+Artikkel 10 Hääletamine volituse alusel
---+Artikkel 10 1.
---+Artikkel 10 2.
---+Artikkel 10 3.
---+Artikkel 10 4.
---+Artikkel 10 5.

Artikkel 10 Hääletamine volituse alusel

1. Ülevaade

,
Artikkel 10 1.
Igal aktsionäril on õigus määrata mis tahes teine füüsiline või juriidiline isik volitatud esindajaks üldkoosolekul tema nimel osalema ja hääletama. Volitatud esindajal on samasugune õigus üldkoosolekul sõna võtta ja küsimusi esitada, nagu oleks aktsionäril, keda ta esindab.

Peale nõude, et volitatud esindaja peab olema õigusvõimeline, tühistavad liikmesriigid kõik õigusnormid, mis piiravad või võimaldavad äriühingutel piirata isikute määramist volitatud esindajaks.
Artikkel 10 2.
Liikmesriigid võivad piirata volitatud esindaja määramise ühe koosolekuga või kindlaksmääratud ajavahemikul toimuvate koosolekutega.

Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 5 kohaldamist, võivad liikmesriigid piirata isikute arvu, keda aktsionär võib määrata volitatud esindajaks seoses ühe üldkoosolekuga. Siiski, kui aktsionäril on ühe äriühingu aktsiad rohkem kui ühel väärtpaberikontol, ei takista nimetatud piirang aktsionäri seoses iga üldkoosolekuga määramast eraldi volitatud esindajat igal väärtpaberikontol hoitavate aktsiate kohta. See ei muuda kohaldatava õiguse eeskirju, mis keelavad hääletada sama aktsionäri nimel erinevalt.
Artikkel 10 3.

Peale lõigetes 1 ja 2 selgesõnaliselt lubatud piirangute ei piira liikmesriigid ega luba äriühingutel piirata aktsionäride õiguste kasutamist volitatud esindajate kaudu ühelgi eesmärgil peale selle, et tegeleda võimaliku huvide konfliktiga volitatud esindaja ja aktsionäri vahel, kelle huvides volitatud esindaja on kohustatud tegutsema, ning seda tehes ei kehtesta liikmesriigid muid tingimusi peale järgmiste:

a) 

liikmesriigid võivad nõuda, et volitatud esindajad avaldaksid teatud konkreetsed faktid, mida aktsionärid võivad vajada hindamaks ohtu, et volitatud esindaja võib lähtuda muudest kui aktsionäri huvidest;

b) 

liikmesriigid võivad piirata või välistada aktsionäri õiguste kasutamise volitatud esindajate kaudu konkreetsete hääletamisjuhiste puudumisel iga otsuse kohta, mille üle volitatud esindaja peab aktsionäri nimel hääletama;

c) 

liikmesriigid võivad piirata või välistada volituse edasiandmise teisele isikule, kuid see ei takista juriidilisest isikust volitatud esindajat kasutamast talle tema haldus- või juhtorgani mis tahes liikme või ükskõik millise tema töötaja kaudu antud volitusi.

Huvide konflikt käesoleva lõike tähenduses võib tekkida eelkõige siis, kui volitatud esindaja:

i) 

on äriühingu enamusaktsionär või muu sellise aktsionäri kontrolli all olev üksus;

ii) 

on äriühingu, enamusaktsionäri või punktis i osutatud kontrolli all oleva üksuse haldus-, juht- või järelevalveorgani liige;

iii) 

on äriühingu, enamusaktsionäri või punktis i osutatud kontrolli all oleva üksuse töötaja või audiitor;

iv) 

on perekondlikes suhetes punktides i kuni iii osutatud füüsilise isikuga.
Artikkel 10 4.
Volitatud esindaja hääletab vastavalt volituse andnud aktsionäri juhistele.

Liikmesriigid võivad nõuda volitatud esindajatelt hääletamisjuhiste säilitamist kindlaks määratud miinimumtähtaja jooksul ja taotluse korral kinnitust, et hääletamisjuhised on ellu viidud.
Artikkel 10 5.
Volitatud esindajana tegutseval isikul võib olla volitus mitmelt aktsionärilt, ilma et esindatavate aktsionäride arv oleks piiratud. Kui volitatud esindajal on volitused mitmelt aktsionärilt, võimaldab kohaldatav õigus tal hääletada erinevate aktsionäride eest erinevalt.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid