+Artikkel 22 Kriisilahenduse tingimused
---+Artikkel 22 1
---+Artikkel 22 2
---+Artikkel 22 3
---+Artikkel 22 4
---+Artikkel 22 5
---+Artikkel 22 6

Artikkel 22 Kriisilahenduse tingimused

1. Ülevaade

,
Artikkel 22 1

1.   Kriisilahendusasutus võtab keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid juhul, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused:

a)

keskne vastaspool on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, nagu on otsustanud üks järgnevatest asutustest:

i)

pädev asutus, kes on eelnevalt konsulteerinud kriisilahendusasutusega;

ii)

kriisilahendusasutus, kes on eelnevalt konsulteerinud pädeva asutusega, kui kriisilahendusasutusel on olemas selle järelduse tegemiseks vajalikud vahendid;

b)

kõigi asjakohaste asjaoludega arvestades puudub põhjendatud väljavaade, et mis tahes alternatiivne erasektoris võetav meede, sealhulgas keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava või muud lepingupõhised kokkulepped, või järelevalvemeede, sealhulgas võetud varajase sekkumise meetmed, hoiaksid mõistliku aja jooksul ära keskse vastaspoole maksejõuetuse;

c)

kriisilahenduse meede on vajalik avaliku huvi seisukohast, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki, olles samal ajal nendega proportsionaalne, ning keskse vastaspoole likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ei aitaks neid kriisilahenduse eesmärke samas ulatuses saavutada.
Artikkel 22 2

2.   Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel esitab pädev asutus kriisilahendusasutusele omal algatusel ja viivituseta kogu teabe, mis võib näidata, et keskne vastaspool on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks. Pädev asutus annab kriisilahendusasutusele taotluse korral ka muud teavet, mida kriisilahendusasutus vajab oma hinnangu andmiseks.
Artikkel 22 3

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse keskset vastaspoolt maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana juhul, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

a)

keskne vastaspool rikub või tõenäoliselt rikub oma tegevusloa nõudeid viisil, mis õigustaks tema tegevusloa kehtetuks tunnistamist vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 20;

b)

keskne vastaspool ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita mõnd kriitilist funktsiooni;

c)

keskne vastaspool ei suuda või tõenäoliselt ei suuda taastada oma elujõulisust omapoolsete finantsseisundi taastamise meetmete rakendamisega;

d)

keskne vastaspool ei suuda või tõenäoliselt ei suuda tähtajaks tasuda oma võlgu või muid kohustusi;

e)

keskne vastaspool vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust.
Artikkel 22 4

4.   Lõike 3 punkti e kohaldamisel ei käsitata avaliku sektori finantstoetust erakorralise avaliku sektori finantstoetusena, kui see vastab kõigile järgnevatele tingimustele:

a)

seda antakse kas riigigarantiina keskpanga poolt võimaldatud likviidsusvahenditele keskpanga tingimustel või siis riigigarantiina hiljuti emiteeritud kohustustele;

b)

käesoleva lõike punktis a osutatud riigigarantiid on vajalikud, et likvideerida tõsised häired liikmesriigi majanduses ja säilitada finantsstabiilsus, ning

c)

käesoleva lõike punktis a osutatud riigigarantiisid antakse maksevõimelistele kesksetele vastaspooltele, nende tingimuseks on lõplik heakskiitmine vastavalt liidu riigiabi raamistikule, neid antakse ettevaatusabinõuna ja ajutiselt, need on proportsionaalsed, selleks et leevendada käesoleva lõike punktis b osutatud tõsiste häirete tagajärgi, ning neid ei kasutata selleks, et katta kahjumit, mis kesksel vastaspoolel on tekkinud või tulevikus tõenäoliselt tekib.
Artikkel 22 5

5.   Samuti võib kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetmeid juhul, kui ta leiab, et keskne vastaspool on rakendanud või kavatseb rakendada finantsseisundi taastamise meetmeid, mis võiksid hoida ära keskse vastaspoole maksejõuetuse, ent millel oleks märkimisväärne negatiivne mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantssüsteemile.
Artikkel 22 6

6.   ESMA annab hiljemalt 12. veebruariks 2022 välja suunised, et edendada järelevalve- ja kriisilahenduse tavade lähendamist seoses asjaoludega, mille korral tuleb keskset vastaspoolt käsitada maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, võttes asjakohasel juhul arvesse liidus asutatud kesksete vastaspoolte osutatavate teenuste laadi ja keerukust.

Kõnealuste suuniste väljatöötamisel võtab ESMA arvesse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõikega 6 välja antud suuniseid.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid