Artikkel 238 Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: solventsuskapitalinõude kindlaksmääramine

Ilma et see piiraks artikli 231 kohaldamist, arvutatakse tütarettevõtja solventsuskapitalinõue vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 4 ja 5.

Kui tütarettevõtja solventsuskapitalinõuet arvutatakse artikli 231 kohaselt konsolideerimisgrupi tasandil heakskiidetud sisemudeli alusel ning tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus leiab, et tütarettevõtja riskiprofiil erineb oluliselt kõnealusest sisemudelist, ja kui kõnealune ettevõtja ei lahenda järelevalveasutuse tõstatatud probleeme nõuetekohaselt, võib kõnealune järelevalveasutus artiklis 37 osutatud juhtudel teha ettepaneku sätestada kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud sellise mudeli kohaldamisest, või erandlikel asjaoludel, kui selline lisakapitalinõue ei ole asjakohane, nõuda, et ettevõtja arvutaks oma solventsuskapitalinõude standardvalemi alusel. Järelevalveasutus arutab oma ettepanekut järelevalvekolleegiumis ja põhjendab sellist ettepanekut nii tütarettevõtjale kui ka järelevalvekolleegiumile.

Kui tütarettevõtja solventsuskapitalinõue arvutatakse standardvalemi alusel ja tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus leiab, et tütarettevõtja riskiprofiil erineb oluliselt standardvalemi aluseks olevatest eeldustest, ja kui kõnealune ettevõtja ei lahenda järelevalveasutuse tõstatatud probleeme nõuetekohaselt, võib kõnealune järelevalveasutus erandjuhtudel teha ettepaneku nõuda tütarettevõtjalt, et viimane asendaks elu-, kahju- ja tervisekindlustusriski komponentide arvutamisel osa standardvalemis kasutatud näitajatest asjaomastele ettevõtjatele eriomaste näitajatega, nagu on sätestatud artiklis 110, või kehtestada artiklis 37 osutatud juhtudel kõnealuse tütarettevõtja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude.

Järelevalveasutus arutab oma ettepanekut järelevalvekolleegiumis ja põhjendab sellist ettepanekut nii tütarettevõtjale kui ka järelevalvekolleegiumile.

Järelevalvekolleegium teeb kõik endast oleneva, et jõuda tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutuse ettepaneku või teiste võimalike meetmete osas kokkuleppele.

Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele, võib kumbki järelevalveasutus ühe kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt ettepaneku saamist pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust pöördumist. Ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta, kui käesolevas lõigus osutatud ühekuuline periood on möödunud või kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 on kolleegiumis kokkuleppele jõutud.