EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/783, 29. aprill 2021, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Liidu keskkonna-, kliima- ja energiaalased õigusaktid ning -poliitika on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Ent endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, mis toovad nende tähelepanuta jätmise korral liidu ja selle kodanike heaolu jaoks kaasa märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi.

(2)

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/2013 (4) ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest alates 1992. aastast kehtestatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide rakendamist ning poliitiliste prioriteetide elluviimist. Keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) hinnati hiljutisel vahehindamisel tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Aastate 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm LIFE“) tuleks seega kehtestada seitsmeks aastaks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (5) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(3)

Et püüelda liidu keskkonna-, kliima- ja energiaalastes õigusaktides, poliitikas ja kavades, eelkõige komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“) ning rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm LIFE aitama minna õiglaselt üle kestlikule, ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta, taastada ja parandada keskkonna, sh õhu, vee ja pinnase kvaliteeti ja seisundit ning peatada ja ümber pöörata elurikkuse vähenemine, muu hulgas toetades Natura 2000 võrgustiku rakendamist ja haldamist ning võideldes ökosüsteemide seisukorra halvenemise vastu kas otsese sekkumise või nimetatud eesmärkide muudesse poliitikavaldkondadesse lõimimise abil. Programmiga LIFE tuleks toetada ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste tegevusprogrammide nagu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (6) ja järgnevate liidu keskkonnaalaste tegevusprogrammide rakendamist.

(4)

Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende mõlema seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvuga. Seda silmas pidades peaks programm LIFE kajastama solidaarsuse põhimõtet ning panustama samal ajal oluliselt nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

(5)

Kestliku arengu edendamiseks tuleks keskkonna- ja kliimakaitsenõuded integreerida kõigi liidu poliitikavaldkondade ja tegevuste määratlemisse ja rakendamisse. Seetõttu tuleks edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu rahastamisprogrammidega, sealhulgas soodustades selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad strateegilisi integreeritud projekte ja strateegilisi loodusprojekte ning toetavad programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida eri rahastamisvahenditest tulenevate aruandluskohustuste tõttu projekti toetusesaajatele langevat täiendavat halduskattuvust ja -koormust.

(6)

Programm LIFE peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja mõningate energiaalaste õigusaktide, samuti strateegiate, kavade ja eelkõige rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisele, eelkõige seoses ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (7) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (8) (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) ning muu hulgas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (edaspidi „Århusi konventsioon“) (9), UNECE piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni, ÜRO ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni, ÜRO teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooni ja ÜRO püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga.

(7)

Liit peab väga tähtsaks programmist LIFE rahastatud projektide tulemuste pikaajalist kestlikkust ning suutlikkust tagada ja säilitada neid tulemusi ka pärast projekti rakendamist, muu hulgas projekti jätkamise või tulemuste kordamise või ülekandmise kaudu.

(8)

Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate liidu kohustuste täitmiseks tuleb liit muuta kestlikuks, ringluspõhiseks, energiatõhusaks, taastuvenergiapõhiseks, kliimaneutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. Selline muutus nõuab omakorda tegutsemist, mille fookuses oleks eelkõige praegu suurima kasvuhoonegaaside heitega ja enim saastavad sektorid, mis edendaks energiatõhusust ja taastuvenergiat ning mis aitaks ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning rakendada pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega. Programm LIFE peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada haavatavust kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes.

(9)

Programmi LIFE uue puhtale energiale ülemineku allprogrammi projektid peaksid keskenduma suutlikkuse suurendamisele ning teadmiste, oskuste, innovaatiliste tehnoloogiate, meetodite ja lahenduste levitamisele, et saavutada liidu selliste õigusaktide ja poliitikameetmete eesmärgid, mis käsitlevad taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhususe suurendamist. Suutlikkuse suurendamine ning teadmiste, oskuste, innovaatiliste tehnoloogiate, meetodite ja lahenduste levitamine on tavaliselt koordineerivad ja toetavad meetmed, millel on liidu tasandil suur lisaväärtus ja mille eesmärk on kõrvaldada turutõkked, mis takistavad sotsiaalmajanduslikku üleminekut kestlikule energiale, ning mis enamasti puudutavad väikeseid ja keskmise suurusega üksusi ning samuti paljusid osalejaid, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning mittetulundusühinguid. Selliste meetmetega kaasneb mitmeid hüvesid, näiteks aitavad need võidelda energiaostuvõimetusega, parandada siseõhu kvaliteeti, vähendada kohapeal saasteainete hulka tänu energiatõhususe parandamisele ja suurendada taastuvatest allikatest energia hajatootmist, ning need annavad positiivse panuse kohalikku majandusse ja sotsiaalselt kaasavamasse majanduskasvu.

(10)

Selleks et anda panus kliimamuutuste leevendamisse ja liidu CO2-heite vähendamise alaste rahvusvaheliste kohustuste saavutamisse, tuleb kiirendada energiasektori ümberkujundamist. Energiatõhususe ja taastuvenergia toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida kuni 2020. aastani rahastatakse programmi „Horisont 2020“ (10) raames, tuleks lõimida programmi LIFE uue puhtale energiale ülemineku allprogrammiga, kuna nende meetmete eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ega luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Programm LIFE peaks hõlmama kõiki sidusrühmi ja sektoreid, mis on seotud puhtale energiale üleminekuga. Suutlikkuse suurendamise meetmete lisamine programmi LIFE teeb võimalikuks allprogrammide koostoime ja suurendab liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid programmi LIFE projektide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (11) kohaselt loodud programmi „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste kasutuselevõtu kohta.

(11)

Mõjuhinnangus, mis on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 (12) komisjonipoolsele ettepanekule, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (13), leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja investeerida aastatel 2021–2030 täiendavalt 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad lüngad on hoonete CO2-heite vähendamise investeeringutes, et tõsta energiatõhusust ja kasutada väiksemahulisi taastuvenergiaallikaid, kus kapitali tuleb suunata väga hajutatud projektidesse. Üks taastuvenergiale kiiret üleminekut ja energiatõhusust hõlmava „puhtale energiale ülemineku“ allprogrammi eesmärke on suurendada selliste projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, mis aitab samas ära kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja kiirendada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, kasutades ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/523 (14) ette nähtud rahastamisvahendeid.

(12)

Programm LIFE on ainus konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmeteks mõeldud programm, mistõttu on sellel oluline roll liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamise toetamisel nendes valdkondades.

(13)

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks hõlbustama seda, et teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused keskkonna-, kliima- energiaprobleemide käsitlemiseks liidus määratletakse ja kehtestatakse programmi „Euroopa horisont“ strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis. Programm LIFE peaks olema jätkuvalt liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste energiaalaste õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamise kiirendaja, sealhulgas vahend programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsioonialaste tulemuste kasutuselevõtuks ja rakendamiseks, ning peaks aitama neid rakendada suuremas ulatuses seal, kus need aitavad käsitleda keskkonna-, kliima- või energiapöördega seotud küsimusi. Programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi läbimurdelisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel. Samamoodi tuleks arvesse võtta ka koostoimet heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (15).

(14)

Meede, mis on saanud toetust programmist LIFE, peaks olema kõlblik saama toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mida rahastatakse kumulatiivselt eri liidu programmidest, tuleks auditeerida vaid ühe korra ning viisil, mis hõlmab kõiki asjaomaseid liidu programme ja kohaldatavaid reegleid.

(15)

Komisjoni 3. veebruari 2017. aasta teatis „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ näitab, et oluline edasiminek on vajalik selleks, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist ja peavoolustamist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm LIFE toimima katalüsaatorina, et tegeleda keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuvastatud horisontaalsete ja süsteemsete probleemidega ning rakendamise puuduste algpõhjustega ning et saavutada vajalikku edu, töötades välja, katsetades ja korrates uusi lähenemisviise, toetades poliitikameetmete väljatöötamist, seiret ja läbivaatamist, parandades juhtimist keskkonna-, kliimamuutuste ja seotud energiapöörde küsimustes, sealhulgas edendades kõigil tasanditel sidusrühmade kaasatust, suutlikkuse suurendamist, teavitamistegevust ja teadlikkuse parandamist, võttes kasutusele investeeringuid kõikidest liidu investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest ning toetades meetmeid, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(16)

Elurikkuse hävimise ja ökosüsteemide seisukorra halvenemise peatamiseks ja ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamist, rakendamist, täitmise tagamist ja hindamist (sh komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (16) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014 (18)), eelkõige luues teadmusbaasi poliitikameetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi, nagu tõhus juhtimine, kas väikeses mahus või kohandatuna kohalikele, piirkondlikele või riiklikele oludele, sealhulgas terviklikke lähenemisviise direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt vastu võetud prioriseeritud tegevuskavade rakendamiseks. Käesolev määrus peaks aitama kaasa elurikkuse meetmete peavoolustamisele liidu poliitikavaldkondades ja üldise eesmärgi – tagada mitmeaastase finantsraamistiku kohastest iga-aastastest kulutustest 7,5 % elurikkuse toetamiseks 2024. aastal ja mitmeaastase finantsraamistiku kohastest iga-aastastest kulutustest 10 % elurikkuse toetamiseks 2026. ja 2027. aastal – saavutamisele, võttes samal ajal arvesse kliima- ja elurikkuse eesmärkide praegust kattuvust.

Liit ja liikmesriigid peaksid jälgima elurikkusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded. Elurikkusele tehtavaid liidu kulutusi tuleks jälgida, kooskõlas komisjoni poolt koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kehtestatud tõhusa, läbipaistva ja tervikliku metoodikaga, millele on viidatud 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (19).

(17)

Hiljutised hindamised, sealhulgas „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ vahehindamine ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine.

Peamised liidu rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1301/2013 (20) loodud Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1300/2013 (21) loodud Ühtekuuluvusfond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (22) loodud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, võiksid anda täiendava olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga LIFE veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja elurikkusealaste õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt vastu võetud prioriseeritud tegevuskavades sätestatud meetmete rakendamist. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme looduse ja elurikkusega seotud eesmärkide kajastamiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades sel viisil piisavate vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade elluviimisel.

Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et võimendada toetust käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavatele meetmetele.

(18)

Ringmajanduse ja ressursitõhususe edendamiseks tuleb muuta materjalide ja toodete, sealhulgas plasti, disaini, tootmise, tarbimise, parandamise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise viise, keskendudes toodete kogu olelusringile. Programm LIFE peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osapooltele, nagu näiteks ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad, eelkõige kasutades, arendades ja korrates tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsetele kohalikele, piirkondlikele või riiklikele oludele, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise ning jäätmekava ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ rakendamise toetamise kaudu oleks võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(19)

Kõrgel tasemel keskkonnakaitse on liidu kodanike tervise ja heaolu jaoks äärmiselt oluline. Programm LIFE peaks toetama liidu eesmärke toota ja kasutada kemikaale nii, et kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale viidaks miinimumini, seades eesmärgiks saavutada liidus mürgivaba keskkond. Programm LIFE peaks toetama ka tegevusi, millega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ (23) rakendamisele, et saavutada sellised müratasemed, mis ei avalda inimeste tervisele märkimisväärset negatiivset mõju ega ohusta seda.

(20)

Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärset negatiivset mõju ega kujuta ohtu inimtervisele ja keskkonnale, tugevdades samas õhukvaliteedi paranemise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise omavahelist koostoimet. Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegutsemist, eelkõige piirkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid peavad taluma saastatud õhku. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284 (24) rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Programm LIFE peaks seega toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaal võimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda parima tava näiteid ning kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (25) kehtestati raamistik liidu pinna-, ranniku-, ülemineku- ja põhjavee kaitseks. Direktiivi eesmärke toetataks veepoliitika eesmärkide parema rakendamisega ning nende lõimimisega muudesse poliitikavaldkondadesse. Seega peaks programm LIFE toetama projekte, mis aitavad tõhusalt rakendada direktiivi 2000/60/EÜ ja muid liidu veekogudes vee hea seisundi saavutamist toetavaid asjaomaseid liidu õigusakte, parimate tavade järgimise, arendamise ja ülevõtmise abil ning muude liidu programmide kohaste meetmete või muude rahastamisallikate kaudu.

(22)

Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika peamistest eesmärkidest. Programm LIFE peaks toetama järgmist: elurikkuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt vastu võetud prioriseeritud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ (26); puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ rakendamine, et käsitleda eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme; liidu osalemise edendamine ookeanide rahvusvahelises majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi LIFE strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.

(23)

Selleks et parandada keskkonna-, kliimamuutuste ja seotud energiapöörde küsimuste juhtimist, tuleb kaasata kodanikuühiskonda, suurendades üldsuse teadlikkust, sealhulgas teavitamisstrateegia abil, milles võetakse arvesse uut meediat ja sotsiaalvõrgustikke, kaasates tarbijaid ning laiendades sidusrühmade osalemist, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises kõikidel tasanditel. Seepärast on asjakohane, et programmiga LIFE toetataks suurt hulka vabaühendusi, samuti mittetulundusühingute võrgustikke, mis tegutsevad liidu üldistes huvides ja on peamiselt aktiivsed keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, andes konkurentsipõhiselt ja läbipaistval viisil tegevustoetusi, et aidata sellistel vabaühendustel, võrgustikel ja üksustel anda tulemuslik panus liidu poliitikasse ning suurendada nende suutlikkust saada tõhusamaks partneriks.

(24)

Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi programmi LIFE allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm LIFE toetama keskkonna- ja kliimaalase õigustiku, eelkõige horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, täitmise tagamist ja täitmist, sealhulgas õigusaktid, millega rakendatakse Århusi konventsiooni.

(25)

Programmiga LIFE tuleks valmistada turuosalisi ette üleminekuks kestlikule, ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada, katsetades uusi ärivõimalusi, täiendades kutseoskusi, parandades tarbijate jaoks kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust, kaasates arvamusliidreid ja suurendades nende mõjuvõimu ning katsetades uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja kaasata rohkem tarbijaid.

(26)

Programmi LIFE eesmärk on toetada tehnikate, lähenemisviiside ja parimate tavade tutvustamist, nii et neid saaks üle võtta ja neile saaks tugineda suuremas ulatuses. Innovaatilised lahendused saavad aidata parandada keskkonnatoimet ja kestlikkust, eelkõige kestlike põllumajandustavade arendamiseks piirkondades, kus ollakse aktiivsed kliima, vee, mullastiku, elurikkuse ja jäätmete valdkonnas. Sellega seoses tuleks rõhutada koostoimet teiste programmide ja poliitikavaldkondadega, näiteks põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse ning ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemiga.

(27)

Liidu tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest. Seepärast on hädavajalik tõhustada sellise peavoolustamise jõupingutusi, et tagada kestlikkus, elurikkuse kaitse ja kliimaküsimustega arvestamine liidu muudes rahastamisprogrammides ning kestlikkuse kaitsemeetmete integreerimine kõikidesse liidu vahenditesse. Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi LIFE raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid võimendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muudest rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

(28)

Strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide edukus sõltub tihedast koostööst riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning nende valitsusväliste osalejate vahel, kellele programmi LIFE eesmärgid korda lähevad. Seetõttu tuleks kohaldada projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja seiret käsitlevate otsuste läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtet, seda eelkõige peavoolustamise või mitme rahastamisallika kasutamise korral.

(29)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda koordineeritult ja ambitsioonikalt kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimakokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aitab programm LIFE kaasa kliimameetmete integreerimisele ja üldise eesmärgi – tagada vähemalt 30 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele Programmi LIFE alusel võetavad meetmed peaksid programmi LIFE kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 61 %. Meetmed määratakse kindlaks programmi LIFE ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega peaksid programmi LIFE kohased meetmed järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

(30)

Programmi LIFE rakendamisel tuleks pöörata piisavat tähelepanu äärepoolseimaid piirkondi käsitlevale strateegiale, mis on toodud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ning nende piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikavaldkondi peale keskkonna-, kliima- ja asjaomase energiapoliitika.

(31)

Programmi LIFE rakendamise toetamisel peaks komisjon tegema koostööd programmi LIFE riiklike kontaktpunktide võrgustikuga, et ergutada koostööd riiklike kontaktpunktide teenuste parandamiseks ja tõhustamiseks kogu liidus, et suurendada esitatud ettepanekute üldist kvaliteeti, korraldada seminare ja õpikodasid, avaldada programmist LIFE rahastatavate projektide nimekirju või viia ellu muid tegevusi, nagu meediakampaaniaid, eesmärgiga levitada projektitulemusi, hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning projektitulemuste kordamist kogu liidus, edendades seeläbi koostööd ja teavitamistegevust. Selline tegevus peaks olema suunatud eelkõige nendele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama teavitamistegevust või koostööd sama valdkonna projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahel. On ülimalt oluline, et teavitamistegevusse ja koostöösse kaasataks ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad.

(32)

Programmi LIFE projektide hindamise ja toetuste andmise kriteerium peaks olema kvaliteet. Et aidata kaasa programmi LIFE eesmärkide elluviimisele kogu liidus ja tõsta projektiettepanekute kvaliteeti, tuleks teha kättesaadavaks rahalised vahendid tehnilise abi projektidele, mille eesmärk on edendada tulemuslikku osalemist programmis LIFE. Komisjon peaks püüdlema tõhusa ja kvaliteedipõhise geograafilise katvuse poole kogu liidus, sealhulgas toetama liikmesriike, et parandada suutlikkuse suurendamise kaudu projektide kvaliteeti. Programmis LIFE tegeliku osalemise madalat määra, rahastamiskõlblike tegevuste tähendust ning toetuse andmise kriteeriume tuleks täpsustada mitmeaastases tööprogrammis, põhinedes asjaomastest liikmesriikidest pärit taotlejate osalemisnäitajal ja edukuse määral, võttes muu hulgas arvesse rahvastiku suurust ja rahvastikutihedust, Natura 2000 võrgustiku alade kogupindala iga liikmesriigi puhul, väljendatuna osana Natura 2000 võrgustiku kogupindalast ja osana liikmesriigi territooriumist, mis on hõlmatud Natura 2000 võrgustiku aladega. Rahastamiskõlblike tegevuste eesmärk peaks olema projektitaotluste kvaliteedi parandamine.

(33)

Nagu tõdeti komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta teatises „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ on liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks loodud keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL), Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE) ja Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE), kel on ainulaadne roll liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamisel. Need aitavad oluliselt suurendada liidu keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja täitmise ühetaolisust kogu liidus, vältida konkurentsimoonutusi ja parandada keskkonnajärelevalve ning õiguskaitsevahendite kvaliteeti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandi võrgustiku kaudu ning näevad ette teabe ja kogemuste vahetamise eri haldustasanditel, korraldades koolitusi ja põhjalikke arutelusid keskkonnaküsimustes ja nõuete täitmise tagamise aspektides, sealhulgas seoses seire ja lubade andmise menetlustega. Võttes arvesse nende panust programmi LIFE eesmärkide täitmisse, on asjakohane lubada anda IMPELile, ENPE-le ja EUFJE-le toetust ilma projektikonkursita, et jätkata nende asutuste tegevuse toetamist. Lisaks võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (27) (edaspidi „finantsmäärus“) üldnõuetele jätta toetusetaotluse nõudmata ka muudel juhtudel, näiteks liikmesriikide poolt määratud ja nende vastutusel tegutsevate asutuste puhul, kui need liikmesriigid on liidu seadusandliku aktiga määratud toetusesaajateks.

(34)

On asjakohane kehtestada programmile LIFE rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, punkti 18 tähenduses.

(35)

Kehtestada tuleks sellised programmi LIFE alusel antud toetuste kaasrahastamise ülemmäärad, mida on vaja programmi LIFE raames antavate toetuste tulemusliku taseme hoidmiseks. Selleks et võtta arvesse kohanemisvõimet, mida on vaja olemasolevatele meetmetele ja üksustele reageerimiseks, peaksid kaasrahastamise erimäärad aitama tagada kindluse ja samal ajal säilitada võimaluse kasutada teatavat paindlikkust, mis vastab konkreetsetele vajadustele või nõuetele Kaasrahastamise erimäärade puhul tuleks alati kinni pidada kehtestatud kaasrahastamise maksimummääradest.

(36)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud finantsmäärust. Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(37)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (28), nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (29), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (30) ja (EL) 2017/1939 (31) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult välja makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (32), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(38)

Programmi LIFE eelarve rahastamisliikide ning täitmise viiside valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nendega on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul tuleks arvesse võtta kindlasummalisi makseid, ühtse määra alusel rahastamist ja ühikukulude astmestikke. Komisjon peaks tagama, et rakendamine on kergesti mõistetav, ning edendama projektiarendajate huvides tegelikku lihtsustamist.

(39)

Programmi LIFE poliitilisi eesmärke tuleks asjakohasel juhul täita määruse (EL) 2021/523 kohaste rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu, sealhulgas programmist LIFE eraldatud summaga, mis on kindlaks määratud kõnealuse programmi mitmeaastastes tööprogrammides.

(40)

Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL (33) artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi LIFE reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende üksuste osalemine programmis LIFE peaks keskenduma eeskätt looduse ja elurikkuse allprogrammi projektidele.

(41)

Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel elurikkuse, sealhulgas mere elurikkuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste kestlikku kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. BEST on aidanud 2011. aastal vastuvõetud ettevalmistava meetme ja sellele järgnenud BEST 2.0 programmi ja BEST RUP projekti abil suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest ja nende ülitähtsast rollist maailma elurikkuse säilitamisel. Komisjoni hinnangul vajatakse nendes regioonides kohapealsete projektide jaoks rahalist toetust kaheksa miljonit eurot aastas. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu elurikkuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. Seepärast on asjakohane anda programmist LIFE väiketoetusi elurikkuse kaitsmiseks, sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks ja katalüütilise toimega meetmete rahastamiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

(42)

Programm LIFE peaks olema avatud kolmandatele riikidele vastavalt nende riikide ja liidu vahelistele lepingutele, milles lepitakse kokku konkreetsed osalemise tingimused.

(43)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (34), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(44)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (35) punktidele 22 ja 23 tuleks programmi LIFE hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi LIFE mõju kohapeal. Programmi LIFE täielik mõju saavutatakse tänu kaudsele, pikaajalisele ja keeruliselt mõõdetavale panusele kõigi liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Programmi LIFE seireks tuleks käesolevas määruses sätestatud otseseid tulemusnäitajaid ja jälgimisnõudeid täiendada, koondades konkreetse projekti tasandi näitajad, mida kirjeldatakse mitmeaastastes tööprogrammides või konkursikutsetes, muu hulgas seoses Natura 2000 võrgustiku ja teatavate õhusaasteainete heitega.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (36).

(46)

Tagamaks, et programmi LIFE raames antavad toetused ja programmi rakendamine oleksid kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta käesolevat määrust, vaadates läbi või täiendades näitajaid või täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks konkreetsed näitajad iga allprogrammi ja projektitüübi tarbeks ning kehtestades seire- ja hindamisraamistiku. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja ambitsioonikate kliimameetmete toetamine, samuti kestliku arengu toetamine ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes õigusaktides ning elurikkust, ringmajandust, taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades ja liidu rahvusvahelistes kohustustes seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine hea juhtimise ja paljusid sidusrühmi hõlmava lähenemisviisi abil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1293/2013 kehtetuks tunnistada.

(49)

On asjakohane tagada sujuv ja katkestusteta üleminek eelmise keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) ja programmi LIFE vahel ning ühitada programmi LIFE algus määruses (EL, Euratom) 2020/2093 sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku algusega. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatavalt alates 1. jaanuarist 2021,