|
+LISA |
LISA
LISA I osa 1. RAHVUSVAHELISTES INIMÕIGUSTEALASTES ÕIGUSAKTIDES SISALDUVAD ÕIGUSED JA KEELUD 1. Õigus elule, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 6 lõikega 1. Selle õiguse rikkumine hõlmab (kuid mitte ainult) äriühingu ressursse, rajatisi või töötajaid kaitsvaid era- või avaliku sektori turvatöötajaid, kes põhjustavad isiku surma äriühingu juhiste või kontrolli puudumise tõttu. 2. Piinamise ning julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise keeld, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7. See hõlmab (kuid mitte ainult) äriühingu ressursse, rajatisi või töötajaid kaitsvaid era- või avaliku sektori turvatöötajaid, kes rakendavad isiku suhtes piinamist või julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist äriühingu juhiste või kontrolli puudumise tõttu. 3. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 9 lõikega 1. 4. Keeld meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda isiku era- ja perekonnaellu, eluaseme puutumatusse või kirjavahetusse ning kippuda kallale tema aule ja reputatsioonile, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 17. 5. Keeld sekkuda mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusse, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 18. 6. Õigus õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas töötajate puhul õiglasele ja piisavale äraelamist võimaldavaletöötasule ning iseenda tööandjate ja väikepõllumajandustootjate puhul piisavale äraelamist võimaldavale sissetulekule, mida nad teenivad oma töö ja toodangu pealt, õigus inimväärsele elule, ohututele ja tervislikele töötingimustele ning mõistlikule tööaja piiramisele, tõlgendatuna kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 7 ja 11. 7. Keeld piirata töötajate juurdepääsu piisavale eluasemele, kui töötajaid majutatakse ettevõtte pakutaval pinnal, ning piirata töötajate juurdepääsu töökohal piisavale toidule, riietele ning veele ja sanitaartingimustele, tõlgendatuna kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 11. 8. Lapse õigus võimalikult heale tervisele, tõlgendatuna kooskõlas lapse õiguste konventsiooni artikliga 24; õigus haridusele tõlgendatuna kooskõlas lapse õiguste konventsiooni artikliga 28; õigus piisavale elatustasemele, tõlgendatuna kooskõlas lapse õiguste konventsiooni artikliga 27; lapse õigus olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule, tõlgendatuna kooskõlas lapse õiguste konventsiooni artikliga 32; lapse õigus olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest ning õigus olla kaitstud ekspluateerimise eesmärgil röövimise, müümise või riigi piires või sellest väljaspool ebaseaduslikult muusse kohta viimise eest, tõlgendatuna kooskõlas lapse õiguste konventsiooni artiklitega 34 ja 35. 9. Keeld võtta tööle vanuse järgi koolikohustuslikku last või igal juhul last, kes on alla 15 aasta vanune, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud töötamiskoha õigusega kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1973. aasta töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) artikli 2 lõikega 4, tõlgendatuna kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1973. aasta töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) artiklitega 4–8. 10. Lapsele sobimatu töö (alla 18-aastased isikud) keeld, tõlgendatuna kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni (nr 182) artikliga 3. See hõlmab järgmist:
a)
kõigis vormides orjapidamine või orjapidamisega sarnane tegevus, nagu laste müük ja nendega kaubitsemine, võla- ja pärisorjuses pidamine, samuti sunniviisiline või kohustuslik töö, sealhulgas laste sunniviisiline või kohustuslik värbamine relvakonfliktidesse;
b)
lapse kasutamine, kupeldamine või pakkumine prostitutsiooniks, pornograafia tootmiseks või pornograafilisteks etteasteteks;
c)
lapse kasutamine, kupeldamine või pakkumine ebaseaduslikuks tegevuseks, eelkõige uimastite tootmiseks või nendega kauplemiseks, ning
d)
töö, mis laadilt või täitmise tingimuste tõttu võib kahjustada laste tervist, ohutust või kõlblust. 11. Sunniviisilise või kohustusliku töö keeld, mis hõlmab igasugust tööd või teenust, mida nõutakse isikult mis tahes karistuse ähvardusel ja milleks see isik ei ole ennast pakkunud vabatahtlikult, vaid näiteks võlaorjuse või inimkaubanduse tõttu, tõlgendatuna kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29) artikli 2 lõikega 1. Sunniviisiline või kohustuslik töö ei hõlma tööd või teenust, mis vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29) artikli 2 lõikele 2 või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 lõike 3 punktidele b ja c. 12. Kõigis vormides orjapidamise ja orjakaubanduse, sealhulgas orjapidamisega sarnaste tavade, pärisorjuse või töökohal muul kujul domineerimise või allasurumise, nagu äärmuslik majanduslik või seksuaalne ärakasutamine ja alandamine või inimkaubandus, keeld, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8. 13. Õigus ühinemis- ja kogunemisvabadusele, organiseerumisõigus ja kollektiivläbirääkimiste õigus, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 21 ja 22, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooniga (nr 87) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooniga (nr 98). Need õigused hõlmavad järgimist:
a)
töötajad on vabad ametiühinguid looma või neisse astuma;
b)
ametiühingu loomist, sellesse astumist ja selle liikmeks saamist ei tohi kasutada põhjendamatu diskrimineerimise või kättemaksu ettekäändena;
c)
ametiühingud on vabad tegutsema kooskõlas oma põhikirjade ja eeskirjadega ilma ametiasutuste sekkumiseta ning
d)
streigiõigus ja kollektiivläbirääkimiste õigus. 14. Keeld kedagi tööalaselt ebavõrdselt kohelda, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud töö iseloomust tulenevate nõuetega, tõlgendatuna kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100) artiklitega 2 ja 3, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva konventsiooni (nr 111) artiklitega 1 ja 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7. See hõlmab eelkõige järgmist:
a)
võrdse väärtusega töö eest ebavõrdse töötasu maksmine ning
b)
diskrimineerimine rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rassi, nahavärvuse, soo, usutunnistuse või poliitiliste vaadete alusel. 15. Keeld keskkonnaseisundit mõõdetavalt halvendada, näiteks pinnase kahjuliku muutuse, vee- või õhusaaste, kahjulike heidete või liigse veetarbimise, maa degradeerumise või loodusvaradele avalduva muu mõjuga, näiteks raadamisega, kui sellega:
a)
kahjustatakse oluliselt toidu säilitamise ja tootmise looduslikke aluseid;
b)
võetakse inimeselt juurdepääs ohutule ja puhtale joogiveele;
c)
raskendatakse juurdepääsu sanitaarrajatistele või hävitatakse need;
d)
kahjustatakse isiku tervist, ohutust või maa tavapärast kasutamist või seaduslikul teel saadud omandit;
e)
avaldatakse olulist negatiivset mõju ökosüsteemi teenustele, mille kaudu ökosüsteem aitab otseselt või kaudselt kaasa inimeste heaolule, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 6 lõikega 1 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 11 ja 12. 16. Üksikisikute, rühmade ja kogukondade õigus maale ja ressurssidele ning õigus mitte olla ilma jäetud oma elatusvahenditest, mis hõlmab keeldu maa, metsade ja vete omandamisel, arendamisel või muul viisil kasutamisel, sealhulgas raadamisega, ebaseaduslikult kedagi välja tõsta või maad, metsi ja veekogusid hõivata, kui nende kasutamine tagas inimesele elatusvahendid, tõlgendatuna kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 1 ja 27 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 1, 2 ja 11. 2. INIMÕIGUSI JA PÕHIVABADUSI KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID
—
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt;
—
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt;
—
lapse õiguste konventsioon;
—
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni olulisemad ja põhikonventsioonid:
—
ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, 1948 (nr 87);
—
organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsioon, 1949 (nr 98);
—
sunniviisilise töö konventsioon, 1930 (nr 29), ja selle 2014. aasta protokoll;
—
sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, 1957 (nr 105);
—
vanuse alammäära konventsioon, 1973 (nr 138);
—
lapsele sobimatu töö konventsioon, 1999 (nr 182);
—
võrdse tasustamise konventsioon, 1951 (nr 100);
—
töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon, 1958 (nr 111).
II osa KESKKONNAALASTES ÕIGUSAKTIDES SISALDUVAD KEELUD JA KOHUSTUSED 1. Kohustus hoida ära või minimeerida bioloogilisele mitmekesisusele avalduvat kahjulikku mõju, tõlgendatuna kooskõlas 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikli 10 punktiga b a asjaomases jurisdiktsioonis kohaldatava õigusega, sealhulgas kohustused, mis tulenevad Cartagena protokollist seoses muundatud elusorganismide arendamise, käitlemise, transportimise, kasutamise, teisaldamise ning keskkonda viimisega ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist (12. oktoober 2014). 2. Keeld ilma loata importida, eksportida, reeksportida või merest sisse tuua mis tahes liike, mis on lisatud 3. märtsi 1973. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I–III liitesse, tõlgendatuna kooskõlas konventsiooni III, IV ja V artikliga. 3. Keeld toota, importida ja eksportida 10. oktoobri 2013. aasta Minamata elavhõbedakonventsiooni (edaspidi „Minamata konventsioon“) A lisa I osas loetletud elavhõbedat sisaldavaid tooteid, tõlgendatuna kooskõlas konventsiooni artikli 4 lõikega 1. 4. Keeld kasutada elavhõbedat või selle ühendeid Minamata konventsiooni B lisa I osas loetletud tootmisprotsessides pärast konventsioonis üksikute protsesside jaoks sätestatud järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise kuupäeva, tõlgendatuna kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõikega 2. 5. Elavhõbedajäätmete ebaseadusliku käitlemise keeld, tõlgendatuna kooskõlas Minamata konventsiooni artikli 11 lõikega 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/852 ( 19 ) artikliga 13. 6. Keeld toota ja kasutada 22. mai 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni A lisas loetletud kemikaale, tõlgendatuna kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1021 ( 20 ). 7. Jäätmete ebaseadusliku käitlemise, kogumise, ladustamise ja kõrvaldamise keeld, tõlgendatuna kooskõlas püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti d alapunktidega i ja ii ning määruse (EL) 2019/1021 artikliga 7. 8. Keeld importida või eksportida 10. septembri 1998. aasta teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaali, tõlgendatuna kooskõlas konventsiooni artikli 10 lõikega 1, artikli 11 lõike 1 punktiga b ja artikli 11 lõikega 2 ning importiva või eksportiva konventsiooniosalise teatega, mis on esitatud kooskõlas eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuriga. 9. Keeld ebaseaduslikult toota, tarbida, importida ja eksportida osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli A, B, C ja E lisas loetletud kontrollitavaid aineid, tõlgendatuna kooskõlas Montreali protokolli artikliga 4B ja asjaomases jurisdiktsioonis kohaldatava õiguse kohaste litsentsimissätetega. 10. Keeld vedada välja ohtlikke või muid jäätmeid, tõlgendatuna kooskõlas 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooni (ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta) (edaspidi „Baseli konventsioon“) artikli 1 lõigetega 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006: ( 21 )
a)
konventsiooni osalisriiki, kes on keelanud selliste ohtlike ja muude jäätmete sisseveo, tõlgendatuna kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 4 lõike 1 punktiga b;
b)
sihtriiki, kes ei anna kirjalikku nõusolekut konkreetseks sisseveoks, kui kõnealune sihtriik ei ole keelanud selliste ohtlike jäätmete sissevedu, tõlgendatuna kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 4 lõike 1 punktiga c;
c)
riiki, mis ei ole Baseli konventsiooni osalisriik, tõlgendatuna kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 4 lõikega 5;
d)
sihtriiki, kui selliseid ohtlikke või muid jäätmeid ei käidelda selles riigis või mujal keskkonnaohutult, tõlgendatuna kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 4 lõike 8 esimese lausega. 11. Keeld vedada Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikidest välja ohtlikke jäätmeid VII lisas loetlemata riikidesse Baseli konventsiooni IV lisas loetletud toiminguteks, tõlgendatuna kooskõlas Baseli konventsiooni artikliga 4A ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklitega 34 ja 36. 12. Keeld vedada sisse ohtlikke ja muid jäätmeid riigist, mis ei ole Baseli konventsiooni osalisriik ja ei ole Baseli konventsiooni ratifitseerinud, tõlgendatuna kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 4 lõikega 5. 13. Kohustus vältida või minimeerida kahjulikku mõju objektidele, mis on piiritletud 16. novembri 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni (edaspidi „maailmapärandi kaitse konventsioon“) artiklis 2 määratletud looduspärandina, tõlgendatuna kooskõlas maailmapärandi kaitse konventsiooni artikli 5 punktiga d ja asjaomases jurisdiktsioonis kohaldatava õigusega. 14. Kohustus vältida või minimeerida kahjulikku mõju 2. veebruari 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni (edaspidi „Ramsari konventsioon“) artiklis 1 määratletud märgaladele, tõlgendatuna kooskõlas Ramsari konventsiooni artikli 4 lõikega 1 ja asjaomases jurisdiktsioonis kohaldatava õigusega. 15. Kohustus vältida laevade põhjustatavat reostust, tõlgendatuna kooskõlas 2. novembri 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga, mida on muudetud 1978. aasta protokolliga (edaspidi „MARPOL 73/78“). See hõlmab järgmist:
a)
keeld heita merre järgmist:
i)
nafta või naftased segud, nagu on määratletud MARPOL 73/78 I lisa reeglis 1, tõlgendatuna kooskõlas MARPOL 73/78 I lisa reeglitega 9–11;
ii)
kahjulikud vedelained, nagu on määratletud MARPOL 73/78 II lisa reegli 1 punktis 6, tõlgendatuna kooskõlas MARPOL 73/78 II lisa reeglitega 5 ja 6, ning
iii)
reovesi, nagu on määratletud MARPOL 73/78 IV lisa reegli 1 punktis 3, tõlgendatuna kooskõlas MARPOL 73/78 IV lisa reeglitega 8 ja 9;
b)
MARPOL 73/78 III lisa reeglis 1 määratletud pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva ebaseadusliku reostuse keeld, tõlgendatuna kooskõlas MARPOL 73/78 III lisa reeglitega 1–7, ning
c)
MARPOL 73/78 V lisa reeglis 1 määratletud laevade põhjustatava ebaseadusliku prügireostuse keeld, tõlgendatuna kooskõlas MARPOL 73/78 V lisa reeglitega 3–6. 16. Kohustus vältida, vähendada ja kontrollida kaadamisest tulenevat merekeskkonna reostamist, tõlgendatuna kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikliga 210 ja asjaomases jurisdiktsioonis kohaldatava õigusega. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|