1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiostja või kui see on kohaldatav, tema artikli 19 kohaselt määratud esindaja, kes annab viivises olevas krediidilepingus sätestatud krediidiandja õigused või viivises oleva krediidilepingu üle, teeks oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kaks korda aastas teatavaks uue krediidiostja või kui see on kohaldatav, tema artikli 19 kohaselt määratud esindaja juriidilise isiku tunnuse (LEI) või sellise tunnuse puudumise korral järgmise:
|
a)
|
uue krediidiostja või kui see on kohaldatav, tema artikli 19 kohaselt määratud esindaja, või krediidiostja või tema esindaja juht- või haldusorgani liikmete isik, kes omavad uues krediidiostjas või tema esindajas olulist osalust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 36 tähenduses, ning
|
|
b)
|
uue krediidiostja ja kui see on kohaldatav, tema artikli 19 kohaselt määratud esindaja aadress.
|
Lisaks teatab krediidiostja või tema esindaja oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt järgmise:
|
a)
|
üleantud viivises olevates krediidilepingutes sätestatud krediidiandjate õiguste või viivises olevate krediidilepingute koondjääk;
|
|
b)
|
üleantud viivises olevates krediidilepingutes sätestatud krediidiandjate õiguste või viivises olevate krediidilepingute arv ja maht;
|
|
c)
|
kas üleandmine hõlmab tarbijatega sõlmitud viivises olevas krediidilepingus sätestatud krediidiandja õigusi või viivises olevat krediidilepingut, ning kui see on kohaldatav, viivises oleva krediidilepingu tagatiseks olevate varade liigid.
|