+Artikkel 15 Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
---+Artikkel 15 1
---+Artikkel 15 2
---+Artikkel 15 3
---+Artikkel 15 4
---+Artikkel 15 5
---+Artikkel 15 6
|
Artikkel 15 Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 15 1
|
1. Kriisilahendusasutus hindab kriisilahenduse kolleegiumiga kooskõlastades vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele ja pärast konsulteerimist pädeva asutusega seda, mil määral on keskne vastaspool kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks ühtegi järgmistest:
|
a)
|
erakorraline avaliku sektori finantstoetus;
|
|
b)
|
keskpanga erakorraline likviidsusabi;
|
|
c)
|
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri ja intressimääraga.
|
|
|
Artikkel 15 2
|
2. Keskset vastaspoolt peetakse kriisilahenduskõlblikuks juhul, kui kriisilahendusasutus leiab, et teostatav ja usutav on kas keskse vastaspoole likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või keskse vastaspoole kriisilahendus kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste rakendamise teel, tagades samal ajal keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide täitmise jätkumise ja vältides erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist ning võimalikult suures ulatuses märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile ja mõjutatud sidusrühmade põhjendamatult ebasoodsasse olukorda seadmist.
Esimeses lõigus osutatud negatiivseks mõjuks on muu hulgas üldine finantsiline ebastabiilsus või kogu süsteemi haaravad sündmused ükskõik millises liikmesriigis.
Kui kriisilahendusasutus ei pea keskset vastaspoolt kriisilahenduskõlblikuks, annab ta sellest ESMA-le õigeaegselt teada.
|
|
Artikkel 15 3
|
3. Kui kriisilahendusasutus seda nõuab, esitab keskne vastaspool tõendid selle kohta, et:
|
a)
|
puuduvad takistused omandiõiguse instrumentide väärtuse vähendamisele kriisilahendusõiguste kasutamise tulemusena, sõltumata sellest, kas kehtivad lepingupõhised kokkulepped või muud keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas sisalduvad meetmed on täielikult ära kasutatud, ning
|
|
b)
|
keskse vastaspoole lepingud kliirivate liikmete või kolmandate isikutega ei võimalda neil kliirivatel liikmetel ega kolmandatel isikutel tulemuslikult vaidlustada kriisilahendusõiguste kasutamist kriisilahendusasutuse poolt või muul moel vältida, et nende suhtes kasutatakse nimetatud õigusi.
|
|
|
Artikkel 15 4
|
4. Et hinnata kriisilahenduskõlblikkust, nagu on osutatud lõikes 1, uurib kriisilahendusasutus vastavalt vajadusele lisa C jaos sätestatud aspekte.
|
|
Artikkel 15 5
|
5. Hiljemalt 12. augustiks 2022 annab ESMA tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja suunised, et edendada seoses käesoleva määruse lisa C jao kohaldamisega kriisilahenduse tavade lähendamist vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.
|
|
Artikkel 15 6
|
6. Kriisilahendusasutus, kooskõlastades oma tegevust kriisilahenduse kolleegiumiga, viib kriisilahenduskõlblikkuse hindamise läbi samal ajal kriisilahenduse kava koostamise ja ajakohastamisega vastavalt artiklile 12.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|