+Artikkel 16a Õigus keelata teatavad väljamaksed
---+Artikkel 16a 1.
---+Artikkel 16a 2.
---+Artikkel 16a 3.
---+Artikkel 16a 4.
---+Artikkel 16a 5.
---+Artikkel 16a 6.

Artikkel 16a Õigus keelata teatavad väljamaksed

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 16a 1.

Kui ettevõtja on olukorras, kus ta vastab kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, on selle ettevõtja kriisilahendusasutusel õigus keelata ettevõtjal käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt teha väljamakseid üle käesoleva artikli lõike 4 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma mõne järgmise toiminguna:

a) 

esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavate väljamaksete tegemine;

b) 

kohustuse võtmine maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil ettevõtja ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või

c) 

väljamaksete tegemine täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

Kui ettevõtja on esimeses lõigus osutatud olukorras, teavitab ta sellest viivitamata kriisilahendusasutust.

Artikkel 16a 2.

Lõikes 1 osutatud olukorras hindab ettevõtja kriisilahendusasutus põhjendamatu viivituseta ja pärast konsulteerimist pädevate asutustega, kas kasutada lõikes 1 osutatud õigust, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:

a) 

nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;

b) 

ettevõtja finantsseisundi areng ja tõenäosus, et ettevõtja täidab lähitulevikus artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud tingimuse;

c) 

väljavaade, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse lõikes 1 osutatud nõuetele;

d) 

kui ettevõtja ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;

e) 

kas lõikes 1 osutatud õiguse kasutamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend ettevõtja olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii ettevõtja rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.

Kriisilahendusasutus hindab lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise vajadust uuesti vähemalt iga kuu kuni ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras.

Artikkel 16a 3.

Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras ka üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui ettevõtja on olukorrast teatanud, kasutab kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädevate asutustega lõikes 1 osutatud õigust, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:

a) 

nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;

b) 

punktis a osutatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;

c) 

punktis b osutatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul;

d) 

punktis a osutatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks, või

e) 

lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust.

Juhul kui kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teavitab kriisilahendusasutus pädevat asutust oma otsusest ja selgitab oma hinnangut kirjalikult.

Kriisilahendusnõukogu hindab igal kuul uuesti, kas esimeses lõigus osutatud erand on kohaldatav.

Artikkel 16a 4.
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse mis tahes summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingust.
Artikkel 16a 5.

Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:

a) 

vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,

pluss

b) 

majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,

miinus

c) 

maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata.

Artikkel 16a 6.

Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

a) 

tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

b) 

tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

c) 

tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

d) 

tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:

kus „Qn ” on asjaomase kvartiili ordinaalarv.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 11.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32014L0059
  • EULAW_DA -

    EULAW_DA