|
+Artikkel 15a 4. |
Artikkel 15a 4.Liikmesriigid tagavad, et energiajagamises osalevad aktiivsed tarbijad:
a)
omavad õigust lasta jagatud elektrit, mille nad on võrku edastanud, arvata maha kogu nende mõõdetud tarbimisest ajavahemiku jooksul, mis ei ületa tasakaaluarveldusperioodi, ning ilma et see piiraks kohaldatavaid mittediskrimineerivaid makse, lõive ja kulusid kajastavaid võrgutasusid;
b)
saavad kasutada kõiki käesolevast direktiivist tulenevaid tarbijate õigusi ja kohustusi lõpptarbijana;
c)
ei pea täitma tarnijate kohustusi, kui taastuvenergiat jagatakse kodumajapidamiste vahel, mille ülesseatud võimsus on kuni 10,8 kW üksiku kodumajapidamise puhul ja kuni 50 kW kortermajade puhul;
d)
omavad juurdepääsu vabatahtlikele näidislepingutele, mis sisaldavad õiglaseid ja läbipaistvaid tingimusi energiajagamislepingute jaoks;
e)
omavad energiajagamislepingu puhul ilmnevate vastuolude korral õigust teiste energiajagamislepingu osalistega peetavate vaidluste kohtuvälisele lahendamisele vastavalt artiklile 26;
f)
ei ole turuosaliste või nende tasakaaluhaldurite poolt koheldud ebaõiglaselt ega diskrimineerivalt;
g)
saavad teavet pakkumispiirkondade muutmise võimaluse kohta kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 14 ning asjaolu kohta, et taastuvenergia jagamise õigus on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 piiratud;
h)
teavitavad asjaomaseid võrguettevõtjaid ja turuosalisi, sealhulgas asjaomaseid tarnijaid energiajagamise kokkulepetest kas otse või energiajagamise korraldaja kaudu. Liikmesriigid võivad kohandada esimese lõigu punktis c osutatud künnist järgmiselt:
a)
üksikute kodumajapidamiste puhul võib künnist suurendada kuni 30 kW-ni;
b)
kortermajade puhul võib künnist suurendada kuni 100 kW-ni või vähendada minimaalselt 40 kW-ni üksnes igakülgselt põhjendatud eriasjaoludel, mis on tingitud kortermajade väiksemast keskmisest suurusest. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|