I PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

„vesiviljelus” – nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) ( 3 ) artikli 3 punktis d määratletud tegevus;

„avatud vesiviljelusrajatis” – rajatis, kus tegeldakse vesiviljelusega veekeskkonnas, mis ei ole looduslikust veekeskkonnast tõketega eraldatud, et takistada selliste peetavate isendite või sellise bioloogilise materjali väljapääsu, mis võiks elavana säilida ja hiljem paljuneda;

„Kinnine vesiviljelusrajatis” – maapealne rajatis,

„veeorganism” – vees elav looma- või taimeriiki või ainuraksete hõimkonda kuuluv organism, kaasa arvatud kõik isendite osad, sugurakud, seemned, munad või levised, mis võivad elavana säilida ja hiljem paljuneda;

„polüploidne organism” – kunstlikul teel saadud tetraploidne organism (4N). See on veeorganism, mille rakkudes on kromosoomide arvu kahekordistatud rakkude manipulatsiooni tulemusena;

„võõrliik” –

„piirkonnast puuduv liik” – veeorganismi liik või alamliik, mida ei esine selle loodusliku levila teatud piirkonnas biogeograafilistel põhjustel;

„sihtgruppi mittekuuluv liik” - veekeskkonnale tõenäoliselt kahjulik veeorganismi liik või alamliik, mis on juhuslikult liikunud koos asustatava või ümberasustatava veeorganismiga, kuid mis ei kuulu direktiiviga 2006/88/EÜ hõlmatud taudi põhjustavate organismide hulka;

„liikumine” – asustamine ja/või ümberasustamine;

„asustamine” – protsess, mille käigus viiakse võõrliik tahtlikult oma looduslikust levilast väljapoole jäävasse keskkonda vesiviljeluses kasutamiseks;

„ümberasustamine” – protsess, mille käigus asustatakse piirkonnast puuduv liik tahtlikult ümber tema loodusliku levila piires vesiviljeluses kasutamise eesmärgil piirkonda, kus teda enne biogeograafilistel põhjustel ei esinenud;

„katseline keskkonda viimine” – piiratud hulga võõrliikide asustamine või piirkonnast puuduvate liikide ümberasustamine, et hinnata nende koostoimet kohalike liikide ja elupaikadega selleks, et kontrollida riskianalüüsis kasutatud eeldusi;

„taotleja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kavandab veeorganismi asustamist või ümberasustamist;

„karantiin” – menetlus, mille abil on võimalik hoida veeorganisme ja nendega seotud organisme ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldi;

„karantiinirajatis” – rajatis, kus saab veeorganisme ja nendega seotud organisme hoida ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldi;

„rutiinne liikumine” veeorganismide selline liikumine lähtekohast, millega kaasnev oht sihtgruppi mittekuuluvate liikide üleminekul ühest piirkonnast teise on väike ning mis, arvestades veeorganismide omadusi ja/või kasutatavat vesiviljelusmeetodit, ei avalda kahjulikku ökoloogilist mõju;

„mitterutiinne liikumine” – veeorganismide liikumine, mis ei vasta rutiinse liikumise kriteeriumidele;

„vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kelle territooriumile võõrliik asustatakse või kelle territooriumile piirkonnast puuduv liik ümber asustatakse;

„saatjaliikmesriik” – liikmesriik, kelle territooriumilt võõrliik sisse tuuakse või kelle territooriumilt piirkonnast puuduv liik ümber asustatakse.