|
+II LISA TUNDLIKE JA VÄHEM TUNDLIKE ALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID |
II LISA TUNDLIKE JA VÄHEM TUNDLIKE ALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDII LISA TUNDLIKE JA VÄHEM TUNDLIKE ALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID A. Tundlikud alad Veekogu tuleb määrata tundlikuks alaks, kui ta kuulub ühte järgmistest rühmadest: a) looduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealad ja rannikuveed, mis on eutrofeerunud või võivad lähitulevikus eutrofeeruda, kui kaitsemeetmeid ei võeta. Otsustades, milliseid toitaineid tuleb heitvee täiendava puhastamise teel vähendada, võib võtta arvesse järgmisi tegureid: i) järved ja järvedeni/veehoidlateni/kinniste lahtedeni viivad kesise veevahetusega ojad, kus võib esineda toitainete akumuleerumist. Nendel aladel tuleks kõrvaldada ka fosfor, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et see ei avalda veekogu eutrofeerumisele mingit mõju. Suurte linnastute heitvete puhul võib kaaluda ka lämmastiku kõrvaldamist; ii) kesise veevahetusega või palju toitaineid vastuvõtvad suudmealad, lahed ja muud rannikuveed. Väikelinnastute heitveed ei ole nendele aladele harilikult probleemiks, kuid suurlinnastute heitvetest tuleks eemaldada fosfor ja/või lämmastik, välja arvatud juhul kui suudetakse tõestada, et see ei avalda eutrofeerumisele mingit mõju; b) joogivee võtmiseks mõeldud mage pinnavesi, mis võib sisaldada nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/440/EMÜ (liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta) ( 7 ) sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui meetmeid ei võeta; c) alad, kus nõukogu direktiivide täitmiseks on vaja põhjalikumat puhastust, kui on ette nähtud käesoleva direktiivi artikliga 4. B. Vähem tundlikud alad Mereveekogu või -ala võib määrata vähem tundlikuks alaks, kui sellesse juhitav heitvesi ei kahjusta keskkonda selle ala morfoloogia, hüdroloogia või seal valitsevate hüdrauliliste tingimuste tõttu. Vähem tundlikke alasid kindlaks määrates arvestavad liikmesriigid ohuga, et nendele aladele juhitud heitvesi võib kanduda piirnevatele aladele, kus see võib keskkonda kahjustada. Liikmesriigid tunnustavad väljaspool nende siseriiklikku jurisdiktsiooni asuvate tundlike alade olemasolu. Vähem tundlike alade kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmisi tegureid: avatud lahed, suudmealad ja muud rannikuveed, kus on hea veevahetus ja ei esine eutrofeerumist või hapnikukadu või mille suhtes peetakse ebatõenäoliseks, et neis tekib neisse juhitud asulareovee tõttu eutrofeerumine või hapnikukadu. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|