+Artikkel 44 Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusala
---+Artikkel 44 1.
---+Artikkel 44 2.
---+Artikkel 44 3.
---+Artikkel 44 4.
---+Artikkel 44 5.
---+Artikkel 44 6.
---+Artikkel 44 7.
---+Artikkel 44 8.
---+Artikkel 44 9.
---+Artikkel 44 10.
---+Artikkel 44 11.
---+Artikkel 44 12.
|
Artikkel 44 Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusala
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 44 1.
|
Liikmesriigid tagavad, et kohustuste teisendamise vahendit võib rakendada
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kõigi kohustuste suhtes, mis ei ole jäetud käesoleva artikli lõigete 2 või 3 kohaselt kõnealuse vahendi rakendusalast välja.
|
|
Artikkel 44 2.
|
Kriisilahendusasutused ei kasuta võlgade allahindamise ega konverteerimise õigust järgmiste kohustuste suhtes, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega:
b)
tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate instrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadele;
c)
kohustused, mis on
►C2
finantsinstitutsioonile ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale tekkinud seoses klientide vara või klientide raha, kaasa arvatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (
11
) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIFide poolt või nimel hoiustatud klientide vara või klientide raha haldamisega, tingimusel et niisugune klient on kaitstud kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel;
d)
kohustused, mis on tekkinud
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
e)
►C2
finantsinstitutsioonide ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
▼M3
f)
kohustused vastavalt direktiivile 98/26/EÜ määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad sellises süsteemis osalemisest, või määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab, ja mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui seitse päeva;
▼B
g)
järgmised kohustused:
i)
kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud tulemustasud, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga;
ii)
kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjad, seoses
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega, või teenuste, välja arvatud finantsteenused, osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;
iii)
kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;
iv)
kohustused hoiuste tagamise skeemide ees, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed;
▼M3
h)
kohustused krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olenemata kohustuste lõpptähtajast, välja arvatud juhul, kui nende kohustustest tulenevad õigused rahuldatakse pärast tavalisi tagamata kohustusi vastavalt asjakohasele liikmesriigi õigusele, millega reguleeritakse käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev, kohalduvat tavalist maksejõuetusmenetlust; erandi kohaldamise korral hindab selle tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kas artikli 45f lõikele 2 vastavate kirjete summa on eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamise toetamiseks piisav.
▼B
Esimese lõigu punkti g alapunkti i ei kohaldata selliste olulise riski võtjate tulemustasu suhtes, kes on identifitseeritud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2. Liikmesriigid tagavad, et kogu pandikirjade tagatud kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ning piisavalt rahastatuks. Ei see nõue ega esimese lõigu punkt b ei takista kriisilahendusasutustel vajaduse korral kasutada kõnealuseid õigusi seoses tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust. Esimese lõigu punkt a ei takista kriisilahendusasutusi kasutamast kõnealuseid õigusi seoses hoiuste summaga, mis ületab direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud summat, kui see on asjakohane. Liikmesriigid tagavad, et pidades silmas finantsinstitutsioonide ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust, piiravad kriisilahendusasutused kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 5 punktiga b seda, millises ulatuses muudel finantsinstitutsioonidel on
►M3
teisendatavaid kohustusi ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate hoitavad kohustused, ilma et see piiraks määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud riskide kontsentreerumise eeskirjade kohaldamist.
|
|
Artikkel 44 3.
|
Erandjuhtudel võivad kriisilahendusasutused kohustuste teisendamise vahendi rakendamisel välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise või välistada nende õiguste kasutamise teatavate kohustuste puhul, kui:
a)
kõnealust kohustust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul teisendada, hoolimata kriisilahendusasutuse poolt heas usus tehtud jõupingutustest;
b)
välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne kriitiliste funktsioonide täitmise ja põhiäriliinidel jätkamise saavutamiseks viisil, mis säilitab kriisilahendusmenetluses olev
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ võime jätkata põhiliste pangaoperatsioonide ja tehingute tegemist ning teenuste osutamist;
c)
välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne vältimaks finantsraskuste ulatusliku levimise põhjustamist, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiustega, mis häiriks tõsiselt finantsturgude ja sealhulgas finantsturgude infrastruktuuride toimimist viisil, mis võib põhjustada tõsiseid häireid liikmesriikide või liidu majanduses, või
d)
selliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine põhjustaks väärtuse vähenemise, nii et teiste võlausaldajate kaetav kahjum oleks suurem juhul, kui siis, kui kõnealuste kohustuste puhul välistataks kohustuste teisendamise vahend.
Kriisilahendusasutused hindavad hoolikalt, kas krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olevad kohustused, mis ei ole välistatud allahindamise või konverteerimise õiguse kohaldamisest käesoleva artikli lõike 2 punkti h alusel, tuleks täielikult või osaliselt välistada nende õiguste kohaldamisest käesoleva lõike esimese lõigu punktide a–d alusel, et tagada kriisilahendusstrateegia tulemuslik rakendamine. Kui kriisilahendusasutus otsustab käesoleva lõike alusel teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi välistada või osaliselt välistada, võib muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või konverteerimise määra tõsta, võtmaks arvesse välistatud kohustusi, tingimusel et muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise ja konverteerimise määr on kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõttega.
|
|
Artikkel 44 4.
|
Kui kriisilahendusasutus otsustab teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi käesoleva artikli kohaselt välistada või osaliselt välistada ning kahjum, mida nende kohustustega oleks kaetud, ei ole täielikult edastatud teistele võlausaldajatele, võib kriisilahendusrahastust anda vahendeid kriisilahendusmenetluses olevale
►C2
finantsinstitutsioonile ◄ , et teha üht või mõlemat:
a)
katta kahjum, mida ei ole kaetud teisendatavate kohustustega, ning taastada kriisilahendusmenetluses oleva
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ vara netoväärtus nullini vastavalt artikli 46 lõike 1 punktile a;
b)
omandada kriisilahendusmenetluses olevas
►C2
finantsinstitutsioonis ◄ aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või kapitaliinstrumente, et rekapitaliseerida
►C2
finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artikli 46 lõike 1 punktiga b.
|
|
Artikkel 44 5.
|
Kriisilahendusrahastust võib lõikes 4 osutatud osamakse teha üksnes tingimusel, et:
a)
aktsionärid ja muude omandiõiguse instrumentide omajad, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude
►M3
teisendatavate kohustuste ◄ omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8 % ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artiklis 36 sätestatud hindamisele, ning
b)
kriisilahendusrahastust tehtav osamakse ei ületa 5 % kriisilahendusmenetluses oleva
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), mis määratakse kindlaks kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artiklis 36 sätestatud hindamisega.
|
|
Artikkel 44 6.
|
Lõikes 4 osutatud kriisilahendusrahastust tehtavat osamakset võib rahastada:
a)
kriisilahendusrahastule kasutada olevast summast, mis on saadud
►C2
finantsinstitutsioonide ◄ ning liidu filiaalide osamaksetest vastavalt artikli 100 lõikele 6 ja artiklile 103;
b)
summast, mille võib saada kolme aasta jooksul ex post osamaksetest vastavalt artiklile 104, ning
c)
juhul kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud summad ei ole piisavad, siis summadest, mis saadakse alternatiivsetest rahastamisallikatest vastavalt artiklile 105.
|
|
Artikkel 44 7.
|
Erandjuhtudel võib kriisilahendusasutus taotleda täiendavat rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest pärast seda, kui:
a)
on saavutatud lõike 5 punktis b sätestatud piirmäär 5 % ning
b)
kõik tagamata eelisnõudeõiguseta kohustused, mis ei ole kõlblikud hoiused, on täielikult alla hinnatud või konverteeritud.
Alternatiivina või lisaks, kui esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, võib kriisilahendusrahastust teha osamakse allikatest, mis on saadud ex post osamaksetest vastavalt artikli 100 lõikele 6 ja artiklile 103 ja mida ei ole veel kasutatud.
|
|
Artikkel 44 8.
|
Erandina lõike 5 punktist a võib kriisilahendusrahastust teha lõikes 4 osutatud osamakse ka tingimusel, et:
a)
lõike 5 punktis a osutatud osalus kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises on võrdne summaga, mis moodustab vähemalt 20 % asjaomase
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud varast;
b)
asjaomase liikmesriigi kriisilahendusrahastu käsutuses on ex ante osamaksete kaudu (mis ei hõlma hoiuste tagamise skeemi tehtavaid osamakseid), mis on kogutud vastavalt artikli 100 lõikele 6 ning artiklile 103, summa, mis moodustab vähemalt 3 % kõigi asjaomase liikmesriigi territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste tagatud hoiustest, ning
c)
asjaomase
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ vara maht on vähem kui 900 miljardit eurot konsolideeritud alusel.
|
|
Artikkel 44 9.
|
Lõike 3 kohaste kaalutlusõiguste kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused nõuetekohaselt arvesse järgmist:
a)
põhimõte, et kriisilahendusmenetluses oleva
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ aktsionärid peaksid kahjumi katma esimeses järjekorras, mille järel kataksid üldjuhul kahjumi
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ võlausaldajad vastavalt nende nõudeõiguste rahuldamisjärkudele;
b)
kriisilahendusmenetluses oleva
►C2
finantsinstitutsiooni ◄ kahjumi katmise võime, mis jääks alles siis, kui kohustuse või kohustuste klassi puhul välistataks kohustuste teisendamise vahendi rakendamine, ning
c)
vajadus säilitada piisavad rahalised vahendid kriisilahenduse rahastamiseks.
|
|
Artikkel 44 10.
|
Lõikes 3 ette nähtud välistamist võib kohaldada, välistades kohustuse puhul täielikult allahindamise või piirates kõnealuse kohustuse suhtes kohaldatava allahindamise ulatust.
|
|
Artikkel 44 11.
|
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada täiendavalt asjaolusid, mille korral välistamine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud eesmärkide saavutamiseks.
|
|
Artikkel 44 12.
|
Enne kaalutlusõiguse kasutamist kohustuse välistamise osas lõike 3 alusel teavitab kriisilahendusasutus sellest komisjoni. Kui välistamine eeldaks vahendite eraldamist kriisilahendusrahastust või alternatiivsest rahastamisallikatest lõigete 4 kuni 8 alusel, võib komisjon 24 tunni jooksul sellise teate saamisest või kokkuleppel kriisilahendusasutus ega pikema aja jooksul pakutud välistamise keelata või nõuda selle muutmist, kui ei ole täidetud käesolevas artiklis ja delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuded, mis puudutavad siseturu terviklikkuse kaitsmist. See ei piira liidu riigiabi raamistiku kohaldamist komisjoni poolt.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 11.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32014L0059
- EULAW_BG -
EULAW_BG
|