SRMR – Artikkel 12c Kriisilahendussubjektide kõlblikud kohustused

Artikkel 12c 1.

Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui need vastavad tingimustele, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 järgmistes artiklites:

a)

artikkel 72a;

b)

artikkel 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ning

c)

artikkel 72c.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui käesolevas määruses osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b nõuetele, on nimetatud artiklite kohaldamisel kõlblikud kohustused sellised kohustused, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse II osa I jaotise 5a. peatükiga.

Artikkel 12c 2.

Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, nagu struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad lõike 1 esimese lõigu tingimustele, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse suurust kokku saab igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105 või

b)

võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.

Esimeses lõigus osutatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõiget 3.

Esimeses lõigus osutatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab selle lõigu punktis a osutatud põhisummale või selle lõigu punktis b osutatud fikseeritud või suurenevale summale.

Artikkel 12c 3.

Kui liidus asutatud tütarettevõtja emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, ning nimetatud tütarettevõtja kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused selle kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

need emiteeritakse vastavalt artikli 12g lõike 2 punktile a;

b)

allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine selliste kohustuste puhul kooskõlas artikliga 21 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

c)

need kohustused ei ületa summat, mis saadakse lahutades:

i)

kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi muude ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning artikli 12g lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahendite summa;

ii)

kooskõlas artikli 12g lõikega 1 nõutav summa.

Artikkel 12c 4.

Ilma et see piiraks artikli 12d lõikes 4 või artikli 12e lõike 1 punktis a sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagab kriisilahendusnõukogu pärast liikmesriigi kriisilahendusasutusega konsulteerimist omal algatusel või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5, täidavad artiklis 12f osutatud nõudest osa, mis võrdub 8 %ga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi. Kriisilahendusnõukogu võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 %, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse valemi (1-(X1/X2)) × 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära,

X1 = 3,5 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning

X2 = 18 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning kombineeritud puhvri nõude summa.

Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4, viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis on suurem kui 27 % koguriskipositsioonist, piirab kriisilahendusnõukogu asjaomase kriisilahendussubjekti puhul seda osa artiklis 12f osutatud nõudest, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, summani, mis moodustab 27 % koguriskipositsioonist, kui kriisilahendusnõukogu on seisukohal, et

a)

juurdepääsu fondile ei peeta kriisilahenduse kavas kriisilahendussubjekti puhul kriisilahenduse võimaluseks ning

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, võimaldab artiklis 12f osutatud nõue kõnealusel kriisilahendussubjektil täita artikli 27 lõikes 7 osutatud nõude.

Kriisilahendusnõukogu võtab teises lõigus osutatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.

Käesoleva lõike teist lõiku ei kohaldata kriisilahendussubjektide suhtes, kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 5.

Artikkel 12c 5.

Nende kriisilahendussubjektide puhul, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ning kelle suhtes ei kohaldata artikli 12d lõiget 4 või 5, võib kriisilahendusnõukogu omal algatusel pärast konsulteerimist liikmesriigi kriisilahendusasutusega või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul otsustada, et osa artiklis 12f osutatud nõudest kuni summani, mis on kas 8 % ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva artikli lõikes 7 osutatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud allutamata kohustustest tulenevad nõuded rahuldatakse riigisiseses maksejõuetusmenetluses samas nõude rahuldamisjärgus nagu teatavatest kohustustest tulenevad nõuded, mille puhul allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt artikli 27 lõikele 3 või 5 ei kasutata;

b)

on risk, et tulenevalt allahindamise või konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest vastavalt artikli 27 lõikele 3 või 5, kannavad kõnealustest kohustustest tulenevate nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse alusel toimunud likvideerimise korral;

c)

omavahendite ja allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et punktis b osutatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad vastasel korral kannaksid tavalise maksejõuetusmenetluse käigus toimuva likvideerimise korral.

Kui kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest vastavalt artikli 27 lõikele 3 või 5, sellisest klassist enam kui 10 %, hindab kriisilahendusnõukogu käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud riski.

Artikkel 12c 6.

Lõigete 4, 5 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.

Kriisilahendussubjekti omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud nõuete täitmiseks.

Artikkel 12c 7.

Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib kriisilahendusnõukogu otsustada, et käesoleva määruse artiklis 12f osutatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12d lõiget 4 või 5, omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita kombineeritud puhvri nõudeid ning määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a, käesoleva määruse artikli 12d lõikes 4 ja artiklis 12f osutatud nõudeid, ei ületa kõnealuste omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa suuremat järgmistest summadest:

a)

8 % ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või

b)

summa, mis saadakse valemi A × 2 + B × 2 + C kohaldamisest, kus A, B ja C on järgmised summad:

A = summa, mis tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud nõudest;

B = summa, mis tuleneb direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudest;

C = summa, mis tuleneb kombineeritud puhvri nõudest.

Artikkel 12c 8.

Kriisilahendusnõukogu võib kasutada käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õigust kriisilahendussubjektide suhtes, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustest, kui kuni 30 % kõigist kriisilahendussubjektidest on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kui nende suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5 ning kelle puhul kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks artiklis 12f osutatud nõude.

Kriisilahendusnõukogu kaalub järgmisi tingimusi:

a)

eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud ning et

i)

abimeetmeid ei ole võetud pärast artikli 10 lõikes 11 osutatud meetmete võtmist kriisilahendusnõukogu poolt nõutava aja jooksul või

ii)

kindlakstehtud olulist pärssivat asjaolu ei saa kõrvaldada ühegi artikli 10 lõikes 11 osutatud meetme võtmisega ning käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;

b)

kriisilahendusnõukogu leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või

c)

direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12d lõiget 4 või 5, kuulub 20 % kõige suurema riskitasemega ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ hulka, kelle puhul kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks käesoleva määruse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude.

Esimeses ja teises lõigus osutatud protsendimäära kohaldamisel ümardab kriisilahendusnõukogu arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.

Artikkel 12c 9.

Pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist teeb kriisilahendusnõukogu lõikes 5 või 7 osutatud otsuse.

Otsuse tegemisel võtab kriisilahendusnõukogu arvesse ka järgmist:

a)

kriisilahendussubjekti nende omavahendite ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavus, selliste instrumentide hinnastamine nende olemasolu korral ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminev aeg;

b)

selliste kõlblike kohustuste instrumentide summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, mil tehti otsus käesoleva artikli lõigetes 5 ja 7 osutatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks;

c)

nende instrumentide kättesaadavus ja summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punkti d puhul;

d)

kas selliste kohustuste summa, mis on artikli 27 lõike 3 või 5 kohaselt välistatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavalises maksejõuetusmenetluses kõlblikest kohustustest tulenevate nõuetega sama või nendest tagapool, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega. Kui välistatud kohustuste summa ei ületa 5 % kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, ei loeta välistatud summat oluliseks. Kui summa ületab seda piirmäära, hindab välja arvatud kohustuste olulisust kriisilahendusnõukogu;

e)

kriisilahendussubjekti ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil ning stabiilsus ja majandusele kasu toomise suutlikkus, ning

f)

võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.

Artikkel 12c Kriisilahendussubjektide kõlblikud kohustused

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid