V LISA

1. Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP“) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad IFRSiga ühilduvaid siseriiklikke raamatupidamisstandardeid (edaspidi „ühilduv siseriiklik GAAP“), järgivad käesolevas lisas esitatud üldisi ja IFRSi juhiseid, kui ei ole ette nähtud teisiti. See ei tohi mõjutada ühilduva siseriikliku GAAPi nõuete vastavust BADi nõuetele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad siseriiklike raamatupidamisstandardite nõudeid, mis ei ühildu IFRSiga või mida ei ole veel viidud kooskõlla IFRS 9 nõuetega, järgivad käesolevas lisas esitatud üldisi ja BADi juhiseid, kui ei ole ette nähtud teisiti.

3. Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.

4. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:

5. III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:

6. III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas tähendab viidete must varjund teataval real või teatavas veerus, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või kõnealuses veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.

7. III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.

8. Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.

9. Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(–)“, näiteks pealkirjas „(–) Omaaktsiad“.

10. III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis“ (Data Point Model, „DPM“) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje“ (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet“ täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid“ ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet“ täiendit.

11. Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.

12. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREPi vormide täitmisel usaldatavusnõuetekohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate, ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised“) ja sidusettevõtjate kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise puhul:

13. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „arvestusportfellid“ hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused“ liigitatud nõudeid ega „müügiks hoitavaks“ liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid“ ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse“.

14. Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud kohaldada või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid hindamiseeskirju vastavalt IFRSile, esitama asjaomased IFRSi arvestusportfellid, kohaldades kõnealuseid eeskirju. Kui finantsinstrumentide hindamise eeskirjad, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldada või peavad kohaldama, on vastavuses IAS 39 hindamiseeskirjadega, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvestusportfellid BADi kohaselt kõigi finantsinstrumentide puhul seni, kuni nende kohaldatavad hindamiseeskirjad on vastavuses IFRS 9 hindamiseeskirjadega.

15. Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

16. Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

17. Kirje „kauplemisel kasutatavad finantsvarad“ hõlmab kõiki finantsvarasid, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantsvarade alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, kajastatakse kõik tuletisinstrumendid, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul positiivne saldo ja mis ei ole liigitatud vastavalt käesoleva osa punktile 22 riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantsvaradena. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused või mida kasutatakse majandusliku riskimaandusena käesoleva lisa 2. osa punkti 137 tähenduses.

18. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad finantsvarade puhul „soetusmaksumusepõhised meetodid“ neid hindamiseeskirju, mille alusel võlainstrumentide väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud väärtuse langus.

19. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ finantsinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumusepõhisel meetodil, samuti instrumente, mida mõõdetakse kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem („LOCOM“), mittepidevalt („mõõdukas LOCOM“), olenemata nende tegelikust mõõtmisest aruandekuupäeva seisuga. Mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud varad on varad, mille puhul LOCOMit kohaldatakse üksnes teatavate asjaolude korral. Kohaldatava raamatupidamistavaga on selliste asjaolude (nt väärtuse langus) puhul ette nähtud õiglase väärtuse pikaajaline langus võrreldes soetusmaksumusega või varahalduskavatsuse muutus.

20. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida mõõdetakse LOCOMi kohaselt pidevalt („range LOCOM“). Range LOCOMi kohaselt mõõdetud varad on varad, mille puhul on kohaldatavas raamatupidamistavas ette nähtud esmane ja järgnev mõõtmine LOCOMi kohaselt või esmane mõõtmine soetusmaksumuses ja järgnev mõõtmine LOCOMi kohaselt.

21. Olenemata mõõtmismeetodist kajastatakse investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel, kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ all, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks.

22. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ hõlmab tuletisinstrumente, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul positiivne saldo ja mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski.

23. Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

24. Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

25. Kirje „kauplemisel kasutatavad finantskohustused“ hõlmab kõiki finantskohustusi, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantskohustuste alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, kajastatakse kõik tuletisinstrumendid, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul negatiivne saldo ja mis ei ole liigitatud vastavalt käesoleva osa punktile 26 riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantskohustustena. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused või mida kasutatakse majandusliku riskimaandusena käesoleva lisa 2. osa punkti 137 tähenduses.

26. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ hõlmab tuletisinstrumente, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul negatiivne saldo ja mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski.

27. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „bilansiline väärtus“ (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) summat, mis kajastatakse bilansis. Finantsinstrumentide bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on tuletisinstrumentide bilansiline väärtus kas siseriikliku GAAPi kohane bilansiline väärtus, mis sisaldab laekumisi, preemiat ja eraldisi, kui see on asjakohane, või null, kui tuletisinstrumente ei kajastata bilansis.

28. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastamise korral kajastatakse finantsinstrumentidega seotud laekumised ja edasi lükkunud maksed, sealhulgas kogunenud intress, preemiad ja allahindlused või tehingukulud, koos instrumentidega ja mitte muude varadena või muude kohustustena.

29. Kui see on kohaldatav BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, esitatakse „õiglases väärtuses kajastatud kauplemispositsioonide väärtuskärped“. Väärtuskärped vähendavad kauplemisel kasutatavate varade väärtust ja suurendavad kauplemisel kasutatavate kohustuste väärtust.

30. Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha“, „tuletisinstrumendid“, „omakapitaliinstrumendid“, „võlaväärtpaberid“ ning „laenud ja ettemaksed“.

31. „Võlaväärtpaberid“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole laenud, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis.

32. „Laenud ja ettemaksed“ on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid. See kirje hõlmab laene, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis (sealhulgas nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja keskpankades, sõltumata nende liigitusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale), samuti ettemakseid, mida ei liigitada laenudeks, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud“ kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 2. osa punkti 85 alapunktis g.

33. FINREPi puhul hõlmavad „võlainstrumendid“„laene ja ettemakseid“ ning „võlaväärtpabereid“.

34. Võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus tähendab järgmist:

35. Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid“, „lühikesed positsioonid“, „hoiused“, „emiteeritud võlaväärtpaberid“ ja „muud finantskohustused“.

36. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel on „hoiused“ EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis määratletud hoiused.

37. „Emiteeritud võlaväärtpaberid“ on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena, mis ei ole hoiused, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis.

38. „Muud finantskohustused“ hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.

39. IFRSi kohaselt hõlmavad „muud finantskohustused“ antud finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt a) või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkti c alapunkt ii). Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse kirje „muud finantskohustused“ all juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena (IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt a) või kui need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga (IFRS 9 paragrahvi 2.3 punkt c, IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt d).

40. Kui siduvaid laenuandmiskohustusi, antud finantsgarantiisid ja muid võetud siduvaid kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse õiglase väärtuse muutust, sealhulgas krediidiriskist tingitud muutus, kirje „muud finantskohustused“ all ja mitte eraldisena kirje „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid“ all.

41. „Muud finantskohustused“ hõlmavad ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid, kui tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad kajastatakse enne makse kuupäeva.

42. Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:

43. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peab ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.

44. Järgmiste tehingute vahetud vastaspooled on:

1. „Sularaha“ hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.

2. „Nõuded keskpankade vastu“ hõlmavad „laene ja ettemakseid“, mis on keskpankade vastu olevad nõudmiseni hoitavad rahalised nõuded.

3. „Muud nõudmiseni hoiused“ hõlmavad „laene ja ettemakseid“, mis on krediidiasutustes olevad nõudehoiused.

4. „Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ hõlmavad investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, olenemata sellest, kuidas neid mõõdetakse, sealhulgas juhul, kui raamatupidamisstandardite kohaselt võib neid kaasata erinevatesse finantsinstrumentide puhul kasutatavatesse arvestusportfellidesse. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.

5. Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad“. Muud varad hõlmavad muu hulgas kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil.

6. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tagasi ostetud omaaktsiate bilansilist väärtust kirje „muud varad“ all, kui kohaldatava siseriikliku GAAPi kohaselt on varana kajastamine lubatud.

7. Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid“ on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

8. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“, kui kahjum tuleneb riskimaanduse tuletisinstrumendi hindamisest, või real „Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel“, kui kahjum tuleneb maandatud positsiooni hindamisest. Kui riskimaanduse tuletisinstrumendi hindamisest tulenevat kahjumit ja maandatud positsiooni hindamisest tulenevat kahjumit ei ole võimalik eristada, kajastatakse kõik eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“.

9. Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste“ jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.

10. IFRSi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele“ IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste (IAS 19 paragrahvi 11 punkt a), kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide (IAS 19 paragrahvi 51 punkt a) ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad (IAS 19 paragrahvi 169 punkt a) kajastatakse kirjel „muud kohustused“.

11. IFRSi kohaselt hõlmavad „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide“ eraldised kõigi siduvate kohustuste ja garantiidega seotud eraldisi, sõltumata sellest, kas nende väärtuse langus määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt või kas eraldiste tegemine toimub IAS 37 kohaselt või kas neid käsitatakse kindlustuslepingutena IFRS 4 kohaselt. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud siduvatest kohustustest ja finantsgarantiidest tulenevaid kohustusi ei kajastata eraldistena, kuigi need tulenevad krediidiriskist, vaid „muude finantskohustustena“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 40. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide“ eraldised kõigi siduvate kohustuste ja garantiidega seotud eraldisi.

12. „Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitaliks liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitaliks liigitamise kriteeriumidele.

13. Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused“.

14. Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse“ on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

15. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on „Üldine pangandusreserv“ (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond“) summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised“ või omakapitalina kirjel „muud reservid“ vastavalt kohaldatavale siseriiklikule GAAPile.

16. IFRSi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.

17. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital“ krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud. Kui kapitali suurenemist, millele vastavat summat ei ole veel sisse makstud, kajastatakse aktsia- või osakapitali suurenemisena, kajastatakse sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital vormis 1.3 real „Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital“ ja vormis 1.1 real „Muud varad“. Kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt saab kapitali suurenemist kajastada ainult aktsionäridelt makse laekumise järel, sissemaksmata kapitali vormis 1.3 ei kajastata.

18. Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).

19. „Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid“ hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital“ ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent“.

20. „Muu omakapital“ sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid (IFRS 2 paragrahv 10).

21. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused“ hõlmab sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute õiglase väärtuse muutustest tulenevat akumuleeritud kasumit ja kahjumit, mille puhul aruandev üksus on teinud tühistamatu valiku esitada muutused õiglases väärtuses muus koondkasumis.

22. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus“ hõlmab sellisel õiglase väärtuse riskimaandusel tulenevat riskimaanduse akumuleeritud ebaefektiivsust, mille puhul maandatav instrument on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrument. Sellel real kajastatav riskimaanduse ebaefektiivsus on kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (maandatav instrument)“ all kajastatud omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse akumuleeritud variatsiooni ja kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (riskimaandamisinstrument)“ all kajastatud riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse akumuleeritud variatsiooni vahe (IFRS 9 paragrahv 6.5.3 ja IFRS 9 paragrahv 6.5.8).

23. „Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest“ hõlmab akumuleeritud kasumit ja kahjumit, mida kajastatakse läbi muu koondkasumi ja mis on seotud enda krediidiriskiga õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste puhul, sõltumata sellest, kas kajastamine toimub esmasel kajastamisel või hiljem.

24. „Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus (efektiivne osa)“ hõlmab nii välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute kehtivate riskimaanduste kui ka välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute selliste riskimaanduste efektiivse osa välisvaluuta ümberarvestamise reservi, mida enam ei kohaldata, samas kui välismaiseid äriüksuseid kajastatakse jätkuvalt bilansis.

25. „Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv (efektiivne osa)“ hõlmab riskimaanduse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse variatsiooni efektiivse osa rahavoogude riskimaanduse reservi rahavoogude riskimaanduse puhul, sealhulgas nii kehtivate kui ka lõpetatud rahavoogude riskimaanduste puhul.

26. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused“ hõlmab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide akumuleeritud kasumit või kahjumit ilma kahju allahindluseta, mida mõõdetakse aruandekuupäeval vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5.

27. „Riskimaandamisinstrumendid (kajastamata elemendid)“ hõlmab kõigi järgmiste õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi:

28. IFRSi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid“ reserve, mis tulenevad IASi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.

29. „Muud reservid“ jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ ja „muu“. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud, kui neid investeeringuid arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt. „Muu“ hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.

30. „Omaaktsiad“ hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused ning mida ei ole müüdud ega amortiseeritud, välja arvatud juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse neid kirje „muud varad“ all.

31. Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ja kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud riskimaanduse tuletisinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu“ ja „intressikulu“ (nn puhashind (clean price)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn turuhind (dirty price)). Puhas- või turuhinna meetodit kohaldatakse järjepidevalt kõigi finantsinstrumentide suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ja kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud riskimaanduse tuletisinstrumentide suhtes.

32. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad arvestusportfellide lõikes järgmised kirjed, mis hõlmavad tulu ja kulu seoses seotud osapooltega, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel:

33. „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad“ ja „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused“ hõlmavad puhashinna kasutamise korral summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad“ liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, et esitada maandatavatest finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu.

34. Puhashinna kasutamise korral hõlmavad kirjed „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad“ ja „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused“ ka ajaliselt jaotatud tasusid ja tasakaalustavaid makseid seoses õiglases väärtuses mõõdetud krediidituletisinstrumentidega, mida kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks (IFRS 9 paragrahv 6.7).

35. Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ hõlmavad puhashinna kasutamise korral summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski, sealhulgas tasaarvestatavate riskipositsioonidega selliste kirjerühmade riskimaandus (netopositsioonide riskimaandus), mille maandatud risk mõjutab kasumiaruande erinevaid kirjeid. Puhashinna kasutamise korral tuleb need esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, nii et need kajastavad maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu. Kui puhashinna kasutamise korral annab maandatav instrument intressitulu (-kulu), kajastatakse neid summasid intressituluna (-kuluna) isegi juhul, kui see on negatiivne (positiivne) summa.

36. Kirje „Intressitulu – muud varad“ hõlmab intressitulu, mida ei kajastata muude kirjete all, nt raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu ning netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.

37. Kui siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressid intressitulu all real „Kohustustelt kogunenud intressitulu“. Need kohustused ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks positiivset tootlust.

38. Kirje „Intressikulu – muud kohustused“ hõlmab intressikulu, mida ei kajastata muude kirjete all, nt intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.

39. Kui siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressid intressitulu all real „Varadega seotud intressikulu“. Need varad ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks negatiivset tootlust.

40. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavate omakapitaliinstrumentide dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna“ eraldi kõnealuste instrumendiliikide muust kasumist ja kahjumist, kui kasutatakse puhashinda, või osana kõnealuste instrumendiliikide kasumist või kahjumist, kui kasutatakse turuhinda.

41. Õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavate omakapitaliinstrumentide dividenditulu hõlmab selliste instrumentidega seotud dividende, mille kajastamine aruandeperioodi jooksul lõpetati, ja selliste instrumentidega seotud dividende, mida hoiti aruandeperioodi lõpu seisuga.

42. Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute dividenditulu hõlmab kõnealuste investeeringute dividende, kui neid investeeringuid arvestatakse muu meetodi kui kapitaliosaluse meetod kohaselt.

43. „Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentide uuesti mõõtmisest ja nende kajastamise lõpetamisest tulenevat kasumit ja kahjumit. See kirje hõlmab ka kasumit ja kahjumit, mida saadakse seoses krediidituletisinstrumentidega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, samuti kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevat dividendi- ja intressitulu ja -kulu, kui kasutatakse turuhinda.

44. „Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum“ hõlmab ka õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste enda krediidiriskist tulenevat summat, kui enda krediidiriski muutuste kajastamine läbi muu koondkasumi tekitaks arvestuse mittevastavuse või suurendaks seda (IFRS 9 paragrahv 5.7.8). See kirje hõlmab ka kasumit ja kahjumit, mida saadakse seoses maandatavate instrumentidega, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui kajastamist kasutatakse krediidiriski juhtimiseks, samuti õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenevat intressitulu ja -kulu, kui kasutatakse turuhinda.

45. „Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ ei hõlma sellistest omakapitaliinstrumentidest tulenevat kasumit, mida aruandev üksus otsustas mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi (IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punkt b).

46. Kui ärimudeli muutmise tõttu liigitatakse finantsvara ümber muusse arvestusportfelli, kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit sellise arvestusportfelli asjakohasel real, kuhu finantsvara ümber liigitati, vastavalt järgmisele:

47. „Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab kasumit ja kahjumit, mis tuleneb riskimaandamisinstrumentidest ja maandatavatest instrumentidest, sealhulgas õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud muudest maandatavatest instrumentidest kui omakapitaliinstrumendid, õiglase väärtuse riskimaanduse puhul vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.5.8. See hõlmab ka riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse variatsiooni ebaefektiivsest osa rahavoogude riskimaanduse puhul. Rahavoogude riskimaanduse reservi või välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse reservi ümberliigitamist kajastatakse kasumiaruande ridadel, mida mõjutavad maandatavate instrumentide rahavood. „Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab ka välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse kasumit ja kahjumit. See kirje hõlmab ka netopositsioonide riskimaanduse kasumit.

48. „Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“ hõlmab mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest tulenevat kasumit ja kahjumit, välja arvatud juhul, kui mittefinantsvara on liigitatud müügiks hoitavaks või tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuks.

48i. „Raha sissemaksed kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse“ hõlmavad sissemakseid kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse, kui need tehakse rahana. Kui sissemakse tehakse maksekohustuse vormis, kajastatakse see maksekohustus kirje „eraldised või (–) eraldiste tühistamine“ all, kui maksekohustus tekitab vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kohustuse.

49. „Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab summasid, mis tulenevad finantsvarade bilansilise brutoväärtuse korrigeerimisest, mida tehakse, et kajastada uuesti läbiräägitud või muudetud lepingulisi rahavoogusid (IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A). Korrigeerimisest tulenev kasum või kahjum ei hõlma eeldatava krediidikahju korrigeerimise mõju, mis kajastatakse kirje „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ all.

50. „Eraldised või (–) eraldiste tühistamine. Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid“ hõlmab kasumiaruande netomuutusi kõigi IFRS 9, IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvate siduvate kohustuste ja garantiide eraldiste puhul vastavalt käesoleva osa punktile 11 või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. IFRSi kohaselt kajastatakse õiglases väärtuses mõõdetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide õiglase väärtuse muutus kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) -netokahjum“ all. Seepärast hõlmavad eraldised selliste siduvate kohustuste ja garantiide väärtuse languse summat, mille puhul määratakse väärtuse langus kindlaks IFRS 9 kohaselt või eraldiste tegemine IAS 37 kohaselt või neid käsitatakse kindlustuslepingutena IFRS 4 kohaselt.

51. IFRSi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ kõiki võlainstrumentide väärtuse langusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad IFRS 9 paragrahvi 5.5 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest, sõltumata sellest, kas IFRS 9 paragrahvi 5.5 kohast eeldatavat krediidikahju hinnatakse 12 kuu või kehtivusaja alusel, ja sealhulgas klientide vastu olevate nõuete, lepinguliste varade ja rendinõuete väärtuse langusest tingitud kasumit või kahjumit (IFRS 9 paragrahv 5.5.15).

52. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ kõiki soetusmaksumusepõhistel meetoditel mõõdetud finantsinstrumentide allahindlusi ja allahindluste tühistamisi, mis on tingitud võlgniku või emitendi krediidikvaliteedi muutusest, samuti sõltuvalt siseriikliku GAAPi sätetest selliste finantsinstrumentide allahindlusi, mida mõõdetakse õiglases väärtuses omakapitalis ja muudel mõõtmismeetoditel, sealhulgas LOCOMi kohaselt.

53. „Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ hõlmab ka käesoleva lisa käesoleva osa punktides 72 ja 74 ning punkti 165 alapunktis b määratletud mahakantud summasid, mis mahakandmise kuupäeval ületavad kahju allahindluse summat ja mida seepärast kajastatakse kahjumina otse kasumiaruandes, samuti selliste varem maha kantud summade tagasisaamist, mida kajastati otse kasumiaruandes.

54. Sellistest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest tuleneva kasumi või kahjumi osa, keda arvestatakse kapitaliosaluse meetodil regulatiivse konsolideerimise alusel, kajastatakse kirje „osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ all. Vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust kõnealuste üksuste makstud dividendide summa võrra. Kõnealuste investeeringute väärtuse langust kajastatakse kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine“ all. Kõnealuste investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 55 ja 56.

55. Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele“ hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.

56. IFRSi kohaselt kajastatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kirje „lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu“ all, kui neid käsitatakse IFRS 5 kohaselt lõpetatud tegevustena. Kui tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetatakse, ilma et neid oleks enne liigitatud müügiks hoitavaks või ilma et neid oleks käsitatud IFRS 5 kohaselt lõpetatud tegevustena, kajastatakse nende investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kirje „netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“ all, olenemata sellest, millist konsolideerimismeetodit kohaldatakse. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kogu kasum või kahjum kirje „netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“ all.

57. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab sellisel õiglase väärtuse riskimaandusel tulenevat riskimaanduse akumuleeritud ebaefektiivsuse muutust, mille puhul maandatav instrument on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrument. Sellel real kajastatav riskimaanduse ebaefektiivsuse muutus on kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (maandatav instrument)“ all kajastatud omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse variatsiooni muutuse ja kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused (riskimaandamisinstrument)“ all kajastatud riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse variatsiooni muutuse vahe.

58. „Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus (efektiivne osa)“ hõlmab nii välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute kehtivate kui ka lõpetatud riskimaanduste efektiivse osa välisvaluuta ümberarvestamise akumuleeritud reservi muutust.

59. Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse ja rahavoogude riskimaanduse puhul hõlmavad kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ all kajastatud vastavad summad summasid, mis kanti üle, sest maandatud rahavood tekkisid ja tulevikus enam ei teki.

60. „Riskimaandamisinstrumendid (kajastamata elemendid)“ hõlmab kõigi järgmiste õiglase väärtuse akumuleeritud muutuste muutust, kui neid ei kajastata riskimaanduse komponendina:

61. Optsioonide puhul hõlmavad summad, mis on ümber liigitatud kasumisse või kahjumisse ja mida kajastatakse kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ all, ümberliigitamist, mis tuleneb optsioonidest, millega maandatakse tehinguga seotud maandatavat instrumenti, ja optsioonidest, millega maandatakse ajaperioodiga seotud maandatavat instrumenti.

62. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid“ hõlmab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide kasumit või kahjumit, välja arvatud väärtuse langusest tulenev kasum või kahjum ja vahetuskursikasum või -kahjum, mida kajastatakse vormis 2 vastavalt kirje „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ või kirje „vahetuskursi erinevused (kasum või (–) kahjum), neto“ all. „Kasumisse või kahjumisse üle kantud“ hõlmab eelkõige kasumisse või kahjumisse ülekandmist, mis tuleneb kajastamise lõpetamisest või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse ümberliigitamisest.

63. Kui finantsvara liigitatakse amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriast ümber õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.4), kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid“ all.

64. Kui finantsvara liigitatakse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast ümber õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.7) või amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriasse (IFRS 9 paragrahv 5.6.5), kajastatakse läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast ümber liigitatud akumuleeritud kasumit või kahjumit vastavalt kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ või kirje „muud ümberliigitamised“ all, korrigeerides viimasel juhul finantsvara bilansilist väärtust.

65. Muu koondkasumi kõigi muude komponentide puhul hõlmab „muud ümberliigitamised“ muid ülekandmisi kui ümberliigitamised muust koondkasumist kasumisse või kahjumisse või maandatavate instrumentide algsesse bilansilisse väärtusse rahavoogude riskimaanduse puhul.

66. IFRSi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber“ ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse“ (IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6) eraldi kirjetena.

67. Finantsvarad esitatakse arvestusportfellide ja instrumentide kaupa, ja kui nõutud, vastaspoolte kaupa. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi ja amortiseeritud soetusväärtuses mõõdetud võlainstrumentide puhul esitatakse varade bilansiline brutoväärtus ja väärtuse akumuleeritud langus väärtuse languse etappide kaupa, välja arvatud juhul, kui need on ostetud või tekitatud finantsvara, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud (nagu on määratletud IFRS 9 lisas A). Nende varade puhul kajastatakse bilansilist brutoväärtust ja väärtuse akumuleeritud langust eraldi väljaspool väärtuse languse etappe vormides 4.3.1 ja 4.4.1.

68. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad kauplemisel kasutatava finantsvarana kajastavad tuletisinstrumendid õiglases väärtuses mõõdetud instrumente ning soetusmaksumusepõhisel meetodil või LOCOMi kohaselt mõõdetud instrumente.

69. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ viivisnõuete puhul krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi, kui akumuleeritud netomuutus on negatiivne. Krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud netomuutuse arvutamiseks liidetakse kõik krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse negatiivsed ja positiivsed muutused, mis on toimunud alates võlainstrumendi kajastamisest. Seda summat kajastatakse üksnes juhul, kui krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse negatiivsete ja positiivsete muutuse summa on negatiivne. Võlainstrumentide väärtust hinnatakse konkreetse finantsinstrumendi tasandil. Krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivseid muutusi kajastatakse iga võlainstrumendi puhul kuni instrumendi kajastamise lõpetamiseni.

70. III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „väärtuse akumuleeritud langus“ järgmist:

71. IFRSi kohaselt hõlmab väärtuse akumuleeritud langus igasse IFRS 9 kohasesse väärtuse languse etappi kuuluvate finantsvarade eeldatava krediidikahju allahindlust ning ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara allahindlust. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see krediidiriskiga seotud üldist või spetsiifilist allahindlust, samuti pangandusriskidega seotud üldist allahindlust, kui see vähendab võlainstrumentide bilansilist väärtust. Samuti hõlmab väärtuse akumuleeritud langus finantsvarade väärtuse korrigeerimist krediidiriski tõttu LOCOMi kohaldamisel.

72. „Akumuleeritud osalised mahakandmised“ ja „akumuleeritud täielikud mahakandmised“ hõlmavad vastavalt iga sellise võlainstrumendi põhiosa ja tasumata intressi ja tasude akumuleeritud osalist ja täielikku summat aruandekuupäeva seisuga, mille kajastamise on krediidiasutus või investeerimisühing asjaomaseks kuupäevaks lõpetanud, kasutades ühte punktis 74 kirjeldatud meetoditest, sest krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole mõistlikku ootust lepingulisi rahavoogusid tagasi saada. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel või kuni summade tagasisaamiseni. Maha kantud summasid, mida ei ole tagasi saadud, kajastatakse seega siis, kui nende suhtes kohaldatakse täitemenetlust.

73. Kui võlainstrument on lõpuks mitmete osaliste mahakandmiste tõttu täielikult maha kantud, liigitatakse mahakandmise kogusumma veerust „akumuleeritud osalised mahakandmised“ veergu „akumuleeritud täielikud mahakandmised“.

74. Mahakandmine on kajastamise lõpetamine ja on seotud kogu finantsvara või selle osaga, sealhulgas juhul, kui vara muutmise tulemusel kaotab krediidiasutus või investeerimisühing õiguse saada kogu varalt või selle osalt rahavoogusid, nagu on põhjalikult selgitatud punktis 72. Mahakandmised hõlmavad summasid, mis tulenevad nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.

75. Veerg „millest: väikese krediidiriskiga instrumendid“ hõlmab instrumente, millel on aruandekuupäeva seisuga väike krediidirisk ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5.10 eeldab, et krediidirisk ei ole alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud.

76. Nõuded klientide vastu IAS 1 paragrahvi 54 punkti h tähenduses, lepingulised varad ja rendinõuded, mille puhul kohaldatakse kahju allahindluse hindamisel IFRS 9 paragrahvi 5.5.15 kohast lihtsustatud meetodit, kajastatakse vormis 4.4.1 laenude ja ettemaksete all. Kõigi varade puhul, mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarad, kajastatakse vastavat kahju allahindlust varade väärtuse akumuleeritud languse lahtris kirje „varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)“ või kirje „varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)“ all, sõltuvalt sellest, kas nõudeid klientide vastu, lepingulisi varasid ja rendinõudeid käsitatakse lihtsustatud meetodi puhul krediidiriski tõttu langenud väärtusega varadena.

78. Vormis 4.5 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva osa punktis 100 esitatud „allutatud võla“ määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete“ ja „võlaväärtpaberite“ bilansilist väärtust.

79. Vormis 4.8 sõltub esitatav teave sellest, kas omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade suhtes, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid, saab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldada väärtuse languse nõudeid. Kui nende finantsvarade suhtes kohaldatakse väärtuse langust, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selles vormis bilansilist väärtust, langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade bilansilist brutoväärtust, väärtuse akumuleeritud langust ja akumuleeritud mahakandmisi. Kui nende finantsvarade suhtes ei kohaldata väärtuse langust, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivseid muutusi viivisnõuete puhul.

80. Vormis 4.9 kajastatakse mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud varad ning nendega seotud väärtuse korrigeerimised eraldi muudest soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud varadest ja nendega seotud väärtuse langusest. Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, sealhulgas mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad, kajastatakse langemata väärtusega varadena, kui nende väärtust ei ole korrigeeritud või nende väärtus ei ole sellega seoses langenud, ja langenud väärtusega varadena, kui nende väärtust on korrigeeritud ja korrigeerimist käsitatakse väärtuse langusena või sellega seotud väärtuse langusena. Väärtuse langusena käsitatavad väärtuse korrigeerimised on krediidiriskist tingitud väärtuse korrigeerimised, mis kajastavad vastaspoole krediidikvaliteedi halvenemist. Mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarasid, mille väärtust on tururiski tõttu korrigeeritud, et kajastada turutingimuste muutuse mõju vara väärtusele, ei käsitata langenud väärtusega varadena. Krediidiriskist tingitud ja tururiskist tingitud akumuleeritud väärtuse korrigeerimised kajastatakse eraldi.

81. Vormis 4.10 kajastatakse range LOCOMi kohaselt mõõdetud varad ning nendega seotud väärtuse korrigeerimised eraldi muude meetodite kohaselt mõõdetud varadest. Range LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad ja muu meetodi kohaselt mõõdetud finantsvarad kajastatakse langenud väärtusega varadena, kui nende väärtust on punkti 80 kohaselt krediidiriski tõttu korrigeeritud või nende väärtus on sellega seoses langenud. Range LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad, mille väärtust on punkti 80 kohaselt tururiski tõttu korrigeeritud, ei käsitata langenud väärtusega varana. Krediidiriskist tingitud ja tururiskist tingitud akumuleeritud väärtuse korrigeerimised kajastatakse eraldi.

82. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaldamisel kajastatakse asjaomastes vormides pangandusriskiga seotud üldise allahindluse puhul ainult seda osa, mis mõjutab võlainstrumentide bilansilist väärtust (BADi artikkel 37.2).

83. Laenud ja ettemaksed, mis ei ole liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavaks või müügiks hoitavaks, jaotatakse toote liigi ja vastaspoole sektori kaupa bilansilise väärtuse puhul ning üksnes toote liigi kaupa bilansilise brutoväärtuse puhul.

84. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused“, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse.

85. Laenud ja ettemaksed jaotatakse järgmisteks toodeteks:

86. Laenud ja ettemaksed liigitatakse saadud tagatise alusel järgmiselt:

87. Laenud ja ettemaksed liigitatakse tagatise alusel, sõltumata laenu otstarbest. Mitut liiki tagatisega tagatud laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus liigitatakse ja kajastatakse kinnisvaraga tagatuna, kui need laenud ja ettemaksed on tagatud kinnisvaraga, olenemata sellest, kas nad on tagatud ka muud liiki tagatisega.

88. Laenud ja ettemaksed liigitatakse otstarbe alusel järgmiselt:

89. Laenud ja ettemaksed liigitatakse selle alusel, kuidas need saab tagasi maksta. „Projekti rahastamise laenud“ hõlmavad laene, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 8 osutatud eriotstarbeliste nõuete omadustele.

90. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis kuuluvad kauplemise eesmärgil hoitavate või kauplemisel kasutatavate või müügiks hoitavate varade portfelli) bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE koode, vastaspoole peamise tegevusala põhjal.

91. Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas käesoleva lisa 1. osa punktiga 43.

92. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st jagude tase) alusel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad finants- või kindlustustegevusega tegelevatele finantssektorivälistele äriühingutele antud laene ja ettemakseid kirje „K – Finants- ja kindlustustegevus“ all.

93. IFRSi kohaselt on finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, varad, mis kuuluvad järgmistesse arvestusportfellidesse: i) amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarasid ja ii) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarasid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, soetusmaksumusepõhisel meetodil (sealhulgas LOCOMi kohaselt) mõõdetud finantsvarasid. Sõltuvalt siseriikliku GAAPi sätetest võivad need hõlmata i) omakapitalis kajastatavaid õiglases väärtuses mõõdetavaid finantsvarasid ja ii) muu meetodi kohaselt mõõdetud finantsvarasid.

94. Selliste võlainstrumentide bilansiline väärtus, mis kuuluvad arvestusportfellidesse, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, kajastatakse vormis 7.1 üksnes juhul, kui need on tähtajaks tasumata. Tähtajaks tasumata instrumendid jaotatakse vastavatesse tähtajaks tasumata klassidesse nende konkreetse olukorra alusel.

95. Arvestusportfellid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 93.

96. Finantsvarasid loetakse tähtajaks tasumata, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud. Tähtajaks tasumata nõudeid kajastatakse nende bilansilises koguväärtuses ja selle lõikes, mitu päeva on vanim tähtajaks tasumata summa ületanud tähtaega aruandekuupäeva seisuga. IFRSi kohaselt kajastatakse selliste varade bilansiline väärtus, mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarad, väärtuse languse etappide kaupa. Ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus kajastatakse eraldi. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tähtajaks tasumata varad väärtuse languse seisundi kaupa vastavalt kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele.

97. „Hoiused“ ja toodete jaotus on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelile. Reguleeritavad säästuhoiused on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning need jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.„Hoiused“ ja toodete jaotus on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelile. Reguleeritavad säästuhoiused on määratletud vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning need jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.

98. „Emiteeritud võlaväärtpaberid“ liigendatakse järgmist liiki toodeteks:

99. Emiteeritud „allutatud finantskohustusi“ käsitletakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks“ ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks“.

100. Vormis 8.2 esitatakse selliste „hoiuste“ ja „emiteeritud võlaväärtpaberite“ bilansiline väärtus, mis on EKP bilansikirjete määruse II lisa 2. osa tabelis määratletud allutatud võlad, mis on liigitatud arvestusportfellide kaupa. „Allutatud võla“ instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud.

101. Kirje „Enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused“ hõlmab kõiki kõnealuseid õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi, olenemata sellest, kas neid kajastatakse kasumiaruandes või läbi muu koondkasumi.

102. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Vormides 9.1, 9.1.1 ja 9.2 jaotatakse kõik kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansivälised riskipositsioonid siduvateks laenuandmiskohustusteks, finantsgarantiideks ja muudeks siduvateks kohustusteks.

103. Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.

104. Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused võivad olla IFRS 9 kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid, kui neid mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või kui nende suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, samuti IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid.

105. IFRSi kohaselt kajastatakse siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused vormis 9.1.1, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

106. Kohustused, mida kajastatakse käesoleva lisa käesoleva osa punkti 105 alapunktides a ja c osutatud finantsgarantiide ja võetud siduvate kohustuste krediidikahjuna, kajastatakse olenemata kohaldatud mõõtmiskriteeriumidest eraldistena.

107. IFRSi kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtuse languse etappide kaupa selliste instrumentide nimiväärtust ja eraldisi, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, sealhulgas instrumendid, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud akumuleeritud tulu, välja arvatud juhul, kui neid peetakse kooskõlas IFRS 9 lisa A kohase ostetud või tekitatud finantsvara määratlusega instrumentideks, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud. Nende riskipositsioonide puhul kajastatakse nimiväärtust ja eraldisi eraldi väljaspool väärtuse languse etappe vormis 9.1.1.

108. Vormis 9.1.1 kajastatakse üksnes siduva kohustuse nimiväärtus, kui võlainstrument hõlmab nii bilansilist instrumenti kui ka bilansivälist komponenti. Kui aruandev üksus ei suuda eraldi kindlaks teha bilansiliste ja bilansiväliste komponentide eeldatavat krediidikahju, kajastatakse siduva kohustuse eeldatav krediidikahju koos bilansilise komponendi väärtuse akumuleeritud langusega. Kui eeldatav krediidikahju ületab võlainstrumendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse ülejäänud eeldatav krediidikahju eraldisena vormi 9.1.1 asjakohases veerus (IFRS 9 paragrahv 5.5.20 ja IFRS 7 paragrahv B8E).

109. Finantsgarantiid või siduvat kohustust anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga, mida mõõdetakse vastavalt IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punktile d ja millel kahju allahindlus määratakse kindlaks vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5, kajastatakse asjakohases veerus.

110. Kui siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid ja muid võetud siduvaid kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses IFRS 9 kohaselt, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi 9.1.1 vastavates veergudes kõnealuste finantsgarantiide ja siduvate kohustuste nimiväärtuse ja nende krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ kajastamisel kohaldatakse käesoleva osa punkti 69 kriteeriume.

111. IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvate muude siduvate kohustuste või garantiide nimiväärtust ja eraldisi kajastatakse asjakohastes veergudes.

112. BADil põhinevat siseriiklikku GAAPi kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis 9.1 punktides 102 ja 103 osutatud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtuse, samuti eraldiste summa, mida peab kõnealuste bilansiväliste riskipositsioonide puhul hoidma.

113. „Siduvad laenuandmiskohustused“ on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks“ liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

114. „Financial guarantees“ shall be contracts that require the issuer to make specified payments to reimburse the holder of a loss it incurs, because a specified debtor fails to make payment where due in accordance with the original or modified terms of a debt instrument, including guarantees provided for other financial guarantees. Under IFRS, those contracts shall meet the definition of financial guarantee contracts in IFRS 9.2.1(e) and IFRS 4.A. The following items of Annex I to CRR shall be classified as „financial guarantees“:

115. „Muud siduvad kohustused“ hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:

116. IFRSi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:

117. Kirjel „millest: viivises“ hõlmab selliste võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mida loetakse käesoleva osa punktide 213–239 kohaselt viivises olevaks.

118. Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste puhul on „nimiväärtus“ summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, ilma et võetaks arvesse ühtki hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.

119. Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata summa, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta“ maksimaalne summa, mille vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantiiandja, kajastatakse tagatud summa vormis ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantiiandjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.

120. Vormide 10 ja 11 puhul käsitatakse tuletisinstrumente kas riskimaanduse tuletisinstrumentidena, kui neid kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, või kauplemiseks hoitavatena, kui tegemist on muude juhtudega.

121. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide (sealhulgas majanduslik riskimaandus) ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 alusriski liikide, turu liikide ja tooteliikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid ka riskimaanduse liikide kaupa. Teave riskimaandamisinstrumentide kohta, mis ei ole tuletisinstrumendid, esitatakse eraldi ja riskimaanduse liikide kaupa.

122. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse nendes vormides kõik tuletisinstrumendid, olenemata sellest, kas neid siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis kajastatakse või mitte.

123. Kauplemisel kasutatavate ja riskimaanduse tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse, õiglase väärtuse ja tingliku väärtuse esitamisel arvestusportfellide ja riskimaanduse liikide kaupa võetakse arvesse IFRSI või BADil põhineva siseriikliku GAAPi (olenevalt sellest, millist raamistikku aruandva üksuse suhtes kohaldatakse) kohaseid arvestusportfelle ja riskimaanduse liike.

124. Kauplemisel kasutatavad ja riskimaanduse tuletisinstrumendid, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt mõõdetakse soetusmaksumuses või LOCOMi alusel, esitatakse eraldi.

125. Vorm 11 hõlmab riskimaandamisinstrumente ja maandatavaid instrumente, sõltumata kvalifitseeruva riskimaanduse kajastamiseks kasutatavast raamatupidamisstandardist, sealhulgas juhul, kui kvalifitseeruv riskimaandus puudutab netopositsiooni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud jätkata IAS 39 kohaldamist riskimaandamise arvestuse puhul (IFRS 9 paragrahv 7.2.21), käsitatakse viiteid riskimaanduse liikidele ja arvestusportfellidele ning nende nimesid asjakohaste viidetena ja nimedena IAS 39 paragrahvis 9. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“ osutab kirjetele „müügivalmis varad“, ja „amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varad“ hõlmab kirjeid „lõpptähtajani hoitavad“ ja „laenud ja nõuded“.

126. Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna ja tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid ei kajastata vormides 10 ja 11.

127. Siduvaid kohustusi, mida käsitatakse tuletisinstrumentidena (IFRS 9 paragrahvi 2.3 punkt b) ja krediidituletisinstrumentidena ning mis ei vasta käesoleva lisa käesoleva osa punktis 114 esitatud finantsgarantii määratlusele, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt samale jaotusele nagu muude tuletisinstrumentide puhul, kuid neid ei kajastata vormis 9.

128. Selliste finantsvarade ja selliste finantskohustuste bilansiline väärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse riskimaandamisinstrumendina IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, kajastatakse eraldi vormis 11.3.

129. Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse ühte järgmistest riskikategooriatest:

130. Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:

131. IFRSi kohaselt on kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus“ nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad“ ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused“. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad“) „bilansiline väärtus“ esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused“) „bilansilisest väärtusest“. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks“ või „finantskohustuseks“ vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused võivad muutuda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks“) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks“). Riskimaanduse tuletisinstrumentide bilansiline väärtus on nende täielik õiglane väärtus, sealhulgas (kui see on asjakohane) õiglase väärtuse komponendid, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena.

132. Lisaks bilansilisele väärtusele, nagu määratletud käesoleva lisa 1. osa punktis 27, esitavad aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi tuletisinstrumentide puhul ka õiglase väärtuse, olenemata sellest, kas neid instrumente peab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastama bilansis või bilansiväliselt.

133. „Tinglik väärtus“ (IFRSi kohaselt „nominaalsumma“) on kõigi sõlmitud, kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval, olenemata sellest, kas kõnealustest tehingutest tulenevalt kajastatakse tuletistehingute riskipositsiooni bilansis. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

134. Tuletisinstrumentide tinglikku väärtust käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse varade või kohustustena bilansis või neid ei kajastata bilansis. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.

135. „Tinglik väärtus“ kajastatakse kogusummana („kokku“) ja osadena („millest: müüdud“) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid“, „reguleeritud turu optsioonid“, „krediit“, „kaup“ ja „muu“. Kirje „millest müüdud“ hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostjad) kaitset.

136. Tehingute jaotamine kirjete „börsiväline“ ja „reguleeritud turg“ alla põhineb sellise turu laadil, kus tehing tehakse, ja mitte sellel, kas selle tehingu puhul on olemas kliirimiskohustus. „Reguleeritud turg“ on reguleeritud turg kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 92 tähenduses. Seepärast peab aruandev üksus juhul, kui ta sõlmib tuletislepingu börsivälisel turul, kus keskne kliirimine on kohustuslik, liigitama tuletislepingu kirje „börsiväline“, mitte kirje „reguleeritud turg“ alla.

137. Tuletisinstrumendid, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele vastavalt IFRS 9-le, IAS 39-le, kui IAS 39-t kohaldatakse riskimaandamise arvestuse eesmärgil, või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohasele raamatupidamistavale, kajastatakse vormis 10 „majandusliku riskimaandusena“. Seda puudutab ka kõiki järgmisi juhte:

138. „Majanduslik riskimaandus“ ei hõlma oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.

139. Tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse“ määratlusele, kajastatakse vormis 10 iga riski liigi puhul eraldi.

140. Krediidituletisinstrumente, mida kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande esmasel kajastamisel või pärast seda või kajastamise lõpetamisel vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.7, kajastatakse vormi 10 vastaval real krediidiriski all. Muud krediidiriski majanduslikud maandused, mille suhtes aruandev üksus ei kohalda IFRS 9 paragrahvi 6.7, kajastatakse eraldi.

141. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoolte lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:

142. Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, olenemata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel.

143. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud riskimaanduse tuletisinstrumentide jaotamine riskimaanduse kategooriate lõikes, kajastatakse riskimaanduse tuletisinstrumendid eraldi kategooriates „õiglase väärtuse riskimaandus“, „rahavoogude riskimaandus“, „soetusmaksumuse riskimaandus“„välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus“, „portfelli intressiriskile avatud positsiooni õiglase väärtuse riskimaandus“ ja „portfelli intressiriskile avatud positsiooni rahavoogude riskimaandus“.

144. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldatav, osutab „soetusmaksumuse riskimaandus“ riskimaanduse kategooriale, kus riskimaanduse tuletisinstrumenti mõõdetakse üldiselt soetusmaksumuses.

145. Riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid, on kajastatav väärtus nende instrumentide bilansiline väärtus vastavalt IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaldatavatele mõõtmiseeskirjadele arvestusportfellide puhul, kuhu nad kuuluvad. Riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid, ei kajastata tinglikku väärtust.

146. Finantsseisundi aruandes kajastatavate õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavate instrumentide bilansiline väärtus jaotatakse maandatavate finantsvarade ja maandatavate finantskohustuste puhul arvestusportfellide ja maandatava riski liikide kaupa. Kui finantsinstrumendi puhul on maandatud mitu riski, kajastatakse instrument riski liigi all, mille all riskimaandamisinstrument vastavalt punktile 129 kajastatakse.

147. „Riski mikromaandus“ on muu riskimaandus kui portfelli intressiriski maandus vastavalt IAS 39 paragrahvile 89A. Riski mikromaandus hõlmab nullväärtusega netopositsioonide riskimaandust, nagu on osutatud IFRS 9 paragrahvis 6.6.6.

148. „Riski mikromaanduste korrigeerimine“ hõlmab kõiki riski mikromaanduste korrigeerimisi, nagu on määratletud punktis 147.

149. „Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised“ on maandatavate instrumentide kasumi ja kahjumi summa, millega on korrigeeritud kõnealuste instrumentide bilansilist väärtust ja mida on kajastatud kasumiaruandes. Selliste maandatavate instrumentide riskimaanduse korrigeerimised, mis on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumendid, kajastatakse vormis 1.3. Kajastamata kindlate kohustuste või nende komponentide riskimaanduse korrigeerimisi ei kajastata.

150. „Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised“ hõlmavad riskimaanduse korrigeerimisi, mis riskimaanduse lõpetamise ja maandatavate instrumentide maandamise kasumi ja kahjumiga korrigeerimise lõpetamise järel tuleb amortiseerida kasumisse või kahjumisse amortiseeritud soetusväärtuses mõõdetavate maandatavate instrumentide efektiivse intressimäära ümberarvutamise kaudu või summasse, mis kajastab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud maandatavate instrumentide varem kajastatud riskimaanduse kogukasumit või -kahjumit.

151. Kui finantsvarade või finantskohustuste rühma, sealhulgas netopositsiooni moodustavate finantsvarade või finantskohustuste rühm, võib käsitada maandatava instrumendina, kajastatakse sellesse rühma kuuluvaid finantsvarasid ja finantskohustusi bilansilises brutoväärtuses enne rühma kuuluvate instrumentide tasaarvestamist kirje „netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)“ all.

152. „Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid“ hõlmab finantsvarade või finantskohustuste portfelli intressiriski õiglase väärtuse riskimaandusega hõlmatud finantsvarasid ja finantskohustusi. Kõnealuseid finantsinstrumente kajastatakse bilansilises brutoväärtuses enne portfelli kuuluvate instrumentide tasaarvestamist.

153. Vormis 12.0 esitatakse soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetavate finantsvarade, samuti muu meetodi kohaselt mõõdetavate finantsvarade või omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade allahindluse konto alg- ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus, kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud kohaldada nende varade (sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) suhtes väärtuse langust. Soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam, mõõdetavate varade väärtuse korrigeerimisi vormis 12.0 ei kajastata.

154. „Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul“ kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud“ kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemisi.

155. Finantsvarade tagasimaksmisest või müügist tulenevad allahindluse summade muutused kajastatakse kirje „muud korrigeerimised“ all. Mahakandmised kajastatakse vastavalt punktidele 72–74.

156. Vormis 12.1 esitatakse amortiseeritud soetusväärtuses ja õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarade allahindluse konto alg- ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus jaotatuna väärtuse languse etappide, instrumentide (sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) ja vastaspoolte lõikes. Ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega vara kooskõlastav võrdlus esitatakse vormis eraldi.

157. Selliste bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, esitatakse väärtuse languse etappide kaupa ja ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega varade puhul eraldi. Siduvate laenuandmiskohustuste väärtuse langus kajastatakse eraldistena üksnes juhul, kui seda ei käsitleta koos bilansiliste varade väärtuse langusega vastavalt IFRS 9 paragrahvile 7.B8E ja käesoleva osa punktile 108. Muutusi IAS 37 kohaselt mõõtetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide ja IFRS 4 kohaste kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide eraldistes ei kajastata selles vormis, vaid vormis 43. IFRSI 9 kohaselt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse muutusi ei kajastata selles vormis, vaid kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) -netokahjum“ all vastavalt käesoleva osa punktile 50.

158. Kirjed „millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused“ ja „millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused“ hõlmavad finantsvarade väärtuse languse kogusumma muutusi, mida on mõõdetud kogumipõhiselt või individuaalselt.

159. „Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine“ hõlmab tekitatud või omandatud finantsvarade esmasel kajastamisel kajastatud eeldatava kahju suurenemise summat. Sellist allahindluse suurenemist kajastatakse kõnealuste finantsvarade tekitamisele või omandamisele järgneva esimese aruandekuupäeva seisuga. Finantsvarade eeldatava kahju suurenemist või vähenemist pärast kõnealuste varade esmast kajastamist kajastatakse muudes veergudes. Tekitatud või omandatud finantsvarad hõlmavad bilansiväliste võetud siduvate kohustuste täitmisest tulenevaid varasid.

160. „Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine“ hõlmab selliste allahindluste muutuste summat, mis tulenevad finantsvarade kajastamise täielikust lõpetamisest aruandeperioodil muudel põhjustel kui mahakandmine, mis hõlmavad üleandmist kolmandatele isikutele või lepinguliste õiguste lõppemist täieliku tagasimaksmise tõttu, kõnealuste finantsvarade müüki või nende ülekandmist muusse arvestusportfelli. Allahindluse muutust kajastatakse selles veerus tagasimaksmisele, müügile või ülekandmisele järgneva esimese aruandekuupäeva seisuga. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul hõlmab see kirje ka väärtuse languse vähenemist, mis on tingitud bilansivälise instrumendi muutumisest bilansiliseks varaks.

161. „Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)“ hõlmab eeldatava kahju selliste muutuste netosummat aruandeperioodi lõpus, mis on tingitud krediidiriski suurenemisest või vähenemisest alates esmasest kajastamisest, olenemata sellest, kas nende muutuste tõttu on finantsvara kantud üle muusse etappi. Selles veerus kajastatakse selline mõju allahindlusele, mis on tingitud finantsvara summa suurenemisest või vähenemisest intressitulu saamise või maksmise tagajärjel. See kirje hõlmab ka aja möödumise mõju eeldatavale kahjule, mis arvutatakse vastavalt IFRS 9 paragrahvi 5.4.1 punktidele a ja b. Selles veerus kajastatakse ka riskiparameetrite ajakohastamisest või läbivaatamisest tingitud hinnangute muutused ja tulevikku suunatud majandusandmete muutused. Selles veerus kajastatakse eeldatava kahju muutused seoses nõuete osalise tagasimaksmisega osamaksetena, välja arvatud viimane osamakse, mis kajastatakse veerus „kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine“.

162. Kõik uuenevate nõuetega seotud eeldatava krediidikahju muudatused kajastatakse veerus „krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)“, välja arvatud muutused, mis on seotud mahakandmistega ja krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikahju hindamise metoodika ajakohastamisega. Uuenevad nõuded on nõuded, mille puhul klientide laekumata ja tasumata saldod võivad kõikuda vastavalt sellele, kuidas nad otsustavad laenu võtta ja tagasi maksta krediidiasutuse või investeerimisühingu kehtestatud limiidi piires.

163. „Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused (neto)“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu eeldatava kahju hindamise metoodika sellisest ajakohastamisest tulenevaid muutusi, mis on tingitud olemasolevate väärtuse languse hindamise mudelite muutmisest või uute mudelite kehtestamisest. Metoodika ajakohastamine hõlmab ka uute standardite kasutuselevõtu mõju. Metoodika muudatusi, mille tulemusel muutub vara väärtuse languse etapp, käsitatakse täielikult mudeli muudatustena. Riskiparameetrite ajakohastamisest või läbivaatamisest tingitud hinnangute muutusi ja tulevikku suunatud majandusandmete muutusi selles veerus ei kajastata.

164. Muudetud varadega seotud eeldatava kahju muudatuste (IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A) kajastamine sõltub muudatuse laadist vastavalt järgmisele:

165. Mahakandmine kajastatakse vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktidele 72–74 ja järgmisele:

166. „Muud korrigeerimised“ hõlmab kõiki summasid, mida ei ole kajastatud eelnenud veergudes, sealhulgas vahetuskursi erinevustest tingitud eeldatava kahju korrigeerimist, kui see on kooskõlas vahetuskursi mõju kajastamisega vormis 2.

166i. Kirje „võlainstrumentide kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum“ hõlmab finantsvarade bilansilise väärtuse, mis on mõõdetud kajastamise lõpetamise kuupäeval, ja saadud tasu vahet.

167. Vormis 12.2 esitatakse arvestusportfelli kuuluvate finantsvarade puhul selline bilansiline brutoväärtus ja bilansiväliste riskipositsioonide (mis ei ole ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsnõuded) puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, selline nimiväärtus, mis on aruandeperioodil üle kantud väärtuse languse etappide vahel.

168. Kajastatakse üksnes selliste finantsvarade või bilansiväliste riskipositsioonide bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus, mis on aruandekuupäeval muus väärtuse languse etapis, kui nad olid majandusaasta algul või nende esmasel kajastamisel. Bilansiliste riskipositsioonide puhul, mille puhul hõlmab vormis 12.1 esitatud väärtuse langus bilansivälist komponenti (IFRS 9 paragrahv 5.5.20 ja IFRS 7 paragrahv B8E), võetakse arvesse bilansilise ja bilansivälise komponendi etapi muutust.

169. Majandusaastal toimunud ülekandmiste kajastamisel kajastatakse finantsvarad või bilansivälised riskipositsioonid, mille väärtuse languse etapp on alates majandusaasta algusest või nende esmasest kajastamisest mitu korda muutunud, nii nagu nad oleks väärtuse languse etapist, kus nad olid majandusaasta alguses või nende esmasel kajastamisel, üle viidud väärtuse languse etappi, kus nad on aruandkuupäeva seisuga.

170. Vormis 12.2 kajastatav bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus on bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus aruandekuupäeva seisuga, sõltumata sellest, kas see väärtus oli ülekandmise kuupäeval suurem või väiksem.

171. Arvestusportfellidesse kuuluvaid laene ja ettemakseid tagavad tagatised ja garantiid esitatakse sõltumata nende õiguslikust vormist tagatise liigi kaupa: kinnisvaraga tagatud laenud ja muud tagatisega laenud ning saadud finantsgarantiiga tagatud laenud. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte ja otstarbe alusel. Kirjes „millest: viivisnõuded“ kajastatakse laenud ja ettemaksed vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 või 260.

172. Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta“. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.

173. Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:

174. Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt mitut liiki tagatis või garantii, jaotatakse tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta, vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist. Kinnisvaraga tagatud laenude puhul esitatakse kinnisvaratagatis alati esimesena, sõltumata selle kvaliteedist võrreldes muu tagatisega. Kui tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta ületab kinnisvaratagatise väärtust, jaotatakse selle ülejäänud väärtus muudele tagatise ja garantii liikidele vastavalt selle kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.

175. Selles vormis esitatakse teave tagatise kohta, mis on saadud aruandeperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis. Kirje „tagatised, mis on omandatud, võttes need oma valdusesse“ hõlmab vara, mida võlgnik ei andnud tagatiseks, kuid mis saadi võla kustutamise eest kas vabatahtlikult või kohtumenetluse osana. Tagatise liigid on need, millele on osutatud punktis 173, välja arvatud need, millele on osutatud kõnealuse punkti alapunkti b alapunktis i.

175i. „Väärtus esmasel kajastamisel“ – aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt enda valdusse võtmise teel omandatud tagatise bilansiline brutoväärtus esmasel kajastamisel bilansis.

175ii. „Akumuleeritud negatiivsed muutused“ – tagatise esmasel kajastamisel väärtuse ja aruandekuupäeval bilansilise väärtuse vahe üksiku tagatise tasandil, kui see vahe on negatiivne.

176. Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis, mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga, olenemata tagatise saamise hetkest, kajastatakse vormis 13.3.1. Arvesse võetakse nii materiaalse põhivara vormis kui ka muus vormis tagatisi, mis on omandatud, võttes need enda valdusse. Kirje „tagatised, mis on omandatud, võttes need oma valdusesse“ hõlmab vara, mida võlgnik ei andnud tagatiseks, kuid mis saadi võla kustutamise eest kas vabatahtlikult või kohtumenetluse osana.

177. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt nõutakse õiglases väärtuses mõõdetud varade jaotamist erinevate õiglase väärtuse tasemete vahel, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siseriikliku GAAPi kohaselt ka selle vormi.

178. „Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul“ hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul IFRS 9, IFRS 13 või siseriikliku GAAPi kohaselt, kui see on kohaldatav. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks, või kui see on asjakohane, nagu koondkasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.

179. „Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist“ sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.

180. Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.

181. Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles seotud ülekantud finantsvarad olid kajastatud aktiva poolel, ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.

182. Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil“ hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 109, 243 ja 244.

183. „Repolepingud“ („repod“) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud“ („repod“). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja“) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud“ juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:

184. Kirjed „repolepingud“ („repod“) ja „pöördrepolaenud“ („pöördrepod“) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.

185. Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele arvestusportfellile, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.

186. Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.

187. Intressitulu jaotatakse vastavalt mõlemale järgmisele:

188. Intressikulu jaotatakse vastavalt mõlemale järgmisele:

189. Finantsvarade ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete, samuti hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intresse.

190. Finantskohustuste ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude finantskohustuste, samuti negatiivse efektiivse intressimääraga võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete intresse.

191. Vormi 16.1 eesmärgil käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.

192. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ hõlmab riskimaandamisinstrumentide intressitulu ja -kulu, kui maandatavad instrumendid annavad intressitulu.

193. Puhashinna kasutamise korral sisaldab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada majandusliku riskimaandusena, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast. Sel juhul esitatakse majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentide intressitulu eraldi kauplemisel kasutatavate tuletisinstrumentide intressitulu all. Ajaliselt jaotatud tasusid ja tasakaalustavaid makseid seoses õiglases väärtuses mõõdetud krediidituletisinstrumentidega, mida kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, kajastatakse samuti kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intressi all.

194. IFRSi kohaselt tähendab „millest: langenud väärtusega finantsvaradest saadud intressitulu“ krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvaradest (sealhulgas ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara, kui viimati nimetatut käsitatakse vastavalt käesoleva osa punktile 215 viivisnõudena) saadud intressitulu. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see sellise vara intressitulu, mille väärtust on vähendatud krediidiriskiga seotud spetsiifilise allahindluse kaudu.

194i. „millest: tarbimislaen“ ja „millest: eluasemelaen“ kajastavad laenude ja ettemaksetega seotud tulusid ja kulusid, nagu on kirjeldatud käesoleva osa punktis 88.

194ii. „millest: rendiintress“ kajastab rendileandja intressitulu seoses rendinõudega (kapitalirendid) ja rentniku intressikulu seoses rendikohustusega.

195. Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet.

196. Vormis 16.2 esitatakse IFRSi kohaselt amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarad ja -kohustused ning õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse vormis 16.2 finantsvarad, mida mõõdetakse soetusmaksumusepõhisel meetodil, õiglases väärtuses omakapitalis ja mõõtmismeetoditel, nt soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentidest tulenevaid kahjumeid ja kasumeid selles vormis ei kajastata, olenemata nende instrumentide suhtes kohaldatavatest hindamiseeskirjadest.

197. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

198. Kauplemisest tulenevad kasumid ja kahjumid peavad hõlmama hetketurul välisvaluutaga kauplemisest (v.a välisvaluuta rahatähtede ja müntide vahetus) tulenevaid kasumeid ja kahjumeid. Väärismetallidega kauplemisest või nende kajastamise lõpetamisest ja uuesti mõõtmisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ei kajastata kauplemisest tulenevate kasumite ja kahjumite all, vaid kirjete „Muud tegevustulud“ või „Muud tegevuskulud“ all vastavalt käesoleva osa punktile 316.

199. Kirje „millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega“ hõlmab üksnes kasumit ja kahjumit krediidituletisinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks vastavalt IFRSile 9.6.7. Kasum ja kahjum, mis tuleneb finantsvarade ümberliigitamisest amortiseeritud soetusväärtuses kajastatavast arvestusportfellist õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavasse arvestusportfelli või portfelli „kauplemiseks hoitavad“ (IFRS 9 paragrahv 5.6.2), esitatakse kirje „millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum“ all.

200. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel. Jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumendid, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Finantsvaradest ja finantskohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse riskikategooriates järgmiselt:

201. Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum esitatakse instrumendi liikide lõikes. Jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

202. Kasum ja kahjum, mis tuleneb finantsvarade ümberliigitamisest amortiseeritud soetusväärtuses kajastatavast arvestusportfellist kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavate finantsvarade arvestusportfelli (IFRS 9 paragrahv 5.6.2), esitatakse kirje „millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum“ all.

203. Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, esitatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad realiseeritud ja realiseerimata netokasumi ja -kahjumi ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud finantskohustuste õiglase väärtuse muutuse summa, kui enda krediidiriski ei kajastata läbi muu koondkasumi.

204. Kui õiglases väärtuses mõõdetavat krediidituletisinstrumenti kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, esitatakse finantsinstrumendi kajastamisest tulenev kasum või kahjum kirje „millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all. Kõnealuste finantsinstrumentide õiglase väärtuse hilisemast muutusest tulenev kasum või kahjum esitatakse kirje „millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist“ all.

205. Riskimaandamise arvestuse kogu kasum ja kahjum, välja arvatud intressitulu või -kulu puhashinna kasutamise korral, esitatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum esitatakse riskimaandamisinstrumendi ja maandatava instrumendi kaupa. Riskimaandamisinstrumentide kasum ja kahjum ei hõlma selliste riskimaandamisinstrumentide elementidega seotud kasumit ja kahjumit, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.2.4. Need riskimaandamisinstrumendid, mida ei ole kajastatud, kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktile 60. Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum hõlmab ka tasaarvestatavate riskipositsioonidega kirjerühmade riskimaanduse (netopositsioonide riskimaandus) kasumit ja kahjumit.

206. „Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist“ hõlmab maandatavate instrumentidega seotud kasumit ja kahjumit, kui need instrumendid on vastavalt IFRS 9 paragrahvile 4.1.2A (IFRS 9 paragrahv 6.5.8) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid.

207. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse selles vormis andmed riskimaanduse liikide kaupa, tingimusel et see on kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisnõuetega.

208. „Lisandumine“ kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netokulu. „Tühistamine“ kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netotulu.

208i. „IT-kulud“ on kulud, mis on tehtud, et tagada IT-põhised äriprotsessid, rakendusteenused ja äritulemuste saavutamise taristulahendused, sealhulgas IT-süsteemide loomise ja hooldamisega seotud kulud, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu palgal olevatele IT-spetsialistidele makstav hüvitis, mida kajastatakse personalikulude all.

208ii. Infotehnoloogia kulude puhul tähendab „IT-allhanked“ IT-kulusid, mis on seotud väliste teenuseosutajate kasutamisega. See ei hõlma kulusid, mis on seotud järgmisega: i) üksnes personaliteenused (ajutised töötajad), niivõrd kuivõrd krediidiasutus või investeerimisühing üksnes võtab ajutiselt tööle töötajad ja säilitab täieliku kontrolli osutatud teenuste üle, ning ii) standarditud riist- ja tarkvara hoolduse lepingud seoses ostetud varadega.

208iii. „Maksud ja lõivud (muu)“ hõlmavad muid makse ja lõive kui i) tulumaksuga seotud maksud ning ii) lõpetatud tegevusvaldkondadega seotud maksud ja lõivud. Siia alla kuuluvad kaupadelt ja teenustelt kogutavad maksud ning krediidiasutuse või investeerimisühingu makstavad lõivud.

208iv. „Konsultatsiooni- ja kutsealased teenused“ – eksperdi- või strateegilise nõustamise kulud.

208v. „Reklaam, turundus ja kommunikatsioon“ hõlmab kulusid, mis on seotud turundustegevusega, nagu reklaam, otse- või internetiturundus ja üritused.

208vi. „Krediidiriskiga seotud kulud“ – krediidisündmustega seotud halduskulud, näiteks tagatise oma valdusse võtmise või kohtumenetlusega seotud kulud.

208vii. „Eraldistega katmata kohtukulud“ – krediidiriskiga mitteseotud kohtukulud, mida seotud eraldised ei kata.

208viii. „Kinnisvarakulud“ – remondi- ja hoolduskulud, mis ei aita parandada kinnisvara kasutamist ega pikendada selle kasulikku eluiga, samuti kommunaalkulud (vesi, elekter ja küte).

208ix. IFRSi kohaselt hõlmavad „rendikulud“ rentniku kulusid, mis tulenevad lühiajalisest rentimisest ja väikese väärtusega varade rentimisest, nagu on osutatud IFRS 16.5 ja 16.6. Siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad rendikulud rentniku kulusid, kui raamatupidamisstandardi kohaselt käsitatakse rendimakseid kuluna.

208x. „Muud halduskulud – ülejäänud“ hõlmavad „muude halduskulude“ kõiki ülejäänud komponente, nagu järelevalve- või pangatasud, haldus- ja logistikateenused, dokumentide postiga saatmine ja transport, järelevalve- ja turvateenused, rahaarvestusteenused ja transport. Raha sissemakseid kriisilahendusfondidesse ja hoiuste tagamise skeemidesse ei kajastata selles kategoorias, kuna neid kajastatakse vormi 2 eraldi real.

209. „Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine“ hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestusekohasele konsolideerimisele; see tähendab, et konsolideerimine hõlmab kindlustusandjatest ja finantssektorivälistest äriühingutest tütarettevõtjaid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui oma finantsaruannete puhul.

210. Selle vormi kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestusekohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.

211. Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad“ hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.

212. Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused“ hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.

213. Vormi 18 puhul on viivisnõuded need nõuded, mis on loetletud kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 3.

215. IFRSi kohaselt on vormi 18 puhul langenud väärtusega nõuded sellised nõuded, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp). Muudesse väärtuse languse etappidesse kui 3. etapp kuuluvaid nõudeid ning ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega nõudeid käsitatakse viivisnõuetena, kui need vastavad kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 kohastele viivisnõuete kriteeriumidele.

216. Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse ühegi tagatise olemasolu. Kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 punktis a osutatud nõuete puhul hinnatakse olulisust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2018/171 (regulatiivsete tehniliste standardid, mis käsitlevad tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära).

217. Vormi 18 puhul hõlmavad nõuded kõiki võlainstrumente (võlaväärtpaberid ning laenud ja ettemaksed, sealhulgas nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.

218. Võlainstrumente kajastatakse järgmistes arvestusportfellides: a) soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid; b) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust ning c) range LOCOMi kohaselt või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust, vastavalt käesoleva osa punktis 233 esitatud kriteeriumidele. Iga kategooria esitatakse instrumentide ja vastaspoolte lõikes.

219. IFRSi ja kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad bilansivälised riskipositsioonid järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:

220. Võlainstrumente, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, kajastatakse eraldi.

221. Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 18 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktis 34 määratletule. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul kajastatakse nimiväärtus vastavalt käesoleva lisa punktis 118 määratletule.

222. Vormi 18 puhul on nõue „tähtajaks tasumata“, kui see vastab käesoleva osa punkti 96 kriteeriumidele. Nõude liigitamisel viivisnõudeks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 punktile a, alustatakse 90 päeva üle tähtaja arvestamist siis, kui tähtajaks tasumata summa, mis koosneb põhiosast, intressidest ja tasudest, ületab käesoleva osa punktis 216 määratletud olulisuse piirmäära. Kui tähtajaks tasumata osa nõudest on jätkuvalt oluline järgmise 90 päeva jooksul, tuleks nõue liigitada viivisnõudeks.

223. Vormi 18 puhul tähendab „võlgnik“ võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.

226. Nõuded, mis on liigitatud punkti 213 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt“) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt“). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:

227. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.

228. Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 4 sätestatud tingimused.

230. Viivisnõude liigitamine IFRS 5 kohaseks müügiks hoitavaks põhivaraks ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikele 5.

231. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamine viivisnõuete suhtes ei lõpeta nõuete käsitamist viivisnõuetena. Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu osutatud punktis 262, ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 6 sätestatud tingimused.

232. Kui käesoleva lisa käesoleva osa punktis 231 osutatud tingimused ei ole kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 6 punktis b osutatud üheaastase perioodi lõpus täidetud, jätkatakse nõude käsitamist makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõudena kuni kõigi tingimuste täitmiseni. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.

233. Käesoleva lisa 1. osa punktis 15 loetletud IFRSi kohaseid arvestusportfelle ja käesoleva lisa 1. osa punktis 16 loetletud kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaseid arvestusportfelle kajastatakse vormis 18 järgmiselt:

234. Kui IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud siduvate kohustuste kajastamine õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kõigi varade bilansiline väärtus, mis tuleneb õiglases väärtuses kajastamisest ja mõõtmisest, kirje „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ (IFRS) või kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ (BADil põhinev siseriiklik GAAP) all. Ühegi sellise kohustuse bilansilist väärtust, mis tuleneb sellisest kajastamisest, vormis 18 ei kajastata. Kõigi selliste siduvate kohustuste tinglik väärtus, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse vormis 9.

234i. Järgmised nõuded esitatakse eraldi ridadel:

235. Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi, nagu määratletud käesoleva osa punktis 96. Nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja mis ei ole olulised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuetena kirje „tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva <= 90 päeva“ all.

236. Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Kui nõude liigitamisel viivisnõudeks kohaldatakse võlgnikupõhist lähenemisviisi, nagu on osutatud käesoleva lisa käesoleva osa punktis 226, kajastatakse võlgniku nõudeid tähtaja ületamise ajavahemikes vastavalt nende individuaalsele tähtaja ületamise staatusele. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.

237. Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:

238. Kirje „varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised“ all esitatakse andmed vastavalt käesoleva osa punktidele 11, 69–71, 106 ja 110.

239. Teave seoses nõuetekohaselt teenindatavate nõuetega ja viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud garantiide kohta esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud garantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas käesoleva osa punktidega 172 ja 174. Nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks on bilansiline väärtus või nimiväärtus pärast seotud nõude eraldiste mahaarvamist.

239i. Vormis 18.1 kajastatakse selliste laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks või kauplemiseks hoitavateks) sisse- ja väljavool, mis olid liigitatud käesoleva osa punktides 213–239 või 260 määratletud viivisnõuete kategooriasse või sellest välja. Viivislaenudest ja ettemaksetest tulenev sissevool ja väljavool jaotatakse vastaspoole sektorite kaupa.

239ii. Viivisnõuete kategooriasse sissevoolu kajastatakse kumulatiivselt alates majandusaasta algusest. Sissevool kajastab selliste nõuete bilansilist brutoväärtust, mis on perioodi jooksul muutunud käesoleva osa punktides 213–239 või 260 määratletud viivisnõueteks, sealhulgas ostetud viivisnõuded. Samuti kajastatakse sissevooluna viivisnõude bilansilise brutoväärtuse suurenemist, mis tuleneb kogunenud intressist või krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste suurenemisest.

239iii. Nõude puhul, mis on perioodi jooksul mitmel korral ümber liigitatud viivisnõudest nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks või vastupidi, võrreldakse sissevoolu ja väljavoolu summa kindlakstegemiseks nõude staatust (nõuetekohaselt teenindatav nõue või viivisnõue) majandusaasta alguses või esmasel kajastamisel selle staatusega aruandekuupäeval.

239iv. Viivisnõuete kategooriast väljavoolu kajastatakse kumulatiivselt alates majandusaasta algusest. Väljavool kajastab selliste nõuete bilansilise brutoväärtuse summat, mis lakkavad olemast viivisnõuded perioodi jooksul, ning vajaduse korral hõlmab see nõude osalise või täieliku kajastamise lõpetamise kontekstis tehtud mahakandmiste summat. Samuti kajastatakse väljavooluna viivisnõude bilansilise brutoväärtuse vähenemist, mis tuleneb makstud intressist või krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste vähenemisest.

239v. Väljavoolu kajastatakse järgmistel juhtudel:

239vi. Viivisnõude ümberliigitamist ühest arvestusportfellist teise ei kajastata sissevoolu ega väljavooluna. Erandina kajastatakse viivisnõude ümberliigitamist mis tahes arvestusportfellist kategooriasse „müügiks hoitavad“. Sel juhul kajastatakse seda algsest arvestusportfellist väljavooluna ja kategooriasse „müügiks hoitavad“ sissevooluna.

239vii. Järgmised nõuded esitatakse eraldi ridadel:

239viii. Vormis 18.2 esitatakse teave finantssektorivälistele äriühingutele antud ärikinnisvaralaenude kohta ning finantssektorivälistele äriühingutele ja kodumajapidamistele antud ja vastavalt ärikinnisvara või elamukinnisvaraga tagatud laenude kohta, jaotatuna laenusumma ja tagatise väärtuse suhte kaupa. Välja jäetakse laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks ja müügiks hoitavateks võlainstrumentideks.

239ix. „Ärikinnisvaralaenud“ hõlmavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse (kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta) ( 18 ) 2. jao 1. peatüki punktis 1 määratletud riskipositsioone.

239x. Laenusumma ja tagatise väärtuse suhe arvutatakse vastavalt praeguse laenusumma ja tagatise väärtuse suhte arvutamise meetodile, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse (kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta) 2. jao 1. peatüki punktis 1.

239xi. Teave laenudega seoses saadud tagatiste ja finantsgarantiide kohta esitatakse vastavalt käesoleva osa punktile 239. Seega on nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus.

240. Vormi 19 puhul on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 47b lõigetes 1 ja 2.

243. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad ka selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid“), ja mida käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.

244. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „refinantseerimine“ võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille tingimusi võlgnik ei suuda täita.

245. Vormi 19 puhul tähendab „võlgnik“ võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 47b lõike 4 tähenduses.

246. Vormi 19 puhul hõlmab „võlg“ laene ja ettemakseid (sealhulgas ka nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused), võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, sealhulgas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaid laenuandmiskohustusi, mis on aruandekuupäeva seisuga varad. „Võlg“ ei hõlma kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.

247. „Võlg“ hõlmab ka laene ja ettemakseid ning võlaväärtpabereid, mis on liigitatud põhivaraks ja müügigruppideks, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.

248. Vormi 19 puhul on mõistel „nõue“ sama tähendus nagu mõistel „võlg“ käesoleva osa punktides 246 ja 247.

249. Käesoleva lisa 1. osa punktis 15 loetletud IFRSi kohaseid arvestusportfelle ja käesoleva lisa 1. osa punktis 16 loetletud kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaseid arvestusportfelle kajastatakse vormis 19 vastavalt käesoleva osa punktile 233.

250. Vormi 19 puhul tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing“ seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

251. „Võla“ puhul kajastatakse vormis 19 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 34. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul, mis on bilansivälised riskipositsioonid, kajastatakse nimiväärtus vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktis 118 määratletule.

252. Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47b lõikele 1, olenemata sellest, kas mõni summa on tähtajaks tasumata või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. IFRSi kohaselt käsitatakse muudetud finantsvara (IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A) makseraskuste tõttu restruktureerituna, kui on tehtud kapitalinõuete määruse artikli 47b lõikes 1 määratletud järeleandmine, sõltumata finantsvara krediidiriski muutuse muutumise mõjust alates esmase kajastamise kuupäevast.

254. Järgmistel juhtudel on olemas ümberlükatav eeldus, et ükskõik millistel kapitalinõuete määruse artikli 47b lõikes 3 loetletud asjaoludel on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine.

255. Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasandil, nagu on osutatud punktis 245. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

256. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded arvatakse viivisnõuete või nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 ja 260. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 7 sätestatud tingimused.

257. Kui kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 7 sätestatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.

258. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on IFRS 5 kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks, liigitatakse jätkuvalt makseraskuste tõttu restruktureeritud nõueteks.

259. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

260. Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude suhtes, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või kui katseajal oleva makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see nõue viivisnõudeks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 47a lõike 3 punktile c.

261. Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse. Nõuetekohaselt teenindatavate makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete suhtes kohaldatakse katseaega seni, kuni kapitalinõuete määruse artikli 47a lõikes 7 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud, sealhulgas käesoleva osa punkti 259 kohaldamise korral. Katseajal olevaid nõuetekohaselt teenindatavaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete kategooriast eemaldatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindatavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast“.

262. Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:

263. Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid laiendatakse nõuetele, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete laiendamist viivisnõuded, esitatakse kõnealuste makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa eraldi veerus „millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine“.

264. Järgmised viivisnõuded, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, esitatakse eraldi veergudes:

265. Veerg „Refinantseerimine“ sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena käsitatava refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine“) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.

266. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud“ või veergu „Refinantseerimine“, sõltuvalt sellest, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine“ kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.

267. Kirje „varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised“ all esitatakse andmed vastavalt käesoleva osa punktidele 11, 69–71, 106 ja 110.

268. Selliste nõuete puhul saadud tagatised ja garantiid, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kajastatakse kõigi nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, sõltumata sellest, kas need on nõuetekohaselt teenindatavad nõuded või viivisnõuded. Lisaks tuleb eraldi kajastada tagatised ja finantsgarantiid, mis on saadud seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Saadud tagatiste ja saadud garantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas käesoleva osa punktidega 172 ja 174. Nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks on seotud bilansilise nõude bilansiline väärtus või nimiväärtus pärast seotud bilansivälise nõude eraldiste mahaarvamist.

269. Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 kirjeldatud künnise.

270. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi: „riigisisesed tegevused“ ja „riigivälised tegevused“. Käesoleva osa puhul tähendab „asukoht“ sellise juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse. Filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. „Riigisisesed“ tegevused hõlmavad tegevusi, mis on kajastatud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.

271. Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel, nagu on määratletud käesoleva lisa 1. osa punktis 43. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid“ alla.

272. „Tuletisinstrumendid“ hõlmavad nii kauplemisel kasutatavaid tuletisinstrumente (sealhulgas majanduslik riskimaandus) kui ka IFRSi ja GAAPi kohaseid riskimaanduse tuletisinstrumente, mida kajastatakse vormides 10 ja 11.

273. IFRSi kohased kauplemiseks hoitavad varad ja GAAPi kohased kauplemisel kasutatavad varad esitatakse eraldi. Finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on määratletud käesoleva osa punktis 93. Vormis 20.4 kajastatakse nõudeid keskpankade vastu ja muid nõudmiseni hoiuseid koos finantsvaradega, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust. LOCOMi kohaselt mõõdetavaid varasid, mille väärtust on krediidiriski tõttu korrigeeritud, käsitatakse langenud väärtusega varadena.

274. Vormides 20.4 ja 20.7 kajastatakse „varade väärtuse akumuleeritud langus“ ja „viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“, nagu on kindlaks määratud vastavalt käesoleva osa punktidele 69–71.

275. Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20,4 „bilansiline brutoväärtus“, nagu on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 34. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Veerus „millest: viivises võlainstrumendid, nagu on kindlaks määratud käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki võlalepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva osa punktides 240–268.

276. Vormis 20.5 hõlmab „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised“ IAS 37 kohaselt mõõtetud eraldisi, IFRS 4 kohaste kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide krediidikahju, võetud siduvate laenuandmiskohustuste ja antud finantsgarantiide eraldisi IFRS 9 kohaste väärtuse languse nõuete kohaldamisel ja võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide eraldisi BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavalt käesoleva osa punktile 11.

277. Vormis 20.7 esitatakse laenud ja ettemaksed, mis ei ole liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavaks või müügiks hoitavaks, riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st jagude tase) alusel. Laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, osutavad samadele portfellidele, millele on osutatud käesoleva osa punktis 93.

278. Käesoleva määruse artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandatele isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.

279. IFRSi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kolmandatele isikutele kasutusrendi alusel rendile andnud, mõõtmismeetodite kaupa.

280. Käesoleva määruse artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu“ summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu“ ning „teenus- ja vahendustasude kulu“ vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi“ summa kirjete „intressitulu“ ja „intressikulu“ vahe absoluutväärtus.

281. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi kaupa. IFRSi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud mõlemad järgmised:

282. Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Need tehingukulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära (vt IFRS 9 paragrahv 5.1.1).

283. IFRSi kohaselt kajastatakse tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kirjetel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum“, „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või netokahjum“ ja „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum“, sõltuvalt arvestusportfellist, kuhu need tehingukulud on liigitatud. Need tehingukulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.

284. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

285. Varade valitsemine, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:

286. III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „kasutatud likviidsustoetus“ konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.

287. „Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum“ hõlmab väärtuse langusest tingitud kahjumit ja mis tahes muud kahjumit, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing aruandeperioodi jooksul seoses konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osalustega kannab.

288. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool, nagu on osutatud IAS 24.

289. Arvesse ei võeta usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluva grupi siseseid tehinguid ja laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused“ need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad“ esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.

290. Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees“ esitab krediidiasutus või investeerimisühing summad, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmis- ja muude kohustuste nimiväärtuse ning punktis 119 määratletud saadud finantsgarantiide maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta, nimiväärtuse summa.

291. „Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“, nagu on kindlaks määratud käesoleva osa punktides 69–71, kajastatakse üksnes viivisnõuete puhul. „Bilansiväliste viivisnõuete eraldised“ hõlmab käesoleva osa punktide 11, 106 ja 111 kohaseid eraldisi seoses viivisnõuetega, nagu on kindlaks määratud käesoleva osa punktides 213–239.

292. „Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“ hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on kasumiaruande mõne järgmise kirje osa:

293. „Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste viivisnõuete väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on määratletud käesoleva osa punktides 51–53. „Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste bilansiväliste viivisnõuete eraldisi, mis on määratletud käesoleva osa punktis 50.

294. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe aruandekuupäeva seisuga tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta, kes on täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud raamatupidamisarvestusekohase konsolideerimise alusel, samuti üksuste kohta, keda kajastatakse kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ all vastavalt käesoleva osa punktile 4, sealhulgas selliste üksuste kohta, kus investeeringuid hoitakse müügiks IFRS 5 kohaselt. Andmed esitatakse kõigi üksuste kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast.

295. Selles vormis ei kajastata omakapitaliinstrumente, mis ei vasta tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuteks ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavate omaaktsiateks liigitamise kriteeriumidele.

296. Üksuste kaupa esitatakse järgmine teave ning III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:

297. Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:

298. Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 13 paragrahvides 72, 76, 81 ja 86 osutatud õiglase väärtuse hierarhiat. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt nõutakse õiglases väärtuses mõõdetud varade jaotamist erinevate õiglase väärtuse tasemete vahel, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siseriikliku GAAPi kohaselt ka selle vormi.

299. Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul.

300. „Hübriidlepingud“ hõlmavad kohustuste puhul selliste hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste arvestusportfelli. Seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente tervikuna.

301. „Krediidiriski maandamine“ hõlmab õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsinstrumentide bilansilist väärtust nende krediidiriski maandamisel krediidituletisinstrumentidega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9 paragrahvi 6.7 kohaselt.

302. Kirjed „materiaalsed põhivarad“, „kinnisvarainvesteeringud“ ja „muu immateriaalne vara“ kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.

303. Kirje „muu immateriaalne vara“ hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus. Tarkvaravarad kajastatakse kirjel „muu immateriaalne vara“ või kirjel „materiaalsed põhivarad“ kohaldatava raamatupidamistava kohaselt.

303i. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on rentnik, esitab ta eraldi teabe renditavate varade (kasutusõigusega varade) kohta.

304. See vorm sisaldab kirjel „eraldised“ perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel, välja arvatud IFRS 9 kohaselt mõõdetavad eraldised, mida kajastatakse vormis 12.

305. „Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad võetud siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid“ hõlmab IAS 37 kohaselt mõõdetavaid eraldisi ja IFRS 4 kohast kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide krediidikahju.

306. Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks kindlaksmääratud hüvitisega skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.

307. Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponente käsitlevas vormis esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused (IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b).

308. „Kindlaksmääratud hüvitiste netovara“ sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus“, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad“.

309. Muutusi kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes käsitlevas vormis esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.

310. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo (nüüdisväärtus)“ summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus“.

311. Personalikulude kajastamisel hüvitiste liikide kaupa kasutatakse järgmisi määratlusi:

311i. Personalikulude kajastamisel töötasu ja töötajate kategooriate kaupa kasutatakse järgmisi määratlusi:

311ii. „töötajate arv“ hõlmab aruandekuupäeva seisuga täistööaja ekvivalendina väljendatud töötajate arvu, millele lisandub juhtorgani liikmete arv töötajate arvuna usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise seisukohast. Nendest esitatakse eraldi kindlaksmääratud töötajate arv ning juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete arv, samuti järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmete arv.

312. „Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ hõlmab üksnes õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste emitentide enda krediidiriski muutusest tulenevat kasumit ja kahjumit, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud kajastada seda muutustega läbi kasumiaruande, sest kajastamine läbi muu koondkasumi tekitaks arvestuse mittevastavuse või suurendaks seda.

313. „Kahjum või kasum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“, jaotatakse vara liigi alusel. Iga kirje peab sisaldama sellest varast tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud. „Muud varad“ hõlmab muud materiaalset vara, immateriaalset vara ja investeeringuid, mida ei ole kajastatud mujal.

314. Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.

315. Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent“ hõlmab veerus „tulud“ saadud tulu ning veerus „kulud“ kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja“) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud“.

316. Kasum või kahjum, mis tuleneb kulla, muude väärismetallide ja muude kaupade investeeringute kajastamise lõpetamisest ja uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu“ või „Muud tegevuskulud. Muu“.

317. Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.

318. „Ülekandmised omakapitali komponentide vahel“ hõlmab kõiki omakapitali raames üle kantud summasid, sealhulgas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste enda krediidiriskist ja õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse akumuleeritud muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis kantakse kajastamise lõpetamise korral üle muudele omakapitali komponentidele.

319. Vormis 23 esitatakse lisateave laenude ja ettemaksete kohta, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, kauplemiseks hoitavateks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks ja müügiks hoitavateks võlainstrumentideks.

320. „Instrumentide arvu“ kindlaksmääramisel mõistetakse instrumendi all pangandustoodet, millel on laenujääk ja, kui see on asjakohane, krediidilimiit ning mis on tavaliselt seotud kontoga. Konkreetse vastaspoole suhtes olev riskipositsioon võib koosneda mitmest instrumendist. Instrumentide arv määratakse kindlaks selle põhjal, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni haldab. Instrumentide arv esitatakse eraldi käesoleva osa lõigetes 321 ja 322 määratletud kohtueelses etapis ja kohtumenetluse etapis olevate nõuetena.

321. Nõue on „kohtueelses etapis“, kui võlgnikule on ametlikult teatatud, et krediidiasutus või investeerimisühing võtab võlgniku vastu õiguslikke meetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, välja arvatud juhul, kui teatavad lepingulised või muud maksekohustused on täidetud. See hõlmab ka juhtumeid, kus aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on lepingu lõpetanud, kuna võlgnik on lepingu tingimusi rikkunud, ja võlgnikku on sellest vastavalt teavitatud, kuid krediidiasutus või investeerimisühing ei ole võlgniku vastu õiguslikke meetmeid veel ametlikult võtnud. Nõuded, mis on liigitatud kui „kohtueelses etapis“, võib sellest liigitusest välja arvata, kui tasumata summad on ära makstud või kui nad sisenevad kohtumenetluse etappi, nagu on määratletud järgmises punktis.

322. Nõue on „kohtumenetluse etapis“, kui võlgniku vastu on ametlikult võetud õiguslikke meetmeid. See hõlmab juhtumeid, kus kohus on kinnitanud ametliku kohtumenetluse toimumist või kohtusüsteemile on teatatud kavatsusest algatada kohtumenetlus.

323. „Tagamata laenud ja ettemaksed ilma garantiideta“ – nõuded, mille puhul ei panditud tagatist ega saadud finantsgarantiisid; osaliselt tagatud või osaliselt garanteeritud nõude tagamata osa ei võeta arvesse.

324. Laenud ja ettemaksed, mille akumuleeritud kattekordaja on üle 90 %, kajastatakse eraldi. „Akumuleeritud kattekordaja“ on vara väärtuse akumuleeritud languse, vastavalt laenu või ettemaksega seotud krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivse muutuse (lugeja) ja kõnealuse laenu või ettemakse bilansilise brutoväärtuse (nimetaja) suhe.

325. Kinnisvaraga tagatud laenud, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 86 alapunktis a ja punktis 87, ning ärikinnisvaralaenud, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 239ix, esitatakse laenu/tagatise suhtarvu (laenusumma ja tagatise väärtuse suhe) kaupa, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 239x.

326. Teave laenude ja ettemaksetega seoses hoitavate tagatiste ja saadud garantiide kohta esitatakse vastavalt käesoleva osa punktile 239. Seega on nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus. Lisaks kajastatakse eraldi tagatisena panditud kinnisvara.

327. Erandina eelmisest punktist kajastab kirje „laenudelt ja ettemaksetelt saadud tagatis – piiristamata summad“ ilma seotud nõude bilansilises brutoväärtuse ülempiirita saadud tagatise täielikku väärtust.

328. Vormis 24.1 esitatakse käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt viivisnõueteks liigitatud ja vormis 18 kajastatud laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks liigitatud laenud ja ettemaksed ning kauplemiseks hoitavad või müügiks hoitavad laenud ja ettemaksed) alg- ja lõppsaldode võrdlus. Viivislaenude ja ettemaksete sissevool ja väljavool jaotatakse sissevoolu või väljavoolu liikide kaupa.

329. Viivisnõuete kategooriasse sissevoolu kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 239ii–239iii ja 239vi, välja arvatud sissevool kategooriasse „müügiks hoitavad“, mis ei kuulu selle vormi alla. Sissevool jaotatakse sissevoolu liikide (allikate) kaupa. Seega:

330. Järgmised nõuded kajastatakse eraldi ridadel:

331. Viivisnõuete kategooriast väljavoolu kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 239iii–239vi ja esitatakse väljavoolu liikide (põhjuste) kaupa. Selles kontekstis kajastab „mahakandmistest tulenev väljavool“ perioodi jooksul tehtud mahakandmiste summat, mida ei saa seostada ühegi muu kindlaksmääratud väljavoolu liigiga. See hõlmab ka mahakandmisi, mis on seotud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemisega seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel asjaomase perioodi jooksul.

332. Kui nõude kajastamine osaliselt lõpetatakse ja ülejäänud osa liigitatakse ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks, kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat väljavoolu ja kajastamise lõpetamisest tulenevat väljavoolu eraldi väljavooluna. Tagatise realiseerimisest, nõuete müügist, riski ülekandmisest ja tagatise oma valdusse võtmisest tuleneva väljavoolu puhul kajastatakse sisse nõutud netokogusummat. Kui tagatise realiseerimise, nõuete müügi, riski ülekandmise ja tagatise oma valdusse võtmise ajal toimus mahakandmine, kajastatakse see summa asjaomase väljavoolu liigi osana.

333. Kirje „sisse nõutud netokogusumma“ tähendab – i) tagatise realiseerimise, nõue müügi ja riski ülekandmise raames saadud raha või raha ekvivalentide summa, millest on maha arvatud seotud kulud, ii) tagatise oma valdusse võtmisest tuleneva väljavoolu raames saadud tagatise väärtus esmasel kajastamisel, nagu on määratletud käesoleva osa punktis 175i.

334. Väljavool, mis tuleneb laenudest ja ettemaksetest, mis muutusid perioodi jooksul viivislaenudeks ja mis hiljem ei vastanud enam viivislaenudeks liigitamise kriteeriumidele, kajastatakse eraldi.

335. Vormis 24.2 esitatakse allahindluse kontode alg- ja lõppsaldode ning krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste võrdlus seoses laenude ja ettemaksetega, mis on või olid liigitatud viivislaenudeks vastavalt käesoleva osa lõigetele 213–239 või 260, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks või müügiks hoitavaks.

336. „Suurenemine perioodi jooksul“ hõlmab järgmist:

337. Lisaks kajastatakse eraldi see osa suurenemisest, mis tuleneb varade väärtuse langusest ja õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsetest muutustest, mis on kirjendatud kogunenud intressi suhtes.

338. „Vähenemine perioodi jooksul“ hõlmab järgmist:

339. Järgmised kirjed kajastatakse eraldi:

340. Vormi 24.3 kasutatakse selleks, et kajastada käesoleva osa punktis 74 määratletud mahakandmisi sel määral, mil i) need tehti perioodi jooksul (sissevool) ja ii) need on seotud laenude ja ettemaksetega, mis on perioodi jooksul liigitatud viivislaenudeks vastavalt käesoleva osa punktidele 213–239 või 260, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks või müügiks hoitavaks. Kajastatakse nii osalisi kui ka täielikke mahakandmisi. Nendest mahakandmistest kajastatakse eraldi mahakandmisi, mis on seotud nõude või selle osa seadusliku sissenõudmise õiguse kaotamisega.

341. Kirje „oma valdusesse võtmise teel saadud tagatised“ hõlmab nii vara, mille võlgnik andis tagatiseks, kui ka vara, mida võlgnik ei andnud tagatiseks, kuid mis saadi võla kustutamise eest kas vabatahtlikult või kohtumenetluse osana.

342. Vormis 25.1 esitatakse muu oma valdusse võtmise teel saadud tagatise kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatise algsaldo (majandusaasta alguse seisuga) ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus. Lisaks esitatakse vormis teave asjaomase „võlajäägi vähendamise“ kohta ja oma valdusse võtmise teel saadud tagatise väärtuse kohta esmasel kajastamisel.

343. „Võlajäägi vähendamine“ – sellise nõude bilansiline brutoväärtus, mille kajastamine bilansist lõpetati oma valdusse võtmise teel saadud tagatise vastu, vahetuse täpsel hetkel ning sellega seotud väärtuse langus ja krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse negatiivne muutus, mis oli akumuleerunud selleks ajahetkeks. Kui vahetushetkel toimus mahakandmine, loetakse see summa samuti võlajäägi vähendamise osaks. Bilansis kajastamise lõpetamist muudel põhjustel, nagu raha laekumine, ei kajastata.

344. „Väärtus esmasel kajastamisel“ – käesoleva osa punktis 175i kirjeldatud tähendus.

345. Seoses „sissevooluga perioodi jooksul“:

346. Seoses „väljavooluga perioodi jooksul“:

347. Kui tagatis müüakse raha eest, võrdub kirje „väljavool, mille eest saadi raha“ kirje „saadud raha pärast kulude mahaarvamist“ ja kirje „Kasum/(-) kahjum oma valdusse võtmise teel omandatud tagatise müügist“ summaga. „Saadud raha pärast kulude mahaarvamist“ – saadud rahasumma, millest on maha arvatud tehingukulud, näiteks vahendajatele makstud teenus- ja komisjonitasud, ülekandemaksud ja -lõivud. „Kasum/(–)kahjum oma valdusse võtmise teel omandatud tagatise müügist“ – erinevus tagatise bilansilise brutoväärtuse, mis on mõõdetud kajastamise lõpetamise kuupäeval, ja saadud rahasumma vahel, millest on maha arvatud tehingukulud. Kui tagatis asendatakse finantsinstrumentidega, nagu on kirjeldatud käesoleva osa punktis 346, kajastatakse antud rahastamise bilansiline brutoväärtus.

348. Oma valdusse võtmise teel saadud tagatis kajastatakse ajavahemike kaupa, mille jooksul on tagatist krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud.

349. Seoses saadud tagatise esitamisega ajavahemike kaupa, mille jooksul on tagatist bilansis kajastatud, ei kajastata tagatise vananemist bilansis (st liikumist eelnevalt kindlaksmääratud ajarühmade vahel) ei sissevooluna ega väljavooluna.

350. Vormis 25.2 esitatakse käesoleva osa punktis 341 määratletud oma valdusse võtmise teel saadud tagatise jaotus saadud tagatise liikide kaupa. Selles vormis kajastatakse tagatist, mida kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga, olenemata tagatise saamise hetkest. Lisaks esitatakse vormis teave käesoleva osa punktides 343 ja 344 määratletud kirjete „võlajäägi vähendamine“ ja „väärtus esmasel kajastamisel“ kohta ning selliste oma valdusse võtmise teel saadud tagatiste arvu kohta, mida bilansis aruandekuupäeva seisuga kajastatakse. Oma valdusse võtmise teel saadud tagatiste arv arvutatakse sõltumata tagatise bilansilisest väärtusest ja see võib olla üks või mitu iga nõude kohta, mille kajastamine bilansist lõpetati oma valdusse võtmise teel saadud tagatise vastu.

351. Tagatise liigid on need, millele on osutatud käesoleva osa punktis 173, välja arvatud need, millele on osutatud kõnealuse punkti alapunkti b alapunktis i.

352. Kinnisvara vormis tagatise puhul esitatakse eraldi ridadel järgmine teave:

353. Vormis 25.3 esitatakse teave oma valdusse võtmise teel saadud tagatiste kohta, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks. Lisaks esitatakse vormis teave asjaomase „võlajäägi vähendamise“ kohta ja väärtuse kohta esmasel kajastamisel, nagu on määratletud käesoleva osa punktides 343 ja 344.

354. Esitatakse teave tagatise seisu kohta aruandekuupäeva seisuga, olenemata tagatise saamise ajast, ja sissevoolu kohta, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest, mis on saadud aruandeperioodi alguse ja lõpu vahelisel perioodil ning mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeval. Kirje „võlajäägi vähendamine“ puhul kajastab „kokku“ tagatisega seotud võlajäägi vähenemist aruandekuupäeva seisuga ning kirje „sissevool, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest“ kajastab võlajäägi vähenemist, mis tuleneb uuest oma valdusse võtmise teel saadud tagatisest, mis on saadud aruandeperioodi jooksul.

355. Vormis 26 esitatakse üksikasjalik teave laenude ja ettemaksete kohta, mis on käesoleva osa lõigete 240–268 kohaselt liigitatud makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudeks ja ettemakseteks, välja arvatud instrumendid, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks või müügiks hoitavaks. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on seotud kas varasemate tingimuste muutmisega või käesoleva osa punktis 241 määratletud probleemse võlalepingu täieliku või osalise refinantseerimisega, esitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete konkreetsemate liikide kaupa.

356. „Instrumentide arv“ määratakse kindlaks vastavalt käesoleva osa punktile 320.

357. Selliste nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, määratakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liiki kajastavasse kategooriasse. Kui nõude suhtes on rakendatud mitut makseraskuste tõttu restruktureerimise meedet, määratakse selliste nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kõige asjakohasemasse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liiki kajastavasse kategooriasse. Viimane tehakse kindlaks sellise makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liigi alusel, millel on kõige suurem mõju makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude nüüdispuhasväärtusele, või kasutades mis tahes muid asjakohaseid meetodeid.

358. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete liigid on järgmised:

359. Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meede mõjutab nõude bilansilist brutoväärtust, kajastatakse bilansiline brutoväärtus aruandekuupäeval, st pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme rakendamist. Refinantseerimise korral kajastatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva uue lepingu („võla refinantseerimine“) bilansiline brutoväärtus ning vana, tagasimakstud lepingu bilansiline brutoväärtus, mis ikka veel kuulub tasumisele.

360. Järgmised kirjed kajastatakse eraldi ridadel.

361. Nõuded, mille suhtes on alates viimase majandusaasta lõpust rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kajastatakse eraldi veergudes.

362. Vormis 47 esitatav teave käsitleb laenusid ja ettemakseid, välja arvatud laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud nõueteks keskpankade vastu ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, kauplemiseks hoitavaks, kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks või müügiks hoitavaks.

363. „Kaalutud keskmine maksetähtpäevast möödunud aeg (aastates)“ arvutatakse käesoleva osa punktide 213–239 või 260 kohaselt viivisnõueteks liigitatud nõuete maksetähtpäevast möödunud päevade arvu kaalutud keskmisena aruandekuupäeva seisuga. Viivisnõuete puhul, mis ei ole tähtajaks tasumata, arvestatakse selles arvutuses maksetähtpäevast möödunud päevade arvuks null. Nõudeid kaalutakse aruandekuupäeval mõõdetud bilansilise brutoväärtusega. Kaalutud keskmist maksetähtpäevast möödunud aega väljendatakse aastates (kümnendkohtadega).

364. Perioodi jooksul seoses viivislaenude ja ettemaksetega lõpule viidud kohtumenetluste tulemuste kohta esitatakse järgmine teave.

1. Tabelites 2 ja 3 esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREPi tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.