+Artikkel 29 Võimalik tulevane riskipositsioon
---+Artikkel 29 1.
---+Artikkel 29 2.
---+Artikkel 29 3.
---+Artikkel 29 4.
---+Artikkel 29 5.
---+Artikkel 29 6.
---+Artikkel 29 7.
---+Artikkel 29 8.
|
Artikkel 29 Võimalik tulevane riskipositsioon
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 29 1.
|
Artiklis 27 osutatud võimalik tulevane riskipositsioon (PFE) arvutatakse iga tuletisinstrumendi puhul järgmiste korrutisena:
a)
tehingu tegelik tinglik väärtus (EN), mis on arvutatud käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt, ning
b)
käesoleva artikli lõike 7 kohaselt määratud järelevalveline tegur (SF).
|
|
Artikkel 29 2.
|
Tegelik tinglik väärtus on lõike 3 kohaselt arvutatud tingliku väärtuse, lõike 4 kohaselt arvutatud kestuse ja lõike 6 kohaselt arvutatud järelevalvelise delta korrutis.
|
|
Artikkel 29 3.
|
Tinglik väärtus, kui see ei ole selgelt märgitud ja kuni lõpptähtajani fikseeritud, määratakse kindlaks järgmiselt:
a)
välisvaluuta tuletislepingute puhul on tinglik väärtus lepingu välisvaluuta poole tinglik väärtus, mis on konverteeritud omavääringusse; kui välisvaluuta tuletisinstrumendi mõlemad pooled on nomineeritud muus valuutas kui omavääring, konverteeritakse mõlema poole tinglik väärtus omavääringusse ja tinglik väärtus määratakse kindlaks suurema omavääringu väärtusega poole alusel;
b)
aktsia- ja kaubatuletislepingute ning lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide puhul on tinglik väärtus instrumendi ühe ühiku turuhinna ja tehingu kohase ühikute arvu korrutis;
c)
mitme väljamaksega tehingute puhul, mis sõltuvad teatavatest tingimustest (sealhulgas digitaaloptsioonid või tingimusliku lunastustähtajaga forvardid), arvutab investeerimisühing tingliku väärtuse iga tingimuse puhul ja kasutab suurimat saadud tulemust;
d)
kui tinglik väärtus määratakse kindlaks turuväärtustel põhineva valemi kohaselt, kasutab investeerimisühing tehingu tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks CMVd;
e)
muutuva tingliku väärtusega vahetustehingute (näiteks amortiseeruva või suureneva tingliku väärtusega vahetustehingud) puhul kasutavad investeerimisühingud tehingu tingliku väärtusena vahetustehingu järelejäänud tähtaja keskmist tinglikku väärtust;
f)
finantsvõimendusega vahetustehingud konverteeritakse samaväärse finantsvõimenduseta vahetustehingu tinglikuks väärtuseks nii, et kui kõik vahetustehingu intressimäärad korrutatakse teguriga, korrutatakse märgitud tinglik väärtus intressimäärade teguriga, et määrata kindlaks tinglik väärtus;
g)
tuletislepingute puhul, mille puhul vahetatakse põhisummat mitu korda, korrutatakse tinglik väärtus tuletislepingu põhisumma vahetuste arvuga, et määrata kindlaks tinglik väärtus.
|
|
Artikkel 29 4.
|
Intressimäära- ja krediidituletislepingute tinglikku väärtust nende lepingute lõpptähtajani (aastates) korrigeeritakse vastavalt kestusele, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt: kestus = (1 – exp (–0,05 · aeg lõpptähtajani)) / 0,05 Tuletislepingute puhul, mis ei ole intressimäära- ja krediidituletislepingud, on kestus 1.
|
|
Artikkel 29 5.
|
Lepingu lõpptähtaeg on viimane kuupäev, mil lepingut saab veel täita. Kui tuletisinstrumendi puhul on aluseks muu intressimäära- või krediidiinstrumendi väärtus, määratakse ajavahemik aluseks oleva instrumendi põhjal. Optsioonide puhul on lõpptähtaeg lepingus kindlaks määratud hiliseim täitmiskuupäev. Tuletislepingu puhul, mis on struktureeritud selliselt, et kindlaksmääratud kuupäevadel arveldatakse kõik olemasolevad riskipositsioonid ja tingimusi korrigeeritakse nii, et lepingu õiglane väärtus on null, võrdub järelejäänud tähtaeg ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani.
|
|
Artikkel 29 6.
|
Optsioonide ja vahetusoptsioonide järelevalvelist deltat võib arvutada investeerimisühing ise, kasutades selleks asjakohast mudelit, mille pädevad asutused on heaks kiitnud. Mudel hindab optsiooni väärtuse muutust alusvara turuväärtuse väikeste muutuste korral. Tehingute puhul, mis ei ole optsioonid ja vahetusoptsioonid, või juhul, kui pädevad asutused ei ole mudelit heaks kiitnud, on delta 1.
|
|
Artikkel 29 7.
|
Iga varaklassi järelevalveline tegur (SF) on kindlaks määratud järgmises tabelis.
Tabel 3
|
Varaklass
|
Järelevalveline tegur
|
|
Intressimäär
|
0,5 %
|
|
Välisvaluuta
|
4 %
|
|
Krediit
|
1 %
|
|
Aktsia
|
32 %
|
|
Aktsiaindeks
|
20 %
|
|
Kaup ja lubatud heitkoguse väärtpaberid
|
18 %
|
|
Muu
|
32 %
|
|
|
Artikkel 29 8.
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimalike tulevaste riskipositsioonide summa, mis korrutatakse
a)
0,42-ga selliste finants- ja finantssektoriväliste vastaspooltega tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille tagatist vahetatakse vastaspoolega kahepoolselt, kui see on nõutav vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud tingimustele;
b)
1-ga muude tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|