+Artikkel 61 Väärtuse hindamine võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel
---+Artikkel 61 1
---+Artikkel 61 2
---+Artikkel 61 3
---+Artikkel 61 4
---+Artikkel 61 5

Artikkel 61 Väärtuse hindamine võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel

1. Ülevaade

,
Artikkel 61 1

1.   Selleks et hinnata kooskõla artiklis 60 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega, tagab kriisilahendusasutus, et nii kiiresti kui võimalik pärast kriisilahenduse meetme või meetmete rakendamist viib sõltumatu isik läbi väärtuse hindamise.
Artikkel 61 2

2.   Lõikes 1 osutatud väärtuse hindamine hõlmab järgmist:

a)

kohtlemine, mille osaliseks aktsionärid, kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad oleksid saanud siis, kui kriisilahendusasutus ei oleks võtnud keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid ajal, mil kriisilahendusasutus leidis, et artikli 22 lõike 1 kohased kriisilahenduse tingimused on täidetud, ja selle asemel oleks keskne vastaspool likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohaldatavate lepinguliste kohustuste ja tema tegevuseeskirjades sisalduvate muude kokkulepete täielikku rakendamist;

b)

kohtlemine, mis aktsionäridele, kliirivatele liikmetele ja muudele võlausaldajatele keskse vastaspoole kriisilahendusmenetluses tegelikult osaks sai;

c)

kas käesoleva lõike punktis a osutatud kohtlemise ja käesoleva lõike punktis b osutatud kohtlemise vahel on erinevusi.
Artikkel 61 3

3.   Lõike 2 punktis a osutatud kohtlemise arvutamisel tuleb lõikes 1 osutatud väärtuse hindamisel:

a)

mitte võtta arvesse erakorralist avaliku sektori finantstoetust kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele, keskpanga erakorralist likviidsusabi ega keskpanga mis tahes likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise, tähtaja ja intressimääraga;

b)

võtta aluseks kahju, mille kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad oleksid realistlikult kandnud, kui keskne vastaspool oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohaldatavate lepinguliste kohustuste ja tema tegevuseeskirjades sisalduvate muude kokkulepete täielikku rakendamist;

c)

võtta arvesse majanduslikult mõistlikku prognoosi otseste asenduskulude kohta (sealhulgas mis tahes lisatagatise nõuded), mida kliirivad liikmed kannavad, et asjakohase ajavahemiku jooksul avada turul uuesti oma võrreldavad netopositsioonid, arvestades tegelikke turutingimusi, sealhulgas turusügavust ja turu suutlikkust sellises mahus netopositsioonidega kõnealuse ajavahemiku jooksul tehinguid teha, ning

d)

võtta aluseks keskse vastaspoole enda hinnakujundusmetoodika, välja arvatud juhul, kui selline metoodika ei kajasta tegelikke turutingimusi.

Esimese lõigu punktis c osutatud ajavahemiku pikkus peab kajastama kohaldatava maksejõuetusõiguse mõju ja asjaomaste netopositsioonide omadusi.
Artikkel 61 4

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuse hindamist tuleb eristada artikli 24 lõike 3 kohasest väärtuse hindamisest.
Artikkel 61 5

5.   Võttes arvesse kõiki direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõike 5 ja artikli 74 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse metoodika käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuse hindamiseks, sealhulgas sellise likvideerimisjärgse kahju arvutamiseks, mis tuleneks käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis c osutatud kuludest, kui keskne vastaspool oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohaldatavate lepinguliste kohustuste ja tema tegevuseeskirjades sisalduvate muude kokkulepete täielikku rakendamist.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid