+Artikkel 279b 1.

Artikkel 279b 1.

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

a) 

▼C10

intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalvelise kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

R

=

järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

S

=

tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

E

=

tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

OneBusinessYear

=

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

▼M8

Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga.

Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal ►C10  finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

i) 

kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal ►C10  finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;

ii) 

kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine.

Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt vahetatakse või võidakse vahetada.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel.

Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;

b) 

valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

i) 

kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;

ii) 

kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;

iii) 

kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutasse;

c) 

aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga;

kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;

d) 

muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid