+Artikkel 29 3.

Artikkel 29 3.

Tinglik väärtus, kui see ei ole selgelt märgitud ja kuni lõpptähtajani fikseeritud, määratakse kindlaks järgmiselt:

a) 

välisvaluuta tuletislepingute puhul on tinglik väärtus lepingu välisvaluuta poole tinglik väärtus, mis on konverteeritud omavääringusse; kui välisvaluuta tuletisinstrumendi mõlemad pooled on nomineeritud muus valuutas kui omavääring, konverteeritakse mõlema poole tinglik väärtus omavääringusse ja tinglik väärtus määratakse kindlaks suurema omavääringu väärtusega poole alusel;

b) 

aktsia- ja kaubatuletislepingute ning lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide puhul on tinglik väärtus instrumendi ühe ühiku turuhinna ja tehingu kohase ühikute arvu korrutis;

c) 

mitme väljamaksega tehingute puhul, mis sõltuvad teatavatest tingimustest (sealhulgas digitaaloptsioonid või tingimusliku lunastustähtajaga forvardid), arvutab investeerimisühing tingliku väärtuse iga tingimuse puhul ja kasutab suurimat saadud tulemust;

d) 

kui tinglik väärtus määratakse kindlaks turuväärtustel põhineva valemi kohaselt, kasutab investeerimisühing tehingu tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks CMVd;

e) 

muutuva tingliku väärtusega vahetustehingute (näiteks amortiseeruva või suureneva tingliku väärtusega vahetustehingud) puhul kasutavad investeerimisühingud tehingu tingliku väärtusena vahetustehingu järelejäänud tähtaja keskmist tinglikku väärtust;

f) 

finantsvõimendusega vahetustehingud konverteeritakse samaväärse finantsvõimenduseta vahetustehingu tinglikuks väärtuseks nii, et kui kõik vahetustehingu intressimäärad korrutatakse teguriga, korrutatakse märgitud tinglik väärtus intressimäärade teguriga, et määrata kindlaks tinglik väärtus;

g) 

tuletislepingute puhul, mille puhul vahetatakse põhisummat mitu korda, korrutatakse tinglik väärtus tuletislepingu põhisumma vahetuste arvuga, et määrata kindlaks tinglik väärtus.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid