+Artikkel 9 Finantsinstrumente koostavatele investeerimisühingutele kehtestatud tootejuhtimise kohustused
---+Artikkel 9 1.
---+Artikkel 9 2.
---+Artikkel 9 3.
---+Artikkel 9 4.
---+Artikkel 9 5.
---+Artikkel 9 6.
---+Artikkel 9 7.
---+Artikkel 9 8.
---+Artikkel 9 9.
---+Artikkel 9 10.
---+Artikkel 9 11.
---+Artikkel 9 12.
---+Artikkel 9 13.
---+Artikkel 9 14.
---+Artikkel 9 15.

Artikkel 9 Finantsinstrumente koostavatele investeerimisühingutele kehtestatud tootejuhtimise kohustused

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 9 1.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad vastaksid finantsinstrumentide koostamisel käesolevale artiklile, mis hõlmab finantsinstrumentide loomist, arendamist, emiteerimist ja/või kujundamist.

Liikmesriigid nõuavad finantsinstrumente koostavatelt investeerimisühingutelt, et nad täidaksid lõigetes 2–15 loetletud asjaomased nõuded sobivalt ja proportsionaalselt, võttes arvesse finantsinstrumendi, investeerimisteenuse ja toote sihtturu laadi.

Artikkel 9 2.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad kehtestaks, rakendaks ja kasutaks menetlusi ning meetmeid, millega tagada finantsinstrumentide koostamise vastavus huvide konflikti nõuetekohase haldamise nõuetele, sh tasu puhul. Eeskätt tagavad finantsinstrumente koostavad investeerimisühingud finantsinstrumendi, sh selle omaduste kujundamisega, et see ei mõjutaks lõppkliente negatiivselt ega õõnestaks turu usaldusväärsust seeläbi, et ühing saab leevendada ja/või välistada oma riske ja/või nõudeid toote alusvara suhtes olukorras, kui alusvara on juba investeerimisühingu enda kontol.
Artikkel 9 3.

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad analüüsiks finantsinstrumendi koostamisel alati võimalikke huvide konflikte. Eelkõige hindavad ühingud, kas finantsinstrument tekitab olukorra, millel võivad olla lõppklientidele negatiivsed tagajärjed, kui nad valivad

a) 

riskipositsiooni, mis vastandub eelnevalt ühingu enda hoitud riskipositsioonile; või

b) 

riskipositsiooni, mis vastandub ühingu enda soovitud riskipositsioonile pärast toote müüki.

Artikkel 9 4.
Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kaaluvad enne toote pakkumisega jätkamise kasuks otsustamist, kas finantsinstrument võib kujutada ohtu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele või stabiilsusele.
Artikkel 9 5.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid finantsinstrumentide koostamisse kaasatud asjaomastel töötajatel eksperditeadmised, mida on vaja koostamiseks kavandatavate finantsinstrumentide tunnuste ja riskide mõistmiseks.
Artikkel 9 6.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid ühingu tootejuhtimise protsessi üle juhtorgani tulemusliku kontrolli. Investeerimisühingud tagavad, et juhtorganitele esitatavad vastavuskontrolli aruanded sisaldavad süstemaatiliselt teavet ühingu koostatud finantsinstrumentide, sh turustusstrateegia kohta. Investeerimisühingud teevad aruanded nõudmise korral pädevale asutusele kättesaadavaks.
Artikkel 9 7.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid, et vastavuskontrolli funktsiooni täitja jälgib tootejuhtimise korra arendamist ja perioodilist läbivaatamist, et tuvastada nii mis tahes risk, et ühing ei suuda käesolevas artiklis sätestatud kohustusi täita.
Artikkel 9 8.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et juhul, kui nad teevad toote loomiseks, arendamiseks, emiteerimiseks ja/või kujundamiseks kootööd, sh üksustega, kes ei ole direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba saanud ja kelle üle ei teostata sama direktiivi kohast järelevalvet või kes on pärit kolmandatest riikidest, kirjeldaksid pooled vastastikuseid kohustusi kirjalikus kokkuleppes.
Artikkel 9 9.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad määraksid piisava täpsusega kindlaks iga finantsinstrumendi võimaliku sihtturu ja täpsustaksid, millist liiki klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, sh jätkusuutlikkuseesmärkidega, finantsinstrument kokku sobib. Selle protsessi osana määrab ühing kindlaks, millis(t)e kliendirühma(de) vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendid võtavad arvesse jätkusuutlikkustegureid. Kui investeerimisühingud teevad finantsinstrumendi koostamiseks koostööd, tuleb kindlaks määrata ainult üks sihtturg.

Teiste investeerimisühingute turustatavaid finantsinstrumente koostavad investeerimisühingud teevad kindlaks vajadused ja tunnused, mis iseloomustavad kliente, kellele toode peaks nende teoreetilistele teadmistele ja finantsinstrumendiga või samalaadsete finantsinstrumentidega saadud varasematele kogemustele tuginedes sobima, finantsturud ning potentsiaalsete lõppklientide vajadused, tunnused ja eesmärgid.

Artikkel 9 10.

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeksid finantsinstrumentide stsenaariumianalüüsi, milles hinnatakse lõppklientide riski, et toote tulemused jäävad kehvaks, ning seda, millistes olukordades võib nii minna. Investeerimisühingud hindavad, kuidas finantsinstrumendid negatiivsetes tingimustes käituksid, hõlmates näiteks olukorrad kui

a) 

turukeskkond halveneb;

b) 

koostaja või finantsinstrumentide koostamisse või toimimisse kaasatud kolmas isik satub finantsraskustesse või realiseeruvad muud vastaspoole riskid;

c) 

finantsinstrument ei saavuta majanduslikku tasuvust või

d) 

nõudlus finantsinstrumendi järele on oodatust palju suurem, mis koormab ühingu ressursse ja/või alusvaraks oleva instrumendi turgu.

Artikkel 9 11.

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeks kindlaks, kas finantsinstrument sobib sihtturu kindlaksmääratud vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, kontrollides selleks muu hulgas järgmisi elemente:

a) 

finantsinstrumendi riski ja tootluse profiil vastab sihtturule;

b) 

kui see on asjakohane, finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtturule;

c) 

finantsinstrumentide koostamisel lähtutakse kliendi jaoks kasulikest omadustest, mitte ärimudelist, mille kasumlikkus eeldab kliendi jaoks kehvi tulemusi.

Artikkel 9 12.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kaaluvad finantsinstrumendi jaoks pakutud tasustruktuuri, uurides selleks muu hulgas järgmisi elemente:

a) 

finantsinstrumendi kulude ja tasude kokkusobivus sihtturu vajaduste, eesmärkide ja tunnustega;

b) 

tasud ei kahjusta finantsinstrumendi tuluootust; näiteks selliselt, et kulud või tasud on sama suured või suuremad kui finantsinstrumendi eeldatavad maksueelised või eeliseid tasalülitavad; ning

c) 

finantsinstrumendi tasustruktuur on sihtturu jaoks piisavalt läbipaistev; näiteks selliselt, et finantsinstrumendi tasud ei ole varjatud ega mõistmiseks liiga keerukad.

Artikkel 9 13.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad turustajale finantsinstrumendi kohta teabe esitamisel hõlmaksid teabe finantsinstrumendi turustamiseks asjakohaste kanalite, toote heakskiitmise protsessi ja sihtturu hinnangu kohta ning esitaks teabe sellise standardi kohaselt, mis võimaldab turustajatel finantsinstrumenti nõuetekohaselt mõista, soovitada või müüa.

Finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid esitatakse läbipaistval viisil ja nendega antakse turustajatele asjakohast teavet, et nõuetekohaselt arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.

Artikkel 9 14.
Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad enda koostatud finantsinstrumente regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturgu ähvardavat võimalikku riski. Investeerimisühingud kaaluvad, kas finantsinstrument vastab jätkuvalt sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sh jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas seda turustatakse sihtturul või kas see jõuab klientideni, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi.
Artikkel 9 15.

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad finantsinstrumendid enne uut emissiooni või uuesti algatamist läbi vaataks, kui nad teavad sündmustest, mis võivad investoreid ähvardava võimaliku ohu suurust oluliselt mõjutada, ning regulaarselt hindaks, kas finantsinstrumendid toimivad plaani kohaselt. Investeerimisühingud teevad asjaomastele teguritele tuginedes kindlaks oma finantsinstrumentide regulaarse läbivaatamise graafiku, hõlmates seejuures järgitavate investeerimisstrateegiate keerukuse või uuendusliku laadiga seotud tegurid. Samuti määravad ühingud kindlaks pöördelised sündmused, mis mõjutaks finantsinstrumendi võimalikke riske või tuluootusi, näiteks

a) 

sellise piirmäära ületamine, millega mõjutataks finantsinstrumendi tuluprofiili; või

b) 

selliste emitentide maksevõime, kelle väärtpaberid või tagatised võivad finantsinstrumendi tulemusnäitajaid mõjutada.

Liikmesriigi tagavad, et investeerimisühingud võtavad selliste sündmuste korral sobivad meetmed, mis võivad olla järgmised:

a) 

klientidele või – kui investeerimisühing finantsinstrumenti ise otse klientidele ei paku ega müü – finantsinstrumendi turustajatele sündmuse ja sellega finantsinstrumendile avalduva mõju kohta kogu asjakohase teabe esitamine;

b) 

toote heakskiitmise protsessi muutmine;

c) 

finantsinstrumendi edasise emissiooni peatamine;

d) 

ebaõiglaste lepingutingimuste vältimiseks finantsinstrumendi muutmine;

e) 

kui ühingud saavad teada, et finantsinstrumendi müük kavandatust erineb – kaalumine, kas finantsinstrumentide müügiks kasutatakse asjakohaseid kanaleid;

f) 

turustajaga ühendust võtmine, et turustusprotsessi muutmise kohta aru pärida;

g) 

turustajaga koostöö katkestamine või

h) 

asjaomase pädeva asutuse teavitamine.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue