|
+II LISA Suplusvee hindamine ja klassifikatsioon |
II LISA Suplusvee hindamine ja klassifikatsioonII LISA Suplusvee hindamine ja klassifikatsioon 1. Halb kvaliteet Suplusveekogu klassifitseeritakse “halvaks”, kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta ( 14 ) on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused ( 15 ) halvemad ( 16 ) kui “piisava kvaliteedi” väärtused I lisa veerus D. 2. Piisav kvaliteet Suplusveekogu klassifitseeritakse “piisavaks”: 1) kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused võrdsed I lisa veerus D esitatud “piisava” väärtustega või nendest paremad ( 17 ), ja 2) juhul kui suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et: i) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire, eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajaduse korral suplemist keelates; ii) võetakse tarvitusele asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks ning iii) proovide arv, mida ei võetud arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 6 lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15 % kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem. 3. Hea kvaliteet Suplusveekogu klassifitseeritakse “heaks”: 1) kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused võrdsed I lisa veerus C esitatud “hea kvaliteedi” väärtustega või nendest paremad (17) , ja 2) juhul kui suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et: i) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajaduse korral suplemist keelates; ii) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks ja iii) proovide arv, mida ei võetud arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 6 lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15 % kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem. 4. Väga hea kvaliteet Suplusveekogu klassifitseeritakse “väga heaks”: 1) kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste loendite protsentiili väärtused võrdsed I lisa veerus B esitatud “väga hea kvaliteedi” väärtustega või nendest paremad ja 2) juhul kui suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et: i) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades või vajaduse korral suplemist keelates; ii) võetakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimise meetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks ja iii) proovide arv, mida ei võetud arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 6 lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15 % kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem. MÄRKUSED 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|