+Artikkel 23b Ühine järelevalvemehhanism
---+Artikkel 23b 1.
---+Artikkel 23b 2.
---+Artikkel 23b 3.
---+Artikkel 23b 4.
---+Artikkel 23b 5.
---+Artikkel 23b 6.
---+Artikkel 23b 7.
---+Artikkel 23b 8.

Artikkel 23b Ühine järelevalvemehhanism

1. Ülevaade

,
Artikkel 23b 1.
ESMA loob lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks ühise järelevalvemehhanismi.

Ühise järelevalvemehhanismi liikmed on:

a) 

ESMA esindajad;

b) 

EBA ja EIOPA esindajad;

c) 

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpanga esindajad niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, ning

d) 

selliste keskpankade esindajad, kes emiteerivad muid vääringuid kui euro, milles on nomineeritud artikli 7a lõikes 6 osutatud tuletislepingud.

Lisaks käesoleva lõike teises lõigus osutatud üksustele võivad ka keskpangad, kes emiteerivad vääringuid, milles on nomineeritud artikli 7a lõikes 6 osutatud tuletislepingud, välja arvatud käesoleva lõike teise lõigu punktis d osutatud vääringud, liikmesriikide pädevad asutused, kes teevad järelevalvet artikli 7a kohase kohustuse täitmise üle, kuid mitte rohkem kui üks igast liikmesriigist, ning komisjon osaleda ühises järelevalvemehhanismis vaatlejatena.

Ühist järelevalvemehhanismi juhib ja selle koosolekuid juhatab ESMA. Ühise järelevalvemehhanismi esimees võib teiste ühise järelevalvemehhanismi liikmete taotlusel või omal algatusel kutsuda koosolekutel osalema teisi asutusi, kui see on arutatavate teemade seisukohast asjakohane.
Artikkel 23b 2.

Ühise järelevalvemehhanismi liikmed

a) 

jälgivad artiklites 7a ja 7c sätestatud nõuete täitmist liidu tasandil koondatuna, sealhulgas kõike järgmist:

i) 

artikli 25 lõike 2c kohaselt kindlaks määratud süsteemselt eriti oluliste kliirimisteenuste üldised riskipositsioonid ja riskipositsioonide vähendamine;

ii) 

artikli 14 alusel tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes kliirimisega seotud areng ja klientide juurdepääs kliirimisele sellistes kesksetes vastaspooltes, sealhulgas tasud, mida sellised kesksed vastaspooled võtavad kontode avamise eest vastavalt artiklile 7a, ja kõik tasud, mida kliirivad liikmed küsivad oma klientidelt kontode avamise ja kliirimise eest vastavalt artiklile 7a;

iii) 

kliirimistavade muud olulised muutused, mis mõjutavad artikli 14 alusel tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes kliirimise taset;

b) 

jälgivad klientide kliirimissuhete piiriülest mõju, sealhulgas kaasaskantavust ning kliirivate liikmete ja klientide vastastikust sõltuvust ja seoseid finantsturu muude infrastruktuuridega;

c) 

aitavad kaasa kogu liitu hõlmavate kesksete vastaspoolte vastupanuvõime hindamise väljatöötamisele, keskendudes kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja klientide likviidsus-, krediidi- ja operatsiooniriskile;

d) 

teevad kindlaks kontsentratsiooniriskid, eelkõige klientide kliirimise puhul, mis tulenevad liidu finantsturgude integratsioonist, sealhulgas juhul, kui mitu keskset vastaspoolt, kliirivat liiget või klienti kasutavad samu teenuseosutajaid;

e) 

jälgivad liidu kesksete vastaspoolte atraktiivsuse suurendamiseks, liidu kesksetes vastaspooltes kliirimise soodustamiseks ja piiriüleste riskide järelevalve tõhustamiseks mõeldud meetmete mõjusust.

Ühises järelevalvemehhanismis osalevad asutused, artiklis 18 osutatud kolleegium ja riiklikud pädevad asutused teevad koostööd ja jagavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Kui see teave, sealhulgas artikli 7a lõikes 9 osutatud teave, ei ole ühisele järelevalvemehhanismile kättesaadav, esitavad tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte asjaomane pädev asutus, nende kliirivad liikmed ja nende kliendid vajaliku teabe, mis võimaldab ESMA-l ja teistel ühises järelevalvemehhanismis osalevatel asutustel täita käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesandeid.
Artikkel 23b 3.
Kui asjaomasel pädeval asutusel nõutud teavet ei ole, nõuab ta tegevusloa saanud kesksetelt vastaspooltelt, nende kliirivatelt liikmetelt või klientidelt selle teabe esitamist. Asjaomane pädev asutus edastab selle teabe põhjendamatu viivituseta ESMA-le.
Artikkel 23b 4.
Asjaomase pädeva asutuse nõusolekul võib ESMA nõuda teavet ka otse asjaomaselt üksuselt. ESMA edastab kogu kõnealuselt üksuselt saadud teabe põhjendamatu viivituseta asjaomasele pädevale asutusele.
Artikkel 23b 5.
Kesksetele vastaspooltele esitatavaid teabenõudeid vahetatakse keskandmebaasi kaudu.
Artikkel 23b 6.
ESMA esitab koostöös teiste ühises järelevalvemehhanismis osalevate asutustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase aruande oma lõike 2 kohase tegevuse tulemuste kohta.

Esimeses lõigus osutatud aruanne võib sisaldada soovitusi võimalike liidu tasandi meetmete kohta kindlakstehtud horisontaalsete riskide käsitlemiseks.
Artikkel 23b 7.

ESMA tegutseb kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17 juhul, kui ESMA ühise järelevalvemehhanismi raames saadud teabe põhjal ja pärast seal peetud arutelusid

a) 

leiab, et pädevad asutused ei suuda tagada kliirivate liikmete ja klientide vastavust artiklis 7a sätestatud nõuetele, või

b) 

teeb kindlaks riski liidu finantsstabiilsusele, mis tuleneb liidu õiguse väidetavast rikkumisest või kohaldamata jätmisest.

Enne käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt meetmete võtmist võib ESMA anda määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohaselt välja suuniseid või soovitusi.
Artikkel 23b 8.
Kui ESMA leiab ühise järelevalvemehhanismi raames saadud teabe põhjal ja pärast seal peetud arutelusid, et artiklis 7a sätestatud nõuete järgimine ei vähenda tulemuslikult liidu kliirivate liikmete ja klientide liigset sõltuvust teise taseme kesksetest vastaspooltest, vaatab ta artikli 7a lõikes 8 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid läbi ja määrab vajaduse korral asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ole pikem kui 12 kuud.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid