|
+Artikkel 16 5. |
Artikkel 16 5.Kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane riiklik reguleeriv asutus sai kätte investeerimistaotluse, võtavad nad pärast asjaomaste projektiarendajatega nõupidamist vastu ühised kooskõlastatud otsused, mis käsitlevad selliste tegelikult tekkinud investeerimiskulude jaotamist, mida iga võrguettevõtja seoses projektiga kannab, ning nende kulude arvesse võtmist tariifides, või investeerimistaotluse täielikku või osalist tagasilükkamist, kui riiklike reguleerivate asutuste ühises analüüsis jõutakse järeldusele, et projekt või selle osa ei too mõnes asjaomaste reguleerivate asutuste liikmesriigis märkimisväärset puhaskasu. Riiklikud reguleerivad asutused lisavad asjakohased tegelikult tekkinud investeerimiskulud tariifidesse, nagu on määratletud lõikes 11 osutatud soovituses, kooskõlas iga võrguettevõtja poolt projekti jaoks kantavate investeerimiskulude jaotusega. Seejärel hindavad riiklikud reguleerivad asutused oma riigi territooriumi projektide puhul asjakohasel juhul, kas seoses investeerimiskulude lisamisega tariifidesse võivad tekkida probleemid seoses hinna taskukohasusega. Kulude jaotamisel võtavad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused arvesse tegelikke või hinnangulisi
a)
ülekoormuse tasusid või muid tasusid;
b)
tulusid, mis tulenevad määruse (EL) 2019/943 artikli 49 alusel loodud põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitamismehhanismist. Kulude piiriülesel jaotamisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide projektide majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid ja tulusid ning vajadust tagada ühishuviprojektide arendamiseks stabiilne rahastamisraamistik, minimeerides samal ajal vajadust rahalise toetuse järele. Kulude piiriülesel jaotamisel üritavad riiklikud reguleerivad asutused saavutada asjaomaste ülekandevõrguettevõtjatega konsulteerides vastastikuse kokkuleppe, mis põhineks muu hulgas käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud teabel. Hindamisel võtavad nad arvesse kõiki artiklis 12 osutatud asjakohaseid stsenaariume ja muid võrgu arengu kavandamise stsenaariume, mis võimaldavad põhjalikult analüüsida ühishuviprojekti panust liidu energiapoliitikasse, milleks on CO2 heite vähendamine, turgude lõimimine, konkurents, kestlikkus ja energiavarustuskindlus. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes kohaldatakse samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul. Kui ühishuviprojekt leevendab sellist negatiivset välismõju nagu ringvood, ja seda ühishuviprojekti rakendatakse liikmesriigis, kust negatiivne välismõju pärineb, ei loeta sellist leevendamist piiriüleseks kasuks ning seetõttu ei võeta seda aluseks kulude jaotamisel nende liikmesriikide ülekandevõrguettevõtjate vahel, keda see negatiivne välismõju mõjutab. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|