+XXIII LISA

XXIII LISA



XXIII LISA

XXII LISAS ESITATUD LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORMI TÄITMISE JUHISED

PART I: GENERAL INSTRUCTIONS

PART II: INSTRUCTIONS CONCERNING SPECIFIC ROWS

I OSA. ÜLDISED JUHISED

1. Oma tegevuse lõpptähtaegade mittevastavuse („lõpptähtaegade jaotus“) kajastamisel XXII lisas esitatud vormis kasutavad finantsinstitutsioonid käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid.

2. Lõpptähtaegade jaotuse seirevahend hõlmab lepingulisi ja tingimuslikke väljavoole. Õiguslikult siduvatest kokkulepetest tulenevaid lepingulisi vooge ja järelejäänud tähtaega aruandekuupäeva seisuga kajastatakse vastavalt asjaomaste õiguslikult siduvate kokkulepete sätetele.

3. Finantsinstitutsioonid ei võta vahendite sissevoole arvesse topelt.

4. Veerus „Algne seis“ kajastatakse kirjete seisu aruandekuupäeva seisuga.

5. XXII lisas esitatud vormis tuleb täita ainult tühjad valged lahtrid.

6. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Vahendite väljavool ja sissevool“ hõlmab kõigist bilansilistest ja bilansivälistest kirjetest tulenevaid tulevasi lepingulisi rahavoogusid. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole. Kõigist bilansilistest ja bilansivälistest instrumentidest tulenevaid intresside välja- ja sissevoole kajastatakse jagude „Vahendite väljavool“ ja „Vahendite sissevool“ kõigis asjaomastes kirjetes vastavas tähtajaklassis, mille alla need kuuluvad. Intressimaksed ja -laekumised, mille tähtaeg saabub viie aasta möödumisel aruandekuupäevast, jäetakse lõpptähtaegade jaotusest välja.

7. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tasakaalustamissuutlikkus“ kujutab endast selliste koormamata varade või muude rahastamisallikate seisu, mis on finantsinstitutsioonile aruandekuupäeva seisuga õiguslikult ja praktiliselt kättesaadavad potentsiaalsete lepinguliste puudujääkide katmiseks. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole.

8. Jaos „Vahendite väljavool“ esitatavaid raha väljavoole ja jaos „Vahendite sissevool“ esitatavaid raha sissevoole kajastatakse plussmärgiga brutosummana. Tasumisele kuuluvaid summasid kajastatakse jaos „Vahendite väljavool“ ja laekumisele kuuluvaid summasid jaos „Vahendite sissevool“.

9. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“ kajastatakse vahendite sissevoolu plussmärgiga ja väljavoolu miinusmärgiga netosummana. Rahavoogude puhul kajastatakse tasumisele kuuluvaid summasid. Väärpaberite vooge kajastatakse praeguses turuväärtuses. Krediidi- ja likviidsusliinidest tulenevaid vooge kajastatakse lepingulises kasutada olevas summas.

10. Lepingulised vood jaotatakse nende järelejäänud tähtaja järgi 22 tähtajaklassi; päevad tähistavad kalendripäevi.

11. Kajastatakse kõiki lepingulisi vooge, sealhulgas kõik muust tegevusest kui finantstegevus tulenevad rahavood, nagu maksud, lisatasud, dividendid ja üürimaksed. Mittefinantstegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse vastavas tähtajaklassis, mille alla nende tähtaeg kuulub. Need rahavood jäetakse lõpptähtaegade jaotusest välja, kui nende tähtaeg saabub viie aasta möödumisel aruandekuupäevast.

12. Voogude lepinguliste lõpptähtaegade kindlaksmääramisel konservatiivse lähenemisviisi kasutamiseks tagavad finantsinstitutsioonid kogu järgmise:

a) 

kui on võimalus tasumine edasi lükata või saada ettemakse, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse, kui selle tulemusel toimuks väljavool finantsinstitutsioonist varem või kui sissevool finantsinstitutsiooni lükkuks edasi;

b) 

kui võimalus, mis puudutab varasemat väljavoolu finantsinstitutsioonist, on üksnes finantsinstitutsiooni otsustada, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse ainult juhul, kui turg ootab, et finantsinstitutsioon seda teeks. Eeldatakse, et seda võimalust ei kasutata, kui selle tulemusel toimuks sissevool finantsinstitutsiooni varem või kui väljavool finantsinstitutsioonist lükkuks edasi. Raha väljavoole, mille kõnealune sissevool endaga lepingu kohaselt kaasa toob (näiteks vahendaja kaudu rahastamise puhul), kajastatakse kõnealuse sissevooluga samal kuupäeval;

c) 

üleöise tähtajaga hoiuseid, sealhulgas nõudmiseni ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse üleööhoiustena veerus 0020. Lisaks kajastatakse veerus 0025 tehinguid, millel ei ole lepingus kindlaks määratud lõpptähtaega;

d) 

avatud repotehinguid või pöördrepotehinguid ja sarnaseid tehinguid, mille mõlemad pooled võivad mis tahes päeval lõpetada, käsitatakse ööpäeva jooksul tähtaeguvana, välja arvatud juhul, kui etteteatamise tähtaeg on pikem kui üks päev; viimasel juhul kajastatakse neid etteteatamise tähtajaga järgi asjaomases tähtajaklassis;

e) 

tähtajalisi jaehoiuseid, millel on ennetähtaegse väljavõtmise võimalus, käsitatakse tähtaeguvana ajavahemikus, mille jooksul ei kaasneks hoiuse ennetähtaegse väljavõtmisega delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 punkti b kohast leppetrahvi;

f) 

kui finantsinstitutsioon ei suuda teatava kirje või selle osa puhul käesoleva lõike eeskirjade kohaselt minimaalsete lepinguliste maksete graafikut kehtestada, kajastab ta kirje või selle osa veerus 0220 „Üle 5 aasta“.

13. [tühi]

14. Tähtaeguvate välisvaluuta vahetustehingute puhul kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta forvardtehingute ja arveldamata hetkelepingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.

15. Arveldamata tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse lühikese arveldamiseelse aja jooksul asjakohastel ridadel ja tähtajaklassides.

16. Selliste kirjete puhul, millele vastav äritegevus finantsinstitutsioonil puudub, näiteks kui tal ei ole teatavasse kategooriasse kuuluvaid hoiuseid, jäetakse lahter tühjaks.

17. Kirjeid, mille tähtaeg on möödunud, ning kirjeid, mille puhul on finantsinstitutsioonil põhjust eeldada, et kohustusi ei täideta, ei kajastata.

18. Kui saadud tagatist kasutatakse edasitagamiseks tehingus, mis tähtaegub hiljem, kui tehing, mille käigus finantsinstitutsioon tagatise sai, kajastatakse väärtpaberite väljavool saadud tagatise õiglase väärtuse summana jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“ asjaomases klassis vastavalt selle tehingu lõpptähtajale, mis tingis tagatise saamise.

19. Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 kohaselt käsitatakse nõudmiseni hoiuseid, mida aruandev finantsinstitutsioon hoiab keskasutuses, likviidsete varadena, tuleks nõudmiseni hoiuseid käsitada lõpptähtaegade jaotuses lepingulise pankadevahelise sissevooluna.

20. Grupisisesed kirjed ei mõjuta andmete konsolideeritud alusel esitamist.

21. Keskpanga reservide osa, mida ei saa kasutusele võtta, ei kajastata selles vormis kusagil.

II OSA. JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

0010– 0380

1 VAHENDITE VÄLJAVOOL

Raha väljavoolu kogusummat kajastatakse järgmistes alamkategooriates.

0010

1.1 Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest (kui neid ei käsitata jaehoiustena)

Raha väljavoolud, mis tulenevad aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud võlaväärtpaberitest,

st enda emissioonidest.

0011

1.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Real 1.1 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

0020

1.1.1 Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad tagamata võlakirjad, mille aruandev finantsinstitutsioon on kolmandatele isikutele emiteerinud.

0030

1.1.2 Reguleeritud pandikirjad

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad võlakirjad, mida saab käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

0040

1.1.3 Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille puhul on tegemist kolmandate isikutega sõlmitud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 61 kohaste väärtpaberistamise tehingutega.

0050

1.1.4 Muu

Real 1.1 kajastatud emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, v.a eespool esitatud alamkategooriates kajastatu.

0065

1.2 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on muu kui keskpank):

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate kõigi raha väljavoolude kogusumma, kus vastaspool ei ole keskpank.

Märkus: siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.

0066

1.2.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Real 1.2 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

0075

1.2.1 1. tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 nõuetele.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0085

1.2.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirje 1.2.1 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.

0095

1.2.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.

0105

1.2.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 1.2.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0115

1.2.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 1.2.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

0125

1.2.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 1.2.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või sellest halvema krediidikvaliteedi astme.

0135

1.2.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.1 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

0145

1.2.2 2A tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 nõuetele.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0155

1.2.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0165

1.2.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 1.2.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

0175

1.2.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 1.2.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

0185

1.2.3 2B tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 nõuetele.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0195

1.2.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a peab kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel olema krediidikvaliteedi aste 1.

0205

1.2.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.

0215

1.2.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.

0225

1.2.3.4 2B tasandi aktsiad

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.

0235

1.2.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2.3.1–1.2.3.4 all.

0245

1.2.4 Muud kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2.1, 1.2.2 või 1.2.3 all.

0251

1.2.5 Muud varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2.1, 1.2.2, 1.2.3 või 1.2.4 all.

0252

1.2a Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on keskpank):

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate kõigi raha väljavoolude kogusumma, kus vastaspool on keskpank.

Märkus: siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.

0253

1.2a.1 1. tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 nõuetele.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0254

1.2a.2 2A tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 nõuetele.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0255

1.2a.3 2B tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 nõuetele.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0256

1.2a.4 Muud kaubeldavad varad

Kirje 1.2a all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2a.1, 1.2a.2 või 1.2a.3 all.

0257

1.2a.5 Muud varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2a.1, 1.2a.2, 1.2A.3 või 1.2a.4 all.

0260

1.3 Kirje 1.2 all kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest, v.a tagatisena saadud hoiused

Raha väljavoolud, mis tulenevad kõigist saadud hoiustest, v.a kirje 1.2 all kajastatud väljavoolud ja tagatisena saadud hoiused. Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tulenevaid raha väljavoole kajastatakse kirjete 1.4 või 1.5 all.

Hoiuseid kajastatakse vastavalt nende varaseimale võimalikule lepingulisele lõpptähtajale. Hoiuseid, mille saab etteteatamiseta viivitamatult välja võtta (nõudmiseni hoiused) ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse tähtajaklassis „Üleöö“.

0261

1.3.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Real 1.3 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

0270

1.3.1 Stabiilsed jaehoiused

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 kohastest jaehoiustest.

0280

1.3.2 Muud jaehoiused

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 2 kohastest jaehoiustest, v.a kirje 1.3.1 all kajastatud jaehoiused.

0290

1.3.3 Tegevushoiused

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohastest tegevushoiustest.

0300

1.3.4 Mittetegevushoiused krediidiasutustelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad krediidiasutuste hoiustest, v.a need, mis on kajastatud kirje 1.3.3 all.

0310

1.3.5 Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 1 kohastest finantssektorisse kuuluvate klientide hoiustest, v.a kirjete 1.3.3 ja 1.3.4 all kajastatud hoiused.

0320

1.3.6 Mittetegevushoiused keskpankadelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad keskpankade mittetegevushoiustest.

0330

1.3.7 Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad finantssektoriväliste äriühingute mittetegevushoiustest.

0340

1.3.8 Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad hoiustest, mida ei ole kajastatud kirjete 1.3.1–1.3.7 all.

0350

1.4 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.

0360

1.5 Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirje 1.4 all kajastatu

Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvate summade positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad väljavoolud, mida kajastatakse kirje 1.4 all).

Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõudeid, aruandekuupäeva seisuga.

Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt.

1.  Lõpptähtaegade jaotuse vormides ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Neist vormidest jäetakse välja selliste tuletisinstrumentidega seotud raha-, väärpaberi- ning rahalise ja väärtpaberitagatise vood. Väljajätmist ei kohaldata järgmise suhtes:

a)  Tasakaalustamissuutlikkuse seisukohast kõlblikud varad, mis on seoses tagatud tuletisinstrumentidega aruandekuupäeva seisuga juba saadud või antud (st lõpptähtaegade jaotuse 3. jao veerg „Seis“, kui need on koormamata ja koormamiseks kättesaadavad).

b)  Raha- ja väärpaberivood, mis on seotud lisatagatise nõuetega („rahaliste või väärtpaberitagatiste vood“), mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Neid kajastatakse ridadel 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning vormi 3. jaos („Tasakaalustamissuutlikkus“), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.

c)  Füüsiliselt arveldatavad tuletisinstrumendid (nt füüsiliselt arveldatav kullaforvard), kui need tuletisinstrumendid on täielikult või piisavalt tagatud. Nende tuletisinstrumentide puhul esitatakse lisaks punktidele a ja b ka arveldusvoog lõpparvelduse ajal (tavaliselt lõpptähtaja lähedal). Eeldatav rahavoog lisatakse raha väljavoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 1.5 „Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“ ja raha sissevoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 2.4 „Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“. Kui füüsiliselt arveldatav vara kvalifitseerub 3. jaos tasakaalustamissuutlikkusena, lisatakse see voog käesoleva jao asjakohasesse tähtajaklassi ja vastavale reale. Väljavoolu korral on see negatiivne summa ja sissevoolu korral positiivne summa.

2.  Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:

a)  optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui täitmishind on ostuoptsiooni puhul turuhinnast madalam või müügioptsiooni puhul turuhinnast kõrgem („rahas“). Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:

i)  kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;

ii)  kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;

b)  muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning likviidsete väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.

Kooskõlas eespool esitatuga tuleb silmas pidada järgmist.

Punktis 1 nimetatud tuletisinstrumentide puhul ei kajastata tähtaegade jaotuses juba saadud või makstud tagatise tagastamist.

Punktis 2 nimetatud tuletisinstrumentide puhul kajastatakse juba saadud või makstud tagatise tagastamist tähtaegade jaotuse 3. jaos. Juba saadud (makstud) tagatise tagastamist kajastatakse negatiivse (positiivse) muutusena tuletisinstrumendi lõpptähtajale vastavas tähtajaklassis. Positiivset muutust kajastatakse ainult juhul, kui see kvalifitseeruks tagastamise korral tasakaalustamissuutlikkusena. Kui juba saadud (makstud) tagatise tagastamine kujutab endast rahalist tagatist, kajastatakse tagatise tagastamist real 1.6 „Muud vahendite väljavoolud“ (real 2.6 „Muud vahendite sissevoolud“) asjakohases tähtajaklassis.

Selle rea puhul käsitatakse olukorda, kus vastaspoolega vahetatud tagatis ei ole tuletisinstrumendi väärtuse muutusega täielikult võrdne, siiski piisavalt tagatuna, kui erinevus ei ületa minimaalset ülekandesummat.

0370

1.6 Muud vahendite väljavoolud

Kõigi selliste muude raha väljavoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 või 1.5 all. Tingimuslikke väljavoole siin ei kajastata.

0380

1.7 Vahendite väljavool kokku

Kirjete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 1.6 all kajastatud vahendite väljavoolude summa.

0390–0700

2 VAHENDITE SISSEVOOL

0390

2.1 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate raha sissevoolude kogusumma.

siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.

0391

2.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 2.1 all kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

0400

2.1.1 1. tasandi kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 kohaste kaubeldavate varadega.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0410

2.1.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirje 2.1.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.

0420

2.1.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.

0430

2.1.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 2.1.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0440

2.1.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 2.1.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

0450

2.1.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 2.1.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või sellest halvema krediidikvaliteedi astme.

0460

2.1.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

0470

2.1.2 2A tasandi kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 kohaste kaubeldavate varadega.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0480

2.1.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0490

2.1.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 2.1.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

0500

2.1.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 2.1.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

0510

2.1.3 2B tasandi kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 kohaste kaubeldavate varadega.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0520

2.1.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid.

0530

2.1.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.

0540

2.1.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.

0550

2.1.3.4 2B tasandi aktsiad

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.

0560

2.1.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 2.1.3.1–2.1.3.4 all.

0570

2.1.4 Muud kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 2.1.1, 2.1.2 või 2.1.3 all.

0580

2.1.5 Muud varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 või 2.1.4 all.

0590

2.2 Kirje 2.1 all kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:

Laenudest ja ettemaksetest tulenevad raha sissevoolud.

Raha sissevoole kajastatakse hilisemail lepingujärgsel tagasimaksekuupäeval. Uuenevate laenude korral eeldatakse, et olemasolevat laenu on pikendatud, ja võimalikke jääke käsitletakse siduva krediidilimiidina.

0600

2.2.1 Jaeklientidele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 2 kohastest füüsilistest isikutest või VKEdest.

0610

2.2.2 Finantssektorivälistele äriühingutele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad finantssektorivälistest äriühingutest.

0620

2.2.3 Krediidiasutustele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad krediidiasutustest.

0621

2.2.3.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 2.2.3 all kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

0630

2.2.4 Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 1 kohastest finantssektorisse kuuluvatest klientidest, v.a need, mis on kajastatud kirje 2.2.3 all.

0640

2.2.5 Keskpankadele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad keskpankadest. See kirje ei hõlma kirje 3.2 all kajastatud väljavõetavaid rahareserve.

0650

2.2.6 Muudele vastaspooltele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad muudest kui kirjetes 2.2.1–2.2.5 osutatud vastaspooltest.

0660

2.3 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.

Siin kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta hetke- ja forvardtehingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.

0670

2.4. Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu

Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvate nõuete positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, mida kajastatakse kirje 2.3 all).

Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõuded, aruandekuupäeva seisuga.

Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt.

1.  Lõpptähtaegade jaotuse vormis ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Vormis ei kajastata mingeid selliste tuletisinstrumentidega seotud rahavooge, väärpaberite vooge ega rahalistest tagatistest ja väärtpaberitagatistest tulenevaid vooge. Väljajätmist ei kohaldata järgmise suhtes:

a)  Tasakaalustamissuutlikkuse seisukohast kõlblikud varad, mis on seoses tagatud tuletisinstrumentidega aruandekuupäeva seisuga juba saadud või antud (st lõpptähtaegade jaotuse 3. jao veerg „Seis“, kui need on koormamata ja koormamiseks kättesaadavad).

b)  Raha- ja väärpaberivood, mis on seotud lisatagatise nõuetega („rahaliste või väärtpaberitagatiste vood“), mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Neid kajastatakse ridadel 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning vormi 3. jaos („Tasakaalustamissuutlikkus“), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.

c)  Füüsiliselt arveldatavad tuletisinstrumendid (nt füüsiliselt arveldatav kullaforvard), kui need tuletisinstrumendid on täielikult või piisavalt tagatud. Nende tuletisinstrumentide puhul esitatakse lisaks punktidele a ja b ka arveldusvoog lõpparvelduse ajal (tavaliselt lõpptähtaja lähedal). Eeldatav rahavoog lisatakse raha väljavoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 1.5 „Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“ ja raha sissevoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 2.4 „Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“. Kui füüsiliselt arveldatav vara kvalifitseerub 3. jaos tasakaalustamissuutlikkusena, lisatakse see voog käesoleva jao asjakohasesse tähtajaklassi ja vastavale reale. Väljavoolu korral on see negatiivne summa ja sissevoolu korral positiivne summa.

2.  Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:

a)  optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui need on rahas. Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:

i)  kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;

ii)  kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;

b)  muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.

Kooskõlas eespool esitatuga tuleb silmas pidada järgmist.

Punktis 1 nimetatud tuletisinstrumentide puhul ei kajastata tähtaegade jaotuses juba saadud või makstud tagatise tagastamist.

Punktis 2 nimetatud tuletisinstrumentide puhul kajastatakse juba saadud või makstud tagatise tagastamist tähtaegade jaotuse 3. jaos. Juba saadud (makstud) tagatise tagastamist kajastatakse negatiivse (positiivse) muutusena tuletisinstrumendi lõpptähtajale vastavas tähtajaklassis. Positiivset muutust kajastatakse ainult juhul, kui see kvalifitseeruks tagastamise korral tasakaalustamissuutlikkusena. Kui juba saadud (makstud) tagatise tagastamine kujutab endast rahalist tagatist, kajastatakse tagatise tagastamist real 1.6 „Muud vahendite väljavoolud“ (real 2.6 „Muud vahendite sissevoolud“) asjakohases tähtajaklassis.

Selle rea puhul käsitatakse olukorda, kus vastaspoolega vahetatud tagatis ei ole tuletisinstrumendi väärtuse muutusega täielikult võrdne, siiski piisavalt tagatuna, kui erinevus ei ületa minimaalset ülekandesummat.

0680

2.5 Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid

Selliste sissevoolude summa võlakirjadesse tehtud enda tähtaeguvatelt investeeringutelt, mida kajastatakse vastavalt nende lepingulisele järelejäänud tähtajale. See kirje hõlmab tasakaalustamissuutlikkuse jaos kajastatud tähtaeguvatest võlaväärtpaberitest tulenevaid raha sissevoole. Kui väärtpaber on tähtaegunud, kajastatakse seda tasakaalustamissuutlikkuse jaos väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevalt siin raha sissevooluna.

0690

2.6 Muud vahendite sissevoolud

Kõigi selliste muude raha sissevoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud eespool kirjete 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 või 2.5 all. Tingimuslikke sissevoole siin ei kajastata.

0691

2.6.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 2.6 all kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

0700

2.7 Kogusissevool

Kirjete 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 kajastatud vahendite sissevoolude summa.

0710

2.8 Lepinguline netopuudujääk

Kirje 2.7 all kajastatud vahendite kogusissevool miinus kirje 1.7 all kajastatud vahendite koguväljavool.

0720

2.9 Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk

Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.

0730–1080

3 TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tasakaalustamissuutlikkus“ sisaldab teavet finantsinstitutsiooni hoitavate erineva likviidsusega varade, sealhulgas kaubeldavad varad, keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad ning finantsinstitutsiooni lepinguliselt siduvad krediidilimiidid, arengu kohta.

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse puhul on konsolideeritud alusel toimuva aruandluse korral aluseks iga konsolideeritud finantsinstitutsiooni suhtes tema asutamise jurisdiktsioonis kohaldatavad keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse eeskirjad.

Kui tasakaalustamissuutlikkus viitab kaubeldavatele varadele, kajastavad finantsinstitutsioonid

kaubeldavaid varasid, millega kaubeldakse suurtel, sügavatel ja aktiivsetel repo- või hetketurgudel, mida iseloomustab madal kontsentreerituse tase.

Tasakaalustamissuutlikkuse veergudes kajastatud varad hõlmavad ainult koormamata varasid, mida finantsinstitutsioonil on võimalik vahetada igal ajal raha vastu, et katta asjaomase perioodi jooksul raha sisse- ja väljavoolude vahelisi lepingulisi puudujääke. Selles kontekstis kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohast koormatud varade määratlust. Kõnealuseid varasid ei tohi kasutada krediidikvaliteedi parandamiseks struktureeritud tehingutes ega tegevuskulude (nagu üür ja töötasud) katmiseks ning nende haldamise selge ja ainus eesmärk peab olema nende kasutamine tingimuslike rahaliste vahendite allikana.

Tasakaalustamissuutlikkuse hulka võib lugeda varasid, mille finantsinstitutsiooni on saanud tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, juhul kui neid varasid hoitakse selles finantsinstitutsioonis, neid ei ole edasi tagatud ning need on juriidiliselt ja lepingujärgselt kättesaadavad kasutamiseks finantsinstitutsiooni poolt.

Kui finantsinstitutsioon kajastab eelpositsioneeritud varasid kirjete 3.1–3.7 all, ei kajasta ta topelt arvessevõtmise vältimiseks neid kirje 3.8 all.

Finantsinstitutsioonid kajastavad rea kirjeldusele vastavaid ja aruandekuupäeval kättesaadavaid varasid algse seisuna veerus 0010.

Veergudes 0020–0220 kajastatakse tasakaalustamissuutlikkusele vastavaid lepingulisi voogusid. Kui finantsinstitutsioon on sõlminud repotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi ostetud vara uuesti väärtpaberite sissevooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha väljavoolu kajastatakse kirje 1.2 all asjaomases raha väljavoolu tähtajaklassis. Kui finantsinstitutsioon on sõlminud pöördrepotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi müüdud vara uuesti väärtpaberite väljavooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirje 2.1 all asjaomases raha sissevoolu tähtajaklassis. Tagatise vahetustehinguid kajastatakse väärtpaberite lepinguliste sisse- ja väljavooludena tasakaalustamissuutlikkuse jao asjaomases tähtajaklassis, lähtuvalt sellest, millal need vahetustehingud tähtaeguvad.

Tasakaalustamissuutlikkuse seisukohast kõlblikud varad, mis on seoses tuletisinstrumentidega aruandekuupäeva seisuga juba saadud või antud (st lõpptähtaegade jaotuse 3. jao veerg „Seis“, kui need on koormamata ja koormamiseks kättesaadavad).

Täielikult või piisavalt tagatud tuletisinstrumentide puhul ei kajastata tähtaegade jaotuses juba saadud või makstud tagatise tagastamist.

Osaliselt tagatud tuletisinstrumentide puhul kajastatakse juba saadud või makstud tagatise tagastamist tähtaegade jaotuse 3. jaos. Juba saadud (makstud) tagatise tagastamist kajastatakse negatiivse (positiivse) muutusena tuletisinstrumendi lõpptähtajale vastavas tähtajaklassis. Positiivset muutust kajastatakse ainult juhul, kui see kvalifitseeruks tagastamise korral tasakaalustamissuutlikkusena.

Kirje 3.8 all kajastatavat krediidi- ja likviidsusliinide lepingulise kasutadaoleva summa muutust kajastatakse voona asjaomases tähtajaklassis. Kui finantsinstitutsioonil on keskpangas üleööhoius, siis kajastatakse hoiuse summat algse seisuna kirje 3.2 all.

Tasakaalustamissuutlikkuse hulka kuuluvaid tähtaeguvaid väärtpabereid kajastatakse lepingulise lõpptähtaja alusel. Lõpptähtaja saabudes arvatakse väärtpaber välja sellest varakategooriast, kus seda oli algselt kajastatud, seda käsitatakse väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirje 2.5 all.

Kõiki väärtpaberite väärtusi kajastatakse asjaomases tähtajaklassis praeguses turuväärtuses.

Kirje 3.8 all kajastatakse ainult lepinguliselt kasutadaolevaid summasid.

Topelt arvessevõtmise vältimiseks raha sissevoole tasakaalustamissuutlikkuse kirje 3.1 või 3.2 all ei kajastata.

Tasakaalustamissuutlikkuse kirjeid tuleks kajastada järgmistes alamkategooriates.

0730

3.1 Mündid ja pangatähed

Raha (sealhulgas mündid ja pangatähed) kogusumma.

0740

3.2 Väljavõetavad keskpanga reservid

Keskpankades olevate hiljemalt ööpäeva jooksul väljavõetavate reservide kogusumma kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktiga iii.

Siin ei kajastata väärtpabereid, milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

Seda summat kajastatakse ainult algseisu veerus ja seda ei kajastata kirje 2.2.5 all keskpankadest tuleneva sissevooluna.

0750

3.3 1. tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 10.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0760

3.3.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirje 3.3 all kajastatud summa, mis ei tulene pandikirjadest.

0770

3.3.1.1 1. tasandi keskpanga varad

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mis tuleneb keskpankade vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest.

0780

3.3.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.3.1.1 all ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0790

3.3.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.3.1.1 all ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

0800

3.3.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.3.1.1 all ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või sellest halvema krediidikvaliteedi astme.

0810

3.3.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.3 all kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

0820

3.4 2A tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 11.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0830

3.4.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlakirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0840

3.4.3 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

0850

3.4.4 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 3.4 all kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

0860

3.5 2B tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 12 või 13.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

0870

3.5.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest (sh eluasemehüpoteekväärtpaberid). Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a peab kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel olema krediidikvaliteedi aste 1.

0880

3.5.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.

0890

3.5.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlaväärtpaberitest.

0900

3.5.4 2B tasandi aktsiad

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.

0910

3.5.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis on 2B tasandi varad, mida ei ole kajastatud kirjete 3.5.1–3.5.4 all.

0920

3.6 Muud kaubeldavad varad

Muude kui kirjete 3.3, 3.4 ja 3.5 all kajastatud kaubeldavate varade turuväärtus.

Grupisiseste varade kujul muudest kaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.

0930

3.6.1 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

0940

3.6.2 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

0950

3.6.3 Aktsiad

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.

0960

3.6.4 Pandikirjad

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.

0970

3.6.5 Varaga tagatud väärtpaberid

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest.

0980

3.6.6 Muud kaubeldavad varad

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis muud kaubeldavad varad, mida ei ole kajastatud kirjete 3.6.1–3.6.5 ja 3.7a all.

0990

3.7 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad

Selliste mittekaubeldavate varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/233 (1) lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks. Grupisiseste varade kujul muudest mittekaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.

0991

3.7a Keskpankade seisukohalt aktsepteeritavad enda emissioonid

Finantsinstitutsiooni emiteeritud tagatud võlainstrumendid, mis on keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad ja finantsinstitutsiooni bilansis kajastatud ning millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

1000

3.8 Saadud kasutamata siduvad krediidilimiidid

Aruandvale finantsinstitutsioonile antud kasutamata siduvate krediidilimiitide kogusumma. Need hõlmavad lepingulisi limiite, mida ei saa tühistada. Kui kõnealuste limiitide kasutamiseks potentsiaalselt vajalik tagatis on suurem kui kättesaadav tagatis, kajastavad finantsinstitutsioonid vähendatud summat.

Kui aruandev finantsinstitutsioon on varad kasutamata krediidilimiidi jaoks juba tagatisena eelpositsioneerinud ja need juba kirjete 3.1–3.7 all kajastanud, siis topelt arvessevõtmise vältimiseks ei kajastata neid enam kirje 3.8 all. Sama kehtib ka olukorras, kui aruandval finantsinstitutsioonil võib olla vaja varad tagatisena eelpositsioneerida krediidilimiidi siin lahtris kajastatud viisil kasutamiseks.

1010

3.8.1 1. tasandi krediidilimiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti b kohasest keskpanga krediidilimiidist.

1020

3.8.2 2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 14 kohastest likviidsuslimiitidest.

1030

3.8.3 2B tasandi finantsinstitutsioonide kaitseskeemi limiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohasest likviidsuse rahastamisest.

1040

3.8.4 Muud krediidilimiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjete 3.8.1–3.8.3 all.

1050

3.8.4.1 Grupisisestelt vastaspooltelt

Kirje 3.8.4 all kajastatud summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1060

3.8.4.2 Muudelt vastaspooltelt

Kirje 3.8.4 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.8.4.1 all.

1070

3.9 Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus

Siin kajastatakse kirjete 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8 riskipositsioonide netomuutust, mis kajastavad vastavalt asjaomases tähtajaklassis keskpankade vastu olevaid nõudeid, väärtpaberite vooge ja krediidiliine.

1080

3.10 Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus

Tasakaalustamissuutlikkuse kumulatiivne summa alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.

1090–1140

4 TINGIMUSLIKUD KIRJED

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tingimuslikud kirjed“ sisaldab teavet tingimuslike väljavoolude kohta.

1090

4.1 Siduvatest vahenditest tulenev vahendite väljavool

Siduvatest vahenditest tulenev raha väljavool. Finantsinstitutsioonid kajastavad väljavooluna maksimaalset summat, mille saab teataval ajavahemikul kasutusele võtta. Uuenevate krediidilimiitide korral kajastatakse ainult summat, mis ületab olemasolevat laenu.

1091

4.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 4.1 all kajastatud tingimuslike kirjete summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1100

4.1.1 Siduvad krediidilimiidid

Kirje 4.1 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest siduvatest krediidilimiitidest.

1110

4.1.1.1 Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena

Kirje 4.1.1 all kajastatud summa, mida käsitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohase likviidsuse rahastamisena.

1120

4.1.1.2 Muu

Kirje 4.1.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 4.1.1.1 all.

1130

4.1.2 Likviidsuslimiidid

Kirje 4.1 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest likviidsuslimiitidest.

1131

4.1a Mittesiduvatest rahastamisvahenditest tulenev vahendite väljavool

Mittesiduvad krediidi- ja likviidsuslimiidid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõike 1 punktidele a, b, d ja e. Finantsinstitutsioonid kajastavad väljavooluna maksimaalset summat, mille saab teataval ajavahemikul kasutusele võtta, kajastatuna tähtajaklassis, mis vastab selle summa varaseimale kättesaadavusele. Garantiisid sellel real ei kajastata.

1140

4.2 Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud

Finantsinstitutsioonid kajastavad siin oma sellise krediidikvaliteedi olulise halvenemise mõju, mis vastab välise krediidireitingu alandamisele vähemalt kolme astme võrra.

Positiivsed summad vastavad tinglikele väljavooludele ja negatiivsed algse kohustuse vähenemisele.

Kui reitingu alandamise mõjuks on tasumata kohustuste varajane lunastamine, kajastatakse asjaomaseid kohustusi miinusmärgiga ajavahemikus, mis vastab ajavahemikule, milles neid kajastati kirjes 1, ja samal ajal plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub kohustuse tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

Kui reitingu alandamise mõjuks on lisatagatise nõue, kajastatakse antava tagatise turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub nõude tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

Kui reitingu alandamise mõjuks on vastaspooltelt tagatisena saadud väärtpaberite edasitagamise õiguste muutumine, kajastatakse asjaomaste väärtpaberite turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil väärtpaberid muutuvad asjaomasele aruandvale finantsinstitutsioonile kättesaamatuks, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

1150–1290

MEMOKIRJED

1230

13 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad – kaubeldavad varad

Kirjete 3.3, 3.4 ja 3.5 all kajastatud summad, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määruse (EL) 2015/233 lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks.

1241

14 Kirje 3.6 all kajastatud varad, mis on keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad

Kirje 3.6 all kajastatud selliste summade summa, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määrusesse (EL) 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks.

1270

17 Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest

Kirje 1.3 all kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva finantsinstitutsiooni likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.

Ümberjaotamine kajastab hoiuste jäikust.

See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega teavet uute äritegevuste kohta.

Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

1280

18 Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest

Kirje 2.2 all kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva finantsinstitutsiooni likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.

See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi.

Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

1290

19 Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt

Kirje 4.1 all kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt krediidilimiitide kasutuselevõtu ja sellest tulenevate likviidsusvajaduste ootuspärasest tasemest, mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ja mida kasutatakse aruandva finantsinstitutsiooni likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.

See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi.

Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.
(1)   

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015R0233

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 01.09.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32021R0451
  • EULAW_HR -

    EULAW_HR