Artikkel 30

Amet hindab korrapäraselt ühe, mitme või kõigi finantsjärelevalve tegijate mõningaid või kõiki tegevusi ning nende vahendeid ja ressursse. Iga hindamise osana hindab amet, millises ulatuses täidab finantsjärelevalve tegija oma ülesandeid kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1640 ning võtab vajalikud meetmed, et tagada ühtsed kõrgetasemelised järelevalvestandardid ja -tavad. Hindamistes võetakse arvesse järelevalvealaste käsitusviiside ühtlustamise taset ning sellega seoses hõlmab hindamine kogu või osa artikli 8 kohaselt välja töötatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvemetoodika kohaldamise läbivaatamist ning kõiki finantsjärelevalve tegijaid ühes hindamistsüklis. Juhatus võtab pärast haldusnõukogu järelevalvekoosseisuga konsulteerimist vastu hindamistsükli kava. Haldusnõukogu võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega nõuda, et juhatus võtaks vastu uue kava. Iga hindamistsükli pikkuse määrab kindlaks amet ja see ei tohi ületada seitset aastat.

Hindamisi teevad ameti töötajad ja pärast avalikku osalemiskutset vabatahtlikkuse alusel ka selliste finantsjärelevalve tegijate töötajad, kelle suhtes ei kohaldata läbivaatamist. Asjakohasel juhul võetakse hindamistes igakülgselt arvesse hindamisi, hinnanguid või aruandeid, mille on koostanud rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsustevahelised organid, kes on pädevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Hindamistes võib igakülgselt arvesse võtta ka artikli 11 kohaselt loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasis sisalduvat teavet.

Amet koostab iga hindamise tulemuste kohta aruande. Aruande projekt esitatakse hinnatavale finantsjärelevalve tegijale märkuste esitamiseks enne, kui haldusnõukogu järelevalvekoosseis seda arutab. Hinnatav finantsjärelevalve tegija esitab ameti määratud tähtaja jooksul aruande projekti kohta oma märkused. Lõpliku aruande võtab vastu juhatus, võttes arvesse haldusnõukogu järelevalvekoosseisu tähelepanekuid. Juhatus tagab hindamismetoodika kohaldamisel ühtsuse. Aruandes selgitatakse konkreetseid järelmeetmeid ja määratakse kindlaks konkreetsed järelmeetmed, mida hinnatav finantsjärelevalve tegija peab hindamise tulemusel võtma ning mida peetakse asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks. Järelmeetmed võib vastu võtta haldusnõukogu suuniste ja soovitustena. Järelmeetmed võib vastu võtta ka juhatuse individuaalsete soovitustena. Individuaalsed järelmeetmed avaldatakse üksnes asjaomase finantsjärelevalve tegija nõusolekul ja ainult kokkuvõtlikult või koondina, nii et konkreetseid finantseerimisasutusi ei ole võimalik kindlaks teha. Aruande avaldatud versioon ei sisalda konfidentsiaalset teavet ega viiteid konkreetsetele finantsjärelevalve tegijatele.

Finantsjärelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et järgida hindamise tulemusena nende suhtes võetud konkreetseid järelmeetmeid. Kohaldataval juhul esitavad finantsjärelevalve tegijad ametile korrapäraselt ajakohastatud teavet selle kohta, mis liiki meetmeid nad on lõikes 3 osutatud aruande põhjal rakendanud.