Artikkel 2 Mõisted

1)

„tarbija“ – elektrienergia hulgimüüja või lõpptarbija;

2)

„hulgimüüja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab elektrienergiat edasimüümiseks võrgus, kuhu ta kuulub, või väljaspool seda;

3)

„lõpptarbija“ – tarbija, kes ostab elektrienergiat oma tarbeks;

4)

„kodutarbija“ – tarbija, kes ostab elektrienergiat oma majapidamises tarbimiseks, mille hulka ei kuulu kaubanduslik ega kutsetegevus;

5)

„äritarbija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab elektrienergiat muuks otstarbeks kui oma majapidamises tarbimine, sealhulgas tootja, tööstustarbija, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, äri ja hulgimüüja;

6)

„mikroettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot;

7)

„väikeettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;

8)

„aktiivne tarbija“ – lõpptarbija või ühiselt toimiv lõpptarbijate rühm, kes tarbib või salvestab elektrit, mis on toodetud tema kindlaksmääratud piirides asuvates valdustes, või ise toodetud või jagatud elektrit muudes valdustes, või kes müüb omatoodetud elektrienergiat või osaleb paindlikkus- või energiatõhususkavades, tingimusel et selline tegevus ei kujuta endast tema peamist äri- või kutsetegevust.

9)

„elektriturg“ – elektriturg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, turg energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks mis tahes ajavahemikel, sealhulgas tärminlepingute turg, päev-ette-turg ja päevasisene turg;

10)

„turuosaline“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 25 määratletud turuosaline;

10a)

11)

„kodanike energiakogukond“ –

juriidiline isik,

12)

„tarnimine“ – elektrienergia müük, kaasa arvatud edasimüük tarbijatele;

13)

„elektrivarustusleping“ – elektrienergia tarnimist käsitlev leping; käesolev mõiste ei hõlma elektrienergia tuletisinstrumente;

14)

„elektrienergia tuletisinstrument“ – finantsinstrument, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 1 ) I lisa C jao punktis 5, 6 või 7, kui kõnealune instrument on seotud elektrienergiaga;

15)

„dünaamilise elektrihinnaga leping“ – elektrienergia tarnimise leping tarnija ja lõpptarbija vahel, mis kajastab hinnakõikumisi hetketurgudel, sealhulgas päev-ette- ja päevasisestel turgudel ajaintervalliga, mis on vähemalt võrdne turuarvelduse sagedusega;

15a)

„kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustusleping“ – tarnija ja lõpptarbija vaheline elektrivarustusleping, mis tagab samad lepingulised tingimused, sealhulgas hinna kogu lepingu kehtivusaja jooksul, ent võib kindlaksmääratud hinna piires sisaldada paindlikku elementi, näiteks koos tipptunni ja tipptunnivälise hinna varieeruvusega, ning mille puhul ainukesed muutused lõplikus arves saavad tuleneda tarnijate poolt kindlaksmääramata elementidest, nagu maksud ja lõivud;

16)

„lepingu lõpetamise tasu“ – tasu või trahv, mille tarnija või agregeerimisega tegelev turuosaline määrab tarbijale elektrivarustus- või teeninduslepingu lõpetamise eest;

17)

„vahetustasu“ – tasu või trahv, mille tarnija, agregeerimisega tegelev turuosaline või võrguettevõtja otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest, sealhulgas lepingu lõpetamise tasud;

18)

„agregeerimine“ – füüsilise või juriidilise isiku tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile panemiseks;

19)

„sõltumatu energiavahendaja“ – agregeerimisega tegelev turuosaline, kes ei ole seotud tarbija tarnijaga;

20)

„tarbimiskaja“ – elektri tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt, mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks lõpptarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 ( 2 ) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist;

21)

„arvel esitatav teave“ – lõpptarbija arvel esitatud teave, välja arvatud maksenõue;

22)

„tavaarvesti“ – analoogarvesti või elektrooniline arvesti, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta;

23)

„nutiarvestisüsteem“ – elektrooniline süsteem, mis on võimeline mõõtma võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit ja mis annab rohkem teavet kui tavaarvesti ning suudab elektroonilist sidet kasutades edastada ja vastu võtta andmeid teavitamise, seire ja kontrolli eesmärgil;

24)

„koostalitlusvõime“ – nutiarvestuse puhul kahe või enama energia- või kommunikatsioonivõrgu, -süsteemi, -seadme, -rakenduse või -komponendi võime töötada koos ning vahetada ja kasutada teavet, et täita vajalikke funktsioone;

24a)

„viimasena vastutav tarnija“ – tarnija, kes on määratud üle võtma elektri tarnimise tarbijatele, kelle tarnija on tegevuse lõpetanud;

24b)

„energiaostuvõimetus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 ( 3 )

24c)

„paindlik ühendamisleping“ – elektrivõimsuse kiireks võrku ühendamiseks kokkulepitud reeglite ja nõuete kogum, mis hõlmab tingimusi, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektri sisestamist põhi- või jaotusvõrku ja sealt eemaldamist;

25)

„tasakaaluarveldusperiood“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 15 määratletud tasakaaluarveldusperiood;

26)

„reaalajalähedane ajavahemik“ – nutiarvestuse puhul lühike, tavaliselt mõnesekundiline või liikmesriigi turul tasakaaluarvelduseks vajalik ajavahemik;

27)

„parim võimalik tehnika“ – nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega kõige tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis põhimõtteliselt loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu õigusnormide järgimisele;

28)

„jaotamine“ – elektrienergia edastamine kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpingejaotusvõrkude kaudu edastamiseks tarbijatele; käesolev mõiste ei hõlma tarnimist;

29)

„jaotusvõrguettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja vajaduse korral arendamise eest teatud piirkonnas, ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele;

30)

„energiatõhusus“ – töö, teenuse, kauba või energia väljundi ja energiasisendi vaheline suhe;

31)

„taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 1 määratletud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või taastuvenergia;

32)

„hajatootmine“ – elektritootmisüksused, mis on ühendatud jaotusvõrku;

33)

„laadimispunkt“ – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;

34)

„ülekandmine“ – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkude vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat lõpptarbijatele või jaotajatele; käesolev mõiste ei hõlma tarnimist;

35)

„põhivõrguettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab põhivõrgu käitamise, hoolduse ja vajaduse korral arendamise eest teatud piirkonnas, ja asjakohasel juhul põhivõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia ülekandmise järele;

36)

„võrgukasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib elektrit põhi- või jaotusvõrku või kellele tarnitakse põhi- või jaotusvõrgust elektrit;

37)

„elektritootmine“ – elektrienergia tootmine;

38)

„tootja“ – elektrienergiat tootev füüsiline või juriidiline isik;

39)

„võrkudevaheline ühendus“ – seadmed, mida kasutatakse elektrivõrkude ühendamiseks;

40)

„ühendatud võrk“ – mitu ülekande- ja jaotusvõrku, mis on omavahel ühendatud ühe või mitme võrkudevahelise ühendusega;

41)

„otseliin“ – elektriliin, mis ühendab eraldiasetsevat tootmiskohta eraldiasetseva tarbijaga või elektriliin, mis ühendab tootjat ja elektrivarustusettevõtjat, kes varustab otse oma valdusi, tütarettevõtteid ja tarbijaid;

42)

„väike eraldatud võrk“ – võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000  GWh ja milles vähem kui 5 % iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega;

43)

„väike ühendatud võrk“ – võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000  GWh ja milles rohkem kui 5 % iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega;

44)

„ülekandevõime piiratus“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandevõime piiratus;

45)

„tasakaalustamine“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tasakaalustamine;

46)

„tasakaalustamisenergia“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 11 määratletud tasakaalustamisenergia;

47)

„tasakaaluhaldur“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 14 määratletud tasakaaluhaldur;

48)

„tugiteenus“ – teenus, mis on vajalik ülekande- või jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenused, kuid mitte ülekoormuse juhtimine;

49)

„sagedusega mitteseotud tugiteenus“ – teenus, mida kasutab põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiire reaktiivvoolusisestus, kohaliku võrgu stabiilsusinerts, lühisvool, isekäivitusvõime ja saartalitlusvõime;

50)

„piirkondlik koordineerimiskeskus“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;

51)

„täielikult integreeritud võrgukomponendid“ – võrgukomponendid, sealhulgas salvestusüksused, mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, kuid mitte tasakaalustamine ega ülekoormuse juhtimine;

52)

„integreeritud elektriettevõtja“ – vertikaalselt integreeritud ettevõtja või horisontaalselt integreeritud ettevõtja;

53)

„vertikaalselt integreeritud ettevõtja“ – elektriettevõtja või elektriettevõtjate rühm, mille üle samal isikul või samadel isikutel on otsene või kaudne kontroll, ja kus asjaomase ettevõtja või ettevõtjate rühma vähemalt üks ülesanne on elektrienergia ülekandmine või jaotamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või tarnimine;

54)

„horisontaalselt integreeritud ettevõtja“ – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või tarnimine ja teine ülesanne on väljaspool elektrisektorit;

55)

„sidusettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 4 ) artikli 2 punktis 12 määratletud sidusettevõtja ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;

56)

„kontroll“ –

õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või koosmõjus ning seonduvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:

57)

„elektriettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vähemalt üht järgmistest ülesannetest: elektrienergia tootmine, ülekandmine, jaotamine, agregeerimine, tarbimiskaja, energia salvestamine, tarnimine või ostmine, ning kes vastutab nende ülesannetega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest; käesolev mõiste ei hõlma lõpptarbijaid;

58)

„turvalisus“ – elektrienergiaga varustamise ja selle hankimise kindlus ning tehniline töökindlus;

59)

„energia salvestamine“ – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemal ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana;

60)

„energiasalvestusüksus“ – elektrivõrgus üksus, kus salvestatakse energiat.