+Artikkel 49 Delegeeritud volituste kasutamine
---+Artikkel 49 1.
---+Artikkel 49 2.
---+Artikkel 49 2a.
---+Artikkel 49 3.
---+Artikkel 49 3a.
---+Artikkel 49 3b.
---+Artikkel 49 4.
---+Artikkel 49 5.

Artikkel 49 Delegeeritud volituste kasutamine

1. Ülevaade

,
Artikkel 49 1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
Artikkel 49 2.
Artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõike 13 punktis a, artiklites 29b ja 40b ning artikli 46 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. jaanuarist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Artikkel 49 2a.
Artikli 3 lõike 13 punktides b ja c ning artiklis 29ca osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 18. märtsist 2026.
Artikkel 49 3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artiklites 29b, 29ca ja 40b ning artikli 46 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Artikkel 49 3a.
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 37 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
Artikkel 49 3b.

►M8  Delegeeritud õigusaktide artikli 29b kohasel vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse EFRAGi tehnilisi nõuandeid, tingimusel et: ◄

a) 

sellised nõuanded on välja töötatud nõuetekohases menetluses, avaliku järelevalve all ja läbipaistvalt, asjaomaste sidusrühmade eksperditeadmistega ja nende tasakaalustatud osalemisega ning piisava riikliku rahastamisega, et tagada nõuannete sõltumatus, ning tuginedes tööprogrammile, mille osas on komisjoniga konsulteeritud;

b) 

nõuandele on lisatud kulude-tulude analüüsid, mille hulgas on kestlikkusaspektidele tehniliste nõuannete avaldatava mõju analüüs;

c) 

nõuandele on lisatud selgitus selle kohta, kuidas selles võetakse arvesse artikli 29b lõikes 5 loetletud elemente;

d) 

osalemine EFRAGi tehnilisel tasandil tehtavas töös põhineb kestlikkusaruandluse alastel eksperditeadmistel ega sõltu rahalisest panusest.

Punktid a ja d ei piira avaliku sektori asutuste ja riiklike standardeid kehtestavate organisatsioonide osalemist EFRAGi tehnilises töös.

EFRAGi tehnilisele nõuandele lisatud dokumendid esitatakse koos tehnilise nõuandega.

Enne käesoleva direktiivi artiklis 29b osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon nende eelnõude üle ühiselt määruse (EL) 2020/852 artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmaga ja määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega.

Komisjon taotleb EFRAGi antud tehniliste nõuannete kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) arvamust, eelkõige seoses nõuannete sidususega määrusega (EL) 2019/2088 ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ESMA, EBA ja EIOPA esitavad oma arvamuse kahe kuu jooksul alates komisjonilt taotluse saamise kuupäevast.

Seoses EFRAGi antud tehniliste nõuannetega konsulteerib komisjon enne käesoleva direktiivi artiklis 29b osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ka Euroopa Keskkonnaametiga, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskpangaga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteega ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga. Kui mõni neist asutustest otsustab arvamuse esitada, peab ta seda tegema kahe kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon temaga konsulteeris.
Artikkel 49 4.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 49 5.
Artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 13, artikli 29b, 29ca või 40b või artikli 46 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid