatakse väljumishinna arvutamisel asjakohase raamatupidamistava kohaselt.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad turuhindade ebakindlusega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse väärtuse täiendava korrigeerimise elemendi, mis on seotud turuhindade ebakindlusega. Väärtuse täiendava korrigeerimise element, mis on seotud positsioonide sulgemiskulusid puudutava ebakindlusega, lisatakse positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise kategooriasse. Väärtuse täiendava korrigeerimise element, mis on seotud mudeliriskiga, lisatakse mudeliriskiga seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste kategooriasse.

Artikkel 14

Kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud leiavad hinnatavate kontsentreeritud positsioonide puhul kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise (individuaalne, kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine) järgmise kolmeastmelise lähenemisviisi kohaselt:

2.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel võetakse hinnatavate kontsentreeritud positsioonide kindlaksmääramisel arvesse kõike järgmist:

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise puhul kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise individuaalsete, kontsentreeritud positsioonidega seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste summana.

Artikkel 15

Tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendavad korrigeerimised seoses turuhindade ebakindluse ja positsioonide sulgemiskuludega, mis viitavad positsioonist täielikult väljumisele, võib tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine olla null.

2.  Kui hinnatava riskipositsiooni väärtuse täiendav korrigeerimine ei tohi olla null lõike 1 kohaselt, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise (individuaalne, tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendav korrigeerimine), võttes arvesse halduskulusid ja tulevasi riskimaandamiskulusid selliste hinnatavate riskipositsioonide oodatava hoidmisperioodi jooksul, mille puhul ei kohaldata otsest väljumishinda positsioonide sulgemiskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise puhul, diskonteerituna, kasutades määra, mis on lähedane riskivaba määraga.

3.  Lõike 2 kohaldamisel hõlmavad tulevased halduskulud kõiki tööjõuga seotud lisakulusid ja püsikulusid, mis portfelli haldamisel tõenäoliselt tekivad, kuid võib eeldada, et portfelli kahanedes kahanevad ka need kulud.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise puhul kategooria tasandi väärtuse kogu täiendava korrigeerimise individuaalsete, tulevaste halduskuludega seotud väärtuse täiendavate korrigeerimiste summana.

Artikkel 16

Ennetähtaegse lõpetamisega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad ennetähtaegse lõpetamisega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise leidmisel arvesse klientide tehingute mittelepingukohasest ennetähtaegsest lõpetamisest tingitud võimalikke kahjusid. Ennetähtaegse lõpetamisega seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamisel võetakse arvesse klientide selliste tehingute protsentuaalset osakaalu, mis on varem ennetähtaegselt lõpetatud, ja sellistel juhtudel tekkinud kahjusid.

Artikkel 17

Operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise arvutamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud leiavad operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendava korrigeerimise, hinnates võimalikke kahjusid, mis võivad tekkida hindamisprotsessidega seotud operatsiooniriski tulemusel. See näitaja hõlmab hinnangut sellistele hinnatavatele positsioonidele (sh õiguslikest vaidlustest tingitud), mida peetakse bilansi vastavusse viimise protsessis ohus olevateks.

2.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab operatsiooniriskiga seoses täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid, nagu täpsustatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 4. peatükis, võib operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine olla null, tingimusel et ta esitab tõendeid selle kohta, et hindamisprotsessidega seotud operatsiooniriski, mis on määratud kindlaks vastavalt lõikele 1, on täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kohastes arvutustes täielikult arvesse võetud.

3.  Muudel juhtudel kui need, millele on osutatud lõikes 2, võrdub krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvutatav operatsiooniriskiga seotud väärtuse täiendav korrigeerimine10 %ga turuhindade ebakindluse ja positsioonide sulgemiskuludega seotud kategooria tasandi väärtuse täiendavate korrigeerimiste koondsummast.