TEN-E-Verordnung – Artikkel 16 Piiriülese mõjuga investeeringute võimaldamine

Artikkel 16 1.

II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f ning II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate selliste ühishuviprojektide puhul, mis kuuluvad igas asjaomases liikmesriigis riiklike reguleerivate asutuste pädevusse, kannavad tegelikult tehtud investeerimiskulud, mis ei sisalda hoolduskulusid, selliste liikmesriikide asjakohased ülekandevõrguettevõtjad või ülekandetaristu projektiarendajad, kellele projekt avaldab positiivset puhasmõju, ning selles ulatuses, mis ei ole kaetud ülekoormuse ajal kasutamise eest saadud tulu või muude tasudega, katavad kulud võrgu kasutajad võrgule juurdepääsu tariifide kaudu selles liikmesriigis või nendes liikmesriikides.

Artikkel 16 2.

Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f ning punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti suhtes, kui vähemalt üks projektiarendaja taotleb asjakohastelt riiklikult asutustelt selle kohaldamist projekti kulude suhtes.

II lisa punkti 1 alapunktis e ja punktis 2 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate projektide suhtes võib kohaldada käesoleva artikli sätteid, kui vähemalt üks projektiarendaja taotleb käesoleva artikli kohaldamist asjaomastelt riiklikelt asutustelt.

Kui projektil on mitu projektiarendajat, paluvad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused viivitamata kõigil projektiarendajatel esitada investeerimistaotlus ühiselt vastavalt lõikele 4.

Artikkel 16 3.

Sellise ühishuviprojekti korral, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, hoiavad projektiarendajad kõiki asjaomaseid riiklikke reguleerivaid asutusi korrapäraselt – vähemalt kord aastas ja kuni projekti käikulaskmiseni – kursis projekti arengu ning väljaselgitatud kulude ja mõjuga.

Artikkel 16 4.

Niipea kui selline ühishuviprojekt on piisavalt välja arendatud ja on hinnanguliselt valmis ehitusetapiks järgmise 36 kuu jooksul, esitavad projektiarendajad pärast konsulteerimist nende liikmesriikide ülekandevõrguettevõtjatega, kellele projekt avaldab märkimisväärset positiivset netomõju, investeerimistaotluse. Nimetatud investeerimistaotlus sisaldab taotlust kulude piiriülese jaotamise kohta ning see esitatakse kõigile asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele koos kõige järgmisega:

a)

ajakohastatud projektipõhine kulude-tulude analüüs, mis vastab artikli 11 kohaselt koostatud metoodikale ja milles võetakse arvesse kasu väljaspool nende liikmesriikide piire, kelle territooriumil projekt asub, võttes arvesse vähemalt võrgu arengu kavandamiseks koostatud ühiseid stsenaariume, millele on osutatud artiklis 12. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes tuleb kohaldada samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul. Koostööameti ülesanne on hinnata võimalikke muid stsenaariume ja tagada, et need oleks käesoleva lõikega kooskõlas;

b)

äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõudu ja märgitud muu hulgas valitud rahastamislahendus, ning II lisa punktis 3 osutatud energiataristu kategooriasse kuuluva projekti puhul turu-uuringute tulemused;

c)

kui projektiarendajad selles kokku lepivad, siis põhjendatud ettepanek kulude piiriülese jaotamise kohta.

Kui projekti arendab mitu projektiarendajat, esitavad nad oma investeerimistaotluse ühiselt.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused edastavad pärast kättesaamist koostööametile teavitamise eesmärgil viivitamata iga investeerimistaotluse koopia.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ja koostööamet tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 16 5.

Kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane riiklik reguleeriv asutus sai kätte investeerimistaotluse, võtavad nad pärast asjaomaste projektiarendajatega nõupidamist vastu ühised kooskõlastatud otsused, mis käsitlevad selliste tegelikult tekkinud investeerimiskulude jaotamist, mida iga võrguettevõtja seoses projektiga kannab, ning nende kulude arvesse võtmist tariifides, või investeerimistaotluse täielikku või osalist tagasilükkamist, kui riiklike reguleerivate asutuste ühises analüüsis jõutakse järeldusele, et projekt või selle osa ei too mõnes asjaomaste reguleerivate asutuste liikmesriigis märkimisväärset puhaskasu. Riiklikud reguleerivad asutused lisavad asjakohased tegelikult tekkinud investeerimiskulud tariifidesse, nagu on määratletud lõikes 11 osutatud soovituses, kooskõlas iga võrguettevõtja poolt projekti jaoks kantavate investeerimiskulude jaotusega. Seejärel hindavad riiklikud reguleerivad asutused oma riigi territooriumi projektide puhul asjakohasel juhul, kas seoses investeerimiskulude lisamisega tariifidesse võivad tekkida probleemid seoses hinna taskukohasusega.

Kulude jaotamisel võtavad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused arvesse tegelikke või hinnangulisi

a)

ülekoormuse tasusid või muid tasusid;

b)

tulusid, mis tulenevad määruse (EL) 2019/943 artikli 49 alusel loodud põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitamismehhanismist.

Kulude piiriülesel jaotamisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide projektide majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid ja tulusid ning vajadust tagada ühishuviprojektide arendamiseks stabiilne rahastamisraamistik, minimeerides samal ajal vajadust rahalise toetuse järele.

Kulude piiriülesel jaotamisel üritavad riiklikud reguleerivad asutused saavutada asjaomaste ülekandevõrguettevõtjatega konsulteerides vastastikuse kokkuleppe, mis põhineks muu hulgas käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud teabel. Hindamisel võtavad nad arvesse kõiki artiklis 12 osutatud asjakohaseid stsenaariume ja muid võrgu arengu kavandamise stsenaariume, mis võimaldavad põhjalikult analüüsida ühishuviprojekti panust liidu energiapoliitikasse, milleks on CO2 heite vähendamine, turgude lõimimine, konkurents, kestlikkus ja energiavarustuskindlus. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes kohaldatakse samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul.

Kui ühishuviprojekt leevendab sellist negatiivset välismõju nagu ringvood, ja seda ühishuviprojekti rakendatakse liikmesriigis, kust negatiivne välismõju pärineb, ei loeta sellist leevendamist piiriüleseks kasuks ning seetõttu ei võeta seda aluseks kulude jaotamisel nende liikmesriikide ülekandevõrguettevõtjate vahel, keda see negatiivne välismõju mõjutab.

Artikkel 16 6.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused võtavad direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punkti a ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punkti a kohasel tariifide kindlaksmääramisel ja kinnitamisel käesoleva artikli lõikes 5 osutatud kulude piiriülese jaotamise alusel arvesse ülekandevõrguettevõtja või muu projektiarendaja tegelikke investeerimiskulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga ettevõtja kuludele.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused teatavad kulude jaotamise otsusest viivitamata koostööametile, lisades kogu nimetatud otsusega seotud asjakohase teabe. Kulude jaotamise otsuses esitatakse eelkõige üksikasjalikud põhjendused kulude jaotamiseks liikmesriikide vahel, sealhulgas järgmine:

a)

hinnang igale asjaomasele liikmesriigile avaldunud mõjule, sealhulgas võrgutariife käsitlevale mõjule;

b)

hinnang lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud äriplaanile;

c)

projektist tulenevad piirkondlikud või kogu liitu hõlmavad positiivsed välismõjud, nagu energiavarustuskindlus, süsteemi paindlikkus, solidaarsus või innovatsioon;

d)

asjaomaste projektiarendajatega peetud nõupidamise tulemus.

Kulude jaotamise otsus avaldatakse.

Artikkel 16 7.

Kui asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ei ole jõudnud investeerimistaotluse osas kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane riiklik reguleeriv asutus sai kätte kõnealuse investeerimistaotluse, teavitavad nad viivitamata koostööametit.

Sellisel juhul või asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste ühise taotluse korral teeb koostööamet kolme kuu jooksul alates tema poole pöördumisest otsuse investeerimistaotluse kohta, sealhulgas lõikes 5 osutatud kulude piiriülese jaotamise kohta.

Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib koostööamet asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste ja projektiarendajatega. Kui koostööamet soovib lisateavet, võib teises lõigus osutatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kahe kuu võrra. Kõnealune lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast.

Koostööameti tehtav hindamine võtab arvesse kõiki asjakohaseid artikli 12 alusel loodud stsenaariume ja teisi võrgu arengukavade stsenaariume, mis võimaldab põhjalikult analüüsida ühishuviprojekti panust liidu energiapoliitika CO2 heite vähendamise, turgude lõimimise, konkurentsi, kestlikkuse ja energiavarustuskindlustuse eesmärkidesse. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes kohaldatakse samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul.

Koostööamet jätab seoses otsusega, kuidas investeerimiskulud lisatakse tariifidesse kooskõlas kulude piiriülese jaotamisega, asjaomastele riiklikele asutustele otsuse rakendamise ajal tegutsemisruumi selle kindlaksmääramiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega.

Investeerimistaotluse kohta tehtud otsus, sealhulgas kulude piiriülene jaotamine, avaldatakse. Kohaldatakse määruse (EL) 2019/942 artikli 25 lõiget 3 ning artikleid 28 ja 29.

Artikkel 16 8.

Koostööamet edastab komisjonile viivitamata kõikide kulude jaotamise otsuste koopiad koos kogu igat otsust käsitleva asjakohase teabega. Selle teabe võib esitada kokkuvõtlikult. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 16 9.

Kulude jaotamise otsused ei mõjuta ülekandevõrguettevõtjate õigust kohaldada võrgule juurdepääsu tasusid ega riiklike reguleerivate asutuste õigust neid kinnitada vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 13, määruse (EL) 2019/943 artikli 18 lõigetele 1 ja 3–6, direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 32 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 6.

Artikkel 16 10.

Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste ühishuviprojektide suhtes, millele on antud vabastus:

a)

direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 vastavalt sama direktiivi artiklile 36;

b)

määruse (EL) 2019/943 artikli 19 lõigetest 2 ja 3 või direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 6, artikli 59 lõikest 7 ja artikli 60 lõikest 1 vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 63;

c)

eraldamisest või kolmanda isiku juurdepääsunormidest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 ( 5 ) artiklile 17 või määruse (EL) 2019/943 artiklile 64 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 66.

Artikkel 16 11.

24. juuniks 2023 võtab koostööamet vastu soovituse määrata kindlaks ühishuviprojektide investeerimistaotluste käsitlemise head tavad. Soovitust ajakohastatakse korrapäraselt vastavalt vajadusele, eelkõige selleks, et tagada sidusust põhimõtetega avamere energiavõrkude kulude piiriüleseks jagamiseks, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 1. Soovituse vastuvõtmisel või muutmisel peab koostööamet ulatuslikke konsultatsioone, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 16 12.

Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kõigi vastastikust huvi pakkuvate projektide suhtes.

Artikkel 16 Piiriülese mõjuga investeeringute võimaldamine

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid