+Artikkel 44 Riskijuhtimine
---+Artikkel 44 1.
---+Artikkel 44 2.
---+Artikkel 44 2a.
---+Artikkel 44 3.
---+Artikkel 44 4.
---+Artikkel 44 4a.
---+Artikkel 44 5.

Artikkel 44 Riskijuhtimine

1. Ülevaade

,
Artikkel 44 1.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjatel on tõhus riskijuhtimissüsteem, mis hõlmab strateegiat, protsesse ja aruandemenetlusi, mis on vajalikud riskide pidevaks tuvastamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks, juhtimiseks ja aruandluseks üksikult ja agregeerituna, arvestades riskidega või nende esinemise võimalusega ning nende vastastikuste mõjudega.

Riskijuhtimissüsteem peab olema tulemuslik ja see integreeritakse kindlustus- või edasikindlustusandja organisatsioonistruktuuri ja otsuse tegemise protsessidesse, arvestades nõuetekohaselt isikutega, kes tegelikult ettevõtet juhivad või kes täidavad muid põhifunktsioone.
Artikkel 44 2.

Riskijuhtimissüsteem hõlmab riske, mis tuleb kaasata solventsuskapitalinõude arvutamisse, nagu on sätestatud artikli 101 lõikes 4, samuti riske, mis ei ole või ei ole täielikult arvutusse kaasatud.

Riskijuhtimissüsteem hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi:

a) 

kindlustusriski hindamine ja eraldiste moodustamine;

b) 

varade ja kohustuste juhtimine;

c) 

investeeringud, eelkõige tuletisinstrumendid ja sarnased kohustused;

d) 

likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;

e) 

operatsiooniriski juhtimine;

f) 

edasikindlustus ja muud riskimaandamismeetodid.

Artikli 41 lõikes 3 osutatud kirjalik riskijuhtimisstrateegia hõlmab käesoleva lõike teise lõigu punktidega a kuni f seotud strateegiaid.

▼M5

Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad kohaldavad artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamist või artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamist, koostavad nad likviidsusplaani, milles prognoositakse sissetulevaid ja väljaminevaid rahavoogusid seoses vara ja kohustustega, mille suhtes kõnealuseid kohandamisi kohaldatakse.
Artikkel 44 2a.

Vara ja kohustuste juhtimisega seoses hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad regulaarselt järgmist:

a) 

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust eelduste suhtes, mis on artiklis 77a osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimise aluseks;

b) 

artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandamise kohaldamise korral:

i) 

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust eelduste suhtes, mis on kattuvuse kohandamise arvutamise aluseks, sealhulgas artikli 77c lõike 1 punktis b osutatud alushinnavahe arvutamise aluseks, ning vara sundmüügi võimalikku mõju oma nõuetekohastele omavahenditele;

ii) 

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust määratud varaportfelli koosseisu muutuste suhtes;

iii) 

kattuvuse kohandamise nullini vähendamise mõju;

c) 

artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise kohaldamise korral:

i) 

oma kindlustustehniliste eraldiste ja nõuetekohaste omavahendite tundlikkust eelduste suhtes, mis on volatiilsuse kohandamise arvutamise aluseks, ning vara sundmüügi võimalikku mõju oma nõuetekohastele omavahenditele;

ii) 

volatiilsuse kohandamise nullini vähendamise mõju.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad esitavad esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud hinnangud järelevalveasutusele kord aastas artikli 35 alusel esitatava teabe hulgas. Kui kattuvuse või volatiilsuse kohandamise vähendamine nullini põhjustaks solventsuskapitalinõudele mittevastavuse, esitab ettevõtja ka selliste meetmete analüüsi, mida ta saaks sellises olukorras kohaldada solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taseme taastamiseks või oma riskiprofiili vähendamiseks, et taastada vastavus solventsuskapitalinõudele.

Artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise kohaldamise korral hõlmab artikli 41 lõikes 3 osutatud kirjalik riskijuhtimisstrateegia volatiilsuse kohandamise kohaldamise kriteeriumide strateegiat.
Artikkel 44 3.
Investeerimisriski puhul tõendavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, et nad on vastavuses VI peatüki 6. jaoga.
Artikkel 44 4.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad näevad ette riskijuhtimise, mis on struktureeritud nii, et lihtsustada riskijuhtimissüsteemi rakendamist.
Artikkel 44 4a.
Selleks et vältida liigset tuginemist krediidikvaliteeti hindavatele asutustele, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad välist krediidikvaliteedi hinnangut kindlustehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude arvutamiseks, hindavad nad oma riskijuhtimise raames kõnealuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute asjakohasust, kasutades teostatavuse korral täiendavaid hinnanguid, et vältida automaatset sõltumist välistest hinnangutest.

Selleks et tagada käesoleva lõike kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud väliste krediidikvaliteedi hinnangute hindamise korra kohta.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.
Artikkel 44 5.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul, kes kasutavad osalist või täielikku sisemudelit, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklitele 112 ja 113, hõlmab riskijuhtimine järgmisi lisaülesandeid:

a) 

töötada välja ja rakendada sisemudel;

b) 

testida sisemudelit ja kinnitada see;

c) 

dokumenteerida sisemudel ja selle edasised muudatused;

d) 

analüüsida sisemudeli toimimist ja koostada asjakohased aruanded;

e) 

teavitada haldus-, juhtimis- või järelevalveorganit sisemudeli toimimisest, soovitada valdkondi, mida on vaja parandada ning teavitada kõnealust organit edusammudest eelnevalt kindlaksmääratud puuduste kõrvaldamisel.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid