+Artikkel 10a Õigus keelata teatavad väljamaksed
---+Artikkel 10a 1.
---+Artikkel 10a 2.
---+Artikkel 10a 3.
---+Artikkel 10a 4.
---+Artikkel 10a 5.
---+Artikkel 10a 6.
|
Artikkel 10a Õigus keelata teatavad väljamaksed
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 10a 1.
|
►M6
Kui ettevõtja on olukorras, kus ta vastab kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõuetele, kuid ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 12a lõike 2 punktiga a, on kriisilahendusnõukogul õigus käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt anda liikmesriigi kriisilahendusasutusele korraldus keelata ettevõtjal teha väljamakseid üle käesoleva artikli lõike 4 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma mõne järgmise toimingu kaudu: ◄
a)
esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavate väljamaksete tegemine;
b)
kohustuse võtmine maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil ettevõtja ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või
c)
väljamaksete tegemine täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
Kui ettevõtja on esimeses lõigus osutatud olukorras, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriigi kriisilahendusasutust ja kriisilahendusnõukogu.
|
|
Artikkel 10a 2.
|
Lõikes 1 osutatud olukorras hindab kriisilahendusnõukogu põhjendamatu viivituseta ja pärast konsulteerimist pädevate asutustega, sealhulgas asjakohasel juhul EKPga, kas kasutada lõikes 1 osutatud õigust, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:
a)
nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;
b)
ettevõtja finantsseisundi areng ja tõenäosus, et ettevõtja täidab artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud tingimuse;
c)
väljavaade, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse lõikes 1 osutatud nõuetele;
d)
juhul kui ettevõtja ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c ning käesoleva määruse artiklis 12c või artikli 12g lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;
e)
kas lõikes 1 osutatud õiguse kasutamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend ettevõtja olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii ettevõtja rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.
Kriisilahendusnõukogu hindab lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise vajadust uuesti vähemalt igal kuul, kuni ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras.
|
|
Artikkel 10a 3.
|
Juhul kui kriisilahendusnõukogu leiab, et ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras ka üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui ettevõtja on olukorrast teatanud, kasutab kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist pädevate asutusega, sealhulgas asjakohasel juhul EKPga lõikes 1 osutatud õigust, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusnõukogu leiab hindamise järel, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:
a)
nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;
b)
punktis a osutatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida kõnealustel turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;
c)
punktis b osutatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul;
d)
punktis a osutatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks, või
e)
lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust.
Juhul kui kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teavitab kriisilahendusnõukogu pädevaid asutusi, sealhulgas asjakohasel juhul EKPd oma otsusest ja selgitab oma hinnangut kirjalikult. Kriisilahendusnõukogu hindab igal kuul uuesti, kas esimeses lõigus osutatud erand on kohaldatav.
|
|
Artikkel 10a 4.
|
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingust.
|
|
Artikkel 10a 5.
|
Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:
a)
vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,
pluss
b)
majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,
miinus
c)
maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata.
|
|
Artikkel 10a 6.
|
Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:
a)
tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;
b)
tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;
c)
tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;
d)
tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.
Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt: kus „Qn
“ = asjaomase kvartiili ordinaalarv.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|
