I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

liikmesriikide territooriumil;

liikmesriikide rannikuvetes, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 7, nende merepõhjal või nende aluspinnasel;

vetes, merepõhjal või selle aluspinnasel, mis jäävad liikmesriigi territoriaalvete ulatuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoonest mere poole ja ulatuvad selle ala kaugeimasse otsa, mis 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ( 1 ) kohaselt kuulub liikmeriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

„ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline kompleks, mis moodustab nende vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse ning hõlmab elupaigatüüpe ning liikide elupaiku ja populatsioone;

„liigi elupaik“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis f määratletud liigi elupaik;

„taastamine“ – protsess, mille käigus aidatakse aktiivselt või passiivselt kaasa ökosüsteemi taastumisele, et parandada selle struktuuri ja funktsioone, et säilitada või suurendada selle elurikkust ja ökosüsteemi vastupanuvõimet, parandades elupaiga tüübi esinemiskohta nii, et see saavutab hea seisundi, taasluues soodsat seisundit tähistava võrdluspindala ning parandades liigi elupaika nii, et see saavutab piisava kvaliteedi ja kvantiteedi vastavalt artikli 4 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3, ning täites artiklites 8–12 sätestatud eesmärke ja kohustusi, sealhulgas saavutades artiklites 8–12 osutatud näitajate rahuldava taseme elurikkuse ja ökosüsteemi vastupanuvõime säilitamiseks või suurendamiseks;

„hea seisund“ – elupaigatüübi esinemiskoha puhul seisund, milles elupaigatüübi põhinäitajad, eelkõige selle struktuur, funktsioonid ning selle tüüpilised liigid või tüüpiline liigiline koosseis kajastavad väga head ökoloogilist terviklikkust, stabiilsust ja vastupanuvõimet, mis on vajalik selle pikaajaliseks säilitamiseks, ning aitavad seega kaasa elupaiga soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele, kui asjaomane elupaigatüüp on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ I lisas, ning mereökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;

„hea keskkonnaseisund“ –direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud hea keskkonnaseisund;

„elupaiga soodne kaitsestaatus“ – soodne kaitsestaatus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punkti e tähenduses;

„liigi soodne kaitsestaatus“ – soodne kaitsestaatus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punkti i tähenduses;

„soodsat seisundit tähistav võrdluspindala“ – riigi tasandil konkreetses biogeograafilises või merepiirkonnas olev elupaigatüübi kogupindala, mida loetakse vähimaks, mis on vajalik selleks, et tagada elupaigatüübi ja selle tüüpiliste liikide või tüüpilise liigilise koosseisu pikaajaline elujõulisus ning kogu selle elupaigatüübi oluline ökoloogiline varieerumine selle looduslikus levilas, ning mis koosneb praegusest elupaigatüübiga kaetud alast, ja kui see ala ei ole elupaigatüübi ja selle tüüpiliste liikide või tüüpilise liigilise koosseisu pikaajaliseks elujõulisuseks piisav, elupaigatüübi taasloomiseks vajalikust täiendavast alast; kui asjaomane elupaigatüüp on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ I lisas, aitab selline taasloomine kaasa elupaiga soodsa kaitsestaatuse saavutamisele ning mereökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;

„elupaiga piisav kvaliteet“ – liigi elupaiga kvaliteet, mis võimaldab täita liigi ökoloogilisi vajadusi selle bioloogilise tsükli igas etapis nii, et see liik säilib pikaajaliselt elujõulise osana oma elupaigas oma looduslikul levilal, ning see aitab kaasa liigi soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele direktiivi 92/43/EMÜ II, IV või V lisas loetletud liikide puhul ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud looduslike linnuliikide populatsioonide kindlustamisele ning lisaks mere ökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;

„elupaiga piisav kvantiteet“ – liigi elupaiga kogus, mis võimaldab liigi ökoloogiliste vajaduste rahuldamist selle bioloogilise tsükli igas etapis nii, et see liik säilib pikaajaliselt oma elupaiga elujõulise osana oma looduslikul levilal, ning see aitab kaasa liigi soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele direktiivi 92/43/EMÜ II, IV või V lisas loetletud liikide puhul ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud looduslike linnuliikide populatsioonide kindlustamisele ning lisaks mere ökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;

„väga tavaline ja laialt levinud elupaigatüüp“ – elupaigatüüp, mis esineb mitmes liidu biogeograafilises piirkonnas ning mille levila ületab 10 000  km2;

„tolmeldaja“ – looduslik putukas, kes kannab õietolmu taime tolmukapeast taime emakasuudmesse, mis võimaldab õit viljastada ja seemneid toota;

„tolmeldajapopulatsioonide vähenemine“ – tolmeldajate arvukuse või mitmekesisuse või mõlema vähenemine;

„pärismaine puuliik“ – puuliik, mis esineb selle looduslikus levilas (endises või olemasolevas) ja potentsiaalses levilas, st loodusliku levila piires või levilas, kus ta võib levida ilma inimesepoolse otsese või kaudse sissetoomise või hoolitsuseta;

„kohalik haldusüksus“ – provintsi, piirkonna või liidumaa tasandist allapoole jääv liikmesriigi madalama tasandi haldusüksus, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 ( 2 ) artikliga 4;

„linnakeskused“ ja „linnaklastrid“ – territoriaalsed üksused, mis on liigitatud linnadesse, väiksematesse linnasesse ja eeslinnadesse, kasutades määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 4b lõike 2 kohaselt kehtestatud võrgupõhist tüpoloogiat;

„linnad“ – kohalikud haldusüksused, kus vähemalt 50 % elanikest elab ühes või mitmes linnakeskuses, mõõdetuna kasutades linnastumise määra vastavalt määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 4b lõike 3 punktile a;

„väiksemad linnad ja eeslinnad“ – kohalikud haldusüksused, kus vähem kui 50 % elanikest elab linnakeskuses, kuid vähemalt 50 % elab linnaklastris, mõõdetuna kasutades linnastumise määra, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 4b lõike 3 punktiga a;

„linnalähedased piirkonnad“ – linnakeskuste või -klastritega külgnevad alad, sealhulgas vähemalt kõik alad, mis jäävad kuni ühe kilomeetri kaugusele nende linnakeskuste või -klastrite välispiiridest, ning mis asuvad samas suur- või väikelinnas ja eeslinnas kui need linnakeskused või -klastrid;

„linna roheala“ – linnades, väiksemates linnades ja eeslinnades asuvate puude, põõsaste, põõsastike, püsiva rohttaimestiku, samblike ja sammalde, tiikide ja vooluveekogude kogupindala, arvutatuna andmete põhjal, mis on saadud määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu, ning kui see on asjaomase liikmesriigi kohta kättesaadav, siis selle liikmesriigi esitatud muude asjakohaste täiendavate andmete põhjal;

„linnapuude võrastiku liitus“ – linnades, väiksemates linnades ja eeslinnades puudega kaetud koguala, arvutatuna puukatte tiheduse andmete põhjal, mis on saadud määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu, ning kui see on asjaomase liikmesriigi kohta kättesaadav, siis selle liikmesriigi esitatud muude asjakohaste täiendavate andmete põhjal;

„vaba vooluga jõgi“ – jõgi või jõelõik, mille piki-, külg- ja püstsuunalist sidusust ei takista tõket moodustavad tehisstruktuurid ja mille looduslikud funktsioonid on suures osas mõjutamata;

„turbaala märjutamine“ – kuivendatud turbamulla muutmine märjaks turbamullaks;

„taastuvenergia eelisarendusala“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 9a määratletud taastuvenergia eelisarendusala.