+II LISA
|
II LISA
II LISA
OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUSE JUHISED
|
Sisukord
|
|
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
|
|
1.1.
|
STRUKTUUR
|
|
1.2.
|
NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
|
|
1.3.
|
MÄRGI PÕHIMÕTTED
|
|
|
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
1.
|
KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)
|
|
1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
1.2.
|
C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)
|
|
1.2.1
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.3.
|
C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
|
|
1.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.4
|
C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
|
|
1.4.1
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.5.
|
C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)
|
|
1.5.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.6
|
ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)
|
|
1.6.1
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
1.6.2
|
C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)
|
|
1.6.2.1
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
1.6.3
|
C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)
|
|
1.6.3.1
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
2.
|
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
|
2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.2.
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA
|
|
2.3.
|
TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
|
|
2.4.
|
C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
|
|
2.5.
|
C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
|
3.
|
KREDIIDIRISKI VORMID
|
|
3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.1.1.
|
SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU
|
|
3.1.2.
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE
|
|
3.2.
|
C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED KAPITALINÕUDED (CR SA)
|
|
3.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.2.2.
|
VORMI CR SA ULATUS
|
|
3.2.3.
|
RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT
|
|
3.2.4.
|
SELGITUSED MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE KOHALDAMISALA KOHTA
|
|
3.2.4.1.
|
RISKIPOSITSIOONI KLASS „FINANTSINSTITUTSIOONID“
|
|
3.2.4.2.
|
RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID“
|
|
3.2.4.3.
|
RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID“
|
|
3.2.5.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)
|
|
3.3.1.
|
VORMI CR IRB ULATUS
|
|
3.3.2.
|
VORMI CR IRB JAOTUS
|
|
3.3.3.
|
C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (CR IRB 1)
|
|
3.3.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.4.
|
C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: JAOTUS VÕLGNIKE REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2)
|
|
3.3.1.
|
C 08.03 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (JAOTUS MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI) (CR IRB 3)
|
|
3.3.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.2.
|
C 08.04 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED) (CR IRB 4)
|
|
3.3.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.3.
|
C 08.05 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE) (CR IRB 5)
|
|
3.3.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.4.
|
C 08.05.1 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 180 LÕIKE 1 PUNKTILE F (CR IRB 5B)
|
|
3.3.4.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.5.
|
C 08.06 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD) (CR IRB 6)
|
|
3.3.5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.5.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.3.6.
|
C 08.07 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA) (CR IRB 7)
|
|
3.3.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.3.6.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.4.
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA
|
|
3.4.1.
|
C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)
|
|
3.4.1.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.4.2.
|
C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)
|
|
3.4.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.4.3.
|
C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL JA FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)
|
|
3.4.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.4.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.5.
|
C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)
|
|
3.5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.5.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA)
|
|
3.6.
|
C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
|
|
3.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.6.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.7.
|
C 13.01 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE (CR SEC)
|
|
3.7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.7.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.8.
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
|
|
3.8.1.
|
VORMI CR IRB ULATUS
|
|
3.8.2.
|
VORMI SEC DETAILS JAOTUS
|
|
3.8.3.
|
C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
|
|
3.8.4.
|
C 14.01 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS 2)
|
|
3.9.
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISK
|
|
3.9.1.
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI VORMIDE KOHALDAMISALA
|
|
3.9.2.
|
C 34.01 – TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD
|
|
3.9.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.3.
|
C 34.02 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI
|
|
3.9.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.4.
|
C 34.03 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODEID: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETODIT JA VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETODIT.
|
|
3.9.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.5.
|
C 34.04 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM)
|
|
3.9.5.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.6.
|
C 34.05 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM)
|
|
3.9.6.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.7.
|
C 34.06 – 20 SUURIMAT VASTASPOOLT
|
|
3.9.7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.7.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.8.
|
C 34.07 – SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI
|
|
3.9.8.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.8.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.9.
|
C 34.08 – MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS
|
|
3.9.9.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.9.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.10.
|
C 34.09 – KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID
|
|
3.9.10.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.11.
|
C 34.10 – KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID
|
|
3.9.11.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.11.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
3.9.12.
|
C 34.11 – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT
|
|
3.9.12.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.9.12.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
4.
|
OPERATSIOONIRISKI VORMID
|
|
4.1
|
C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)
|
|
4.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
4.2.
|
OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS)
|
|
4.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.2.2.
|
C 17.01: OPERATSIOONIRISKI KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1)
|
|
4.2.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.2.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
4.2.3.
|
C 17.02: OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA SUURIMATE KAHJUJUHTUMITE KOHTA (OPR DETAILS 2)
|
|
4.2.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.2.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.
|
TURURISKI VORMID
|
|
5.1.
|
C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
|
|
5.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.2.
|
C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
|
|
5.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.3.
|
C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
|
|
5.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.4.
|
C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
|
|
5.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.5.
|
C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
|
|
5.5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.5.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.6.
|
C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)
|
|
5.6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.6.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.7.
|
C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)
|
|
5.7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.7.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
5.8.
|
C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
|
|
5.8.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.
|
USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE (PRUVAL)
|
|
6.1.
|
C 32.01 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED (PRUVAL 1)
|
|
6.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.2.
|
C 32.02 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD (PRUVAL 2)
|
|
6.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.3.
|
C 32.03 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA (PRUVAL 3)
|
|
6.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
6.4.
|
C 32.04 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA (PRUVAL 4)
|
|
6.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
7.
|
C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV)
|
|
7.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
7.2.
|
VORMI „RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES“ KÄSITLUSALA
|
|
7.3.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
8.
|
VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE (NPE LC)
|
|
8.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
8.2.
|
C 35.01 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1)
|
|
8.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
8.3.
|
C 35.02 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2)
|
|
8.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
|
8.4.
|
C 35.03 – MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3)
|
|
8.4.1.
|
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
1.1. STRUKTUUR
1. Ühtekokku hõlmab raamistik kuut teemat:
a)
kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon; usaldusväärne hindamine; viivisnõuetest tingitud kahjumi katmine;
b)
konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad solventsusnõudeid;
c)
krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);
d)
tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);
f)
riskipositsioonid valitsemissektori suhtes.
2. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse käesoleva rakendusmääruse käesolevas osas.
3. Finantsinstitutsioonid esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete väljaselgitamiseks kasutatava meetodi seisukohast.
1.2. NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
4. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 5–8 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.
5. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}.
6. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {Rida; Veerg}.
7. Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {Vorm; Rida}
8. Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.
1.3. MÄRGI PÕHIMÕTTED
9. Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)
1.1. ÜLDISED MÄRKUSED
11. CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ning määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL üleminekusätete kohaldamise kohta ning koosnevad viiest vormist:
a)
Vormis CA1 esitavad finantsinstitutsioonid omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL üleminekusätete kohaldamise kogumõju omavahendite liikide lõikes.
b)
Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3.
c)
Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud miinimumtase, teise samba suhtarvud ja mõned muud nendega seotud andmed.
d)
Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja muu hulgas vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti direktiivi 2013/36/EL kohaste kapitalipuhvritega seotud teave.
e)
Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja määruses (EL) nr 575/2013 olevate omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.
12. Vorme kasutavad kõik aruandvad üksused, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.
13. Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.
14. Määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL üleminekusätete kohaldamist käsitletakse CA vormides järgmiselt:
a)
Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga kapitaliliigi (st esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.
b)
Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.
c)
Vormi CA5 kasutatakse üksnes määruse (EL) nr 575/2013 üleminekusätete mõju kajastamiseks.
15. Teise samba nõudeid võib liidus kohaldada erinevalt (direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõige 1 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Määruses (EL) nr 575/2013 nõutud maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta.
a)
Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.
b)
Vormis CA3 kajastatakse II samba lisanõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Peamiselt keskendutakse seal sihtmääradele. Rohkem seoseid vormidega CA1, CA2 ja CA5 ei ole.
c)
Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses 2. samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud vormi CA3 omavahendite suhtarvudega ja kajastab direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõiget 1, milles on sõnaselgelt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada 2. samba otsuste puhul ühe võimalusena.
1.2. C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)
1.2.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. Omavahendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72
Finantsinstitutsiooni omavahendid võrduvad tema esimese ja teise taseme omavahendite summaga.
|
|
0015
|
1.1 Esimese taseme omavahendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 25
Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.
|
|
0020
|
1.1.1. Esimese taseme põhiomavahendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50
|
|
0030
|
1.1.1.1. Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja ülekurss
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
|
|
0040
|
1.1.1.1.1. Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31
See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete finantsinstitutsioonide kapitaliinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 27–29).
Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi.
Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused.
|
|
0045
|
1.1.1.1.1.* Millest: avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 31
Avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente võetakse esimese taseme põhiomavahendites arvesse, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused.
|
|
0050
|
1.1.1.1.2* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m.
Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
|
|
0060
|
1.1.1.1.3 Ülekurss
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b.
Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.
|
|
0070
|
1.1.1.1.4 (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad esimese taseme põhiomavahendid aruandekuupäeva seisuga ja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 (1) artikli 28 lõikele 2. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 42 sätestatud erandeid.
Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.
Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi.
Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.
|
|
0080
|
1.1.1.1.4.1 (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad kirje 1.1.1.1 alla, ja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2.
Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 42 punktiga a.
|
|
0090
|
1.1.1.1.4.2 (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
|
|
0091
|
1.1.1.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
|
|
0092
|
1.1.1.1.5. (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on finantsinstitutsioonil olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus.
|
|
0130
|
1.1.1.2 Jaotamata kasum
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2
Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.
|
|
0140
|
1.1.1.2.1 Eelmiste aastate jaotamata kasum
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses“.
|
|
0150
|
1.1.1.2.2 Aktsepteeritav kasum või kahjum
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused.
Teiselt poolt arvatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.
|
|
0160
|
1.1.1.2.2.1 Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a
Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.
|
|
0170
|
1.1.1.2.2.2 (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõige 2
Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui finantsinstitutsioon on aruandeperioodil kajastanud kahjumit, sest kahjum arvestatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha.
Kui finantsinstitutsioon kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid).
Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.
|
|
0180
|
1.1.1.3 Muu akumuleeritud koondkasum
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa tehakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4.
|
|
0200
|
1.1.1.4 Muud reservid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e
Määruses (EL) nr 575/2013 on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis“.
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
|
|
0210
|
1.1.1.5. Üldine pangandusreserv
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (ehk üldise pangandusriski fond) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib“.
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
|
|
0220
|
1.1.1.6. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 483 lõiked 1, 2 ja 3 ning artiklid 484–487
Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0230
|
1.1.1.7. Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84
Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
|
|
0240
|
1.1.1.8. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 479 ja 480
Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.
|
|
0250
|
1.1.1.9. Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35
|
|
0260
|
1.1.1.9.1. (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 32 lõige 1
Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev finantsinstitutsiooni omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb finantsinstitutsiooni müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.
|
|
0270
|
1.1.1.9.2. Rahavoogude riskimaandamise reserv
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punkt a
Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.
Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
|
|
0280
|
1.1.1.9.3. Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punkt b
Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.
Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.
|
|
0285
|
1.1.1.9.4. Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast finantsinstitutsiooni enda krediidiriskist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2
Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.
Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.
|
|
0290
|
1.1.1.9.5. (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34 ja 105
Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 kohastest rangematest usaldusväärse hindamise nõuetest.
|
|
0300
|
1.1.1.10. (-) Firmaväärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37
|
|
0310
|
1.1.1.10.1. (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b
Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selle kirje all kajastatav summa on sama mis bilansis kajastatav summa.
|
|
0320
|
1.1.1.10.2. (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt b ja artikkel 43
|
|
0330
|
1.1.1.10.3. Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
|
|
0335
|
1.1.1.10.4. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate firmaväärtuse raamatupidamislik ümberhindlus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt c
Tütarettevõtjate sellise firmaväärtuse arvestusliku ümberhindamise summa, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.
|
|
0340
|
1.1.1.11. (-) Muu immateriaalne vara
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punktid a ja c
Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
|
|
0350
|
1.1.1.11.1. (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b
Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
Siin kajastatav summa vastab kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt bilansis kajastatud immateriaalse vara summale, välja arvatud firmaväärtus ja usaldusväärselt hinnatud tarkvaravara summa, mida ei ole maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b.
|
|
0352
|
1.1.1.11.1.1 (-) Millest muu immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b
Immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara summa, mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a. Kajastatavas summas ei võeta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punktis a sätestatud käsitluse kohaldamisega seotud mõju seoses kõnealuse tarkvaravaraga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustega.
Kui finantsinstitutsioon otsustab delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklis 13a sätestatud käsitluse kohaldamise asemel oma tarkvaravara täielikult maha arvata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 3, vastab sellel real kajastatav summa kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara summale.
|
|
0360
|
1.1.1.11.2 Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mis kustutataks, kui muu immateriaalse vara puhul kui firmaväärtus ja usaldusväärselt hinnatud tarkvaravara, mis on välja jäetud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a, selle väärtus langeks või selle kajastamine lõpetataks vastavalt asjaomasele raamatupidamisstandardile.
|
|
0362
|
1.1.1.11.2.1 Immateriaalse varana kajastatava tarkvaravaraga seonduvad edasilükkunud tulumaksu kohustused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste osa, mis on seotud immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara summaga, mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a või määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 3.
|
|
0365
|
1.1.1.11.3. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate muu immateriaalse vara raamatupidamislik ümberhindlus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt c
Tütarettevõtjate sellise muu immateriaalse vara kui firmaväärtus arvestusliku ümberhindamise summa, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.
|
|
0370
|
1.1.1.12. (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38
|
|
0380
|
1.1.1.13. (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159
Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 40).
|
|
0390
|
1.1.1.14. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41
|
|
0400
|
1.1.1.14.1. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist“.
Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).
|
|
0410
|
1.1.1.14.2. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a
Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
|
|
0420
|
1.1.1.14.3. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida finantsinstitutsioon saab piiramatult kasutada
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b
Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele.
Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.
|
|
0430
|
1.1.1.15. (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44
Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada finantsinstitutsiooni omavahendeid.
Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.
|
|
0440
|
1.1.1.16. (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt j
Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid“. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.
|
|
0450
|
1.1.1.17. (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1 250 % riskikaalu
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ja artiklid 89–91
Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele“.
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib alternatiivina arvata olulise osaluse maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada 1 250 % riskikaalu.
|
|
0460
|
1.1.1.18. (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ja artikli 253 lõige 1
Selle kirje all kajastatakse väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii).
|
|
0470
|
1.1.1.19. (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3
Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makset või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need esimese taseme põhiomavahenditest maha arvata (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.
|
|
0471
|
1.1.1.20 (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu finantsinstitutsioon ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1 250 % riskikaalu
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv, võib alternatiivina positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu finantsinstitutsioon ei saa sisereitingute meetodi kohaselt välja selgitada, esimese taseme põhiomavahenditest maha arvata (kasutades seda kirjet) või kohaldada neile 1 250 % riskikaalu.
|
|
0472
|
1.1.1.21 (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib alternatiivina arvata sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada neile 1 250 % riskikaalu.
|
|
0480
|
1.1.1.22 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79
Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut.
Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui rakendatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).
|
|
0490
|
1.1.1.23 (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a
Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõike 5 punktile b mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).
|
|
0500
|
1.1.1.24 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt i, artiklid 43, 45, 47, artikli 48 lõike 2 punkt b, artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 79
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering.
Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui rakendatakse konsolideerimist (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).
|
|
0510
|
1.1.1.25 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 2
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõikes 2 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning finantsinstitutsiooni otsesest, kaudsest ja sünteetilisest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering.
|
|
0511
|
1.1.1.25.1 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
|
|
0512
|
1.1.1.25.2 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud ajutistest erinevustest tingitud edasilükkunud tulumaksu varaga
|
|
0513
|
1.1.1.25A (-) Ebapiisav viivisnõuete kate
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt m ja artikkel 47c
|
|
0514
|
1.1.1.25B (-) Miinimumväärtuses kohustuste puudujääk
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt n ja artikli 132c lõige 2
|
|
0515
|
1.1.1.25C (-) Muud eeldatavad maksud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt l
Esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, mis on arvutamise ajal eeldatavad (v.a maksud, mis on juba muudel esimese taseme põhiomavahendite kirjete ridadel arvesse võetud, vähendades asjaomase esimese taseme põhiomavahendite kirje summat).
|
|
0520
|
1.1.1.26 Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 469–478 ja 481
Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0524
|
1.1.1.27 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3
Kui finantsinstitutsioon otsustab delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklis 13a sätestatud käsitluse kohaldamise asemel oma tarkvaravara täielikult maha arvata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 3, ei kajastata täiendavat mahaarvatud summat sellel real, vaid real 0352.
|
|
0529
|
1.1.1.28 Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje / mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elementi või selle mahaarvamisele vastavat elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524.
Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse).
|
|
0530
|
1.1.2 TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61
|
|
0540
|
1.1.2.1 Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja ülekurss
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a, artiklid 52, 53 ja 54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
|
|
0551
|
1.1.2.1.1 Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
|
|
0560
|
1.1.2.1.2 (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f
Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
|
|
0571
|
1.1.2.1.3 Ülekurss
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b
Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.
|
|
0580
|
1.1.2.1.4 (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad täiendavad esimese taseme omavahendid aruandekuupäeva seisuga ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 57 sätestatud erandeid.
Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.
Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi.
Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.
|
|
0590
|
1.1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 144, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad kirje 1.1.2.1.1 alla, ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2.
|
|
0620
|
1.1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
|
|
0621
|
1.1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
|
|
0622
|
1.1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a ja artikkel 57
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile a tuleb maha arvata enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille finantsinstitutsioon võiks olla olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel kohustatud ostma.
|
|
0660
|
1.1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487 ning artiklid 489 ja 491
Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0670
|
1.1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 83, 85 ja 86
Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.
Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 83).
|
|
0680
|
1.1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 480
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.
|
|
0690
|
1.1.2.5 (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58
Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada finantsinstitutsiooni omavahendeid.
Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.
|
|
0700
|
1.1.2.6 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79
Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut.
|
|
0710
|
1.1.2.7 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27 ja artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79
Finantsinstitutsiooni osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.
|
|
0720
|
1.1.2.8 (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt e
Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)“.
|
|
0730
|
1.1.2.9 Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 472, 473a, 474, 475, 478 ja 481
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0740
|
1.1.2.10 Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt j
Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest.
Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.
|
|
0744
|
1.1.2.11 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3
|
|
0748
|
1.1.2.12 Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje / mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elementi või selle mahaarvamist ei saa kajastada ühes ridadest 530–744.
Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse).
|
|
0750
|
1.2 TEISE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71
|
|
0760
|
1.2.1 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja ülekurss
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
|
|
0771
|
1.2.1.1 Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
Kapitaliinstrumendid võivad hõlmata omakapitali või kohustusi (sh kõlblikkuskriteeriumidele vastavad allutatud laenud).
|
|
0780
|
1.2.1.2 (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64
Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.
Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
Kapitaliinstrumendid võivad hõlmata omakapitali või kohustusi (sh allutatud laenud).
|
|
0791
|
1.2.1.3 Ülekurss
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65
Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.
Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.
|
|
0800
|
1.2.1.4 (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad teise taseme omavahendid aruandekuupäeva seisuga ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 67 sätestatud erandeid.
Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.
Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi.
Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.
|
|
0810
|
1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad kirje 1.2.1.1 alla, ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2.
|
|
0840
|
1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
|
|
0841
|
1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
|
|
0842
|
1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt a ja artikkel 67
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile a tuleb maha arvata enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille finantsinstitutsioon võiks olla olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel kohustatud ostma.
|
|
0880
|
1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491
Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0890
|
1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 83, 87 ja 88
Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.
Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 83).
|
|
0900
|
1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 480
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.
|
|
0910
|
1.2.5 Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt d
Finantsinstitutsioonide puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.
|
|
0920
|
1.2.6 Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt c
Finantsinstitutsioonide puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.
|
|
0930
|
1.2.7 (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68
Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada finantsinstitutsiooni omavahendeid.
Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.
|
|
0940
|
1.2.8 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27 ja artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79
Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut.
|
|
0950
|
1.2.9 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27 ja artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79
Finantsinstitutsiooni osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.
|
|
0955
|
1.2.9A (-) Kõlblikest kohustustest mahaarvamiste summa, mis ületab kõlblikke kohustusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt c
|
|
0960
|
1.2.10 Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 472, 473a, 476, 477, 478 ja 481
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
|
|
0970
|
1.2.11 Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt e
Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest.
Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arvu vastupidise märgiga.
|
|
0974
|
1.2.12 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3
|
|
0978
|
1.2.13 Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
See rida võimaldab paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje / mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elementi või sellest mahaarvamist ei saa kajastada ühes ridadest 750–974.
Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse).
|
(1)
Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).
|
1.3. C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Rida
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
1. KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõige 3 a ning artiklid 95, 96 ja 98
|
|
0020
|
1.* Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.
|
|
0030
|
1.** Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.
|
|
0040
|
1.1 RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punktid a ja f
|
|
0050
|
1.1.1. Standardmeetod
Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.
|
|
0051
|
1.1.1.* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 põhjal
Finantsinstitutsioonid kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist teada antud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõigete 2 ja 5 kohaselt.
|
|
0060
|
1.1.1.1. Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid
Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112 osutatud standardmeetodikohased riskipositsiooniklassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.
|
|
0070
|
1.1.1.1.01. Keskvalitsused ja keskpangad
Vt vorm CR SA.
|
|
0080
|
1.1.1.1.02. Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
Vt vorm CR SA.
|
|
0090
|
1.1.1.1.03. Avaliku sektori asutused
Vt vorm CR SA.
|
|
0100
|
1.1.1.1.04. Mitmepoolsed arengupangad
Vt vorm CR SA.
|
|
0110
|
1.1.1.1.05. Rahvusvahelised organisatsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0120
|
1.1.1.1.06. Finantsinstitutsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0130
|
1.1.1.1.07. Äriühingud
Vt vorm CR SA.
|
|
0140
|
1.1.1.1.08. Jaenõuded
Vt vorm CR SA.
|
|
0150
|
1.1.1.1.09. Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0160
|
1.1.1.1.10. Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Vt vorm CR SA.
|
|
0170
|
1.1.1.1.11. Eriti suure riskiga seotud kirjed
Vt vorm CR SA.
|
|
0180
|
1.1.1.1.12. Pandikirjad
Vt vorm CR SA.
|
|
0190
|
1.1.1.1.13. Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ning äriühingute vastu
Vt vorm CR SA.
|
|
0200
|
1.1.1.1.14. Investeerimisfondi aktsiad ja osakud
Vt vorm CR SA.
|
|
0210
|
1.1.1.1.15. Omakapital
Vt vorm CR SA.
|
|
0211
|
1.1.1.1.16. Muud kirjed
Vt vorm CR SA.
|
|
0212
|
1.1.1.1.16.1 Millest: immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara
Riskiga kaalutud vara, mis on seotud immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara osaga, mida ole maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b, vaid mida on riskiga kaalutud vastavalt kõnealuse määruse artikli 113 lõikele 5.
|
|
0240
|
1.1.2 Sisereitingute meetod
|
|
0241
|
1.1.2* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 põhjal
Finantsinstitutsioonid kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvele teatamist neile teada antud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõigete 5 ja 7 kohaselt.
|
|
0242
|
1.1.2** Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 põhjal
Finantsinstitutsioonid kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist pädevate asutuste määratud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõigete 2 ja 5 kohaselt ning tagatise turuväärtuse lubatud piiridega seotud positsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 lõike 2 punkti d ja artikli 126 lõike 2 punkti d kohaselt.
|
|
0250
|
1.1.2.1 Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid
Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).
|
|
0260
|
1.1.2.1.01 Keskvalitsused ja keskpangad
Vt vorm CR IRB.
|
|
0270
|
1.1.2.1.02 Finantsinstitutsioonid
Vt vorm CR IRB.
|
|
0280
|
1.1.2.1.03 Äriühingud – VKEd
Vt vorm CR IRB.
|
|
0290
|
1.1.2.1.04 Äriühingud – eriotstarbelised laenud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0300
|
1.1.2.1.05 Äriühingud – muud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0310
|
1.1.2.2 Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid
Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).
|
|
0320
|
1.1.2.2.01 Keskvalitsused ja keskpangad
Vt vorm CR IRB.
|
|
0330
|
1.1.2.2.02 Finantsinstitutsioonid
Vt vorm CR IRB.
|
|
0340
|
1.1.2.2.03 Äriühingud – VKEd
Vt vorm CR IRB.
|
|
0350
|
1.1.2.2.04 Äriühingud – eriotstarbelised laenud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0360
|
1.1.2.2.05 Äriühingud – muud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0370
|
1.1.2.2.06 Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga
Vt vorm CR IRB.
|
|
0380
|
1.1.2.2.07 Jaenõuded – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga
Vt vorm CR IRB.
|
|
0390
|
1.1.2.2.08 Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad
Vt vorm CR IRB.
|
|
0400
|
1.1.2.2.09 Jaenõuded – muud VKEdega seotud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0410
|
1.1.2.2.10 Jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud
Vt vorm CR IRB.
|
|
0420
|
1.1.2.3 Sisereitingute meetodi kohane omakapital
Vt vorm CR EQU IRB.
|
|
0450
|
1.1.2.5 Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 156.
|
|
0455
|
1.1.2.5.1 Millest immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara
Riskiga kaalutud vara, mis on seotud immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara osaga, mida ole maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b, vaid mida on riskiga kaalutud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 156.
|
|
0460
|
1.1.3 Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 307, 308 ja 309
|
|
0470
|
1.1.4 Väärtpaberistamise positsioonid
Vt vorm CR SEC.
|
|
0490
|
1.2 KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b
|
|
0500
|
1.2.1 Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk
Vt vorm CR SETT.
|
|
0510
|
1.2.2 Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk
Vt vorm CR SETT.
|
|
0520
|
1.3 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i, punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b
|
|
0530
|
1.3.1 Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul
|
|
0540
|
1.3.1.1 Kaubeldavad võlainstrumendid
Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.
|
|
0550
|
1.3.1.2 Omakapital
Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.
|
|
0555
|
1.3.1.3 Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõige 1, artikli 350 lõike 3 punkt c ja artikli 364 lõike 2 punkt a
Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui kapitalinõuded arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 kohaselt kas otsekohe või pärast kõnealuse määruse artikli 350 lõike 3 punktis c määratletud piirmäära kohaldamist. Määruse (EL) nr 575/2013 ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiariski alla.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase meetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuses fondis oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5ga, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.
|
|
0556
|
1.3.1.3.* Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud investeerimisfondid
Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui fond on investeerinud üksnes intressipositsiooni riskiga instrumentidesse.
|
|
0557
|
1.3.1.3.** Üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud investeerimisfondid
Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui fond on investeerinud üksnes aktsiariskiga instrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse või kui fondide koostisosad ei ole teada.
|
|
0560
|
1.3.1.4 Valuuta
Vt vorm MKR SA FX.
|
|
0570
|
1.3.1.5 Kaubad
Vt vorm MKR SA COM.
|
|
0580
|
1.3.2 Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul
Vt vorm MKR IM.
|
|
0590
|
1.4 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.
|
|
0600
|
1.4.1 Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk
Vt vorm OPR.
|
|
0610
|
1.4.2 Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk
Vt vorm OPR.
|
|
0620
|
1.4.3 Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk
Vt vorm OPR.
|
|
0630
|
1.5 PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a
Üksnes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul. Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 97
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5ga.
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.
— Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui sama lõike punktis b osutatud summa, on kajastatav summa null.
— Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui sama lõike punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.
|
|
0640
|
1.6 KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt d
Vt vorm CVA.
|
|
0650
|
1.6.1 Täiustatud meetod
Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 383.
Vt vorm CVA.
|
|
0660
|
1.6.2 Standardmeetod
Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 384.
Vt vorm CVA.
|
|
0670
|
1.6.3. Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt
Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 385.
Vt vorm CVA.
|
|
0680
|
1.7 KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401
|
|
0690
|
1.8 MUUD RISKIPOSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.
Finantsinstitutsioonid kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.
Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 458 ja 459.
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.
Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.
|
|
0710
|
1.8.2 Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 põhjal
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458
|
|
0720
|
1.8.2* Millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458
|
|
0730
|
1.8.2** Millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458
|
|
0740
|
1.8.2*** Millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458
|
|
0750
|
1.8.3 Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 459 põhjal
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 459
|
|
0760
|
1.8.4. Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3
Kajastatakse täiendav riskipositsioon. See hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning finantsinstitutsioon kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 3 põhjal 50 % riskikaalu, on kajastatav summa 30).
|
1.4 C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
1.4.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Read
|
|
0010
|
1 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt a
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
|
|
0020
|
2 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
|
|
0030
|
3 Esimese taseme omavahendite suhtarv
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt b
Esimese taseme omavahendite suhtarv on finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
|
|
0040
|
4 Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
|
|
0050
|
5 Koguomavahendite suhtarv
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt c
Koguomavahendite suhtarv on finantsinstitutsiooni omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
|
|
0060
|
6 Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)
Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
|
|
0130
|
13 Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud koguomavahendite suhtarv 8 %;
(ii) direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a nimetatud täiendavate omavahendite nõuded (2. samba kapitalinõuded) suhtarvuna. Need tuleb kindlaks teha kriteeriumide alusel, mis on kehtestatud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise ning järelevalvealaste stressitestide ühise menetluse ja metoodika kohta (EBA SREP GL).
See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarvu, mille teeb finantsinstitutsioonile teatavaks pädev asutus. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue on määratletud EBA SREP GLi punktides 7.4 ja 7.5.
Kui pädev asutus ei ole täiendavate omavahendite nõudeid teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0140
|
13.* Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 %;
(ii) rea 0130 punktis ii osutatud 2. samba nõuete suhtarvu osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis.
Kui pädev asutus ei ole teatavaks teinud täiendavate omavahendite nõudeid, mis peavad olema esimese taseme põhiomavahendite vormis, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0150
|
13.** Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud esimese taseme omavahendite suhtarv 6 %;
(ii) rea 0130 punktis ii osutatud 2. samba nõuete suhtarvu osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis.
Kui pädev asutus ei ole teatavaks teinud täiendavate omavahendite nõudeid, mis peavad olema esimese taseme omavahendite vormis, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0160
|
14 Üldise kapitalinõude suhtarv
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) real 0130 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv;
(ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.
See kirje kajastab üldise kapitalinõude suhtarvu, mis on määratletud EBA SREP GLi punktis 7.5.
Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0170
|
14.* Üldine kapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) real 0140 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv esimese taseme põhiomavahendite vormis;
(ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.
Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0180
|
14.** Üldine kapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) real 0150 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv esimese taseme omavahendite vormis;
(ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.
Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0190
|
15 Üldise kapitalinõude ja 2. samba kapitalisuunise suhtarv
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) real 160 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv;
(ii) (kui asjakohane) direktiivi 2013/36/EL artikli 104b lõikes 3 nimetatud täiendavate omavahendite suunis-suhtarv (2. samba kapitalisuunis), mille on edastanud pädev asutus. Need tuleb kindlaks teha EBA SREP GLi punkti 7.7.1 kohaselt. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle finantsinstitutsioonile teatavaks teinud.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0200
|
15.* Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) real 0170 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv esimese taseme põhiomavahendite vormis;
(ii) (kui kohaldatav) rea 0190 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle finantsinstitutsioonile teatavaks teinud.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0210
|
15.** Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis
Järgmiste punktide i ja ii summa:
(i) real 0180 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv esimese taseme omavahendite vormis;
(ii) (kui kohaldatav) rea 0190 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle finantsinstitutsioonile teatavaks teinud.
Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave.
|
|
0220
|
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk(+)/puudujääk(-) määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõudeid arvestades
Selles kirjes kajastatakse absoluutarvudes esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a (4,5 %) ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõuetega (välja arvatud täiendavad omavahendid, mida on vaja kõnealuse artikli lõike 3 kohase ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks), sel määral, mil kõnealuse direktiivi artikli 104a nõue tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega. Kui finantsinstitutsioon peab kasutama määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b ja/või c ja/või direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõudeid rohkemal määral kui viimati nimetatud nõuet esimese taseme põhiomavahenditega, võetakse kajastatavas üle- või puudujäägis seda arvesse.
See summa näitab esimese taseme põhiomavahendeid, mida saab kasutada kombineeritud puhvri nõude ja teiste nõuete täitmiseks.
|
|
0300
|
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt a, kõnealuse määruse artikli 473a lõige 8
|
|
0310
|
Esimese taseme omavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt b, kõnealuse määruse artikli 473a lõige 8
|
|
0320
|
Koguomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt c, kõnealuse määruse artikli 473a lõige 8
|
1.5. C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)
1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Read
|
|
0010
|
1. Edasilükkunud tulumaksu vara kokku
Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.
|
|
0020
|
1.1 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 39 lõige 2
Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.
|
|
0030
|
1.2 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).
|
|
0040
|
1.3 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.
|
|
0050
|
2. Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku
Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.
|
|
0060
|
2.1 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõiked 3 ja 4
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.
|
|
0070
|
2.2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 38
|
|
0080
|
2.2.1 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõikele 5 määratud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara hulka ja mis tulenevad ajutistest erinevustest.
|
|
0090
|
2.2.2 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõikele 5 määratud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara hulka ja tulenevad ajutistest erinevustest.
|
|
0093
|
2A. Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 39 lõige 1
Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum, mis ei ole omavahenditest maha arvatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 39 lõikele 1. Kajastatav summa on summa enne riskikaalude kohaldamist.
|
|
0096
|
2B. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 4
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõikele 1, kuid mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 % vastavalt kõnealuse määruse artikli 48 lõikele 4, võttes arvesse sama määruse artikli 470, artikli 478 lõike 2 ja artikli 473a lõike 7 punkti a mõju. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist.
|
|
0097
|
2C. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõike 1 punkt d, artikkel 470, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõike 1 punktile d, artiklile 470, artikli 478 lõikele 2 ja artikli 473a lõike 7 punktile a, kuid mille suhtes kohaldatakse 0 % riskikaalu vastavalt kõnealuse määruse artikli 472 lõikele 5. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist.
|
|
0901
|
2W. Immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara, mis on välja jäetud mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt b
Finantsinstitutsioonid esitavad usaldusväärselt hinnatud tarkvaravara summa, mis on välja jäetud mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a.
|
|
0905
|
2Y. Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud omakapitaliks
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa (sh nendega seotud ülekurss), mis on kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt liigitatud omakapitaliks
|
|
0906
|
2Z. Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud kohustisteks
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa (sh nendega seotud ülekurss), mis on kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt liigitatud kohustusteks
|
|
0100
|
3. Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0110
|
3.1 Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0120
|
3.1.1. Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0130
|
3.1.2. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0131
|
3.1.3. Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34, 110 ja 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0140
|
3.2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.
|
|
0145
|
4. Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0150
|
4.1 Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0155
|
4.2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159
Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.
|
|
0160
|
5 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt d
Sisereitingute meetodit kasutavate finantsinstitutsioonide puhul kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.
Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 % ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.
|
|
0170
|
6 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt c
See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.
Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.
|
|
0180
|
7 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt c
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast.
Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 % ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.
|
|
0190
|
8 Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõike 1 punkt a
Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 % ga.
|
|
0200
|
9 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 1 punktid a ja b
Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 % ga.
|
|
0210
|
10 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 1
Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % lõplikest esimese taseme põhiomavahenditest, st esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.
|
|
0225
|
11 Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt a
|
|
0230
|
12 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 46 ja 49
|
|
0240
|
12.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 46 ja 49
|
|
0250
|
12.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 46 ja 49
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
b) summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse mõnd artikli 49 kohast alternatiivi ning
c) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0260
|
12.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 45
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0270
|
12.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0280
|
12.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0290
|
12.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0291
|
12.3.1. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0292
|
12.3.2. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0293
|
12.3.3. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0300
|
13 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58, 59 ja 60
|
|
0310
|
13.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2
|
|
0320
|
13.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning
b) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b.
|
|
0330
|
13.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 59
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0340
|
13.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0350
|
13.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b.
|
|
0360
|
13.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0361
|
13.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0362
|
13.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0363
|
13.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0370
|
14. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68, 69 ja 70
|
|
0380
|
14.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2
|
|
0390
|
14.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning
b) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b.
|
|
0400
|
14.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 69
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0410
|
14.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0420
|
14.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b.
|
|
0430
|
14.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0431
|
14.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0432
|
14.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0433
|
14.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0440
|
15 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 47 ja 49
|
|
0450
|
15.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 47 ja 49
|
|
0460
|
15.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 47 ja 49
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
b) summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse mõnd artikli 49 kohast alternatiivi ning
c) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0470
|
15.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 45
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0480
|
15.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0490
|
15.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g.
|
|
0500
|
15.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0501
|
15.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0502
|
15.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45
|
|
0503
|
15.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0504
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering – kohaldatakse riskikaalu 250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 4
Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse tehtud oluliste investeeringute summa, mida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 1 kohaselt maha ei arvata, aga millele kohaldatakse sama artikli lõike 4 kohaselt 250 %-list riskikaalu.
Kajastatav summa on oluliste investeeringute summa enne riskikaalu kohaldamist.
|
|
0510
|
16. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58 ja 59
|
|
0520
|
16.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58 ja 59
|
|
0530
|
16.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 58
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt d) ning
b) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b.
|
|
0540
|
16.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 59
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0550
|
16.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0560
|
16.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b.
|
|
0570
|
16.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0571
|
16.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0572
|
16.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59
|
|
0573
|
16.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0580
|
17. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68 ja 69
|
|
0590
|
17.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68 ja 69
|
|
0600
|
17.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 68
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, välja arvatud:
a) väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt d) ning
b) osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b.
|
|
0610
|
17.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 69
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0620
|
17.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0630
|
17.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69
Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b.
|
|
0640
|
17.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0641
|
17.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0642
|
17.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69
|
|
0643
|
17.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.
|
|
0650
|
18. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõige 4, artikli 48 lõige 4 ja artikli 49 lõige 4
|
|
0660
|
19. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni täiendavatest esimese taseme omavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 60 lõige 4
|
|
0670
|
20. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni teise taseme omavahenditest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 70 lõige 4
|
|
0680
|
21 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79
Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12.1 all.
|
|
0690
|
22 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79
Pädev asutus võib loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15.1 all.
|
|
0700
|
23 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79
Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.
|
|
0710
|
24 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79
Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.
|
|
0720
|
25 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79
Pädev asutus võib loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14.1 all.
|
|
0730
|
26 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79
Pädev asutus võib loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.
Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17.1 all.
|
|
0740
|
27 Kombineeritud puhvri nõue
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 6
|
|
0750
|
Kapitali säilitamise puhver
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129
Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles reas.
|
|
0760
|
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv
Selles reas kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0770
|
Finantsinstitutsioonipõhine vastutsükliline kapitalipuhver
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 2 ja artiklid 130 ja 135–140
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0780
|
Süsteemse riski puhver
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0800
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0810
|
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131
Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0820
|
28 II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded
Direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõige 1
Kui pädev asutus otsustab, et finantsinstitutsioon peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles reas.
|
|
0830
|
29 Algkapital
Direktiivi 2013/36/EL artiklid 12 ja 28–31 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 93
|
|
0840
|
30 Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõike 2 punkt b, artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a
Kajastatav summa on eespool nimetatud artiklite kohaldamisest tulenev omavahendite nõue.
|
|
0850
|
31 Riigivälised esmased riskipositsioonid
Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub finantsinstitutsioon.
Erandina käesoleva rakendusmääruse artikli 21 lõike 1 punktist a tuleb seda rida täita alati.
|
|
0860
|
32 Esmane koguriskipositsioon
Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub finantsinstitutsioon.
Erandina käesoleva rakendusmääruse artikli 21 lõike 1 punktist a tuleb seda rida täita alati.
|
1.6 ÜLEMINEKUSÄTTED ja INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)
1.6.1 Üldised märkused
16. Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 465–491, 494a ja 494b kohaseid üleminekusätteid.
17. Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:
a)
Vormis CA5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse vormi elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena“, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.
b)
Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.
18. Finantsinstitutsioonid esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad finantsinstitutsioonid esitama ettenähtud osa veerus 0050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 0060.
19. Finantsinstitutsioonid esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 X osale.
20. Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.
1.6.2 C 05.01 – Üleminekusätted (CA5.1)
21. Finantsinstitutsioonid kajastavad vormil CA5.1 teavet seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 465–491, 494a ja 494b kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes määruse (EL) nr 575/2013 II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.
22. Finantsinstitutsioonid kajastavad ridades 0060–0065 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 real 0060 esitatavad andmed kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 26. juuni 2019. aasta versiooni üleminekusätete mõju ja need saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest. Ridadel 0061–0065 kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 494a ja 494b üleminekusätete mõju.
23. Finantsinstitutsioonid kajastavad ridadel 0070–0092 teavet üleminekusätete kohta, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 479 ja 480).
24. Alates reast 0100 kajastavad finantsinstitutsioonid nende üleminekusätete mõju, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi, lisafiltreid ja -mahaarvamisi, ning IFRS 9 mõju.
25. Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.
1.6.2.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine
|
|
0020
|
Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine
|
|
0030
|
Teise taseme omavahendite korrigeerimine
|
|
0040
|
Riskiga kaalutud vara korrigeerimine
Veerg 0040 hõlmab asjaomaseid summasid, millega tulenevalt üleminekusätetest korrigeeritakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohast koguriskipositsiooni. Kajastatavate summade puhul võetakse arvesse III osa II jaotise 2. või 3. peatüki või III osa IV jaotise sätete kohaldamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 4. See tähendab, et üleminekusätetest tulenevaid summasid, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 2. või 3. peatükki, tuleb kajastada riskiga kaalutud varana, samas kui üleminekusätetest tulenevad summad, mille suhtes kohaldatakse III osa IV jaotise sätteid, peavad kajastama omavahendite nõudeid korrutatuna 12,5ga.
Kui veerud 0010–0030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis koguriskipositsiooni korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on koguriskipositsioonis tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB, CR EQU IRB, MKR SA TDI, MKR SA EQU või MKR IM. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 0040. Seega on need summad ainult memokirjed.
|
|
0050
|
Kohaldatav protsent
|
|
0060
|
Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata
Selles veerus kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist (st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat summat).
|
|
Read
|
|
0010
|
1. Korrigeerimised kokku
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ja kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.
|
|
0020
|
1.1 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 483–491
Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.
|
|
0060
|
1.1.2 Instrumendid, mis ei ole riigiabi
Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.
|
|
0061
|
1.1.3 Eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu emiteeritud instrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494a
|
|
0062
|
1.1.4 Enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid, mis ei vasta direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaste allahindamise ja konverteerimise õigustega seotud kõlblikkuskriteeriumidele või millele kohaldatakse tasaarvestuskorda
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b
Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta vähemalt ühele kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktides p, q ja r ega artikli 63 punktis n, o ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumile.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b lõike 2 kohaselt aktsepteeritavate teise taseme instrumentide puhul tuleb järgida kõnealuse määruse artiklis 64 sätestatud amortisatsioonisätteid.
|
|
0063
|
1.1.4.1* Millest: instrumendid, mille allahindamine või konverteerimine ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaseid õigusi rakendades seaduslikult ega lepinguliselt kohustuslik
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt p ja artikli 63 punkt n
Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktis p või artikli 63 punktis n sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis q ja r või asjaomasel juhul kõnealuse määruse artikli 63 punktis o ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
|
|
0064
|
1.1.4.2* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust ning direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaseid õigusi ei saa reaalselt ega õiguslikult jõustatavalt kasutada
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt q ja artikli 63 punkt o
Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktis q või artikli 63 punktis o sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis p ja r või asjaomasel juhul kõnealuse määruse artikli 63 punktis n ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
|
|
0065
|
1.1.4.3* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse tasaarvestuskorda
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt r ja artikli 63 punkt p
Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktis r või artikli 63 punktis p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis p ja q või asjaomasel juhul kõnealuse määruse artikli 63 punktis n ja o sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
|
|
0070
|
1.2 Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 479 ja 480
Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.
|
|
0080
|
1.2.1 Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 479
Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.
|
|
0090
|
1.2.2 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 84 ja 480
Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.
|
|
0091
|
1.2.3 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 85 ja 480
Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.
|
|
0092
|
1.2.4 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 87 ja 480
Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.
|
|
0100
|
1.3 Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 468–478 ja 481
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.
|
|
0111
|
1.3.1.6 Realiseerimata kasum ja kahjum, mis tuleneb teatavatest keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste võlgadega seotud riskipositsioonidest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 468
|
|
0112
|
1.3.1.6.1 millest: summa A
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 468 lõikes 1 esitatud valemi alusel arvutatud summa A
|
|
0140
|
1.3.2 Mahaarvamised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõige 1 ja artiklid 469–478
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.
|
|
0170
|
1.3.2.3. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478
Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlakstegemisel võtavad finantsinstitutsioonid arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.
Selle rea veerus 0060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõikele 1.
|
|
0380
|
1.3.2.9 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 470 lõiked 2 ja 3
Selle rea veerus 0060 kajastatav summa: Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 470 lõige 1
|
|
0385
|
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõike 1 punkt c, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478
Osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mis ületab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 470 lõike 2 punktis a sätestatud 10 % künnist.
|
|
0425
|
1.3.2.11 Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 471
|
|
0430
|
1.3.3 Täiendavad filtrid ja mahaarvamised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 481
Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 481 kajastavad finantsinstitutsioonid kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ning mis ei ole ette nähtud II osaga.
|
|
0440
|
1.3.4 IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 473 a
Finantsinstitutsioonid kajastavad teavet IFRS 9 üleminekukorrast tulenevate korrigeerimiste kohta vastavalt kohaldatavatele õigussätetele.
|
|
0441
|
Memokirje: muutumatu osa mõju eeldatavale krediidikahjumile
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõikes 1 nimetatud A2,SA ja A2,IRB summa.
Summa A2,IRB ei sisalda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõike 5 punktis a nõutud oodatavat kahju.
|
|
0442
|
Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile perioodil 1.1.2018–31.12.2019
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõikes 1 osutatud ja summa.
|
|
0443
|
Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile alates 1.1.2020
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõikes 1 nimetatud A4,SA ja A4,IRB summa.
Summa A4,IRB ei sisalda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõike 5 punktides b ja c nõutud oodatavat kahju.
|
1.6.3 C 05.02 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi (CA5.2)
26. Finantsinstitutsioonid esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 484–491).
1.6.3.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõiked 3, 4 ja 5
Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.
|
|
0020
|
Piirmäära arvutamise alus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõiked 2, 3 ja 4
|
|
0030
|
Kohaldatav protsent
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõige 5
|
|
0040
|
Piirmäär
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõiked 2–5
|
|
0050
|
(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõiked 2–5
|
|
0060
|
Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma
Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.
|
|
Read
|
|
0010
|
1. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 3
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0020
|
2. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 kohast piirangut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 4
|
|
0030
|
2.1 Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 4 ja artikkel 489
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0040
|
2.2 Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 489
|
|
0050
|
2.2.1 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0060
|
2.2.2 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0070
|
2.2.3 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0080
|
2.3 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõige 1
Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.
|
|
0090
|
3. Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 kohast piirangut
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 5
|
|
0100
|
3.1 Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 490
|
|
0110
|
3.2 Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 490
|
|
0120
|
3.2.1. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0130
|
3.2.2. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0140
|
3.2.3. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c
Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
|
|
0150
|
3.3 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõige 2
Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.
|
2. KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
2.1. ÜLDISED MÄRKUSED
27. Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Vorm C 06.02 koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sh aruandev finantsinstitutsioon) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:
a)
konsolideerimise alla kuuluvad üksused;
b)
üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;
c)
teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;
d)
teave kapitalipuhvrite kohta.
28. Finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 0010–0060 ja 0250–0400.
29. Kajastatavates andmetes võetakse arvesse kõiki vastava aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid määruse (EL) nr 575/2013 üleminekusätteid.
2.2. ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA
30. Vormi C 06.02 teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 0070–0210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid solventsusnõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.
31. Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.
2.3. TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
32. Vormide C 06.02 ja C 06.01 kolmanda osa (teave määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid solventsusnõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 0250–0400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.
33. Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.
34. Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele“, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.
35. Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime“ vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsene seos vormiga CA võimalik.
36. Finantsinstitutsioonid selgitavad välja kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.
37. On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.
38. Finantsinstitutsioon esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.
2.4. C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0250–0400
|
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED
Vt vormis C 06.02 antud juhised.
|
|
0410–0480
|
KAPITALIPUHVRID
Vt vormis C 06.02 antud juhised.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
KOKKU
Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.
|
2.5. C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0011–0060
|
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED
Selle vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile.
|
|
0011
|
NIMI
Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.
|
|
0021
|
KOOD
Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Finantsinstitutsioonide ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
0026
|
KOODI LIIK
Finantsinstitutsioonid märgivad ära, kas veerus 0021 esitatud kood on LEI-kood või mitte. Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0027
|
RIIKLIK KOOD
Finantsinstitutsioonid võivad lisaks esitada ka riikliku koodi, kui kannavad koodiveergu LEI-koodi.
|
|
0030
|
FINANTSINSTITUTSIOON VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI)
„JAH“ märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega.
Muul juhul märgitakse „EI“.
[EUR-Lex] Vähemusosalused:
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, finantsinstitutsioonid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid.
|
|
0035
|
ÜKSUSE LIIK
Üksuse liik kajastatakse järgmiste kategooriate alusel:
a) krediidiasutus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 1
b) investeerimisühing
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 2
c) finantseerimisasutus (muu)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktid 20, 21 ja 26
Finantseerimisasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses, kes ei kuulu kategooria d, f ega g alla;
d) (sega)finantsvaldusettevõtja
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktid 20 ja 21
e) abiettevõtja
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 18
f) väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 66
g) pandikirjadega seotud ettevõtja
Pandikirjade emiteerimiseks või pandikirjade tagatise hoidmiseks loodud üksus, kui see ei kuulu kategooriate a, b või d–f alla
h) muud liiki üksus
Muu kui punktides a–g osutatud üksus.
Kui üksuse suhtes ei kohaldata määruset(EL) nr 575/2013 ega direktiivi 2013/36/EL, vaid sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega, tehakse asjakohane kategooria kindlaks nii hästi kui võimalik.
|
|
0040
|
ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)
„SF“ märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.
„SP“ märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.
|
|
0050
|
RIIGIKOOD
Finantsinstitutsioonid märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.
|
|
0060
|
OSALUSE MÄÄR (%)
See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.
|
|
0070–0240
|
TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID
Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 0070–0240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid solventsusnõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 0030 märgitud „JAH“).
Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute finantsinstitutsioonide kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast.
Selles osas esitatakse teave vastavalt finantsinstitutsiooni asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad määruse (EL) nr 575/2013 kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute finantsinstitutsioonide tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest finantsinstitutsioonidest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju.
Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine
Investeerimisühingud võtavad omavahendite suhtarvu arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 95, 96, 97 ja 98 arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid.
Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi veerus 0100.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Märgitakse veergude 0080–0110 summa.
|
|
0080
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale (mis on võrdne või samaväärne positsioonidega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL“) ja omavahendite nõuete (mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL“) summale.
|
|
0090
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL“.
|
|
0100
|
OPERATSIOONIRISK
Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne summaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 0590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL“.
Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 0630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON“.
|
|
0110
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 0640, 0680 ja 0690 summa.
|
|
0120–0240
|
ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS
Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
|
|
0120
|
OMAVAHENDID
Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 0010 „OMAVAHENDID“.
|
|
0130
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 82
Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0140
|
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 lõike 1 punkt b
|
|
0150
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 25
|
|
0160
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 82
Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0170
|
SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 85 lõike 1 punkt b
|
|
0180
|
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50
|
|
0190
|
MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 81
Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0200
|
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1 punkt b
|
|
0210
|
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61
|
|
0220
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 82 ja 83
Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0230
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71
|
|
0240
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 82 ja 83
Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kõnealuse määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.
Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.
Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0250–0400
|
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
|
|
0250–0290
|
OSA RISKIS
Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
|
|
0250
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Märgitakse veergude 0260–0290 summa.
|
|
0260
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK
Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, välja arvatud summad, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.
|
|
0270
|
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK
Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma peab vastama konsolideeritud aruande real 0520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL“ kajastatud summale.
|
|
0280
|
OPERATSIOONIRISK
Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju.
Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.
|
|
0290
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID
Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool loetletud.
|
|
0300–0400
|
OSA OMAVAHENDITES
Selles vormi osas ei pea finantsinstitutsioonid täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil.
Veergudes 0300–0350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites (vähemusosaluse kaudu), kvalifitseeruvates esimese taseme omavahendites või kvalifitseeruvates omavahendites. Võttes arvesse II osa punkti 2.3 viimases lõigus nimetatud künnist, kajastatakse veergudes 0360–0400 andmeid kõigi konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites.
Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites (peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve).
Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
|
|
0300–0350
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA
Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA“ all kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad omavahendid.
|
|
0300
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 87
|
|
0310
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 85
|
|
0320
|
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 84
Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
|
|
0330
|
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 86
Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.
|
|
0340
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 88
Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.
|
|
0350
|
MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
|
|
0360–0400
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 18
Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID“ all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad omavahendid.
|
|
0360
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
|
|
0370
|
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
|
|
0380
|
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
|
|
0390
|
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES
Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.
|
|
0400
|
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.
|
|
0410–0480
|
KAPITALIPUHVRID
Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid vastavalt sätetele, mida kohaldatakse kapitalipuhvri nõuete arvutamiseks konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil. Seepärast kajastavad kajastatavad kapitalipuhvrite summad iga üksuse osa konsolideerimisgrupi kapitalipuhvrites. Kajastatavad summad põhinevad direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 (sh asjaomased üleminekusätted) siseriiklikel ülevõtmissätetel.
|
|
0410
|
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 6
|
|
0420
|
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129
Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.
|
|
0430
|
FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 2, artikkel 130 ja artiklid 135–140
Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.
|
|
0440
|
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv
Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud kapitali säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.
|
|
0450
|
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134
Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.
|
|
0470
|
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131
Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.
|
|
0480
|
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131
Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.
|
3. KREDIIDIRISKI VORMID
3.1. ÜLDISED MÄRKUSED
39. Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.
3.1.1. Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju
40. Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja garantii andjatega seotud riskipositsioone, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.
41. Riskipositsiooni liik ei muutu kaudse krediidiriski kaitse tõttu.
42. Kui riskipositsioon on tagatud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna garantii andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.
43. COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.
3.1.2. Vastaspoole krediidiriski kajastamine
44. Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.
3.2. C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED KAPITALINÕUDED (CR SA)
3.2.1. Üldised märkused
45. Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:
a)
riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;
b)
krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.
3.2.2. Vormi CR SA ulatus
46. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 112 määratakse iga standardmeetodi kohaselt arvutatav riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.
47. Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu standardmeetodiga kindlaks tehtud. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.
48. Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:
a)
riskipositsioonid, mis on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“, mida kajastatakse vormides CR SEC;
b)
omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.
49. Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:
a)
kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);
b)
vastaspoole krediidirisk vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);
c)
reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 379.
50. Vorm hõlmab kõiki riskipositsioone, mille puhul omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 94 lõiget 1 kohaldavad finantsinstitutsioonid peavad selles vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli positsioone (nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 punkt b), kui nad kohaldavad kõnealusemääruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.
51. Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 0290–0320), et koguda lisateavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.
52. Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:
a)
keskvalitsused ja keskpangad (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt a);
b)
piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt b);
c)
avaliku sektori asutused (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt c);
d)
finantsinstitutsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt f);
e)
äriühingud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt g);
f)
jaenõuded (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt h).
53. Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavate riskiga kaalutud vara arvutamist ei määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kõnealuse määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.
54. Memokirjed annavad lisateavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“ võlgnike struktuuri kohta. Nendes ridades kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „keskvalitsused ja keskpangad“, „piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused“, „avaliku sektori asutused“, „finantsinstitutsioonid“, „äriühingud“ ja „jaenõuded“. Kajastatavad andmed on samad, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamiseks riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“.
55. Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 0320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid“. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket finantsinstitutsiooniga seotud riskipositsioon, kajastatakse seda teavet ka real 0320 riskipositsiooni klassis „finantsinstitutsioonid“.
3.2.3. Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt
56. Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.
a)
Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes.
b)
Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.
57. Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes.
58. Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.
59. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks eraldamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klasside „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ning äriühingute vastu“ (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded finantsinstitutsioonide vastu“ (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt f) ja „nõuded äriühingute vastu“ (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kõnealuse määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „lühiajalised nõuded finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu“, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „finantsinstitutsioonid“ ja „äriühingud“ puhul. Vastasel korral on selge, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlakstegemiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine finantsinstitutsioonide lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.
60. Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud määruses (EL) nr 575/2013 riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva finantsinstitutsiooni või järelevalveasutuse otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega peavad aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise tulemused olema kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 sätetega. See ei takista finantsinstitutsioonidel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste määruse (EL) nr 575/2013 sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.
61. Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See on nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel on üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmeliselt.
62. Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:
1.
väärtpaberistamise positsioonid;
2.
eriti suure riskiga seotud kirjed;
3.
omakapitali investeeringud;
4.
makseviivituses olevad riskipositsioonid;
5.
investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid / pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);
6.
kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;
8.
nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu;
9.
kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõuded avaliku sektori asutuste vastu; nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu; nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõuded finantsinstitutsioonide vastu; nõuded äriühingute vastu ja jaenõuded.
63. Investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõigete 1 ja 2 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise või volituste kohase meetodi kohaldamisel võetakse arvesse individuaalseid (esimene meetod) aluspositsioone ja individuaalseid rühmi (teine meetod) ning liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele. Ent kõik individuaalsed riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „investeerimisfondid“.
64. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed“. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud“ (kasutatav riskikaal on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).
65. Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.
OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT MÄÄRUSELE (EL) Nr 575/2013 STANDARDMEETODIKOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE
|
Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Väärtpaberistamise positsioonid
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 128)
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Omakapitali investeeringud (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 133)
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid.
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 129).
Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 124)
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Muud kirjed
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?
|
JAH [EUR-Lex]
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu
|
|
EI [EUR-Lex]
|
|
|
|
Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu
Nõuded finantsinstitutsioonide vastu
Nõuded äriühingute vastu
Jaenõuded
|
3.2.4. Selgitused määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside kohaldamisala kohta
3.2.4.1. Riskipositsiooni klass „finantsinstitutsioonid“
66. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõigetes 6 ja 7 nimetatud grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse järgmiselt.
67. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.
68. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõigetele 6 ja 7 võivad finantsinstitutsioonid pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda nimetatud artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest riskipositsioonide suhtes, mis neil on vastaspoole suhtes, kes on asjaomase finantsinstitutsiooni emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase finantsinstitutsiooniga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata finantsinstitutsioonid, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi (nt finantsinstitutsiooni abiettevõtjad või ettevõtjad nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (
5
) artikli 12 lõike 1 tähenduses). Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.
3.2.4.2. Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“
69. Standardmeetodikohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“ järgmiselt.
70. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (
6
) artikli 52 lõikes 4 nimetatud võlakirjad, mille puhul on täidetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“ tulenevalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikest 6.
3.2.4.3. Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid“
71. Kui kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõikega 2 ette nähtud võimalust, kajastatakse investeerimisfondide aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.
3.2.5. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Riskipositsiooni väärtus mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 kohaselt, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, mahaarvamisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.
1. Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. või 6. peatükk), vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele (vt veeru 0210 juhised).
2. Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõiget 7. Täpsemalt esitatakse jääkväärtusena bilansiline väärtus (st allahinnatud hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus).
3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse saadud rahalist tagatist.
Kui finantsinstitutsioon kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõike 7a kohast erandit, esitab ta ABSA summa, mis on 100 %-lise riskikaaluga, selles veerus riskipositsiooni klassis „muud kirjed“.
|
|
0030
|
(–) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 24 ja 111
Väärtuse korrigeerimised ja eraldised krediidikahju jaoks (artikli 110 kohased krediidiriski korrigeerimised), mis on tehtud kohaldatava raamatupidamisraamistiku kohaselt, ning usaldatavusnõuetele vastavad väärtuse korrigeerimised (artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summad ning muud varakirjega seotud omavahendite vähendamised).
|
|
0040
|
Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised
Veergude 0010 ja 0030 summa.
|
|
0050–0100
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kirjeldatud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine“.
Riskipositsiooni väärtust mõjutavale tagatisele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.
Siin kajastatakse järgmisi kirjeid:
— tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;
— aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.
Vt ka punktis 3.1.1 esitatud juhiseid.
|
|
0050–0060
|
Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtus (GA)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 235
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 239 lõikes 3 on esitatud kaudse krediidiriski kaitse GA korrigeeritud väärtuse arvutamise valem.
|
|
0050
|
Garantiid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 203
Kaudne krediidiriski kaitse nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 59 (st ei hõlma krediididerivatiive).
|
|
0060
|
Krediidituletisinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 204
|
|
0070–0080
|
Otsene krediidiriski kaitse
Need veerud viitavad otsesele krediidiriski kaitsele, mille määratlus on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 58 ning millele kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).
Investeeringuid krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 218) ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 219) käsitatakse rahalise tagatisena.
|
|
0070
|
Finantstagatis: lihtmeetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõiked 1 ja 2
|
|
0080
|
Muu otsene krediidiriski kaitse
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 232
|
|
0090–0100
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 236
Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.
Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.
Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.
|
|
0110
|
RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.
|
|
0120–0140
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 223–228 See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 218).
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 218 osutatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad kõnealuse määruse artiklis 219 osutatud aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest, käsitatakse rahalise tagatisena.
Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 223–228.
|
|
0120
|
Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 223 lõiked 2 ja 3
Kajastatav summa on volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (Eva–E) = E*He.
|
|
0130
|
(-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 239 lõige 2
Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantstagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli kuuluva riskipositsioonina vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.
Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam= C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.
|
|
0140
|
(-) Millest: volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2
Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva)= C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].
|
|
0150
|
Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1
|
|
0160–0190
|
Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56 Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1.
Kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
|
|
0200
|
Riskipositsiooni väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 111 ja kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu.
Selline riskipositsiooni väärtus pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 113 ja III osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole.
Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõiget 7. Täpsemalt esitatakse jääkväärtus allahinnatud jääkväärtusena, kui on arvesse võetud väärtuste korrigeerimised, kõik krediidiriski maandavad tegurid ja tehingute ümberhindamistegurid.
Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtused peavad olema samad mis veerus 0210.
|
|
0210
|
Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist
Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja riskiga kaalutud vara arvutamiseks (st kui on kohaldatud seal sätestatud krediidiriski maandamise tehnikaid ja arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 273 lõikes 6).
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb välja selgitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt.
Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, omistatakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimise kahju ridadel 0090–0130 esitatud eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist. Selleks kasutatakse krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtust, järgides vormi C 34.02 veeru 0160 juhiseid.
|
|
0211
|
Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist (v.a keskse vastaspoole kaudu kliiritud riskipositsioonid)
Veerus 0210 esitatud riskipositsioonid (k.a keskse vastaspoolega seotud tehingud, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 2) (v.a nimetatud määruse artikli 301 lõikes 1 loetletud tehingutest ja lepingutest tulenevad, kui need on keskse vastaspoolega lõpetamata).
|
|
0215
|
Riskiga kaalutud vara enne toetuskoefitsientide kohaldamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse kõnealuse määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKE ja taristu toetuskoefitsiente
Liisitud vara jääkväärtuse riskiga kaalutud riskipositsiooni summale kohaldatakse artikli 134 lõike 7 viiendat lauset ja see summa arvutatakse valemiga „1/t × 100 % × jääkväärtus“. Täpsemalt on jääkväärtus allahindamata hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus, mida hinnatakse periooditi uuesti, et see oleks pidevalt paikapidav.
|
|
0216
|
(-) VKE toetuskoefitsiendist tulenev riskiga kaalutud vara korrigeerimine
VKEga seotud makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt) (kui asjakohane) ja kõnealuse määruse artikli 501 punkti 1 kohase riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine
|
|
0217
|
(-) Taristu toetuskoefitsiendist tulenev riskiga kaalutud vara korrigeerimine
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ja eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate isikutega seotud riskipositsioonide krediidiriski korrigeeritud riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine vastavalt nimetatud määruse artiklile 501a.
|
|
0220
|
Riskiga kaalutud vara pärast toetuskoefitsientide kohaldamist
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKE ja taristu toetuskoefitsiente
Liisitud vara jääkväärtuse riskiga kaalutud riskipositsiooni summale kohaldatakse artikli 134 lõike 7 viiendat lauset ja see arvutatakse valemiga „1/t × 100 % × jääkväärtus“. Täpsemalt on jääkväärtus allahindamata hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus, mida hinnatakse periooditi uuesti, et see oleks pidevalt paikapidav.
|
|
0230
|
Millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktid a–d, f, g, l, n, o ja q
|
|
0240
|
Millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktid b–d, f, g, l, ja o
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Koguriskipositsioon
|
|
0015
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid klassides „eriti suure riskiga seotud kirjed“ ja „omakapitali investeeringud“.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 127
Sellel real esitatakse andmed ainult riskipositsiooni klasside „Eriti suure riskiga seotud kirjed“ ja „omakapitali investeeringud“ puhul.
Kui riskipositsioon sisaldub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 128 lõikes 2 esitatud loetelus või vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 128 lõikes 3 või artiklis 133 sätestatud kriteeriumidele, määratakse see riskipositsiooni klassi „eriti suure riskiga seotud kirjed“ või „omakapitali investeeringud“. Järelikult ei tohi olla ühtegi teist eraldist, isegi määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 127 nimetatud makseviivituses oleva riskipositsiooni korral.
|
|
0020
|
Millest: VKEd
Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.
|
|
0030
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501 sätestatud nõuetele.
|
|
0035
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501a sätestatud nõuetele.
|
|
0040
|
Millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 125
Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“.
|
|
0050
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse alaliselt osaliselt standardmeetodit
Riskipositsioonid, millele on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 lõike 1 kohaselt kohaldatud standardmeetodit.
|
|
0060
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 lõige 1
|
|
0070–0130
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
Aruandva finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.
Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskipositsioonid, mis tulenevad finantsinstitutsiooni kauplemisportfelliga seotud tegevusest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92, lõike 3 punkt f ja artikli 299 lõige 2) kajastatakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonidena. Finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid (kõnealuse määruse artikli 92 lõike 3 punkt b) vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks, bilansivälisteks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.
|
|
0070
|
Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0090–0130, mitte siin.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansikirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.
|
|
0080
|
Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad määruse (EL) nr 575/2013 I lisas loetletud kirjeid.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0090–0130, mitte siin.
|
|
0090–0130
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
Vastaspoole krediidiriskiga tehingud (st tuletisinstrumendid, repotehingud, väärtpaberid või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud.
|
|
0090
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 139).
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0130, ei kajastata siin.
|
|
0100
|
Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetletud lepingud ja tehingud, mis on nõuetele vastava keskse vastaspoolega (määratlus kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 88) lõpule viimata (sh nõuetele vastava keskse vastaspoolega seotud tehingud) ja millega seotud riskiga kaalutud vara arvutatakse kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt. Nõuetele vastava keskse vastaspoolega seotud tehing on sama tähendusega, mis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 2 määratletud keskse vastaspoolega seotud tehing, ainult keskse vastaspoole asemel on nõuetele vastav keskne vastaspool.
|
|
0110
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad ainult määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumente ja kõnealuse määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehinguid.
Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0130, ei kajastata siin.
|
|
0120
|
Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
Vt real 0100 juhised.
|
|
0130
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepinguline toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepe (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõikes 25).
|
|
0140–0280
|
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
|
|
0140
|
0 %
|
|
0150
|
2 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 306 lõige 1
|
|
0160
|
4 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 305 lõige 3
|
|
0170
|
10 %
|
|
0180
|
20 %
|
|
0190
|
35 %
|
|
0200
|
50 %
|
|
0210
|
70 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 232 lõike 3 punkt c
|
|
0220
|
75 %
|
|
0230
|
100 %
|
|
0240
|
150 %
|
|
0250
|
250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 133 lõige 2 ja artikli 48 lõige 4
|
|
0260
|
370 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 471
|
|
0270
|
1 250 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 133 lõige 2 ja artikkel 379
|
|
0280
|
Muud riskikaalud
Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „keskvalitsused ja keskpangad“, „äriühingud“, „finantsinstitutsioonid“ ning „jaenõuded“ puhul.
Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5
Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed“.
Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b
|
|
0281–0284
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITI (INVESTEERIMISFONDID)
Neil ridadel esitatakse andmed kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 132, 132a, 132b ja 132c ainult riskipositsiooni klassi „investeerimisfondid“ puhul.
|
|
0281
|
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõige 1
|
|
0282
|
Volituste kohane meetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõige 2
|
|
0283
|
Varumeetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132 lõige 2
|
|
0290–0320
|
Memokirjed
Ridade 0290 ja 0320 jaoks vaadake ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.
|
|
0290
|
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt i
See on ainult memokirje. Olenemata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real, kui riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.
|
|
0300
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt j
Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kuuluvad riskipositsioonid, mis arvataks sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.
|
|
0310
|
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt i
See on ainult memokirje. Olenemata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real kui riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.
|
|
0320
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt j
Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kuuluvad riskipositsioonid, mis arvataks sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.
|
3.3. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)
3.3.1. Vormi CR IRB ulatus
72. Vorm CR IRB hõlmab alljärgnevat:
i.
kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:
—
kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;
—
ostetud nõuete lahjendusrisk;
ii.
kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;
iii.
kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.
73. Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).
74. Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:
i.
omakapitaliga seotud riskipositsioonid, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;
ii.
väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC ja/või CR SEC Details;
iii.
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis g nimetatud „muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga“. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati 100 % riskikaal, välja arvatud sularaha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;
iv.
krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.
Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.
Punktid i ja iii vormi CR IRB 7 kohta ei käi.
75. Et täpsustada, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:
„EI“ – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod)
„JAH“ – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod) See hõlmab kõiki jaeportfelle.
Kui finantsinstitutsioon kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.
3.3.2. Vormi CR IRB jaotus
76. CR IRB vorme on seitse. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsioonide jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus (CR IRB 1 real 0070 esitatud riskipositsioonid). Vormis CR IRB 3 on kõik parameetrid, mida on vaja IRB mudelite jaoks krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks. Vormis CR IRB 4 on vooaruanne, mis selgitab krediidiriski sisereitingute meetodiga välja selgitatud riskiga kaalutud vara muutusi. Vormis CR IRB 5 on teave esitatud vormide jaoks vajalike makseviivituse tõenäosuse järeltestimise tulemuste kohta. Vormis CR IRB 6 on kõik parameetrid, mida on vaja eriotstarbelistele laenudele riskikaalu määramise kriteeriumide kohaseks krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks. Vormis CR IRB 7 on riskipositsiooni klasside standardmeetodi või sisereitingute meetodi põhise riskipositsiooni väärtuse protsendiline ülevaade. Vormid CR IRB 1, 2, 3 ja 5 esitatakse järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside kohta eraldi:
1)
Kokku
(vorm Total tuleb esitada sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul eraldi)
2)
Keskpangad ja keskvalitsused
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt a)
3)
Finantsinstitutsioonid
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt b)
4.1)
Äriühingud – VKEd
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt c) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
4.2)
Äriühingud – eriotstarbelised laenud
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõige 8)
4.3)
Äriühingud – muud
(kõik nõuded äriühingute vastu, mida mainitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis c ning mida ei kajastata jaotistes 4.1 ega 4.2)
5.1)
Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koostoimes kõnealuse määruse artikli 154 lõikega 3 ehk mis on tagatud kinnisvaraga) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
5.2)
Jaenõuded – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata jaotises 5.1)
Punktides 5.1 ja 5.2 esitatakse jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga (tagatise väärtuse ja riskipositsiooni suhtest või laenu otstarbest olenemata).
5.3)
Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koostoimes kõnealuse määruse artikli 154 lõikega 4)
5.4)
Jaenõuded – muud VKEdega seotud
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata jaotistes 5.1 ega 5.3) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
5.5)
Jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud
(määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei ole kajastatud jaotistes 5.2 ega 5.3)
3.3.3. C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (CR IRB 1)
3.3.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
SISEREITINGUTE SKAALA / VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110).
Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaala puhul.
Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev finantsinstitutsioon kohaldab ainulaadset reitinguskaalat või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.
Vastasel korral erinevad reitinguskaalad ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitinguskaalade võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui finantsinstitutsioon kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Sama käib pidevate reitinguskaalade kohta: pädeva asutuse nõusolekul võib kajastada väiksemat arvu reitinguklasse.
Finantsinstitutsioonid võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada sisemiste reitinguklassidega võrreldes erineval arvul reitinguklasse.
Viimane reitinguklass või viimased reitinguklassid määratakse makseviivituses olevatele riskipositsioonidele, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 110 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus arvutatakse kõigi asjaomasel real esitatud riskipositsioone arvesse võttes. Real, kus kajastatakse ainult makseviivituses olevaid riskipositsioone, peab keskmine makseviivituse tõenäosus olema 100 %.
|
|
0020
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Finantsinstitutsioonid kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.
Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 24 ja artikli 166 lõigetele 1, 2, 4, 5, 6 ja 7.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.
Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. või 6. peatükk), vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele (vt veeru 0130 juhised).
|
|
0030
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.
|
|
0040–0080
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamine, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE“.
|
|
0040–0050
|
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 59.
Riskipositsiooni mõjutavale kaudsele krediidiriski kaitsele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.
|
|
0040
|
GARANTIID
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (GA), mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 236 lõikes 3.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 183, v.a lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 0040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 0150.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 0220.
|
|
0050
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (GA), mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 236 lõikes 3.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 0160.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 0220.
|
|
0060
|
MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
Makseviivituse tõenäosusele mõju avaldavale tagatisele seatakse ülempiir, milleks on esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 232 lõiget 1.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral kajastatakse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis mõjutavad makseviivituse tõenäosust. Esitatakse asjaomane nominaal- või turuväärtus.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.
|
|
0070–0080
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse garantii andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna garantii andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.
Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.
Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.
Neid veerge kasutatakse ainult siis, kui finantsinstitutsioon on saanud oma pädevalt asutuselt loa kohaldada neile tagatud riskipositsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 kohaselt alaliselt osaliselt standardmeetodit või liigitada need riskipositsioonid klassidesse garantii andja omaduse alusel.
|
|
0090
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.
|
|
0100, 0120
|
Millest: bilansivälised kirjed
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0110
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Kajastatakse riskipositsiooni väärtusi, mis arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohaselt.
I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid ja protsente vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigetele 8, 9 ja 10 finantsinstitutsiooni valitud meetodist olenemata.
Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtused peavad olema samad mis veerus 0130.
|
|
0130
|
Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid veerud 0210.
|
|
0140
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.
|
|
0150–0210
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS
Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud hinnangulist kahjumäära.
Kajastatud tagatise väärtuse ülempiir on riskipositsiooni väärtus.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 228 lõiget 2, artikli 230 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 231.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:
— kaudse krediidiriski kaitse korral järgitakse keskvalitsuste, keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu olevate nõuete puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõiget 3; jaenõuete korral järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõiget 2;
— otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.
|
|
0150
|
GARANTIID
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0160
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Vt veeru 0050 juhised.
|
|
0170
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
Finantsinstitutsiooni sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.
Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.
|
|
0171
|
HOIUSTATUD RAHA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkt a
Raha, mis on hoiustatud, või raha sarnased instrumendid, mida hoitakse kolmandast isikust finantsinstitutsioonis väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale finantsinstitutsioonile. Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
|
|
0172
|
ELUKINDLUSTUSLEPINGUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkt b
Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
|
|
0173
|
KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkt c
See hõlmab kolmandast isikust finantsinstitutsioonide emiteeritud instrumente, mille nad on kohustatud nõudmisel tagasi ostma. Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. Selles veerus ei kajastata kolmanda poole hoitud instrumentidega kaetud riskipositsioone, mille puhul finantsinstitutsioonid käsitlevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkti c kohaselt aktsepteeritud nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente nende väljaandja antud garantiina (nagu lubatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 232 lõikes 4).
|
|
0180
|
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS
Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli kuuluva riskipositsioonina vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilist tasaarvestust vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaole käsitatakse rahalise tagatisena.
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut ei kasutata, kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 kohase aktsepteeritava finantstagatise kõnealuse määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktide e ja f kohaselt arvesse finantstagatist. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.
|
|
0190–0210
|
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigete 1–8 ja artikli 229 kohaseid väärtuseid.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktide e ja f kohaselt arvesse muud tagatist.
|
|
0190
|
KINNISVARA
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, määratakse väärtused kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigetele 2, 3 ja 4 ning kajastatakse selles veerus. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõige 7). Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 229.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.
|
|
0200
|
MUU FÜÜSILINE TAGATIS
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, määratakse väärtused kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigetele 6 ja 8 ning kajastatakse selles veerus. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõige 7). Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 229 lõige 3.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.
|
|
0210
|
NÕUDED
Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, määratakse väärtused kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõikele 5 ja artikli 229 lõikele 2 ning kajastatakse selles veerus.
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.
|
|
0220
|
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 3 kohast topeltmakseviivituse käsitlust, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklit 202 ja artikli 217 lõiget 1.
Kajastatav väärtus ei tohi ületada vastava riskipositsiooni väärtust.
|
|
0230
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Võetakse arvesse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale.
Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110).
Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide alampiiri mõju, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõikes 4).
Finantsinstitutsioonide puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 228 lõikele 2.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi“ makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 0110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.
Kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 175 ja artikli 181 lõikeid 1 ja 2.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal.
Andmeid ei esitata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta. Kui hinnatakse eriotstarbeliste nõuete makseviivituse tõenäosust, esitatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära andmed sisehinnangute või regulatiivsete kahjumäärade alusel.
Suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjatega seotud riskipositsioone ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 0230 andmete arvutamisel, vaid ainult veeru 0240 andmete arvutamisel.
|
|
0240
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 4 määratletud finantssektori suurettevõtjate ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 5 määratletud reguleerimata finantssektori ettevõtjatega seotud riskipositsioonide riskipositsioonidega kaalutud keskmisele makseviivitusest tingitud kahjumäärale (%) kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 2 kohast kõrgemat korrelatsioonikordajat.
|
|
0250
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)
Kajastatav väärtus tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.
Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded“ puhul.
|
|
0255
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Keskvalitsuste ja keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõiked 1, 2, 3 ja 4. Jaenõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõige 1.
VKEde ja taristu toetuskoefitsiente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 501 ja 501a) arvesse ei võeta.
|
|
0256
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
VKEga seotud makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt) (kui asjakohane) ja kõnealuse määruse artikli 501 kohase riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine.
|
|
0257
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ja eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate isikutega seotud riskipositsioonide krediidiriski korrigeeritud riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine vastavalt nimetatud määruse artiklile 501a.
|
|
0260
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Keskvalitsuste ja keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõiked 1, 2, 3 ja 4. Jaenõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõige 1.
Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a.
|
|
0270
|
MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD
Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 4 määratletud finantssektori suurettevõtjate ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 5 määratletud riskipositsioonide reguleerimata finantssektori ettevõtjatega seotud riskipositsioonide suhtes, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.
|
|
0280
|
OODATAV KAHJU
Oodatava kahju määr on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 158. Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal.
|
|
0290
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.
|
|
0300
|
VÕLGNIKE ARV
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõiked 1 ja 2
Kõigi riskipositsiooni klasside puhul (v.a klass „jaenõuded“ ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 1 punkti e teises lauses nimetatud juhud) kajastab finantsinstitutsioon eraldi määratud reitinguga juriidiliste isikute / võlgnike arvu neile antud laenude või nendega seotud riskipositsioonide arvust olenemata.
Riskipositsiooni klassis „jaenõuded“ kajastab finantsinstitutsioon eri reitinguklassi või kogumisse määratud riskipositsioone riskipositsioonide arvus eraldi; sama tuleb teha teiste riskipositsiooni klasside puhul, kui sama võlgnikuga seotud riskipositsioonid on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 1 punkti e teise lause kohaselt määratud erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.
Kuna selles veerus käsitletakse reitinguskaalade struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).
|
|
0310
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE
Finantsinstitutsioonid kajastavad hüpoteetiline riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud riskiga kaalutud vara alusel, jättes krediidituletisinstrumendi kajastamata kui krediidiriski maandamise tehnika, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 204. Summad esitatakse riskipositsiooni klassides, mis käivad algse võlgnikuga seotud riskipositsioonide kohta.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
|
|
0015
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501 sätestatud nõuetele.
|
|
0016
|
Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti
Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501a sätestatud nõuetele.
|
|
0020–0060
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
|
|
0020
|
Bilansilised krediidiriskiga kirjed
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 24 osutatud varasid ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0040–0060, mitte siin.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansikirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.
|
|
0030
|
Bilansivälised krediidiriskiga kirjed
Bilansivälised kirjed hõlmavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõike 8 kohaseid ja I lisas loetletud kirjeid.
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0040–0060, mitte siin.
|
|
0040–0060
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid ridadel 0090–0130.
|
|
0040
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0090.
|
|
0050
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0110.
|
|
0060
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0130.
|
|
0070
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU
Äriühingute, finantsinstitutsioonide ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c.
Jaenõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõige 6.
Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 0180.
Kui finantsinstitutsioon kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.
Järelevalvelist põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala finantsinstitutsioonid ise.
|
|
0080
|
ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD: KOKKU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõige 5. Kohaldatakse ainult riskipositsiooni klassile „äriühingud – eriotstarbelised laenud“.
|
|
0160
|
ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3
Seda alternatiivi saavad kasutada ainult sisereitingute põhimeetodit kasutavad finantsinstitutsioonid.
|
|
0170
|
REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse 100 % riskikaalu. Sellel real kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.
|
|
0180
|
LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU
Lahjendusrisk on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskiga kaalutud vara arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 157. Lahjendusriski esitatakse ostetud äri- ja jaenõuete puhul.
|
3.3.4. C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele: jaotus võlgnike reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0005
|
Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)
See on rea tunnus ja see peab vormi konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.
Esimene esitatav klass (või kogum) on kõige parem, seejärel paremuselt teine jne. Viimane esitatav klass (või kogum) on makseviivituses olevate riskipositsioonide oma.
|
|
0010–0300
|
Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis vormi CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude puhul.
|
|
Rida
|
Juhised
|
|
0010-0001 – 0010-NNNN
|
Nendel ridadel kajastatavad väärtused tuleb järjestada võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosuse järgi. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.
|
3.3.1. C 08.03 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (jaotus makseviivituse tõenäosuse vahemikuti) (CR IRB 3)
3.3.1.1. Üldised märkused
77. Finantsinstitutsioonid esitavad siin vormis kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 452 punki g alapunkte i–v, kui esitavad peamised sisereitingute meetodi kohaste kapitalinõuete arvutamise parameetrid. Sellel vormil esitatav teave ei tohi sisaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 nimetatud teavet eriotstarbeliste laenude kohta, mis esitatakse vormil C 08.06. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükk).
3.3.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
BILANSILISED RISKIPOSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriski korrigeerimised.
|
|
0020
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriski korrigeerimised ja ümberhindlustegurid, sama artikli lõikes 8 nimetatud sisehinnangud ja ümberhindlustegurid ning lõikes 10 nimetatud protsendid.
Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kõiki eraldatud, aga kasutamata limiite ning bilansiväliseid kirjeid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 I lisas.
|
|
0030
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMISED ÜMBERHINDLUSTEGURID
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse keskmine ümberhindlustegur, mida finantsinstitutsioon kasutab riskiga kaalutud vara arvutamisel ja mis on kaalutud veerus 0020 esitatava bilansivälise riskipositsiooniga enne ümberhindamisteguri kohaldamist.
|
|
0040
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST JA KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Riskipositsiooni väärtus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 166.
Selles veerus tuleb esitada bilansiliste riskipositsioonide väärtuste ja bilansiväliste kohustuste summa pärast ümberhindlustegurite kohaldamist, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigetes 8–10, ja pärast krediidiriski maandamise tehnikate rakendamist.
|
|
0050
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga võlgniku keskmine makseviivituse tõenäosuse hinnang, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindamisteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
Seda veergu ei ole vaja täita kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta.
|
|
0060
|
VÕLGNIKE ARV
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku igasse klassi määratud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv
Võlgnike arv tehakse kindlaks järgides vormi C 08.01 veeru 0300 juhiseid. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel.
|
|
0070
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnang, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast tehingute ümberhindamisteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
Esitatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud summade arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamist (kui asjakohane). Jaenõuete puhul, mis on tagatud kinnisvaraga, tuleb esitatavas makseviivitusest tingitud kahjumääras arvestada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõikes 4 sätestatud alammäärasid.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale.
Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Esitatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mis on saadud kohaldatava hindamismetoodikaga.
Seda veergu ei ole vaja täita kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta.
|
|
0080
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE TÄHTAEG (AASTATES)
Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine tähtaeg, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast tehingute ümberhindamisteguri kohaldamist.
Kajastatav lõpptähtaeg tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 162.
Keskmist lõpptähtaega kajastatakse aastates.
Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükk). See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded“ puhul.
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Keskvalitsuse, keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu olevate nõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud artikli 153 lõigete 1–4 kohaselt; jaenõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara summa, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 kohaselt.
Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a.
|
|
0100
|
OODATAV KAHJU
Oodatav kahju arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 158.
Kajastatav oodatav kahju põhineb tegelikel riskiparameetritel, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal.
|
|
0110
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 183/2014 kohased spetsiifilised ja üldised krediidiriskiga korrigeerimised, määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 34 ja 110 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised ning muud omavahendite vähendamised, mis on seotud konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassidesse määratud riskipositsioonidega
Need väärtuse korrigeerimised ja eraldised on samad, millega arvestatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 159 kohaldamisel.
Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
Riskipositsioonid jagatakse sobivasse kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Finantsinstitutsioonid jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse vahemikesse, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid koondatakse rühma, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
{rida0170, veerg0050} ja {rida0170, veerg0070} täidetakse iga riskipositsiooni klassi kohta, kuid mitte kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta.
|
3.3.2. C 08.04 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (riskiga kaalutud vara vooaruanded) (CR IRB 4)
3.3.2.1. Üldised märkused
78. Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punkti h. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükk).
79. Finantsinstitutsioonid kajastavad riskiga kaalutud vara voogusid aruandekuupäeva riskiga kaalutud vara ja eelmise aruandekuupäeva riskiga kaalutud vara vaheliste muutustena. Kvartaalse aruandluse korral aruandekuupäevale eelneva kvartali lõpu seisuga.
3.3.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud vara kogusumma sisereitingute meetodi alusel, võttes arvesse ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a sätestatud toetuskoefitsiente.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
RISKIGA KAALUTUD VARA EELMISE ARUANDEPERIOODI LÕPUS
Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus pärast määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a sätestatud VKEde ja taristu toetuskoefitsiendi rakendamist.
|
|
0020
|
VARA SUURUS (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara suurusest (st pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest; k.a uute äride algatamisest ja laenude tähtajani jõudmisest, v.a pangaportfelli suuruse muutus, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0030
|
VARA KVALITEET (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara kvaliteedist (st vara hinnangulise kvaliteedi muutused, mis on tingitud laenuvõtja riski muutumisest, nt reitinguklassi vms muutumisest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0040
|
MUDELI VÄRSKENDUSED (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara mudeli värskendustest (st muutused, mis on tingitud uute mudelite kasutussevõtust, mudelite muutmisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või muudest muutustest, mille eesmärk on vähendada mudeli nõrku külgi)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0050
|
METOODIKA JA PÕHIMÕTE (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara metoodika ja põhimõtete muutumisest (st muutused, mis on tingitud arvutamismetoodika muutmisest õiguspoliitika muutumise tõttu, sh olemasolevate õigusnormide muutmise ja uute vastuvõtmise tõttu, v.a mudelite muutmise tõttu, mida kajastatakse real 0040)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0060
|
OMANDAMISED JA VÕÕRANDAMISED (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud omandamistest ja võõrandamistest (st pangaportfelli suuruse muutused, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0070
|
VALUUTA LIIKUMINE (+/-)
Selline riskiga kaalutudvara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud valuutast (st muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest)
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0080
|
MUU (+/-)
Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud muudest teguritest
Selle kategooria all kajastatakse muutusi, mida ei saa esitada üheski eeltoodud kategoorias.
Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena.
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ARUANDEPERIOODI LÕPUS
Riskiga kaalutud vara aruandeperioodil pärast määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a sätestatud VKEde ja taristu toetuskoefitsiendi rakendamist.
|
3.3.3. C 08.05 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (makseviivituse tõenäosuse järeltestimine) (CR IRB 5)
3.3.3.1. Üldised märkused
80. Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 452 punkti h. Finantsinstitutsioonid vaatlevad igas riskipositsiooni klassis kasutatud mudeleid, mille järeltestimise tulemusi siin esitatakse, ning selgitavad iga nendega hõlmatud klassi riskiga kaalutud vara protsenti. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükk).
3.3.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi kuuluvate võlgnike (kelle arv esitatakse veerus 0020) makseviivituse tõenäosuse aritmeetiline keskmine aruandeperioodi alguses (võlgnike arvuga kaalutud keskmine)
|
|
0020
|
VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS
Võlgnike arv eelmise aasta lõpus, millest tuleb aru anda.
Arvesse võetakse kõik võlgnikud, kellel on konkreetsel ajahetkel krediidi iseloomuga kohustus.
Võlgnike arv tehakse kindlaks järgides vormi C 08.01 veeru 0300 juhiseid. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel.
|
|
0030
|
MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL
Nende võlgnike arv, kelle makseviivitus tekkis aasta jooksul (st makseviivituse määra arvutamise perioodil)
Makseviivitus tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178.
Üheaastase makseviivituse määra arvutamisel võetakse lugejas ja nimetajas iga makseviivituses olev võlgnik arvesse vaid korra ka siis, kui tal tekkis makseviivitus aasta jooksul mitmel korral.
|
|
0040
|
TEGELIK KESKMINE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 78 osutatud üheaastane makseviivituse määr.
Finantsinstitutsioonid tagavad, et:
a) nimetajas on nende makseviivituses mitteolevate võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi alguses krediidi iseloomuga kohustusi (st aruandekuupäevale eelneva aasta algus); selles kontekstis tähendab „krediidi iseloomuga kohustus“: i) bilansikirjed (sh põhisumma, intressid ja tasud); ii) bilansivälised kirjed (garantiid, mille on välja andnud garantii andjast finantsinstitutsioon)
b) lugejas on nende võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi jooksul tekkinud vähemalt üks makseviivitus (aruandekuupäevale eelneval aastal).
Võlgnike arvu arvutamist käsitletakse vormi C 08.01 veerus 0300.
|
|
0050
|
VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%)
Vähemalt viie viimase aasta aastase makseviivituse määra aritmeetiline keskmine (aasta jooksul makseviivistusse sattunud võlgnike arv aasta alguse seisuga / kõik võlgnikud aasta alguse seisuga). Finantsinstitutsioon võib kasutada ka pikemat perioodi, kui see on kooskõlas tema tegelike riskijuhtimistavadega.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
|
Riskipositsioonid jagatakse sobivasse konkreetsesse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse aruandeperioodi alguses (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Finantsinstitutsioonid jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse vahemikesse, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid koondatakse rühma, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
|
3.3.4. C 08.05.1 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele: Makseviivituse tõenäosuse järeltestimine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõike 1 punktile f (CR IRB 5B)
3.3.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
81. Lisaks vormil C 08.05 esitatavale teabele esitavad finantsinstitutsioonid ka vormil C 08.05.1 nõutava teabe, kui nad kohaldavad makseviivituse tõenäosuse hindamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõike 1 punkti f, ja teevad seda vaid nimetatud artikli kohaste makseviivituse tõenäosuse hinnangute puhul. Juhised on samad, mis vormi C 08.05 puhul, aga järgmiste eranditega.
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0005
|
MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK
Finantsinstitutsioonid esitavad makseviivituse tõenäosuse vahemikud oma siseklasside alusel, mille nad seovad krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatavaskaalaga, mitte ei kasuta konkreetset välist makseviivituse tõenäosuse vahemikku.
|
|
0006
|
VÄLISREITINGU EKVIVALENT
Finantsinstitutsioonid esitavad iga vaadeldava krediidikvaliteeti hindava asutuse kohta ühe veeru, järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõike 1 punkti f. Finantsinstitutsioonid esitavad neis veergudes selle välisreitingu, millele nad oma makseviivituse tõenäosuse sisevahemikud kannavad.
|
3.3.5. C 08.06 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (eriotstarbelistele laenudele riskikaalu määramise meetod) (CR IRB 6)
3.3.5.1. Üldised märkused
82. Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punkti e. Andmed esitatakse järgmiste artikli 153 lõike 5 tabelis 1 osutatud eriotstarbeliste nõuete liikide kohta:
(b)
tulu tootev kinnisvara ja väga volatiilne ärikinnisvara;
3.3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0020
|
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0030, 0050
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0040
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0060
|
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0070
|
RISKIKAAL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõige 5
See on teabeveerg, mida ei tohi muuta.
|
|
0080
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0090
|
OODATAV KAHJU
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
0100
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Vt vormi CR IRB juhised.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010–0120
|
Riskipositsioonid jagatakse sobivasse kategooriasse ja tähtajaklassi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 5 tabeli 1 kohaselt.
|
3.3.6. C 08.07 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (sisereitingute ja standardmeetodi kohaldamisala) (CR IRB 7)
3.3.6.1. Üldised märkused
83. Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad riskiga kaalutud vara krediidiriski sisereitingute meetodil, esitavad oma riskipositsioonid ning nende klasside osad, millele kohaldatakse järkjärgulise kohaldamise kava, selle vormi puhul standardmeetodil (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükk) või sisereitingute meetodil (kõnealuse määruse III osa II jaotise 3. peatükk). Finantsinstitutsioonid esitavad teabe siin vormil riskipositsiooni klasside kaupa, järgides selle ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust.
84. Veergudes 0030–0050 peaks olema kirjas kõik riskipositsioonid, nii et nende kolme veeru ridade summa moodustaks 100 % kõigist riskipositsiooni klassidest (v.a väärtpaberistamise positsioonid ja mahaarvatud positsioonid).
3.3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUS, NAGU ON MÄÄRATLETUD MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLIS 166
Finantsinstitutsioonid kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 kohast riskipositsiooni väärtust enne krediidiriski maandamist.
|
|
0020
|
STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISALAS OLEVA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU
Riskipositsiooni (sh nii standardmeetodi kohased riskipositsioonid kui ka sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) koguväärtuse esitamiseks kasutavad finantsinstitutsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 4 kohast riskipositsiooni väärtust enne krediidiriski maandamist.
|
|
0030
|
STANDARDMEETODI ALALISE OSALISE KASUTAMISE KOHALDAMISALAS OLEV RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT
Iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse standardmeetodit (riskipositsioon, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit ja mis ületab asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooni veerus 0020, enne krediidiriski maandamist), pidades määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud standardmeetodi alalise osalise kasutamise loa kohaldamisala piiridest.
|
|
0040
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE JÄRKJÄRGULISE KOHALDAMISE KAVA (%)
Iga riskipositsiooni klassi riskipositsiooni see osa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 kohaselt järk-järgult. See hõlmab järgmist:
— riskipositsioonid, millele finantsinstitutsioon kavatseb kohaldada sisereitingute meetodit kas makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangu ja ümberhindlusteguritega või ilma (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod);
— mittemateriaalse omakapitali investeeringud, mis ei ole esitatud veergudes 0020 ega 0040;
— riskipositsioonid, millele juba kohaldatakse sisereitingute põhimeetodit, aga millele finantsinstitutsioon kavatseb tulevikus kohaldada täiustatud sisereitingute meetodit;
— eriotstarbeliste nõuded, millele kohaldatakse järelevalvelist riskikaalu määramise meetodit ja mis ei ole esitatud veerus 0040.
|
|
0050
|
RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE SISEREITINGUTE MEETODIT (%)
Iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit (riskipositsioon, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit ja mis ületab asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooni, enne krediidiriski maandamist), pidades määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud sisereitingute meetodi kasutamise loa kohaldamisala piiridest. See hõlmab nii riskipositsioone, millele finantsinstitutsioon on saanud loa kohaldada makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangut ja ümberhindlustegureid, kui ka teisi (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod) (sh järelevalveline riskikaalu määramise meetod eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide puhul ja omakapitali investeeringud, millele kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning riskipositsioonid, mis on esitatud vormi C 08.01 real 0170).
|
|
Read
|
Juhised
|
|
RISKIPOSITSIOONI KLASSID
|
Finantsinstitutsioonid esitavad teabe siin vormil riskipositsiooni klasside kaupa, järgides selle ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust.
|
3.4. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA
85. Kõik finantsinstitutsioonid esitavad kogunäitajate tasandil agregeeritud teabe. Käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud künnist ületavad finantsinstitutsioonid esitavad lisaks teabe koduriigi ja välisriikide kaupa. Künnisega arvestatakse ainult vormide CR GB 1 ja CR GB 2 puhul. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded määratakse geograafilise piirkonna „Muud riigid“ alla.
86. Mõiste „võlgniku asukoht“ osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju, muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata finantsinstitutsiooni asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid“ alla, olenemata asjaomase riskipositsiooni klassist.
87. Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist“ käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus“ ja „riskiga kaalutud vara“ käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.
3.4.1. C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodikohased riskipositsioonid (CR GB 1)
3.4.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR SA veerus 0010.
|
|
0020
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla, ja makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassidesse „eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid“ või „omakapitali investeeringud“.
See memokirje annab lisateavet makseviivituses olevad riskipositsioonide võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mis on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktile j liigitatud „makseviivituses olevateks riskipositsioonideks“ ja mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“.
Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid“, „eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid“ või „omakapitali investeeringud“ riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktile j, k ja p.
|
|
0040
|
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused
Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.
|
|
0050
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014.
See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktis c osutatud ülempiiri kohaldamist.
Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.
|
|
0055
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014.
|
|
0060
|
Mahakandmised
IFRS 9.5.4.4-s ja B5.4.9-s nimetatud mahakandmised.
|
|
0061
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 111.
|
|
0070
|
Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul
Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.
|
|
0075
|
Riskipositsiooni väärtus
Määratletud vormi CR SA veerus 0200.
|
|
0080
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR SA veerus 0215.
|
|
0081
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR SA veerus 0216.
|
|
0082
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR SA veerus 0217.
|
|
0090
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR SA veerus 0220.
|
|
Read
|
|
0010
|
Keskvalitsused ja keskpangad
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt a
|
|
0020
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt b
|
|
0030
|
Avaliku sektori asutused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt c
|
|
0040
|
Mitmepoolsed arengupangad
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt d
|
|
0050
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt e
|
|
0060
|
Finantsinstitutsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt f
|
|
0070
|
Äriühingud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt g
|
|
0075
|
Millest: VKEd
Määratletud vormi CR SA veerus 0020.
|
|
0080
|
Jaenõuded
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt h
|
|
0085
|
Millest: VKEd
Määratletud vormi CR SA veerus 0020.
|
|
0090
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt i
|
|
0095
|
Millest: VKEd
Määratletud vormi CR SA veerus 0020.
|
|
0100
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt j
|
|
0110
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt k
|
|
0120
|
Pandikirjad
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt l
|
|
0130
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt n
|
|
0140
|
Investeerimisfondi aktsiad ja osakud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt o
Ridade 0141–0143 summa.
|
|
0141
|
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
Määratletud vormi CR SA veerus 0281.
|
|
0142
|
Volituste kohane meetod
Määratletud vormi CR SA veerus 0282.
|
|
0143
|
Varumeetod
Määratletud vormi CR SA veerus 0283.
|
|
0150
|
Omakapitali investeeringud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt p
|
|
0160
|
Muud riskipositsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt q
|
|
0170
|
Koguriskipositsioon
|
3.4.2. C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)
3.4.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
|
0010
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR IRB veerus 0020.
|
|
0030
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid
Esmase riskipositsiooni väärtus nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178.
|
|
0040
|
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused
Esmaseid riskipositsioone, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.
|
|
0050
|
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014.
|
|
0055
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014.
|
|
0060
|
Mahakandmised
IFRS 9.5.4.4-s ja B5.4.9-s nimetatud mahakandmised
|
|
0070
|
Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul
Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist
|
|
0080
|
SISEREITINGUTE SKAALA / VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Määratletud vormi CR IRB veerus 0010.
|
|
0090
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Määratletud vormi CR IRB veergudes 0230 ja 0240: riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära (%) puhul võetakse arvesse kõiki riskipositsioone (sh suurte finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjatega seotuid). Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h.
Eriotstarbeliste nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust on hinnatud, peab esitatav väärtus olema kas hinnanguline või regulatiivne makseviivitusest tingitud kahjumäär. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta ei saa andmeid esitada, sest need ei ole kättesaadavad.
|
|
0100
|
millest: makseviivituses
Riskipositsiooniga kaalutud makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178.
|
|
0105
|
Riskipositsiooni väärtus
Määratletud vormi CR IRB veerus 0110.
|
|
0110
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR IRB veerus 0255.
|
|
0120
|
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid
Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõikele 1.
|
|
0121
|
(-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR IRB veerus 0256.
|
|
0122
|
(-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Määratletud vormi CR IRB veerus 0257.
|
|
0125
|
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST
Määratletud vormi CR IRB veerus 0260.
|
|
0130
|
OODATAV KAHJU
Määratletud vormi CR IRB veerus 0280.
|
|
Read
|
|
|
0010
|
Keskpangad ja keskvalitsused
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt a
|
|
0020
|
Finantsinstitutsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt b
|
|
0030
|
Äriühingud
(kõik nõuded äriühingute vastu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis c)
|
|
0042
|
Millest: eriotstarbelised laenud (v.a millele kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 8 punkt a
Andmeid ei esitata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.
|
|
0045
|
Millest: eriotstarbelised laenud, millele kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 8 punkt a ja artikli 153 lõige 5
|
|
0050
|
Millest: VKEd
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt c
Sisereitingute meetodi kohaselt peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.
|
|
0060
|
Jaenõuded
Kõik jaenõuded, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d.
|
|
0070
|
Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga
Jaenõuded (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d), mis on tagatud kinnisvaraga.
Jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga, esitatakse tagatise väärtuse ja riskipositsiooni suhtest või laenu otstarbest olenemata.
|
|
0080
|
VKEd
Jaenõuded (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d ja artikli 154 lõikes 3), mis on tagatud kinnisvaraga.
|
|
0090
|
Muud kui VKEd
Jaenõuded (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d), mis on tagatud kinnisvaraga.
|
|
0100
|
Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad
Jaenõuded, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d koostoimes artikli 154 lõikega 4.
|
|
0110
|
Muud jaenõuded
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased muud jaenõuded, mida ei kajastata ridadel 0070–0100.
|
|
0120
|
VKEd
Muud jaenõuded VKEde vastu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d.
|
|
0130
|
Muud kui VKEd
Muud jaenõuded üksikisikute vastu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d.
|
|
0140
|
Omakapital
Omakapitali investeeringud, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis e.
|
|
0150
|
Koguriskipositsioon
|
3.4.3. C 09.04 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel ja finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus (CCB)
3.4.3.1. Üldised märkused
88. Seda vormi kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab selliste krediidiriski positsioonide, väärtpaberistamise positsioonide ja kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide määruse (EL) nr 575/2013 III osa II ja IV jaotise kohaselt väljaselgitatud omavahendite nõudeid ja geograafilist asukohta, mis on olulised finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise jaoks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 140 (asjakohased krediidiriski positsioonid).
89. Vormis C 09.04 esitatakse koondteave kõigi selliste jurisdiktsioonide kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide kohta, kus need positsioonid asuvad, ja eraldi teave iga jurisdiktsiooni kohta, kus asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad. Koondandmed ja teave iga jurisdiktsiooni kohta kajastatakse eri mõõtmes.
90. Kõnealuse jaotuse kajastamisel ei kohaldata käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud künnist.
91. Geograafilise asukoha kindlakstegemiseks jaotatakse riskipositsioonid vahetu võlgniku alusel, nagu on nähtud ette komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1152/2014 (
7
). Seepärast ei muuda sellel vormil nõutavas teabes krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine riskipositsioonide jaotust geograafilise asukoha alusel.
3.4.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
|
0010
|
Summa
Asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus ja seonduvad omavahendite nõuded, mis on tehtud kindlaks asjaomase rea juhiseid järgides.
|
|
0020
|
Protsent
|
|
0030
|
Kvalitatiivne teave
See teave esitatakse ainult finantsinstitutsiooni asukohariigi (päritoluliikmesriigile vastav jurisdiktsioon) kohta ja kõigi riikide kohta koondatult.
Finantsinstitutsioonid märgivad kooskõlas asjakohase rea juhistega kas {y}või {n}.
|
|
Read
|
|
|
0010–0020
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud asjakohased krediidiriski positsioonid.
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 kohaselt.
Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtust; seda kajastatakse real 0055.
|
|
0020
|
Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 kohaselt.
Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtust; seda kajastatakse real 0055.
|
|
0030–0040
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud asjakohased krediidiriski positsioonid.
|
|
0030
|
Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodi puhul
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste netopositsioonide summa (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 327), mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid:
— positsioonid võlainstrumentides, v.a väärtpaberistamine;
— positsioonid kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonides;
— positsioonid korrelatsioonil põhinevates kauplemisportfellides;
— positsioonid omakapitaliväärtpaberites;
— investeerimisfondides olevad positsioonid, kui kapitalinõuded on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 kohaselt.
|
|
0040
|
Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. ja 5. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid, kajastatakse alljärgneva summa:
— selliste mittetuletisinstrumentide positsioonide õiglane väärtus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 104 kohaselt, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele;
— selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele.
|
|
0055
|
Asjakohased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid
Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis c osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 kohaselt.
|
|
0070–0110
|
Omavahendite nõuded ja kaalud
|
|
0070
|
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI PUHUL
Ridade 0080, 0090 ja 0100 summa.
|
|
0080
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk
Asjaomase riigi puhul direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatükile.
Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid; neid kajastatakse real 0100.
Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need tehakse kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatüki sätteid järgides.
|
|
0090
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk
Asjaomase riigi puhul direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul tehtud kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile.
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded tururiski raamistiku alusel hõlmavad muu hulgas väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükiga ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, mis on tehtud kindlaks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 348.
|
|
0100
|
Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid
Asjaomase riigi puhul direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükile.
Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5.. peatüki sätteid järgides.
|
|
0110
|
Omavahendite nõuete kaalud
Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal arvutatakse omavahendite nõuete suhtarvuna, mis leitakse järgmiselt.
1. Lugeja: Asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomases riigis seotud omavahendite nõuded kokku [rida 0070, veerg 0010, riigi leht]
2. Nimetaja: Kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 4, seotud omavahendite nõuded kokku [rida 0070, veerg 0010, „Kokku“].
Kõigi riikide koondteavet omavahendite nõuete kaalude kohta ei esitata.
|
|
0120–0140
|
Vastutsüklilise puhvri määrad
|
|
0120
|
Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on asjaomasele riigile kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 136, 137, 139, artikli 140 lõike 2 punktidele a ja c ning artikli 140 lõike 3 punktile b.
Kui asjaomase riigi määratud asutus ei ole sellele riigile vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, tuleb see rida tühjaks jätta.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mille määratud asutus on kehtestanud, kuid mis ei ole aruandekuupäeva seisuga asjaomases riigis veel kohaldatavad, ei kajastata.
Kõigi riikide koondteavet määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.
|
|
0130
|
Finantsinstitutsiooni riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Finantsinstitutsiooni asukohariigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 137, 138, 139, artikli 140 lõike 2 punktile b ja artikli 140 lõike 3 punktile a. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis ei ole aruandekuupäeva seisuga veel kohaldatavad, ei kajastata.
Kõigi riikide koondteavet finantsinstitutsiooni riigi puhul kohaldatava vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.
|
|
0140
|
Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on arvutatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 1.
Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse finantsinstitutsiooni asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides või mida kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 140 kohaldamisel selle direktiivi artikli 139 lõike 2 või 3 alusel. Asjaomane vastutsüklilise puhvri määr kajastatakse lahtris [rida 0120, c0020; riigi leht] või [rida 0130, c0020; riigi leht].
Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse väljal [rida 0110, c0020; riigi leht].
Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta esitatakse ainult kõigi riikide koondteave, mitte eraldi iga riigi teave.
|
|
0150–0160
|
2 % künnise kasutamine
|
|
0150
|
2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul
Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punktiga b võib selliste üldiste välismaiste riskipositsioonide asukohaks, mille kogusumma ei ületa 2 % asjaomase finantsinstitutsiooni üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast, määrata finantsinstitutsiooni päritoluliikmesriigi. Üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusumma arvutatakse nii, et jäetakse kõrvale üldised krediidiriskipositsioonid, mille asukoht määrati komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punkti a ja artikli 2 lõike 4 kohaselt.
Kui finantsinstitutsioon teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni vormi ja kõigi riikide koondteabe väljale „jah“.
Kui finantsinstitutsioon kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „ei“.
|
|
0160
|
2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul
Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 3 lõikega 3 võivad finantsinstitutsioonid määrata kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide asukohaks finantsinstitutsiooni päritoluliikmesriigi, kui kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid kokku ei ületa 2 % nende üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast.
Kui finantsinstitutsioon teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni vormi ja kõigi riikide koondteabe väljale „jah“.
Kui finantsinstitutsioon kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „ei“.
|
3.5. C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)
3.5.1. Üldised märkused
92. Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB“ vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.
93. Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb riskiga kaalutud vara arvutamist määruse (EL) nr 575/2013) III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt kõnealuse määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (määruse (EL) nr 575/2013) artikli 92 lõike 3 punkt a).
94. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:
a)
muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;
b)
võlgadega seotud riskipositsioonid ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
95. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 152 lõike 4 punktis a osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodile või kõnealuse määruse artikli 152 lõikes 6 osutatud varumeetodile, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.
96. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 151 lõikele 1 esitavad finantsinstitutsioonid vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 155 osutatud meetodist:
—
lihtsustatud riskikaalu meetod,
—
riskiparameetritel põhinev meetod,
—
sisemudelitel põhinev meetod.
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 155 võivad finantsinstitutsioonid kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad neid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel.
Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud vastavalt 250 % riskikaal määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 4 kohaselt või 370 % riskikaal kõnealuse määruse artikli 471 lõike 2 kohaselt)).
97. Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.
—
kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (kui finantsinstitutsioon ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 94);
—
omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 150), sealhulgas:
—
omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõike 1 kohaselt varasemalt kehtinud nõudeid;
—
omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, mille krediidi iseloomuga kohustustele on standardmeetodi kohaselt määratud 0 % riskikaal (sh avaliku sektori rahastatavad ettevõtjad, mille suhtes võib kohaldada 0 % riskikaalu) (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 lõike 1 punkt g);
—
omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad finantsinstitutsioonile olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 lõike 1 punkt h);
—
omakapitali investeeringud abiettevõtjatesse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidikohustusega“ (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõikele 1);
—
omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 46 ja 48.
3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)
|
Veerg
|
|
0005
|
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)
Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.
|
|
0010
|
SISEREITINGUTE SKAALA
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõikele 1.
Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaala puhul.
Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 0060).
|
|
0020
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 167 on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0020 ka määruse (EL) nr 575/2013 I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa).
Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõike 2 teises lõigus osutatud tasakaalustavaid positsioone.
|
|
0030–0040
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE
GARANTIID
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad finantsinstitutsioonid arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad veergudes 0030 ja 0040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 0030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 0040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.
|
|
0050
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
(-) KOGUVÄLJAVOOL
Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.
|
|
0060
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167).
Bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 167).
|
|
0061
|
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
Vt vormi CR SA juhised.
|
|
0070
|
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)
Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 0060).
Finantsinstitutsioonid järgivad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõiget 2.
|
|
0080
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Finantsinstitutsioonid kajastavad omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 155.
Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel finantsinstitutsioonidel ei ole piisavalt teavet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 3).
Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõige 3).
|
|
0090
|
MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU
Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.
|
|
Read
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0020
|
RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU
Riskiparameetritel põhinevat meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 3) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 0020.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 read 0050–0090
|
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
Lihtsustatud riskikaalu meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 2) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 0050–0090.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0100
|
SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD
Sisemudelitel põhinevat meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 4) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet real 0100.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0110
|
OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
Sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt), sealhulgas järgmised riskipositsioonid:
— finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali positsioonide riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõikele 4, samuti
— omakapitali investeeringuid, millele määratakse 370 % riskikaal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 471 lõikele 2, kajastatakse real 0110.
|
|
Vormi CR EQU IRB 1 rida 0120
|
INVESTEERIMISFONDIDE OSAKUTEST VÕI AKTSIATEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VARUMEETODIT
Sellel real kajastatakse ka investeerimisfondide osakutest või aktsiatest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 152 lõikes 6 osutatud varumeetodile.
|
|
CR EQU IRB 2
|
RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES
Riskiparameetritel põhinevat meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 3) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.
Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid kohaldavad ainulaadset reitinguskaalat või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitinguskaala või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitinguskaalad ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitinguskaalade võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.
|
3.6. C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
3.6.1. Üldised märkused
99. Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378).
100. Finantsinstitutsioonid kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus-/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.
101. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378 ei võeta arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuetes arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378.
102. Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, omakapitali, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada finantsinstitutsioonile kahju.
103. Finantsinstitutsioonid korrutavad selle hinnavahe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et teha kindlaks vastavad omavahendite nõuded.
104. Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5ga.
105. Tuleb silmas pidada, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT. Need omavahendite nõuded kajastatakse krediidiriski vormidel (CR SA, CR IRB).
3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS
Finantsinstitutsioonid kajastavad pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavates kokkulepitud arveldushindades, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 378.
Selles veerus võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.
|
|
0020
|
ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378 kajastavad finantsinstitutsioonid asjaomase võlainstrumendi, omakapitali, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada finantsinstitutsioonile kahju.
Selles veerus kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.
|
|
0030
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Finantsinstitutsioonid kajastavad omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378.
|
|
0040
|
ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON
Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad finantsinstitutsioonid veerus 0030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5ga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punktile b.
|
|
Read
|
|
0010
|
Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku
Finantsinstitutsioonid kajastavad kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiski kogusummat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378).
Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0010} pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.
Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0020} agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.
Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0030} agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 0020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).
|
|
0020–0060
|
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)
5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)
16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)
31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)
Finantsinstitutsioonid kajastavad ridadel 0020–0060 teavet kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiski kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.
Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.
|
|
0070
|
Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku
Finantsinstitutsioonid kajastavad kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiski kogusummat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378).
Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0010} pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.
Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0020} agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.
Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0030} agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 0020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).
|
|
0080–0120
|
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)
5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)
16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)
31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)
Finantsinstitutsioonid kajastavad ridadel 0080–0120 teavet kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiski kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.
Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.
|
3.7. C 13.01 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE (CR SEC)
3.7.1. Üldised märkused
106. Kui finantsinstitutsioon tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana, esitatakse sellel vormil teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist. Kui finantsinstitutsioon tegutseb investorina, kajastatakse kõiki riskipositsioone.
107. Kajastatav teave oleneb finantsinstitutsiooni rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.
108. Sellel vormil esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.
3.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU
Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuslimiidid, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud.
Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist selle vormi jaoks arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavad ennetähtaegse amortiseerimise klauslid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 16).
|
|
0020–0040
|
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 251 ja 252
Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.
|
|
0020
|
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.
|
|
0030
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)
Sissevoolu ja väljavoolu üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud sissevooluna vastaval krediidiriski vormil (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.
Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 233 lõikes 3.
|
|
0040
|
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS
Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.
Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.
|
|
0050
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Siia veergu tuleb kanda aruandva finantsinstitutsiooni väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtused, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõigetele 1 ja 2, koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega ning millele ei ole kohaldatud tehingute ümberhindamistegureid; määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktis d nimetatud tagastamatud väärtpaberistamise positsioonide ostuhinna allahindlused ning väärtpaberistamise positsioonide brutoväärtuse korrigeerimised ja eraldised.
Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.
Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste vormil olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 0010–0040 summaga.
|
|
0060
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 248 Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised peavad olema seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.
|
|
0070
|
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Siia veergu tuleb kanda aruandva finantsinstitutsiooni väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtused, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõigetele 1 ja 2, ning millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised, aga millele ei ole kohaldatud tehingute ümberhindlustegureid, koos määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktis d nimetatud väärtpaberistamise positsioonide ostuhinna allahindlustega, aga ilma väärtpaberistamise positsioonide väärtuse korrigeerimiste ja eraldisteta.
|
|
0080–0110
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 57, III osa II jaotise 4. peatükk ja artikkel 249
Neis veergudes kajastavad finantsinstitutsioonid teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni(de) krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).
Riskipositsiooni väärtust mõjutavale tagatisele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.
Siin kajastatakse järgmisi kirjeid:
1. tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 222);
2. aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.
|
|
0080
|
(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)
Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 59 ning artiklites 234–236.
|
|
0090
|
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
Otsene krediidiriski kaitse, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 249 lõike 2 esimeses lõigus ning reguleeritud kõnealuse määruse artiklitega 195, 197 ja 200.
Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 218–219 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.
|
|
0100–0110
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
Kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.
|
|
0100
|
(-) KOGUVÄLJAVOOL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 236
Väljavool peab vastama kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised“ kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.
Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.
|
|
0110
|
KOGUSISSEVOOL
Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus.
|
|
0120
|
RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Siia veergu kantakse vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.
|
|
0130
|
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 223–228
Kajastatav summa hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 218).
|
|
0140
|
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)
Väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 248, aga kõnealuse määruse artikli 248 lõike 1 punktis b sätestatud ümberhindlustegureid kohaldamata
|
|
0150
|
MILLEST: KOHALDATAKSE TEHINGUTE ÜMBERHINDAMISTEGURIT 0 %
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punkt b
Ümberhindlustegur on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 56.
Aruandluse eesmärgil kajastatakse ümberhindlusteguri 0 % puhul riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtusi (E*).
|
|
0160
|
(-) TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktile d võib väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon sellise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 1 250 % riskikaal, maha arvata selliste aluspositsioonidega seonduvad tagastamatud ostuallahindlused, mis on vähendanud omavahendeid.
|
|
0170
|
(-) ALUSPOSITSIOONIDE SPETSIIFILISED KREDIIDIRISKIGA KORRIGEERIMISED
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktile d võib väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon sellise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 1 250 % riskikaal või mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditest, maha arvata aluspositsioonide spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 110.
|
|
0180
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 248.
|
|
0190
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punktiga b, artikli 245 lõike 1 punktiga b ja artikli 253 lõikega 1 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, võivad finantsinstitutsioonid alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.
|
|
0200
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.
|
|
0210
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 1 punkt a
|
|
0220–0260
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
Väärtpaberistamise sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti.
|
|
0270
|
MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõige 4
Selle veeru puhul käsitletakse jaenõudeid ostetud jaenõuetena ja muid nõudeid kui jaenõuded ostetud nõuetena äriühingute vastu.
|
|
0280
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 1 punkt b
|
|
0290–0340
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
Väärtpaberistamise standardmeetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti.
Riskikaalu 1 250 % (W teadmata) jaoks on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõike 2 punkti b neljandas lõigus sätestatud, et kui finantsinstitutsioon ei tea viivisseisundit rohkem kui 5 % kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, peab väärtpaberistamise positsiooni riskikaal olema 1 250 %.
|
|
0350
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 1 punkt c
|
|
0360–0570
|
KREDIIDIKVALITEEDIASTMETE LÕIKES (LÜHIKESED JA PIKAD)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 263
Väärtpaberistamise välisreitingute meetodi kohaseid positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena.
Riskipositsiooni väärtused, millele kohaldatakse riskikaalusid, jagatakse lühikesteks ja pikkadeks ning krediidikvaliteedi astmete alusel, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabelites 1 ja 2 ning artikli 264 tabelites 3 ja 4.
|
|
0580–0630
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISE PÕHJUSTE LÕIKES
Iga väärtpaberistamise positsiooni puhul kasutavad finantsinstitutsioonid veergudes 0580–0620 üht järgmistest võimalustest.
|
|
0580
|
AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkt c
Siin veerus kajastatakse kõiki autolaene ja -liisinguid ning seadmete liisinguid, isegi kui need kvalifitseeruvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkti a või b kohaldamiseks.
|
|
0590
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 3
|
|
0600
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkt a
|
|
0610
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI B
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkt b
|
|
0620
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2
Väärtpaberistamise positsioonid, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, sest sisereitingute ja standardmeetodi kasutamise on pädevad asutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 4 või artikli 258 lõike 2 kohaselt ära keelanud
|
|
0630
|
JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT
Väärtpaberistamise positsioonid, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõikes 1 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorda
|
|
0640
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 5 varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatava sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohta
|
|
0650–0690
|
RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES
Sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti
|
|
0695
|
KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõige 3
|
|
0700
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
Kui ühtegi eelnimetatud meetodit ei kohaldata, määratakse väärtpaberistamise positsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 7 kohaselt 1 250 % riskikaal.
|
|
0710–0860
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuse sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud riskiga kaalutud vara, mis vastab väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud riskipositsioonidele.
|
|
0840
|
IAA: KESKMINE RISKIKAAL (%)
Selles veerus kajastatakse väärtpaberistamise riskipositsioonidega kaalutud keskmisi riskikaalusid.
|
|
0860
|
RISKIGA KAALUTUD VARA, MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED
Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.
|
|
0870
|
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE
Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 252 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 0650 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastavad väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud riskipositsioonidele.
|
|
0880
|
MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) (1)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 270a on ette nähtud, et kui finantsinstitutsioon ei täida teatavaid nõudeid, kehtestavad pädevad asutused proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.
|
|
0890
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud koguvara enne kõnealuse määruse artiklites 267 ja 268 sätestatud ülempiiri kohaldamist või kvalifitseeruvate viivisnõuete traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a kohaldamist.
|
|
0900
|
(-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 267 on ette nähtud, et finantsinstitutsioon, kes teab igal ajahetkel seda, millest aluspositsioonid koosnevad, võib anda kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile maksimaalse riskikaalu, mis on võrdväärne riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaaluga, mis antaks aluspositsioonidele juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud. Kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 269a ja eelkõige selle lõikeid 6 ja 7.
|
|
0910
|
(-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 268 on ette nähtud, et finantsinstitutsioon kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor või muu finantsinstitutsioon, kes kasutab väärtpaberistamise sisereitingute meetodit, või finantsinstitutsioon kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor, kes kasutab väärtpaberistamise krediidiriski hindamise standardmeetodit või välisreitingute meetodit, võib kohaldada hoitava väärtpaberistamise positsiooni suhtes maksimaalset kapitalinõuet, mis on võrdväärne kapitalinõuetega, mis oleks aluspositsioonide puhul arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud. Kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 269a ja eelkõige selle lõikeid 5 ja 7.
|
|
0920
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 247 lõikes 6 sätestatud koguriskikaalu.
|
|
0930
|
MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE
Riskiga kaalutud vara summa, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastava vormi jaoks), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
|
109. Vorm on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti see, kas kohaldatakse diferentseeritud kapitalikäsitlust või mitte.
110. Väärtpaberistamise välisreitingute meetodi kohaselt käsitletavad positsioonid ja reitinguta positsioonid (riskipositsioonid aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.
|
Read
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevatel ridadel.
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 62 määratletud avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mille puhul ei ole tegu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 63 määratletud edasiväärtpaberistamisega.
|
|
0030
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243, 270 või 494c sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0040
|
VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE JA MUUDE KUI VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TRADITSIOONILISTE VÄÄRTPABERISTAMISTE RISKIPOSITSIOONID
Selliste standardväärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud nõuetele.
|
|
0050
|
SELLISED KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID VKE-PÕHISTES SÜNTEETILISTES VÄÄRTPABERISTAMISTES, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID
Selliste kõrgema nõudeõiguse järguga VKE-põhiste sünteetiliste väärtpaberistamispositsioonide kogusumma, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 494c sätestatud tingimustele.
|
|
0051
|
BILANSILISTE STANDARDVÄÄRTPABERISTAMISTE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID
Selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 270 sätestatud tingimusele.
|
|
0060, 0120, 0170, 0240, 0290, 0360 ja 0410
|
MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõiked 1, 4, 5 ja 6, artiklid 259, 261, 263, 265, 266 ja 269
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0070, 0190, 0310 ja 0430
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 64.
|
|
0080
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON
Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul finantsinstitutsioon on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.
|
|
0090–0136, 0210–0250 ja 0330–0370
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: BILANSIKIRJED
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punkti a kohaselt on bilansilise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus selle bilansiline väärtus pärast väärtpaberistamise positsiooni asjakohaseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110.
Bilansikirjed jagatakse nii, et ridadel 0100 ja 0120 oleks näha diferentseeritud kapitalikäsitluse kohaldamine (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 243) ning ridadel 0110 ja 0130 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide koguväärtus (kõnealuse määruse artikli 242 punkt 6).
|
|
0100, 0220 ja 0340
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0110, 0131, 0134, 0160, 0180, 0230, 0251, 0254, 0280, 0300, 0350, 0371, 0374 0400 ja 0420
|
MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikes 6.
|
|
0121, 0241 ja 0361
|
MUUDE KUI VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID
Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele.
|
|
0133, 0253 ja 0373
|
VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID
Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele.
|
|
0134, 0254 ja 0374
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.
|
|
0135, 0255 ja 0375
|
MILLEST: MITTEKVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.
|
|
0136, 0256 ja 0376
|
MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE MUUD KUI KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID
Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele ja mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.
|
|
0140–0180, 0260–0300 ja 0380–0420
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
Nendes ridades tuleb esitada andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.
Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükile. Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükile.
Likviidsus- ja krediidilimiitide ning maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad finantsinstitutsioonid kasutamata osa.
Intressimäära ja valuuta vahetustehingute puhul tuleb näidata riskipositsiooni väärtust, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõikega 1.
Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jagatakse nii, et ridadel 0150 ja 0170 oleks näha diferentseeritud kapitalikäsitluse kohaldamine (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 270) ning ridadel 0160 ja 0180 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide koguväärtus (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 6). Kehtivad samad viited, mis ridade 0100–0130 puhul.
|
|
0150, 0270 ja 0390
|
MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 (ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate puhul), 270 või 494c sätestatud kriteeriumidele ja seepärast ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0200
|
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON
Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul finantsinstitutsioon on investor.
Seepärast tuleb selle vormiga seoses käsitada investorina sellist finantsinstitutsiooni, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.
|
|
0320
|
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON
Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul finantsinstitutsioon on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
|
|
0440–0670
|
AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES
Neil ridadel on teave avatud positsioonide kohta (aruandekuupäeva seisuga), millele määrati tehingu algatamise päeval krediidikvaliteedi aste (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabelid 1 ja 2 ning artikli 264 tabelid 3 ja 4). Sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt käsitletavate väärtpaberistamise positsioonide puhul on krediidikvaliteedi aste nimetatud meetodi kohase reitingu esmase määramise aegne aste. Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.
Need read tuleb täita vaid veergudes 0180–0210, 0280, 0350–0640, 0700–0720, 0740, 0760–0830 ja 0850.
|
3.8. ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
3.8.1. Vormi CR IRB ulatus
111. Neil vormidel kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC, MKR SA SEC, MKR SA CTP, CA1 ja CA2) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev finantsinstitutsioon on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid (nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded).
112. Neid vorme täidetakse järgmistel juhtudel.
a.
Aruandva finantsinstitutsiooni algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised (sh siis, kui asjaomasel finantsinstitutsioonil ei ole ühtegi väärtpaberistamise positsiooni). Kui finantsinstitutsioonil on vähemalt üks väärtpaberistamise positsioon, esitab ta (olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte) teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida ta hoiab. Hoitavad positsioonid on need, mida hoitakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 kohaselt ja kui kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 43 lõiget 6, siis määruse (EL) nr 575/2013 31. detsembril 2018 kehtinud versiooni artikli 405 kohaselt.
b.
Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev finantsinstitutsioon ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 0160.
c.
Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev finantsinstitutsioon ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).
Vormis C 14.01 kajastatakse ainult need väärtpaberistamise positsioonid, mida käsitletakse väärtpaberistamise raamistiku alusel.
113. Vormi esitavad konsolideerimisgrupid ning eraldiseisvad finantsinstitutsioonid, (
8
) mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.
114. Vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 5, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad finantsinstitutsioonid koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 0010–0040; 0070–0110; 0160; 0190; 0290–0300; 0310–0470.
115. Algse laenuandjana tegutsevad finantsinstitutsioonid (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.
3.8.2. Vormi SEC DETAILS jaotus
116. SEC DETAILS koosneb kahest vormist. Vormis SEC DETAILS antakse ülevaate väärtpaberistamistest. Vormis SEK DETAILS 2 esitatakse selliste väärtpaberistamise positsioonide jaotus, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole, kohaldatud meetodite lõikes.
117. Kauplemisportfellis olevaid väärtpaberistamise positsioone kajastatakse ainult veergudes 0010–0020, 0420, 0430, 0431, 0432, 0440 ja 0450–0470. Veergudes 0420, 0430 ja 0440 arvestavad finantsinstitutsioonid netopositsiooni omavahendite nõudele vastava riskikaaluga.
3.8.3. C 14.00 – Üksikasjalik teave väärtpaberistamiste kohta (SEC DETAILS)
|
Veerg
|
|
0010
|
SISEKOOD
Sisekood (tähtnumbriline), mida finantsinstitutsioon kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks
Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS
Väärtpaberistamistehingu ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamistehingut turul tuntakse (või finantsinstitutsioonis tuntakse, kui tegu on sise- või privaattehinguga)
Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.
|
|
0021
|
GRUPISISENE, SUUNATUD VÕI AVALIK VÄÄRTPABERISTAMINE?
Selles veerus esitatakse teave selle kohta, kas väärtpaberistamise tehing on grupisisene, privaatne või avalik.
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
|
|
0110
|
FINANTSINSTITUTSIOONI ROLL (VÄÄRTPABERISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR)
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
— väärtpaberistamise tehingu algataja;
Väärtpaberistamise tehingu algataja on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 13 ja sponsor kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14. Investorina käsitatakse finantsinstitutsioone, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artiklit 5. Kui kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 43 lõiget 5, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 31. detsembril 2018 kehtinud versiooni artikleid 406 ja 407.
|
|
0030
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS
Sellesse veergu kantakse väärtpaberistamise tehingu algataja LEI-kood, järelevalveasutuselt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud kood või kui seda ei ole, siis finantsinstitutsiooni nimi.
Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul, kus aruande esitaja on kas tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, kajastatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud (väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana). Kui koodi ei ole või kui aruandev finantsinstitutsioon ei tea seda, kajastatakse finantsinstitutsiooni nime.
Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul, kus aruande esitaja on investor, kajastatakse kõigi tehingu algatajate tunnuseid või kui neid ei ole, siis nende nimesid. Kui aruandev üksus nimesid ei tea, kajastab ta väärtpaberistamise tehingut mitme müüjaga tehinguna.
|
|
0040
|
VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
— varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm;
— varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing;
— muu traditsiooniline väärtpaberistamine kui viivisnõuete väärtpaberistamine;
— mittekvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine;
— kvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine;
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi ja tehingu ning traditsioonilise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlus on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktides 11–14. Kvalifitseeruva traditsioonilise viivisnõuete väärtpaberistamise ja viivisnõuete väärtpaberistamise määratlus on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõikes 1.
|
|
0051
|
ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?
Väärtpaberistamise tehingu algatajaks, sponsoriks ja algseks laenuandjaks olevad finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
— „K – kajastatakse täielikult“, kui väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse täielikult;
— „P – osaliselt välja arvatud“, kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kajastamine on osaliselt lõpetatud;
— „R – täielikult välja arvatud“, kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kajastamine on täielikult lõpetatud;
— „N – ei kohaldata“, kui ei kohaldata.
Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu arvestuslikku käsitlust. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 244 ja 245 kohane märkimisväärne riski ülekandmine ei mõjuta tehingu arvestuslikku käsitlust asjakohase raamatupidamisraamistiku kohaselt.
Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.
Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IFRS 9 punktidele 3.2.16–3.2.21.
|
|
0060
|
MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 109, 244 ja 245
Üksnes väärtpaberistamise tehingu algatajad märgivad ühe järgmistest:
— omavahendite nõudeid ei kohaldata;
— kauplemisportfelliväline;
— kauplemisportfelli kuuluv;
— osaliselt kauplemisportfelliväline ja osaliselt kauplemisportfelli kuuluv.
Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline / kauplemisportfelli kuuluv).
Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (sest märkimisväärset riski üle ei kantud), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA nende väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui kohaldatakse sisereitingute meetodit.
Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (sest saavutati märkimisväärse riski ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormil CR SEC. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).
Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.
|
|
0061
|
MÄRKIMISVÄÄRSE RISKI ÜLEKANDMINE
Üksnes väärtpaberistamise tehingu algatajad märgivad ühe järgmistest:
— ei kohaldata märkimisväärsele riski ülekandmisele; kohaldatakse aruandva üksuse väärtpaberistatud riskipositsioonide riskikaalu;
— märkimisväärne riski üleandmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 2 punkti a või 245 lõike 2 punkti a kohaselt;
— märkimisväärne riski üleandmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 2 punkti b või 245 lõike 2 punkti b kohaselt;
— märkimisväärne riski üleandmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 3 punkti a või 245 lõike 3 punkti a kohaselt;
— 1 250 % riskikaalu kohaldamine või alles hoitud positsioonide mahaarvestamine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkti b või 245 lõike 1 punktile b.
Selles veerus on kokkuvõte selle kohta, kas on saavutatud märkimisväärne riski ülekandmine ja kui on, siis kuidas. Märkimisväärse riski ülekandmise saavutamine määrab ära tehingu algataja maksevõimekäsitluse.
|
|
0070
|
VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?
Kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 61 ja 63 esitatud määratlusi (vastavalt väärtpaberistamine ja edasiväärtpaberistamine) arvestades väärtpaberistamise liik, kasutades järgmisi lühendeid:
— edasiväärtpaberistamine.
|
|
0075
|
STANDARDVÄÄRTPABERISTAMINE
Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 18
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest lühenditest:
JAH – jah;
EI – ei.
|
|
0446
|
VÄÄRTPABERISTAMISED, MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 243, 270 ja 494c
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest lühenditest:
JAH – jah;
EI – ei.
„JAH“ märgitakse järgmistel juhtudel:
— standardväärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 243;
— selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid, mis vastavad kõnealuse käsitluse nõuetele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 270;
— VKE-põhised sünteetilised väärtpaberistamised, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 494c.
|
|
0076
|
ÜLETULU LIIK
Määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkt 29
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
— ületulu, kindlaksmääratud summa - „kasuta või kaota“ mehhanism;
— ületulu, kindlaksmääratud summa - nn lõksumehhanism (trapped mechanism);
— ületulu, muutuvsumma - „kasuta või kaota“ mehhanism;
— ületulu, muutuvsumma - nn lõksumehhanism (trapped mechanism).
|
|
0077
|
AMORTISEERIMISSÜSTEEM
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
— järjestikune amortiseerimine;
— proportsionaalne amortiseerimine;
— proportsionaalne amortiseerimine, mis muudetakse järjestikuseks amortiseerimiseks. Vastab bilansilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise kriteeriumidele
— (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26c lõige 5);
— proportsionaalne amortiseerimine, mis muudetakse järjestikuseks amortiseerimiseks. Vastab muude kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute standardväärtpaberistamise kriteeriumidele
— (suunised muude kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute standardväärtpaberistamise kriteeriumide kohta ja määruse (EL) 2017/2402 artikli 21 lõige 5);
— proportsionaalne amortiseerimine, mis muudetakse järjestikuseks amortiseerimiseks. Ei vasta kriteeriumidele;
— muu amortiseerimissüsteem.
|
|
0078
|
TAGATISE ANDMISE VÕIMALUSED
Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 26e
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest krediidiriskikaitse lepingu tagamise võimalustest:
— tagatis 0 % riskiga kaalutud võlaväärtpaberite kujul.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti a;
— tagatis rahana, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või üle selle.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti b;
— tagatis rahana, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 teine lõik;
— tagatis rahana, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 kolmas lõik;
— nõuded on täidetud selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 neljas lõik;
— tagatis puudub, investori puhul saab kasutada 0 % riskikaalu.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 8 punkt a;
— tagatis puudub, investoril on üksuse edasigarantii, mille puhul saab kasutada 0 % riskikaalu.
— Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 8 punkt b;
— muud liiki tagatis: võlaväärtpaberid, mis ei vasta määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e nõuetele;
— muud liiki tagatis: raha, mis ei vasta määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e nõuetele;
— tagatis puudub, ei vasta bilansilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise kriteeriumidele.
— Muud juhud, kus tagatis puudub, kuid investori puhul saab kasutada 0 % riskikaalu või investoril on üksuse edasigarantii, mille puhul saab kasutada 0 % riskikaalu.
Seda veergu täidetakse üksnes juhul, kui veerus 0040 on märgitud „sünteetiline tehing“.
|
|
0080–0100
|
SÄILITAMINE
Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 6 Kui kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 43 lõiget 6, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 31. detsembril 2018 kehtinud versiooni artiklit 405.
|
|
0080
|
KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK
Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast majandusliku netohuvi säilitamise liiki vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 6.
A – vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): „säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest“;
V – vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega;
B – uuenevad nõuded: „uuenevate riskipositsioonide väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest“;
C – bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100“;
D – esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest“;
E – vabastatud: Seda koodi kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 lõiget 6;
U – nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.
|
|
0090
|
SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA
Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab olulise majandusliku netohuvi (vähemalt 5 %, väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).
Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 0080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud).
|
|
0100
|
SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?
Finantsinstitutsioonid märgivad järgmised lühendid:
JAH – jah;
EI – ei.
Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 0080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud).
|
|
0120–0130
|
VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA HÕLMAMATA
Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 11) erilaadist, mis on tingitud asjaolust, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 0120, 0121 ja 0130.
|
|
0120
|
ALGATAMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa)
Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäeva) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk.aaaa.
Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0121
|
VIIMASE VÄLJAANDMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa)
Väärtpaberistamise viimase emissiooni kuud ja aastat kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: „pp.kk.aaaa“.
Määrust (EL) 2017/2402 kohaldatakse ainult nende väärtpaberistamiste suhtes, milles emiteeritakse väärtpaberid 1. jaanuaril 2019 või pärast seda kuupäeva. Viimase väärtpaberite emissiooni kuupäev määrab ära, kas väärtpaberistamise skeemile kohaldatakse määrust (EL) 2017/2402.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0130
|
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA
Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (võttes aluseks esmased riskipositsioonid enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.
Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0140–0225
|
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID
Veergudes 0140–0225 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.
|
|
0140
|
KOGUSUMMA
Finantsinstitutsioonid kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0150
|
FINANTSINSTITUTSIOONI OSA (%)
Finantsinstitutsiooni osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 0140 suhtelisest seisukohast).
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0160
|
LIIK
Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (elamuhüpoteekidest teiste äriklientidega seotud nõueteni) ja kohustuste (pandikirjad ja muud kohustused) liigi kohta. Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest valikutest, võttes arvesse suurimat makseviivituses olevat riskipositsiooni
Jaenõuded:
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid
VKEdele antud laenud (käsitatakse jaenõuetena)
Äriklientidega seotud riskipositsioonid
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid
Äriühingutele antud laenud
VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud
Muud äriklientidega seotud nõuded
Kohustused:
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid
Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab finantsinstitutsioon kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab finantsinstitutsioon aluseks esmase alusvarakogumi.
Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.
Kohustusi tuleks mõista aruandva finantsinstitutsiooni poolt algselt emiteeritud kohustustena (vt selle lisa punkti 3.2.1 alapunkti 112 alapunkt b).
|
|
0171
|
SISEREITINGUTE MEETODI % KOHALDATUD MEETODIS
Selles veerus kogutakse teavet meetodi(te) kohta, mida finantsinstitutsioon väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.
Finantsinstitutsioonid kajastavad nende väärtpaberistatud riskipositsioonide protsenti (nende väärtuse alusel), millele aurandekuupäeval kohaldatakse sisereitingute meetodit.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Seda veergu ei kohaldata siiski kohustuste väärtpaberistamiste suhtes.
|
|
0180
|
RISKIPOSITSIOONIDE ARV
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 259 lõige 4
Selle veeru täitmine on kohustuslik nende finantsinstitutsioonide jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 171 „üle 95 %“). Finantsinstitutsioon esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.
Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev finantsinstitutsioon ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajasta andmeid investorid.
|
|
0181
|
MAKSEVIIVITUSES OLEVAD RISKIPOSITSIOONID („W“) (%)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõige 2
Isegi kui finantsinstitutsioon ei kohalda väärtpaberistamise positsioonidele väärtpaberistamise standardmeetodit, peab ta kajastama makseviivituses olevate aluspositsioonide W-d, mis arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõike 2 kohaselt.
|
|
0190
|
RIIK
Finantsinstitutsioon peab kajastama tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib finantsinstitutsioon kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse „muud riigid“.
|
|
0201
|
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJU (%)
Riskipositsioonidega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära (makseviivitusest tingitud kahju) kajastavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0170 „95 % või enam“). Makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 259 lõikele 5.
Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral).
|
|
0202
|
OODATAV KAHJU (%)
Väärtpaberistatud vara riskipositsiooni suurusega kaalutud keskmist oodatavat kahjumäära (oodatav kahju) kajastavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0171 „95 % või enam“). Väärtpaberistatud vara puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, kajastatakse oodatavat kahju spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimisena, nagu kirjas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 111. Oodatav kahju arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 3. jaole. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral).
|
|
0203
|
OOTAMATU KAHJU (%)
Väärtpaberistatud vara riskipositsioonide suurusega kaalutud keskmist ootamatu kahju määra (ootamatu kahju) kajastavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0170 „95 % või enam“). Varaga seotud ootamatu kahju on riskiga kaalutud vara korrutatuna 8 %. Riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 2. jaole. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral).
|
|
0204
|
VARADE RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG
Väärtpaberistatud varaga seotud nõuete suurusega kaalutud keskmine tähtaeg aurandekuupäeval tuleb esitada kõigil finantsinstitutsioonidel olenemata sellest, millisel meetodil nad kapitalinõudeid arvutavad. Finantsinstitutsioonid arvutavad iga vara lõpptähtaja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 162 lõike 2 punktide a ja f kohaselt, viie aasta ülempiiri kohaldamata.
|
|
0210
|
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED
Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised peavad hõlmama kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud varade allahindlus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõikele 1. Eraldised peavad hõlmama bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.
Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.
Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0221
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) KIRB
Selle veeru täidavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 171 „95 % või enam“), ning selles on teave KIRB kohta (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 255). KIRB-d väljendatakse protsentides (kahe komakohaga).
Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0222
|
JAENÕUETE PROTSENT SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTES KOGUMITES
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 7 määratletud sisereitingute meetodil põhinevad kogumid, kui finantsinstitutsioon saab arvutada KIRB vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaole vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 259 lõige 2)
|
|
0223
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Ksa
See veerg tuleb täita isegi siis, kui finantsinstitutsioon ei kasuta väärtpaberistamise positsioonide puhul standardmeetodit. Selles veerus on teave KSA kohta (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõige 6). KSA-d väljendatakse protsentides (kahe komakohaga).
Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.
|
|
0225
|
MEMOKIRJED: KREDIIDIRISKI KORRIGEERIMISED JOOKSVAL PERIOODIL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 110
|
|
0230–0304
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR
Neis veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale aurandekuupäeva seisuga.
Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandvale finantsinstitutsioonile vastavat või temale omistatavat summat.
|
|
0230–0255
|
BILANSIKIRJED
Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.
|
|
0230–0232
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
0230
|
SUMMA
Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide summa, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikes 6.
|
|
0231
|
ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõikes 1 osutatud alumine eraldamispunkt (%).
|
|
0232 ja 0252
|
ASTE
Krediidikvaliteedi astmed on finantsinstitutsioonidele, kes kohaldavad väärtpaberistamise välisreitingute meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabelid 1 ja 2 ning artikli 264 tabelid 3 ja 4). Need veerud tuleb täita kõigi reitinguga tehingute kohta, kasutatavast meetodist olenemata.
|
|
0240–0242
|
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
0240
|
SUMMA
Kajastatav summa hõlmab järgmist:
— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 18 määratletud väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsioonid;
— täiendavad väärtpaberistamise positsioonid, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktides 6, 17 ega 18 määratletud positsioonid.
|
|
0241
|
SEERIATE ARV
Mezzanine väärtpaberistamise seeriate arv
|
|
0242
|
KÕIGE MADALAMA NÕUDEÕIGUSEGA SEERIA KREDIIDIKVALITEEDI ASTE
Kõige madalama nõudeõigusega mezzanine seeria krediidikvaliteedi aste, mis on tehtud kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabeli 2 ja artikli 264 tabeli 3 kohaselt.
|
|
0250–0252
|
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD
|
|
0250
|
SUMMA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 17 määratletud esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria summa
|
|
0251
|
ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõikes 2 osutatud ülemine eraldamispunkt (%).
|
|
0252
|
ASTE
|
|
0254–0255
|
ÜLETAGATUS JA RAHASTATUD RESERVIKONTOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõiked 3 ja 4
Tagatiste ja rahastatud reservikontode summad, mis ei vasta määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 esitatud „väärtpaberistamise seeria“ määratlusele, kuid mida käsitatakse seeriatena alumise ja ülemise eraldamispunkti arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõikele 3.
|
|
0254
|
SUMMA
|
|
0255
|
MILLEST: TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS
Määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkt 31
Finantsinstitutsioonid kajastavad tagastamatu ostuallahindlust aruandekuupäeva seisuga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõikele 7, kusjuures seda ostuallahindlust korrigeeritakse allapoole, võttes arvesse realiseerunud kahju, nagu on osutatud teises lõigus. Seda veergu täidetakse ainult juhul, kui veerus 0040 on märgitud „kvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine“ või „mittekvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine“.
|
|
0260–0287
|
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.
|
|
0260–0285
|
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA SEERIAD / MEZZANINE SEERIAD / ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU SEERIAD
Siin kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise ning alumise eraldamispunkti, väärtpaberistamise seeriate arvu ja ülemise eraldamispunkti kindlaksmääramise kriteeriume nagu bilansikirjete puhul (vt juhised veergude 0230–0252 kohta).
|
|
0287
|
SÜNTEETILINE ÜLETULU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 20, artikli 248 lõike 1 punkt e ja artikli 256 lõige 6
Seda veergu täidetakse üksnes juhul, kui veerus 0110 on märgitud „väärtpaberistamise tehingu algataja“.
|
|
0290–0300
|
LÕPPTÄHTAEG
|
|
0290
|
VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV
Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:
i) varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;
ii) varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.
Kajastatakse varaseima prognoositava lõpetamise päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.
|
|
0291
|
TEHINGU ALGATAJA OSTUOPTSIOONID TEHINGUS
Ostuoptsiooni liik vastavalt esimesele eeldatavale lõpetamiskuupäevale:
— lõpetav ostuoptsioon, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 4 punkti g nõuetele;
— muu lõpetav ostuoptsioon;
— muud liiki ostuoptsioon.
|
|
0300
|
LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG
Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).
Kajastatakse lepingukohase lõpptähtaja päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.
|
|
0302–0304
|
MEMOKIRJED
|
|
0302
|
MÜÜDUD RISKI ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja peab kajastama sellise esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria alumist eraldamispunkti, mis müükase kolmandatele isikutele traditsiooniliseks väärtpaberistamiseks või mida sünteetilise väärtpaberistamisega seoses kaitsevad kolmandad isikud.
|
|
0303
|
MÜÜDUD RISKI ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%)
Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja peab kajastama sellise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria ülemist eraldamispunkti, mis müükase kolmandatele isikutele traditsiooniliseks väärtpaberistamiseks või mida sünteetilise väärtpaberistamisega seoses kaitsevad kolmandad isikud.
|
|
0304
|
TEHINGU ALGATAJA VÄIDETUD RISKI ÜLEKANDMINE (%)
Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kajastab kolmandatele isikutele üleantud väärtpaberistatud varaga seotud oodatava ja ootamatu kahju protsenti sellise kahju kogusuurusest. Kajastatakse aluspositsioonidega seotud eeldatavat ja ootamatut kahju, mis seejärel jaotatakse väärtpaberistamise kaskaadi kaudu vastavatesse väärtpaberistamise seeriatesse. Standardmeetodit kasutavate pankade jaoks on oodatav kahju väärtpaberistatud varade spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine ja ootamatu kahju väärtpaberistatud riskipositsioonide kapitalinõue.
|
3.8.4. C 14.01 – Üksikasjalik teave väärtpaberistamiste kohta (SEC DETAILS 2)
118. Vorm SEC DETAILS 2 esitatakse eraldi järgmiste meetodite kasutamise puhul:
1)
väärtpaberistamise sisereitingute meetod;
2)
väärtpaberistamise standardmeetod;
3)
väärtpaberistamise välisreitingute meetod;
5)
sisemisel hinnangul põhinev meetod;
6)
kvalifitseeruva viivisnõuete väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga seeriate erikäsitlus.
|
Veerg
|
|
0010
|
SISEKOOD
Sisekood (tähtnumbriline), mida finantsinstitutsioon kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.
|
|
0020
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS
Väärtpaberistamispositsiooni (kui ühel real võib kajastada mitu positsiooni, siis väärtpaberistamise tehingu) ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamispositsiooni või -tehingut turul tuntakse (või finantsinstitutsioonis tuntakse, kui tegu on sise- või privaattehinguga). Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.
|
|
0310–0400
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta bilansiliste ja bilansiväliste positsioonide ning väärtpaberistamise seeriate kaupa (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0310–0330
|
BILANSIKIRJED
Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu vormi C 14.00 veergude 0230, 0240 ja 0250 puhul.
|
|
0340–0362
|
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID
Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu vormi C 14.00 veergude 0260–0287 puhul.
|
|
0351 ja 0361
|
KAITSE ANDJALE / INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL
Garantii andja riskikaal (%) või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 249 kohase krediidiriski kaitset andva instrumendi riskikaal (%).
|
|
0362
|
SÜNTEETILINE ÜLETULU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 20, artikli 248 lõike 1 punkt e ja artikli 256 lõige 6
Seda veergu täidetakse üksnes juhul, kui veerus 0110 on märgitud „väärtpaberistamise tehingu algataja“.
|
|
0370–0400
|
MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
Nendes veergudes kogutakse lisateavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 0340–0361) kogusumma kohta.
|
|
0370
|
OTSESED FINANTSGARANTIID
Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:
— finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.
|
|
0380
|
INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD
IRS – intressimäära vahetustehingud; CRS – valuuta vahetustehingud. Need tuletisinstrumendid on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 II lisas.
|
|
0390
|
LIKVIIDSUSLIMIIDID
Likviidsuslimiidid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikes 3.
|
|
0400
|
MUU
Ülejäänud bilansivälised kirjed.
|
|
0411
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
See teave on tihedalt seotud vormi CR SEC veeruga 0180.
|
|
0420
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
See teave on tihedalt seotud vormi CR SEC veeruga 0190.
Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.
|
|
0430
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide suhtes ülempiiri kohaldamist; arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.
Kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamiste korral kajastatakse spetsiifilise riski riskiga kaalutud vara. Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 0570 või vormi MKR SA CTP veerud 0410 ja 0420 (olulised omavahendite nõude seisukohalt).
|
|
0431
|
(-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 267 ja 269a
|
|
0432
|
(-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 268 ja 269a
|
|
0440
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide suhtes ülempiiri kohaldamist; arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.
Kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamiste korral kajastatakse spetsiifilise riski riskiga kaalutud vara. Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 0601 või vormi MKR SA CTP veerg 0450.
|
|
0447–0448
|
MEMOKIRJED
|
|
0447
|
RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHASELT
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 263 ja 264 See veerg täidetakse ainult reitinguga tehingute puhul enne ülempiiri kohaldamist. Nende tehingute puhul, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, seda ei täideta.
|
|
0448
|
RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETODI KOHASELT
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 261 ja 262 See veerg täidetakse enne ülempiiri kohaldamist. Nende tehingute puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, seda ei täideta.
|
|
0450–0470
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL
|
|
0450
|
KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest:
„CTP“ - korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;
„Non-CTP“ - mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.
|
|
0460–0470
|
NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE
Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 0050/0060.
|
3.9. VASTASPOOLE KREDIIDIRISK
3.9.1. Vastaspoole krediidiriski vormide kohaldamisala
119. Vastaspoole krediidiriski vormid hõlmavad teavet riskipositsioonide kohta, mis on avatud vastaspoole krediidiriskile ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükki.
120. Vormidel ei kajastata krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omavahendite nõudeid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt d ja III osa VI jaotis), mille jaoks on eraldi vorm.
121. Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mis on seotud kesksete vastaspooltega (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükk ja 6. peatüki 9. jagu), tuleb esitada vastaspoole krediidiriski andmete hulgas, kui ei ole kirjas teisiti. Ent määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 307–310 kohaselt arvutatud sissemakseid tagatisfondi vastaspoole krediidiriski vormidel ei esitata (v.a vormi C 34.10 vastavad read) Üldjuhul esitatakse tagatisfondi tehtavate sissemaksetega seotud riskiga kaalutud vara otse vormi C 02.00 real 0460.
3.9.2. C 34.01 – Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud
3.9.2.1. Üldised märkused
122. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a kohaselt võib finantsinstitutsioon arvutata oma tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. Jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema bilansilise ja bilansivälise tuletisinstrumentide äri mahud ei ületa määratud künniseid. Asjaomane hindamine tuleb teha iga kuu, kasutades kuu viimase päeva seisuga teadaolevaid andmeid. Sel vormil on teave künniste järgmise kohta ja üldisemalt oluline teave tuletisinstrumentide äri mahtude kohta.
123. 1., 2. ja 3. kuu viitavad vaadeldavad kvartali esimesele, teisele ja viimasele kuule. Pärast 28. juunit 2021 esitatakse teavet ainult kuu lõpu seisuga.
3.9.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010, 0040, 0070
|
PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 3
Esitatakse tuletisinstrumentide pikkade positsioonide absoluutsete turuväärtuste summa kuu viimase päeva seisuga.
|
|
0020, 0050,
0080
|
LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 3
Esitatakse tuletisinstrumentide lühikeste positsioonide absoluutsete turuväärtuste summa kuu viimase päeva seisuga.
|
|
0030, 0060,
0090
|
KOKKU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 3 punkt b
Tuletisinstrumentide pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtuste summa.
|
|
Read
|
|
0010
|
Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 3
Kajastatakse kõiki bilansilisi ja bilansiväliseid tuletisinstrumente (v.a krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes).
|
|
0020
|
Bilansilised ja bilansivälised tuletisinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 3 punktid a ja b
Esitatakse bilansiliste ja bilansiväliste tuletisinstrumentide positsioonide kogu turuväärtus kuu viimase päeva sisuga. Kui positsiooni turuväärtust ei ole selle päeva seisuga teada, kasutavad finantsinstitutsioonid selle positsiooni tolle päeva õiglast väärtust; kui ei ole teada ei turu- ega õiglast väärtust selle päeva seisuga, kasutatakse asjaomase positsiooni kõige värskemat turu- või õiglast väärtust.
|
|
0030
|
(-) Krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 3 punkt c
Selliste krediidituletisinstrumentide kogu turuväärtus, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.
|
|
0040
|
Varad kokku
Vara kokku kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega.
Konsolideeritud aruandluses esitab finantsinstitutsioon vara koondandmed järgides määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud usaldatavusnõuetekohast konsolideerimise kohaldamisala.
|
|
0050
|
Protsent koguvarast
Suhtarv, mis tuleb arvutada jagades tuletisfinantsinstrumentide äri (rida 0010) koguvaraga (rida 0040).
|
|
ERANDID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 273a LÕIKELE 4
|
|
0060
|
Kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 tingimused (sh pädeva asutuse nõusolek) on täidetud?
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 4
Finantsinstitutsioonid, kes ületavad vastaspoole krediidiriski jaoks lihtsustatud meetodi kasutamise künniseid, aga kasutavad mõnd määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 alusel siiski, märgivad ära (jah-i või ei-ga), kas nad vastavad kõigile kõnealuse artikli tingimustele.
Selle kirje esitavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 kohast erandit.
|
|
0070
|
Konsolideeritud tasandi riskipositsioonide väärtuste arvutamise meetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 4
Tuletisinstrumentide positsioonide konsolideeritud riskipositsiooni väärtuste arvutamise meetod, mida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 kohaselt kasutatakse ka üksiküksuse tasandil:
— OEM: esmase riskipositsiooni meetod;
— Simplified SA-CCR: vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod.
Selle kirje esitavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 kohast erandit.
|
3.9.3. C 34.02 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid meetoditi
3.9.3.1. Üldised märkused
124. Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi eraldi kõigi vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide kohta ja kõigi vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide koha, millest on välja jäetud kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (määratlus vormis C 34.10).
3.9.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
VASTASPOOLTE ARV
Vastaspoolte arv, kellega seoses finantsinstitutsioonil on vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid.
|
|
0020
|
TEHINGUTE ARV
Tehingute arv, millel on aruandekuupäeva seisuga vastaspoole krediidirisk. Pange tähele, et keskse vastaspoolega seotud tehingute arvud ei peaks sisaldama mitte sissetulekuid ja väljaminekuid, vaid vastaspoole krediidiriski portfelli kogupositsioone aruandekuupäeval. Peale selle käsitatakse tuletisinstrumenti või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut, mis on mudeldamise otstarbel jagatud kaheks või enamaks pooleks, ikkagi ühe tehinguna.
|
|
0030
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tinglike väärtuste summa enne tasaarvestust ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 279b kohast korrigeerimist.
|
|
0040
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12
Positiivse praeguse turuväärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguse turuväärtuse (määratluse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 12) summa.
|
|
0050
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12
Negatiivse praeguse absoluutse turuväärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguse turuväärtuse (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 12) summa.
|
|
0060
|
MUUTUVTAGATIS, SAADUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 275 lõige 2, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276
Kõigi saadud muutuvtagatisega võimendustagatise lepingute muutuvtagatiste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276.
|
|
0070
|
MUUTUVTAGATIS, ANTUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 275 lõige 2, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276
Kõigi antud muutuvtagatisega võimendustagatise lepingute muutuvtagatiste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276.
|
|
0080
|
SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, SAADUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12a, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276
Kõigi saadud sõltumatu tagatisega võimendustagatise lepingute sõltumatu tagatise netoväärtuste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276.
|
|
0090
|
SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, ANTUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12a, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276
Kõigi antud sõltumatu tagatisega võimendustagatise lepingute sõltumatu tagatise netoväärtuste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276.
|
|
0100
|
ASENDUSKULU
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 275, 281 ja 282
Asenduskulu tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta arvutatakse alljärgneva kohaselt:
— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõige 3 esmase riskipositsiooni meetodi korral;
— määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 281 vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral;
— määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 275 vastaspoole krediidiriski standardmeetodi korral.
Finantsinstitutsioon esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite asenduskulude summa.
|
|
0110
|
VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 278, 281 ja 282
Võimalik tulevane riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta arvutatakse alljärgneva kohaselt:
— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõige 4 esmase riskipositsiooni meetodi korral;
— määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 281 vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral;
— määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 278 vastaspoole krediidiriski standardmeetodi korral.
Finantsinstitutsioon esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summa.
|
|
0120
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 17
Tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune riskipositsioon on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 17 määratletud väärtus.
Finantsinstitutsioon esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguste riskipositsioonide summa.
|
|
0130
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 22, artikli 284 lõige 3 ja artikli 284 lõige 6
Tegelik oodatav positiivne riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 22 ja arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõike 6 kohaselt.
Finantsinstitutsioon esitab kõigi tegelike oodatavate positiivsete riskipositsioonide summa, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõike 3 kohaselt arvutatavate omavahendite nõuete kindlakstegemiseks (st tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis on arvutatud kas jooksvaid turuandmeid või stressikalibreerimist kasutades, olenevalt sellest, kumb annab suurema omavahendite nõude).
|
|
0140
|
REGULATIIVSE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE ARVUTAMISEKS KASUTATUD ALFA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 274 lõige 2, artikli 282 lõige 2, artikli 281 lõige 1 ning artikli 284 lõiked 4 ja 9
Alfa väärtus on esmase riskipositsiooni meetodi, vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi ja vastaspoole krediidiriski standardmeetodi ridadel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõike 2, artikli 281 lõike 1 ja artikli 274 lõike 2 alusel 1,4. Sisemudeli meetodi kasutamisel võib alfa väärtus olla kas 1,4 või midagi muud, kui pädevad asutused nõuavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõike 4 kohaselt kõrgema alfa kasutamist või lubavad kõnealuse määruse artikli 284 lõike 9 kohaselt sisehinnangute kasutamist.
|
|
0150
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS ENNE KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb arvutada määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt, võttes arvesse tasaarvestamise mõju, aga mitte arvestades muid krediidiriski maandamise tehnikaid (nt võimendustagatist).
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ei tohi väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvestada, kui tagatis on saadud (st see ei tohi riskipositsiooni väärtust vähendada). Kui aga tagatis on antud, tuleb väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvesse võtta.
Peale selle käsitletakse tagatisega tegevust tagatiseta tegevusena (st võimendustagatise mõju ei arvestata).
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb kindlaks määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt.
Krediidiriski maandamise eelses riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273 lõikes 6.
Finantsinstitutsioon esitab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise eelsete riskipositsioonide väärtuste summa.
|
|
0160
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt, olles kohaldanud krediidiriski maandamise tehnikaid vastavalt kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile.
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist tuleb kindlaks määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt.
Krediidiriski maandamise järgses riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273 lõikes 6.
Finantsinstitutsioon esitab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise järgsete riskipositsioonide väärtuste summa.
|
|
0170
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja riskiga kaalutud vara arvutamiseks, st olles kohaldanud krediidiriski maandamise tehnikaid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile ning arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273 lõikele 6).
Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb välja selgitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt.
Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, määratakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimise kahju iga meetodi puhul eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist.
Finantsinstitutsioon esitab vastaval real kõigi riskipositsioonide väärtuste summa.
|
|
0180
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
Standardmeetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide väärtus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile.
|
|
0190
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
Krediidiriski sisereitingute meetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide väärtus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile.
|
|
0200
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõiked 3 ja 4), mis on arvutatud kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud meetodite kohaselt.
Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a.
|
|
0210
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
Standardmeetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile.
See on sama summa mis kantakse vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide kohta vormi C 07.00 veergu 0220.
|
|
0220
|
Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
Krediidiriski sisereitingute meetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile.
See on sama summa mis kantakse vastaspoole krediidiriskiga positsioonide kohta vormi C 08.01 veergu 0260.
|
|
Rida
|
|
0010
|
ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust finantsinstitutsioon arvutab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 5. jao kohaselt. Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodit võivad kasutada ainult finantsinstitutsioonid, kes vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõikes 2 või 4 sätestatud tingimustele.
|
|
0020
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust finantsinstitutsioon arvutab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. jao kohaselt. Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud standardmeetodit võivad kasutada ainult finantsinstitutsioonid, kes vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõikes 1 või 4 sätestatud tingimustele.
|
|
0030
|
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS)
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust finantsinstitutsioon arvutab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. jao kohaselt.
|
|
0040
|
SISEMUDELI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JA VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
Tuletisinstrumendid, pika arveldustähtajaga tehingud ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodit.
|
|
0050
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 139), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0070, ei kajastata siin.
|
|
0060
|
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
Ainult määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumente sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid ja pika arveldustähtajaga tehingud (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 2), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0070, ei kajastata siin.
|
|
0070
|
Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktid 11 ja 25
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepinguline toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepe (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõikes 25) ning mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
|
|
0080
|
FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE LIHTMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 222
Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on finantsinstitutsioon otsustanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 lõiget 2 kohaselt arvutada kõnealuse määruse artiklit 222 (mitte kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatükki) järgides.
|
|
0090
|
FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS)
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 220 ja 223
Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on finantsinstitutsioon otsustanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 lõiget 2 kohaselt arvutada kõnealuse määruse artiklit 223 (mitte kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatükki) järgides.
|
|
0100
|
VAR RISKIHINDAMISMEETOD VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 221
Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, võimenduslaenu tehingud või teised kapitaliturupõhised tehingud (v.a tuletisinstrumenditehingud), mille riskipositsiooni väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 221 kohaselt ja pädeva asutuse loal sisemudeliga, kus on arvesse võetud tasaarvestuse raamlepingu kohaldamisalas olevate väärtpaberipositsioonide korrelatsiooni mõju ja asjaomaste instrumentide likviidsust.
|
|
0110
|
KOKKU
|
|
0120
|
Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 291
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millel on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk.
|
|
0130
|
Võimendustagatisega tehingud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 7
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mis on võimendustagatisega (st tasaarvestatavate tehingute kogumid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkti 7 kohast võimendustagatise lepingut).
|
|
0140
|
Võimendustagatiseta tehingud
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mida ei kajastata real 0130.
|
3.9.4. C 34.03 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse standardmeetodeid: vastaspoole krediidiriski standardmeetodit ja vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit.
3.9.4.1. Üldised märkused
125. Vormi kasutatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga arvutatud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide ja lihtsustatud standardmeetodiga arvutatud positsioonide jaoks eraldi.
3.9.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
VALUUTA
Intressiriski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu valuuta.
Valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu ühe poole valuuta. Valuutapaaride valuutad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (nt USA dollari ja euro puhul kandke siia veergu euro ja veergu 0020 USA dollar).
Kasutada tuleb valuutade ISO-koode.
|
|
0020
|
PAARI TEINE VALUUTA
Valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu teise poole valuuta (esimese poole oma veerus 0010). Valuutapaaride valuutad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (nt USA dollari ja euro puhul kandke siia veergu USA dollar ja veergu 0010 euro).
Kasutada tuleb valuutade ISO-koode.
|
|
0030
|
TEHINGUTE ARV
Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised.
|
|
0040
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised.
|
|
0050
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria positiivse praeguse turuväärtusega maandatud positsioonide kogumite praeguste turuväärtuste summa.
Maandatud positsioonide kogumi praegune turuväärtus tehakse kindlaks kogumi positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste tasaarvestuse teel enne saadud või antud tagatise mahaarvamist.
|
|
0060
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria negatiivse praeguse turuväärtusega maandatud positsioonide kogumite praeguste absoluutsete turuväärtuste summa.
Maandatud positsioonide kogumi praegune turuväärtus tehakse kindlaks kogumi positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste tasaarvestuse teel enne saadud või antud tagatise mahaarvamist.
|
|
0070
|
LISAND
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 280a–280f ja artikli 281 lõige 2
Finantsinstitutsioon esitab asjaomase maandatud positsioonide kogumi ja/või riskikategooria kõigi lisandite summa.
Riskikategooria lisand, mida kasutatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlakstegemiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 278 lõike 1 või artikli 281 lõike 2 punkti f kohaselt, tuleb arvutada kõnealuse määruse artiklite 280a–280f järgi. Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 281 lõiget 2.
|
|
Read
|
|
0050,0120, 0190, 0230, 0270, 0340
|
RISKIKATEGOORIAD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 277 ja 277a
Tehingud liigitatakse nende riskikategooria alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõigetele 1–4.
Maandatud positsioonide kogumid liigitatakse nende riskikategooria alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 277a.
Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 281 lõiget 2.
|
|
0020–0040
|
Millest: liigitatud mitmesse riskikategooriasse
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõige 3
Mitme olulise riskiteguriga tuletisinstrumenditehingud, mis on olulisima riskiteguri alusel liigitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõikes 3 ja lõikes 5 nimetatud Euroopa pangandusjärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite kohaselt kahte (0020), kolme (0030) või enamasse (0040) riskikategooriasse.
|
|
0070–0110 ja 0140–0180
|
Mahtudelt suurim valuuta ja valuutapaar
Liigitatakse finantsinstitutsiooni selle portfelli praeguse turuväärtuse alusel, millele kohaldatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodit või vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit, ja tehingute puhul, mis on liigitatud vastavalt kas intressiriski või valuutariski kategooriasse.
Liigitamiseks liidetakse positsioonide praeguste turuväärtuste absoluutväärtused.
|
|
0060, 0130, 0200, 0240, 0280
|
Ainuliigitus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 punktid 1 ja 2
Tuletisinstrumenditehingud, mis on liigitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõigete 1 ja 2 kohaselt vaid ühte riskikategooriasse.
Välja jäetakse tehingud, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõike 3 kohaselt liigitatud mitmesse riskikategooriasse.
|
|
0210, 0250
|
Ühe alusvaraga tehingud
Ühe alusvaraga tehingud, mis on liigitatud vastavalt kas krediidiriski või aktsiariski kategooriasse.
|
|
0220, 0260
|
Mitme alusvaraga tehingud
Mitme alusvaraga tehingud, mis on liigitatud vastavalt kas krediidiriski või aktsiariski kategooriasse.
|
|
0290–0330
|
Kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumid
Tuletisinstrumenditehingud, mis on liigitatud kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumitesse, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277a lõike 1 punktis e.
|
3.9.5. C 34.04 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse esmase riskipositsiooni meetodit (OEM)
3.9.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
Veergude 0010 ja 0020 juhised on samad, mis vormis C 34.02.
|
|
0030
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria positiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste turuväärtuste summa.
|
|
0040
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kõigi asjaomase riskikategooria negatiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste absoluutsete turuväärtuste summa.
|
|
0050
|
VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON
Finantsinstitutsioon esitab võimalike tulevaste riskipositsioonide summa kõigi tehingute puhul, mis kuuluvad samasse riskikategooriasse.
|
|
Read
|
|
0020–0070
|
RISKIKATEGOORIAD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõike 4 punktis b loetletud riskikategooriatesse liigitatud tuletisinstrumenditehingud.
|
3.9.6. C 34.05 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse sisemudeli meetodit (IMM)
3.9.6.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010 – 0080
|
VÕIMENDUSTAGATISEGA
Vt vormi C 34.02 rea 0130 juhised.
|
|
0090 – 0160
|
VÕIMENDUSTAGATISETA
Vt vormi C 34.02 rea 0140 juhised.
|
|
0010, 0090
|
TEHINGUTE ARV
Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised.
|
|
0020, 0100
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised.
|
|
0030, 0110
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE
Kõigi sama varaklassi positiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste turuväärtuste summa.
|
|
0040, 0120
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE
Kõigi sama varaklassi negatiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste absoluutsete turuväärtuste summa.
|
|
0050, 0130
|
PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON
Vt vormi C 34.02 veeru 0120 juhised.
|
|
0060, 0140
|
TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
Vt vormi C 34.02 veeru 0130 juhised.
|
|
0070, 0150
|
STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõige 6 ja artikli 292 lõige 2
Stressiolukorra tegelik oodatav positiivne riskipositsioon arvutatakse nagu tegelik oodatav positiivne riskipositsioon (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõige 6), aga kasutades määruse (EL) nr 575/2013 artikli 292 lõike 2 kohast stressikalibreerimist.
|
|
0080, 0160, 0170
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised.
|
|
Rida
|
Selgitus
|
|
0010
|
KOKKU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 283
Finantsinstitutsioon esitab asjaomase teabe nende tuletisinstrumentide, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta, mille riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks on tal määruse (EL) nr 575/2013 artikli 283 kohane luba kasutada sisemudeli meetodit.
|
|
0020
|
Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid
Vt vormi C 34.02 rea 0120 juhised.
|
|
0030
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit
Vt vormi C 34.02 veeru 0180 juhised.
|
|
0040
|
Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit
Vt vormi C 34.02 veeru 0190 juhised.
|
|
0050–0110
|
BÖRSIVÄLISED TULETISINSTRUMENDID
Finantsinstitutsioon esitab teabe ainult börsiväliseid tuletisinstrumente või pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need alusvara (intressimäär, valuuta, krediit, omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse.
|
|
0120–0180
|
BÖRSIL KAUBELDAVAD TULETISINSTRUMENDID
Finantsinstitutsioon esitab teabe ainult börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente või pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need alusvara (intressimäär, valuuta, krediit, omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse.
|
|
0190–0220
|
VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUD
Finantsinstitutsioon esitab teabe ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need tehingu väärtpaberipoole alusvara (võlakiri omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse.
|
|
0230
|
LEPINGULISELT TOODETE VAHEL TASAARVESTATAVATE TEHINGUTE KOGUMID
Vt vormi C 34.02 rea 0070 juhised.
|
3.9.7. C 34.06 – 20 suurimat vastaspoolt
3.9.7.1. Üldised märkused
126. Finantsinstitutsioonid esitavad teabe 20 vastaspoole kohta, kelle suhtes on neil suurimad vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid. Suurusjärjestusse tuleb panna kõigi asjaomaste vastaspooltega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumite vastaspoole krediidiriski väärtuste alusel, mis esitatakse käesoleva vormi veerus 0120. Grupisiseseid või muid riskipositsioone, millega kaasneb vastaspoole krediidirisk, aga millele finantsinstitutsioon määrab omavahendite nõude arvutamiseks riskikaaluks nulli (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 6 ja 7), võetakse 20 suurima vastaspoole väljaselgitamisel ikkagi arvesse.
127. Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. ja 6. jao kohaseks vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide arvutamiseks vastaspoole krediidiriski standardmeetodit või sisemudeli meetodit, esitavad selle vormi kvartaalselt. Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. ja 5. jao kohaseks vastaspoole krediidiriski positsioonide arvutamiseks vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, esitavad selle vormi iga kuue kuu kohta. Juhised konkreetsete kirjete kohta
3.9.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0011
|
NIMI
Vastaspoole nimi
|
|
0020
|
KOOD
Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Finantsinstitutsioonide ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
|
|
0030
|
KOODI LIIK
Finantsinstitutsioon märgib ära, kas veerus 0020 esitatud kood on LEI- või riiklik kood.
Koodi liik tuleb esitada alati.
|
|
0035
|
RIIKLIK KOOD
Finantsinstitutsioonid võivad lisaks esitada ka riikliku koodi, kui kannavad koodiveergu 0020 LEI-koodi.
|
|
0040
|
VASTASPOOLE SEKTOR
Igale vastaspoolele määratakse üks sektor, võttes aluseks finantsaruandlusraamistiku majandusharude klassid (vt käesoleva rakendusmääruse V lisa 3. osa):
i) keskpangad;
ii) keskvalitsused;
iii) krediidiasutused;
iv) investeerimisühingud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2;
v) muud finantssektori äriühingud (v.a investeerimisühingud);
vi) finantssektorivälised äriühingud.
|
|
0050
|
VASTASPOOLE LIIK
Finantsinstitutsioon märgib ära vastaspoole liigi:
— nõuetele vastav keskne vastaspool;
— vastaspool, kes ei ole nõuetele vastav keskne vastaspool;
— vastaspool, kes ei ole keskne vastaspool.
|
|
0060
|
VASTASPOOLE RESIDENTSUS
Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sh rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).
|
|
0070
|
TEHINGUTE ARV
Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised.
|
|
0080
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised.
|
|
0090
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, positiivne
Vt vormi C 34.02 veeru 0040 juhised.
Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab finantsinstitutsioon positiivse praeguse turuväärtusega kogumite summa.
|
|
0100
|
PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, negatiivne
Vt vormi C 34.02 veeru 0040 juhised.
Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab finantsinstitutsioon negatiivse praeguse turuväärtusega kogumite absoluutsumma.
|
|
0110
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST
Vt vormi C 34.02 veeru 0160 juhised.
Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab finantsinstitutsioon kogumite riskipositsiooni väärtuste summa pärast krediidiriski maandamist.
|
|
0120
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised.
|
|
0130
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Vt vormi C 34.02 veeru 0200 juhised.
|
3.9.8. C 34.07 – Sisereitingute meetod – vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid riskipositsiooni klassiti ja makseviivituse tõenäosuseti
3.9.8.1. Üldised märkused
128. Selle vormi täidavad finantsinstitutsioonid, kes kasutavad kas kõigi või osa vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 107) kas sisereitingute põhimeetodit või täiustatud meetodit, olenemata sellest, millist vastaspoole krediidiriski meetodit nad kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaste riskipositsiooni väärtuste väljaselgitamiseks.
129. Vorm täidetakse eraldi kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta ja iga riskipositsiooni klassi kohta, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 147. Siin vormil ei kajastata keskse vastaspoole kaudu kliiritud riskipositsioone.
130. Et täpsustada, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:
„EI“ – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod)
„JAH“ – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod)
3.9.8.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus
Riskipositsiooni väärtus (vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised) konkreetse makseviivituse tõenäosuse skaala vahemikuti
|
|
0020
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)
Keskmine üksikvõlgnike reitinguklasside makseviivituse tõenäosus, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010)
|
|
0030
|
Võlgnike arv
Kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala igasse klassi määratud eraldi hinnatud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv, olenemata nendega seotud laenude või riskipositsioonide arvust
Kui ühe ja sama võlgnikuga seotud riskipositsioone on hinnatud eraldi, siis lähevad need arvesse eraldi. Selline olukord võib ette tulla siis, kui ühe võlgnikuga seotud eri riskipositsioonid määratakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 1 punkti e teise lause kohaselt erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse.
|
|
0040
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%)
Keskmine võlgnike reitinguklasside makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010)
Esitatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud vara arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamisega (kui asjakohane) (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. ja 4. peatükk). Finantsinstitutsioonide puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 228 lõikele 2. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale.
Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Esitatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule makseviivituses olemise korral.
|
|
0050
|
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates)
Keskmine võlgnike lõpptähtaeg aastates, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010)
Lõpptähtaeg tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 162.
|
|
0060
|
Riskiga kaalutud vara
Riskiga kaalutud vara (ka riskiga kaalutud vara, määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende positsioonide puhul, mille riskikaalu hinnatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus arvutatakse kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt.
Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a.
|
|
0070
|
Riskiga kaalutud vara tihedus
Riskiga kaalutud vara kogusumma (esitatakse veerus 0060) ja riskipositsiooni väärtuse (esitatakse veerus 0010) suhe
|
|
Read
|
|
0010–0170
|
Makseviivituse tõenäosuse skaala
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (mis tehakse kindlaks vastaspoole tasandil) jagatakse kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala sobivasse klassi, võttes aluseks iga konkreetse klassi võlgnike makseviivituse tõenäosused (võtmata arvesse garantii või krediidituletisinstrumendi olemasolust tingitud asendust). Finantsinstitutsioonid jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse skaalale, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid koondatakse rühma, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
|
3.9.9. C 34.08 – Mida sisaldab vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide tagatis
3.9.9.1. Üldised märkused
131. Sellele vormile kantakse tuletisinstrumenditehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides kasutatud (antud ja saadud) tagatise õiglased väärtused, olenemata sellest, kas need tehingud kliiritakse keskse vastaspoole kaudu ja kas kesksele vastaspoolele antakse tagatis või mitte.
3.9.9.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0080
|
Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis
Finantsinstitutsioonid esitavad tagatised (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis), mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumentidega või sama määruse artikli 272 punkti 2 kohaste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides.
|
|
0090–0180
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis
Finantsinstitutsioonid esitavad tagatised (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingus väärtpaberina näiv tagatis), mida kasutatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute või tuletisinstrumendiks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides.
|
|
0010, 0020, 0050, 0060, 0090, 0100, 0140, 0150
|
Eraldatud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 lõige 1
Finantsinstitutsioonid esitavad siin pankrotivarast välistatud (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 1) tagatisena hoitavad tagatised, mis on jagatud alustamise ja muutuvtagatisena näivaks.
|
|
0030, 0040, 0070, 0080, 0110, 0120, 0130, 0160, 0170, 0180
|
Eraldamata
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 lõige 1
Finantsinstitutsioonid esitavad siin pankrotivarast välistatud (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 1) tagatisena mittehoitavad tagatised, mis on jagatud alustamise tagatiseks, muutuvtagatiseks ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberiks.
|
|
0010, 0030, 0050, 0070, 0090, 0110, 0140, 0160
|
Alustamise tagatis
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 140
Finantsinstitutsioonid esitavad alustamise tagatisena (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 140) saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse.
|
|
0020, 0040, 0060, 0080, 0100, 0120, 0150, 0170
|
Muutuvtagatis
Finantsinstitutsioonid esitavad muutuvtagatisena saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse.
|
|
0130, 0180
|
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber
Finantsinstitutsioonid esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes väärtpaberina näivate tagatiste õiglased väärtused (nt väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberipool, mis on saadud, esitatakse veerus 0130 ja antud pool veerus 0180).
|
|
Read
|
|
0010–0080
|
Tagatise liik
Jaotus tagatise liigiti
|
3.9.10. C 34.09 – Krediidituletisinstrumentide riskipositsioonid
3.9.10.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0040
|
KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE KAITSE
Ostetud või müüdud krediidituletisinstrumendikaitse
|
|
0010, 0020
|
TINGLIKUD VÄÄRTUSED
Tuletisinstrumentide tinglike väärtuste summa tooteliigiti enne tasaarvestust
|
|
0030, 0040
|
ÕIGLASED VÄÄRTUSED
Õiglaste väärtuse summa ostetud ja müüdud kaitse lõikes
|
|
Read
|
|
0010–0050
|
Tooteliik
Jaotus krediidituletisinstrumendi tooteliigiti
|
|
0060
|
Kokku
Kõik tooteliigid kokku
|
|
0070, 0080
|
Õiglased väärtused
Õiglased väärtused tooteliigiti ning varade (positiivsed õiglased väärtused) ja kohustuste (negatiivsed õiglased väärtused) kaupa
|
3.9.11. C 34.10 – Kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid
3.9.11.1. Üldised märkused
132. Finantsinstitutsioonid esitavad kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (st määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetletud lepingud ja tehingud, mis on keskse vastaspoolega lõpule viimata, ning keskse vastaspoolega seotud tehingutest (määratlus kõnealuse määruse artikli 300 punktis 2) tingitud riskipositsioonid), mille jaoks arvutatakse omavahendite nõuded kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt.
3.9.11.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaldamisalas olevate tehingute riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud nimetatud peatükis ja eriti selle 9. jaos sätestatud meetoditega.
Esitatav riskipositsiooni väärtus on summa, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaseks omavahendite nõuete arvutamiseks, võttes üleminekuperioodil (määratlus samas) arvesse kõnealuse määruse artiklis 497 sätestatud nõudeid.
Riskipositsioon võib olla määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 91 määratletud kauplemisriski positsioon.
|
|
0020
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt välja selgitatud riskiga kaalutud vara, võttes üleminekuperioodil (määratlus samas) arvesse kõnealuse määruse artiklis 497 sätestatud nõudeid.
|
|
Read
|
|
0010–0100
|
Nõuetele vastav keskne vastaspool
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastav keskne vastaspool.
|
|
0070, 0080
0170, 0180
|
Alustamise tagatis
Vt vormi C 34.08 juhised.
Sellel vormil esitatav alustamise tagatis ei tohi sisaldada kahjumi jaotamise kokkulepete alusel kesksele vastaspoolele tehtud makseid (st kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist kahjumi jaotamiseks kliirivate liikmete vahel, käsitatakse seda tagatisfondiga seotud riskipositsioonina).
|
|
0090, 0190
|
Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 308 ja 309; määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 89 määratletud tagatisfond; finantsinstitutsiooni sissemakse keskse vastaspoole tagatisfondi
|
|
0100, 0200
|
Rahastamata sissemaksed tagatisfondi
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 309 ja 310; määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 89 määratletud tagatisfond
Finantsinstitutsioonid esitavad sissemaksed, mida nad on kliiriva liikmena tegutsedes lepinguliselt kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui kõnealune keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahjusid, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu.
|
|
0070, 0170
|
Eraldatud
Vt vormi C 34.08 juhised.
|
|
0080, 0180
|
Eraldamata
Vt vormi C 34.08 juhised.
|
3.9.12. C 34.11 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vooaruanded sisemudeli meetodi kohaselt
3.9.12.1. Üldised märkused
133. Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad kas kõigi või osa vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt (olenemata sellest, millist krediidiriski meetodit asjaomase riskikaalu väljaselgitamiseks kasutatakse), esitavad selle vormiga vooaruande, kust on näha sisemudeli meetodi kohaldamisalas olevate tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskiga kaalutud vara muutused, mis on eristatud olulisimate mõjurite alusel ja mille aluseks on põhjendatud hinnangud.
134. Finantsinstitutsioonid, kes esitavad selle vormi iga kvartali kohta, täidavad ainult veeru 0010. Finantsinstitutsioonid, kes esitavad selle vormi iga aasta kohta, täidavad ainult veeru 0020.
135. Sellel vormil ei kajastata keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jagu).
3.9.12.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010, 0020
|
RISKIGA KAALUTUD VARA
Riskiga kaalutud vara (ka riskiga kaalutud vara, määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende positsioonide puhul, mille riskikaalu hinnatakse kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul on finantsinstitutsioon saanud loa arvutada riskipositsiooni väärtus määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodil.
Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a.
|
|
Read
|
|
0010
|
Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus sisemudeli meetodil
|
|
0020
|
Vara suurus
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest tavalise äritegevuse tõttu (sh uute äride algatamine ja riskipositsioonide lõpptähtaja saabumine) (v.a üksuste omandamised ja võõrandamised).
|
|
0030
|
Vastaspoolte krediidikvaliteet
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud finantsinstitutsiooni vastaspoole hinnangulise kvaliteedi (mõõdetuna krediidiriski raamistiku kohasel meetodil) muutumisest. Sellel real kajastatakse ka potentsiaalseid riskiga kaalutud vara muutusi, mis on tingitud sisereitingute mudelist, kui finantsinstitutsioon kasutab sisereitingute meetodit.
|
|
0040
|
Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod)
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud mudeli rakendamisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või mudeli nõrkade külgede kaotamiseks tehtud muudatustest.
Sellel real kajastatakse vaid sisemudeli muutusi.
|
|
0050
|
Metoodika ja põhimõte (ainult sisemudeli meetod)
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud arvutusmeetodite muutumisest, mis on omakorda tingitud õiguspoliitika muutumisest (nt uued õigusaktid) (ainult sisemudelis)
|
|
0060
|
Omandamised ja võõrandamised
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse muutumisest üksuste omandamiste ja võõrandamiste tõttu
|
|
0070
|
Valuuta liikumine
Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest
|
|
0080
|
Muu
Selle kategooria all kajastatakse riskiga kaalutud vara (positiivseid või negatiivseid) muutusi, mida ei saa esitada üheski eelmises kategoorias.
|
|
0090
|
Riskiga kaalutud vara vaadeldava aruandeperioodi lõpus
Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara praeguse aruandeperioodi lõpus sisemudeli meetodil
|
4. OPERATSIOONIRISKI VORMID
4.1 C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)
4.1.1. Üldised märkused
136. Selles vormis esitatakse teave, mis käsitleb määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Finantsinstitutsioon ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.
137. Baasmeetodit, standardmeetodit või alternatiivset standardmeetodit kasutavad finantsinstitutsioonid arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad finantsinstitutsioonid kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad finantsinstitutsioonid auditeeritud andmeid, mis eeldatavasti peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse“ põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.
138. Kui finantsinstitutsioon suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada finantsinstitutsioonil kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et finantsinstitutsioon kohandaks oma arvutust. Kui finantsinstitutsioon on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.
139. Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.
140. Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.
141. Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.
4.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0030
|
ASJAOMANE NÄITAJA
Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 0010–0030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 314 kajastavad finantsinstitutsioonid teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Sama kehtib kõigi teiste täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.
Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja“ elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 316 tabeli 1 punktis 1.
Kui finantsinstitutsioonil on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed vormi vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse neid veerus 0030. Kui see on mõistlik, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 0020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 0010 (ülejärgmise aasta prognoos).
Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib finantsinstitutsioon kasutada majandustegevuse prognoose.
|
|
0040–0060
|
LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)
Neis veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 319 lõike 1 punkt b) äriliinide „jaepangandus“ ja „äripangandus“ puhul. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 319 lõike 1 punkt a).
Äriliini „äripangandus“ puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärtpabereid.
|
|
0070
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Omavahendite nõue arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 0070.
|
|
0071
|
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõige 4
Veerus 0070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
0080
|
MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST
Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõike 2 kohaselt on saadud luba kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit konsolideerimisgrupi tasandil (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõige 1), tuleb operatsiooniriski katvad omavahendid jaotada konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, võttes arvesse seda, kuidas võetakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju. Selles veerus kajastatakse jaotamise mõju.
|
|
0090–0120
|
VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED
|
|
0090
|
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST
Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.
|
|
0100
|
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST
Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punktile a).
|
|
0110
|
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST
Siin veerus kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mittetäielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui finantsinstitutsioon ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui finantsinstitutsioon kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet“, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.
|
|
0120
|
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)
Siin veerus kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.
|
|
Read
|
|
0010
|
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT
Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 315 ja 316).
|
|
0020
|
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT
Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 317, 318 ja 319).
|
|
0030–0100
|
KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT
Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 0030–0100 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.
|
|
0110–0120
|
KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT
Alternatiivset standardmeetodit kasutavad finantsinstitutsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridadel 0030–0050 ja 0080–0100 ning äriliinide „äripangandus“ ja „jaepangandus“ kohta ridadel 0110 ja 0120.
Ridadel 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus“ ja „jaepangandus“ lõikes (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridadel 0060 ja 0070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridadel 0110–0120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.
|
|
0130
|
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT
Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate finantsinstitutsioonide puhul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321, 322 ja 323).
Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Sama kehtib kõigi teiste täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.
|
4.2. OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS)
4.2.1. Üldised märkused
142. Vormil C 17.01 (OPR DETAILS 1) esitatakse kokkuvõtlikult teave finantsinstitutsiooni eelmise aasta brutokahju ja hüvituste kohta juhtumiliikide ja äriliinide kaupa. Vormil C 17.02 (OPR DETAILS 2) esitatakse üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta.
143. Operatsiooniriski kahjusid, mis on seotud krediidiriskiga ja mille suhtes kohaldatakse krediidiriski omavahendite nõudeid (krediidiga seotud operatsiooniriski piirjuhtumid), ei võeta arvesse vormis C 17.01 ega vormis C 17.02.
144. Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 314 kajastatakse finantsinstitutsiooni kahjusid ja hüvitusi vormidel C 17.01 ja C 17.02, sõltumata omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud meetodist.
145. Ilma et see mõjutaks allpool määratletud kirjet „kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid“, on „brutokahju“ operatsiooniriski juhtumist või juhtumi liigist tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punkt b).
146. „Hüvitus“ on operatsiooniriski algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult (näiteks kindlustusandja või muu isik) rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu. Hüvitused on jaotatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevateks hüvitusteks ning otsehüvitusteks.
147. „Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid“ on operatsiooniriski juhtumid, mis põhjustavad kahju, mis hüvitatakse osaliselt või täielikult viie tööpäeva jooksul. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumi korral võetakse brutokahju väljaselgitamisel arvesse ainult kahju seda osa, mis ei ole täielikult hüvitatud (st kahju, millest on maha arvatud kiiresti hüvitatud osaline kahju). Järelikult ei võeta brutokahju kindlakstegemisel arvesse ega kajastata vormis OPR DETAILS kahjujuhtumeid, mis põhjustasid kahju, mis hüvitati täielikult viie tööpäeva jooksul.
148. „Arvestuspäev“ on kuupäev, mil kahju või reservi/eraldist kasumiaruandes esimest korda kajastati seoses operatsiooniriski raames tekkinud kahjuga. See kuupäev järgneb loogiliselt „toimumispäevale“ (st kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas) ja „avastamispäevale“ (st kuupäev, mil finantsinstitutsioon sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks).
149. Ühisest operatsiooniriski kahjujuhtumist või algse operatsiooniriski kahjujuhtumiga seotud mitmest kahjujuhtumist, mis tekitavad kahjujuhtumeid või kahju, (nn algjuhtum (root-event)) tingitud kahju koondatakse. Koondatud juhtumeid käsitatakse ja kajastatakse ühe juhtumina ning seega liidetakse asjaomased brutokahju summad ja kahju korrigeerimiste summad kokku.
150. Asjaomase aasta juunis kajastatud andmed on vaheandmed, lõplikud andmed kajastatakse detsembris. Juuni andmete puhul on aruandeperiood kuus kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 30. juunini), detsembri andmete puhul kaksteist kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini). Nii juuni kui ka detsembri andmete puhul tähendab „eelmised aruandeperioodid“ kõiki aruandeperioode kuni aruandeperioodini, mis lõpeb eelmise kalendriaasta lõpus (kaasa arvatud).
4.2.2. C 17.01: Operatsiooniriski kahjud ja hüvitused äriliinide ja juhtumiliikide lõikes eelmisel aastal (OPR DETAILS 1)
4.2.2.1. Üldised märkused
151. Vormil C 17.01 teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahjude ja hüvituste kogusummad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülesed“ ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes. Ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.
152. Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.
153. Ridadel kajastatakse äriliine ja iga äriliini puhul esitatakse juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma (otsehüvituse ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused).
154. Kõigi äriliinidega seoses esitatakse kahjujuhtumite arvu ja kahju kogusumma kohta andmeid ka kindlaks määratud miinimummääradel – 10 000, 20 000, 100 000 ja 1 000 000 – põhinevate vahemike kaupa. Miinimummäärad on eurodes ning need on esitatud finantsinstitutsioonide kajastatud kahjude võrdluse eesmärgil. Seepärast ei pruugi need olla seotud kahju miinimummääradega, mida kasutatakse sisemiste kahjuandmete kogumiseks ja mida tuleb kajastada vormi teises jaos.
4.2.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0070
|
JUHTUMILIIGID
Finantsinstitutsioonid kajastavad kahju vastavates veergudes 0010–0070 vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele.
Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks tehtud, üksnes veerus 080.
|
|
0080
|
JUHTUMILIIGID KOKKU
Finantsinstitutsioonid esitavad veerus 0080 iga äriliini kohta kirje „juhtumite arv (uued juhtumid)“ kogusumma, kirje „brutokahju summa (uued juhtumid)“ kogusumma, kirje „selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist“ kogusumma, kirje „eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised“ kogusumma, kirje „suurim ühekordne kahju“, kirje „viie suurima kahju kogusumma“, kirje „otse hüvitatud kahju kogusumma“ kogusumma ja kirje „kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma“ kogusumma.
Kui finantsinstitutsioon on juhtumiliigid kõigi kahjude puhul välja selgitanud, esitatakse veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarv, kogu kahju kogusumma, hüvitatud kahju kogusumma ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste summa, liites kokku veergudes 0010–0070 kajastatud kahjujuhtumite arvu, brutokahju kogusummad, hüvitatud kahju kogusummad ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised.
Veerus 0080 esitatud „suurim ühekordne kahju“ on suurim ühekordne kahju äriliini raames ja sama kui veergudes 0010–0070 esitatud „suurimate ühekordsete kahjude“ suurim näitaja, tingimusel et finantsinstitutsioon on juhtumiliigid kõigi kahjude puhul välja selgitanud.
Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 0080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.
|
|
0090–0100
|
MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR
Finantsinstitutsioonid kajastavad veergudes 0090 ja 0100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele.
Kui finantsinstitutsioon kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 0090.
Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 0100).
|
|
Read
|
|
0010–0880
|
ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE
Iga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud äriliini puhul, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülesed“, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab finantsinstitutsioon vastavalt sisemistele miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ning otsehüvituste kogusumma ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma.
Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse brutokahju summa kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.
Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad omavahendite nõuded baasmeetodi kohaselt, saavad kajastada kahju, mille puhul äriliin ei ole kindlaks tehtud, üksnes ridades 0910–0980.
|
|
0010, 0110, 0210, 0310, 0410, 0510, 0610, 0710, 0810
|
Kahjujuhtumite arv (uued juhtumid)
Juhtumite arv on selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kajastati aruandeperioodil brutokahju.
Juhtumite arv osutab „uutele juhtumitele“, st operatsiooniriski juhtumitele,
i) mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all aruandeperioodil või
ii) mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.
„Uued juhtumid“ ei hõlma eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ kahjujuhtumeid, mida on eelmistes järelevalvelistes aruannetes juba arvesse võetud.
|
|
0020, 0120, 0220, 0320, 0420, 0520, 0620, 0720, 0820
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
Brutokahju summa, mis on seotud operatsiooniriski juhtumitega (nt otsesed tasud, eraldised, arveldused). Kõik üheainsa juhtumiga seotud kahjud, mida on kajastatud aruandeperioodil, liidetakse kokku ja neid käsitatakse kõnealuse juhtumi brutokahjuna asjaomasel aruandeperioodil.
Kajastatud brutokahju summa on seotud uute juhtumitega, nagu on märgitud tabeli eelmisel real. Eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ kahjujuhtumite puhul, mida ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, kajastatakse aruandekuupäevani akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) brutokahjuna aruandeperioodil.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0030, 0130, 0230, 0330, 0430, 0530, 0630, 0730, 0830
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, on eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ selliste operatsiooniriski juhtumite arv, mida on eelmistes aruannetes juba arvesse võetud ja mille puhul on praegusel aruandeperioodil tehtud kahju korrigeerimisi.
Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, kajastatakse kõnealuste kahju korrigeerimiste summat asjaomasel perioodil ühe korrigeerimisena.
|
|
0040, 0140, 0240, 0340, 0440, 0540, 0640, 0740, 0840
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised on järgmiste elementide summa (positiivne või negatiivne):
i) brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumite kahju positiivsete korrigeerimistega aruandeperioodil (nt eraldiste suurenemine, seotud kahjujuhtumid, lisaarveldused);
ii) brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumite kahju negatiivsete korrigeerimistega (nt tingitud eraldiste vähenemisest) aruandeperioodil.
Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, liidetakse kõigi kõnealuste kahju korrigeerimiste summad kokku, võttes arvesse korrigeerimise märki (positiivne või negatiivne). Seda kogusummat käsitatakse kõnealuse juhtumi kahju korrigeerimisena asjaomasel aruandeperioodil.
Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole Finantsinstitutsiooni poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab finantsinstitutsioon juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0050, 0150, 0250, 0350, 0450, 0550, 0650, 0750, 0850
|
Suurim ühekordne kahju
Suurim ühekordne kahju on järgmistest suurim:
i) suurim brutokahju summa, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumiga, ning
ii) kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 0040, 0140, …, 0840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0060, 0160, 0260, 0360, 0460, 0560, 0660, 0760, 0860
|
Viie suurima kahju kogusumma
Viie suurima kahju kogusumma on viie suurima kogusumma järgmiste hulgast:
i) brutokahju summad, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega, ning
ii) kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 0040, 0140, …, 0840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud kahjujuhtumitega. Summa, mida võib käsitada ühena viiest suurimast summast, on kahju korrigeerimise summa, mitte vastava juhtumiga seotud kogukahju enne või pärast kahju korrigeerimist.
Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.
|
|
0070, 0170, 0270, 0370, 0470, 0570, 0670, 0770, 0870
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
Otsesed hüvitused on kõik saadud hüvitussummad, v.a need, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 323 ja mida kajastatakse allpool osutatud tabelireal.
Otse hüvitatud kahju kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud otse hüvitatud kahjude ja otse hüvitatud kahjude korrigeerimiste summa ning see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.
|
|
0080, 0180, 0280, 0380, 0480, 0580, 0680, 0780, 0880
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused on hüvitused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 323.
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste ja selliste hüvituste korrigeerimiste summa ning see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.
|
|
0910–0980
|
ÄRILIINID KOKKU
Iga kahjujuhtumi liigi kohta (veerud 0010–0080) tuleb esitada teave äriliinide kohta kokku.
|
|
0910–0914
|
Kahjujuhtumite arv
Real 0910 kajastatakse sisemist miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui finantsinstitutsioon, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks teha äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab.
Ridadel 0911–0914 kajastatakse nende juhtumite arv, mille brutokahju summa jääb vormi asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“ ja ta on välja selgitanud kõigi kahjude juhtumiliigid, kehtib veeru 0080 puhul järgmine:
— ridadel 0910–0914 kajastatud juhtumite koguarv võrdub vastava rea juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina;
— veeru 0080 real 0910 kajastatud arv ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 0080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.
|
|
0920–0924
|
Brutokahju summa (uued juhtumid)
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, võrdub real 0920 kajastatud brutokahju summa (uued juhtumid) iga äriliini puhul uute juhtumite brutokahju summade kogusummaga.
Ridadel 0921–0924 kajastatakse nende juhtumite brutokahju summa, mille brutokahju summa jääb asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.
|
|
0930, 0935, 0936
|
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist
Real 0930 kajastatakse selliste kahjujuhtumite koguarv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, nagu on märgitud ridadel 0030, 0130, …, 0830. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud selliste juhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui finantsinstitutsioon, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks teha äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab.
Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, jaotatakse selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine, ja selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (kõiki kajastatakse plussmärgiga).
|
|
0940, 0945, 0946
|
Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised
Real 0940 kajastatakse eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste kogusumma äriliinide lõikes (nagu on kajastatud ridadel 0040, 0140, …, 0840). Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, võrdub real 0940 kajastatud summa eelmiste aruandeperioodidega seotud ja eri äriliinide lõikes kajastatud kahju korrigeerimiste kogusummaga.
Kahju korrigeerimiste summad jaotatakse summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine (rida 0945, kajastatud plussmärgiga), ja summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (rida 0946, kajastatud miinusmärgiga). Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole Finantsinstitutsiooni poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab finantsinstitutsioon juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga real 0946.
|
|
0950
|
Suurim ühekordne kahju
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, on suurim ühekordne kahju sisemist miinimummäära ületav suurim kahju iga juhtumiliigi puhul ja kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine.
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“ ja ta on välja selgitanud kõigi kahjude juhtumiliigid, kehtib veeru 0080 puhul järgmine:
— kajastatav suurim ühekordne kahju võrdub käesoleva rea veergudes 0010–0070 kajastatud väärtustest suurimaga;
— kui on mitut äriliini mõjutavaid juhtumeid, võib andmeväljal {rida 0950, veerg 0080} kajastatud summa olla suurem kui muudel veeru 0080 ridadel kajastatud suurim ühekordne kahju äriliini puhul.
|
|
0960
|
Viie suurima kahju kogusumma
Kajastatakse viie suurima brutokahju summat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust.
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“ ja ta on selgitanud välja kõigi kahjude juhtumiliigid (veerg 0080), on viie suurima kahju kogusumma kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi võrduda real 0960 kajastatud kirje „viie suurima kahju kogusumma“ maksimumväärtusega ega veerus 0080 kajastatud kirje „viie suurima kahju kogusumma“ maksimumväärtusega.
|
|
0970
|
Otse hüvitatud kahju kogusumma
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, on otse hüvitatud kahju kogusumma iga äriliini puhul otse hüvitatud kahju kogusummad kokku liidetuna.
|
|
0980
|
Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma
Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülesed“, on kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma iga äriliini puhul kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma kogunäitaja.
|
4.2.3. C 17.02: Operatsioonirisk: üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta (OPR DETAILS 2)
4.2.3.1. Üldised märkused
155. Vormis C 17.02 esitatakse teave üksikute kahjujuhtumite kohta (iga juhtum eraldi real).
156. Selles vormis esitatav teave osutab „uutele juhtumitele“, st operatsiooniriski juhtumitele,
a)
mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all aruandeperioodil või
b)
mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.
157. Kajastatakse üksnes juhtumeid, mille puhul on brutokahju summa 100 000 eurot või rohkem.
Võttes arvesse seda miinimummäära:
a)
kajastatakse vormil suurim kahjujuhtum (brutokahju summa põhjal) iga kahjuliigi puhul, tingimusel et finantsinstitutsioon on välja selgitanud kahjude juhtumiliigid, ning
b)
vähemalt kümme suurimat (brutokahju summa põhjal) ülejäänud juhtumit, mille puhul juhtumiliik on või ei ole kindlaks tehtud;
c)
kahjujuhtumid järjestatakse neile määratud brutokahju summa põhjal;
d)
võetakse iga juhtumit arvesse ainult üks kord.
4.2.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Juhtumi kood
Juhtumi kood on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu.
Kui on olemas ettevõttesisene kood, esitavad finantsinstitutsioonid ettevõttesisese koodi. Muul juhul esitatakse kood numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne).
|
|
0020
|
Arvestuspäev
Arvestuspäev on kuupäev, mil operatsiooniriski kahjut või sellega seotud reservi/eraldist esimest korda kajastati kasumiaruandes.
|
|
0030
|
Toimumispäev
Toimumispäev on kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas.
|
|
0040
|
Avastamispäev
Avastamispäev on kuupäev, mil finantsinstitutsioon sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks.
|
|
0050
|
Juhtumiliik
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 324 osutatud kahjujuhtumite liigid.
|
|
0060
|
Brutokahju
Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud vormi C 17.01 ridadel 0020, 0120 jne.
|
|
0070
|
Brutokahju ilma otsehüvitusteta
Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud vormi C 17.01 ridade 0020, 0120 jne puhul, millest on maha arvatud kõnealuse kahjujuhtumiga seotud otsehüvitused.
|
|
0080–0160
|
Brutokahju äriliinide lõikes
Veerus 0060 kajastatud brutokahju määratakse asjaomasesse äriliini, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 ja artikli 322 lõike 3 punktis b.
|
|
0170
|
Juriidilise isiku nimi
Vormi C 06.02 veerus 0011 kajastatud sellise juriidilise isiku nimi, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis.
|
|
0181
|
Kood
Vormi C 06.02 veerus 0021 kajastatud sellise juriidilise isiku kood, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis.
|
|
0185
|
KOODI LIIK
Finantsinstitutsioonid märgivad kooskõlas vormi C 06.02 veeruga 0026 ära, kas veerus 0181 esitatud kood on LEI-kood või mitte. Koodi liik tuleb ära märkida alati.
|
|
0190
|
Äriüksus
Finantsinstitutsiooni äriüksus või osakond, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut äriüksust või osakonda) aset leidis.
|
|
0200
|
Kirjeldus
Juhtumi kirjeldus, vajaduse korral üldises või anonüümses vormis. See peab hõlmama vähemalt teavet juhtumi enda kohta ja teavet juhtumi ajaolude või põhjuste (kui need on teada) kohta.
|
5. TURURISKI VORMID
158. Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiariski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormil MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.
159. Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 326–333.
5.1. C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
5.1.1. Üldised märkused
160. Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 325 lõike 2 punkt a). Ridadel kajastatakse erinevaid riske ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid meetodeid. Vormidel MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormil „Kokku“. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {0325;0060} (väärtpaberistamised) ja {0330;0060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell).
161. Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total“ ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HRK, HUF, ISK, JPY, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.
5.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 345 lõike 1 esimese lõigu teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2.
|
|
0030–0040
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327–329 ja 334 Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2.
|
|
0050
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.
|
|
0060
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010–0350
|
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse olenevalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.
|
|
0011
|
ÜLDRISK.
|
|
0012
|
Tuletisinstrumendid
Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 328–331.
|
|
0013
|
Muud varad ja kohustused
Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.
|
|
0020–0200
|
LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD
Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.
|
|
0210–0240
|
ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD
Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.
|
|
0250
|
SPETSIIFILINE RISK
Esitatakse ridades 0251, 0325 ja 0330 kajastatud andmete kogusumma.
Kaubeldavate võlainstrumentidega seotud positsioonid, millele kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõudeid ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b, artikli 335, artikli 336 lõigete 1, 2 ja 3 ning artiklite 337 ja 338 kohaseid kapitalinõudeid. Samuti tuleb arvesse võtta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 327 lõike 1 viimast lauset.
|
|
0251–0321
|
Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul
Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma.
Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 332 lõike 1 punkt e ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 332 lõike 1 teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine“). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 332 lõike 1 kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321.
Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 336 lõiget 3. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud 10 % riskikaal, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 0280–0300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale.
Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 346 ja 347.
|
|
0325
|
Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul
Vormi MKR SA SEC veerus 0601 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku“ tasandil.
|
|
0330
|
Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul
Vormi MKR SA CTP veerus 0450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku“ tasandil.
|
|
0350–0390
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 329 lõige 3
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse arvutamiseks kasutatud meetodite lõikes.
|
5.2. C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
5.2.1. Üldised märkused
162. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.
163. Vormil MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 335 kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühel vormil, olenemata sellest, millist määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki kohast meetodit finantsinstitutsioon positsioonide riskikaalu määramiseks kasutab. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormidel MKR SA TDI või MKR IM.
164. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ning artikkel 253). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 0460.
5.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2.
|
|
0030–0040
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ja artikkel 253
|
|
0050–0060
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327, 328, 329 ja 334 Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2.
|
|
0061–0104
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259–262, artikli 263 tabelid 1 ja 2, artikli 264 tabelid 3 ja 4 ning artikkel 266
Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.
|
|
0402–0406
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS MEETODITE LÕIKES
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 254
|
|
0402
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259 ja 260
|
|
0403
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 261 ja 262
|
|
0404
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 263 ja 264
|
|
0405
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 254 ja 265 ning artikli 266 lõige 5
|
|
0900
|
KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõige 3
|
|
0406
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 7
|
|
0530–0540
|
MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 270 a
|
|
0570
|
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 337, võtmata arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad finantsinstitutsioonid piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.
|
|
0601
|
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST / OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 337, võttes arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Avatud väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev finantsinstitutsioon.
|
|
0040, 0070 ja 0100
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 62
|
|
0020, 0050, 0080 ja 0110
|
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 64
|
|
0041, 0071 ja 0101
|
MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE
Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 või kõnealuse määruse artiklis 270 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele.
|
|
0030–0050
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 13
|
|
0060–0080
|
INVESTOR
Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ega algne laenuandja.
|
|
0090–0110
|
SPONSOR
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 14
Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
|
5.3. C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
5.3.1. Üldised märkused
165. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.
166. Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 335 koostoimes kõnealuse määruse artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühel vormil, olenemata sellest, millist määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki kohast meetodit finantsinstitutsioon positsioonide riskikaalu määramiseks kasutab. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormidel MKR SA TDI või MKR IM.
167. Sellel vormil kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Väärtpaberistamise positsioone kajastatakse alati ridadel 0030, 0060 või 0090 (sõltuvalt finantsinstitutsiooni rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 0110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid“ ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõige 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil).
168. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % riskikaalu, võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ning artikkel 253). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 0460.
5.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 102 ja artikli 105 lõige 1 koostoimes kõnealuse määruse artikli 338 lõigetega 2 ja 3 (korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonid)
Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2.
|
|
0030–0040
|
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 253
|
|
0050–0060
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327, 328, 329 ja 334
Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2.
|
|
0071–0097
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259–262, artikli 263 tabelid 1 ja 2, artikli 264 tabelid 3 ja 4 ning artikkel 266
|
|
0402–0406
|
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS MEETODITE LÕIKES
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 254
|
|
0402
|
VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259 ja 260
|
|
0403
|
VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 261 ja 262
|
|
0404
|
VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 263 ja 264
|
|
0405
|
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 254 ja 265 ning artikli 266 lõige 5
|
|
0900
|
KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõige 3
|
|
0406
|
MUU (RISKIKAAL = 1 250 %)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 7
|
|
0410–0420
|
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 338, võtmata arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
|
|
0430–0440
|
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 338, võttes arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
|
|
0450
|
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU
Omavahendite nõue on: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 0430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 0440) suhtes (suurim neist).
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev finantsinstitutsioon.
|
|
0020–0040
|
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 13
|
|
0050–0070
|
INVESTOR
Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ega algne laenuandja.
|
|
0080–0100
|
SPONSOR
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 14
Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
|
|
0030, 0060 ja 0090
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.
Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid“.
|
|
0110
|
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
Sellel real kajastatakse selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 347.
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.
|
|
0040, 0070, 0100 ja 0120
|
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID
Hõlmab järgmisi positsioone:
— väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;
— korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 346;
— muud positsioonid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 3 sätetele.
|
5.4. C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
5.4.1. Üldised märkused
169. Käesoleval vormil kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.
170. Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku“ ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Egiptus, Ungari, Island, Liechtenstein, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, euroala. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile (v.a euroala riigid, vt komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 525/2014 (
9
)).
5.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1
Need on brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 345 lõike 1 teine lause).
|
|
0030–0040
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345
|
|
0050
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi. Käesolevas veerus ei kajastata aktsiaindeksifutuuride positsioone vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 344 lõike 4 teisele lausele.
|
|
0060
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010–0130
|
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaos osutatud positsiooniriski omavahendite nõuded.
|
|
0020–0040
|
ÜLDRISK
Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 343), ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kõnealuse määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.
Mõlemad jaotused (read 0021/0022 ja 0030/0040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk.
Ridades 0021 ja 0022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes.
Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridadel 0030 ja 0040 esitatud jaotus.
|
|
0021
|
Tuletisinstrumendid
Kauplemisportfelli aktsiariski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 329–332.
|
|
0022
|
Muud varad ja kohustused
Kauplemisportfelli aktsiariski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.
|
|
0030
|
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 945/2014 (1) kohast erimeetodit
Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 0050.
|
|
0040
|
Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud
Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 343 (sh aktsiaindeksifutuurides olevad positsioonid, mida käsitletakse kõnealuse määruse artikli 344 lõike 3 kohaselt).
|
|
0050
|
SPETSIIFILINE RISK
Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 342 (v.a aktsiaindeksifutuurides olevad positsioonid, mida käsitletakse kõnealuse määruse artikli 344 lõike 4 kohaselt).
|
|
0090–0130
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 329 lõiked 2 ja 3
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.
|
(1)
Komisjoni 4. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 945/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses asjaomaste nõuetekohaselt diversifitseeritud indeksitega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013
|
5.5. C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
5.5.1. Üldised märkused
171. Finantsinstitutsioonid esitavad teabe iga standardmeetodikohase valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja investeerimisfondides olevate positsioonide puhul.
172. Selle vormi ridades 0100–0480 esitatakse andmed isegi juhul, kui finantsinstitutsioonid ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 351. Kõnealused memokirjed hõlmavad kõiki aruandlusvaluutas olevaid positsioone, sõltumata sellest, kas neid võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 354 kohaldamisel. Vormi memokirjete read 0130–0480 täidetakse eraldi kõigi liidu liikmesriikide valuutade ning järgmiste valuutade puhul: GBP, USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.
5.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0020–0030
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõikes 1.
Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt kõnealuse määruse artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.
|
|
0040–0050
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõige 3, artikli 352 lõike 4 kaks esimest lauset ja artikkel 353
Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõike 1 kohaselt. Seega võib korraga kajastada nii pikki kui ka lühikesi positsioone.
|
|
0060–0080
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354
|
|
0060–0070
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED)
Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast.
Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid.
Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid.
Muus kui aruandlusvaluutas olevad tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.
|
|
0080
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD)
Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.
|
|
0090
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 3. peatükile.
|
|
0100
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGUPOSITSIOONID
Kõik muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja sellised aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 354 kohaldamisel, ja vastavad valuutariskiga seotud omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).
|
|
0020
|
TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 354 osutatud korreleeruvate valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.
|
|
0025
|
Tugeva korrelatsiooniga valuutad millest: aruandlusvaluuta
Aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 354.
|
|
0030
|
KÕIK MUUD VALUUTAD (sh investeerimisfondid, keda käsitatakse eri valuutadena)
Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.
Selliste investeerimisfondide kajastamine, keda käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 353 kohaselt eri valuutadena.
Kapitalinõuete arvutamisel võidakse investeerimisfonde, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:
1. kulla modifitseeritud käsitlus, kui investeerimisfondi investeeringu suund ei ole teada (kõnealused fondid lisatakse finantsinstitutsiooni kogu välisvaluuta netopositsioonile);
2. kui investeerimisfondi investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused fondid välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, olenevalt fondi suunast).
Kapitalinõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid investeerimisfonde kajastatakse.
|
|
0040
|
KULD
Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.
|
|
0050–0090
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõiked 5 ja 6
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse arvutamiseks kasutatud meetodite lõikes.
|
|
0100–0120
|
Koguriskipositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes
Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.
|
|
0100
|
Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid
Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 0110 või 0120.
|
|
0110
|
Bilansivälised kirjed
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 kohaldamisalasse kuuluvad kirjed (olenemata nomineerimisvaluutast), mis on loetletud kõnealuse määruse I lisas, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingulistest toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.
|
|
0120
|
Tuletisinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.
|
|
0130–0480
|
MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID
Vormi memokirjete read täidetakse eraldi kõigi liidu liikmesriikide valuutade, GBP, USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõigi muude valuutade puhul.
|
5.6. C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)
5.6.1. Üldised märkused
173. Selle vormiga kogutakse teavet standardmeetodikohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.
5.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0020
|
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 357 lõikele 4 (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 359 lõige 1).
|
|
0030–0040
|
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)
Nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 357 lõikes 3
|
|
0050
|
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.
|
|
0060
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatükile.
|
|
0070
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
Read
|
|
0010
|
KAUBAPOSITSIOONID KOKKU
Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatükile
|
|
0020–0060
|
POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES
Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja kaubarühma.
|
|
0070
|
LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD
Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.
|
|
0080
|
LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD
Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.
|
|
0090
|
LIHTSUSTATUD MEETOD
Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.
|
|
0100–0140
|
LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 358 lõige 4
Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.
|
5.7. C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)
5.7.1. Üldised märkused
174. Käesoleval vormil esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiarisk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ning muu omavahendinõuete arvutamiseks vajalik teave.
175. Üldiselt oleneb finantsinstitutsiooni kasutatava mudeli struktuurist, kas üldise ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või ainult koondsummana. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiarisk, kaubarisk ja valuutarisk). finantsinstitutsioon võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.
5.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0030–0040
|
VaR riskiväärtus
VaR tähendab suurimat võimalikku kahju hinnamuutusest, mida võidakse saada kindlaks määratud aja jooksul teatava tõenäosusega.
|
|
0030
|
Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1
|
|
0040
|
VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1
|
|
0050–0060
|
Stressiolukorra VaR riskiväärtus
Stressiolukorra VaR tähendab suurimat võimalikku kahju hinnamuutusest, mida võidakse saada kindlaks määratud aja jooksul teatava tõenäosusega. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt finantsinstitutsiooni portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevate varasemate andmetega.
|
|
0050
|
Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1
|
|
0060
|
Viimane kättesaadav (SVaRt-1)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1
|
|
0070–0080
|
TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE
Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk on suurim võimalik kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 2 punktile b koostoimes III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.
|
|
0070
|
12 nädala keskmine väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt ii koostoimes III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga
|
|
0080
|
Viimane väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt i koostoimes III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga
|
|
0090–0110
|
KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL
|
|
0090
|
ALAMPIIR
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punkt c
8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.
|
|
0100–0110
|
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punkt b
|
|
0110
|
VIIMANE VÄÄRTUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punkt a
|
|
0120
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõikele 2.
|
|
0130
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
0140
|
Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul)
Osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366.
Märgitakse ületamiste arv, mille alusel määratakse kindaks liidetav. Kui finantsinstitutsioon võib liidetava arvutamisest (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 500c) teatavad ületamised välja jätta, ei sisalda siin veerus esitatavate ületamiste arv neid välja jäetud ületamisi.
|
|
0150–0160
|
VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)
Nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366.
Esitatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tegelikult kasutatavad korrutustegurid; asjakohasel juhul pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500c kohaldamist.
|
|
0170–0180
|
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST
Kajastatavas summas, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kõnealuse määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad finantsinstitutsioonid piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.
|
|
Read
|
|
0010
|
KOGUPOSITSIOONID
Vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega.
Veergude 0030–0060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga.
|
|
0020
|
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID
Vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 367 lõike 2 punktis a kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.
|
|
0030
|
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud üldriski komponent.
|
|
0040
|
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud spetsiifilise riski komponent.
|
|
0050
|
AKTSIAD
Vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 367 lõike 2 punktis c kindlaks määratud aktsiariski teguritega.
|
|
0060
|
AKTSIAD – ÜLDRISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud üldriski komponent.
|
|
0070
|
AKTSIAD – SPETSIIFILINE RISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud spetsiifilise riski komponent.
|
|
0080
|
VALUUTARISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõike 2 punkt b
|
|
0090
|
KAUBARISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõike 2 punkt d
|
|
0100
|
ÜLDRISKI KOGUSUMMA
Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).
|
|
0110
|
SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA
Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).
|
5.8. C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
5.8.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
Riskipositsiooni väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 271 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 382
Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.
|
|
0020
|
millest: börsivälised tuletisinstrumendid
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 271 koostoimes kõnealuse määruse artikli 382 lõikega 1
Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.
|
|
0030
|
millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 271 koostoimes kõnealuse määruse artikli 382 lõikega 2
Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.
|
|
0040
|
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 383 koostoimes kõnealuse määruse artikli 363 lõike 1 punktiga d
VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.
|
|
0050
|
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0060
|
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0070
|
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)
Vt veeru 0040 juhised.
|
|
0080
|
OMAVAHENDITE NÕUDED
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt d
Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.
|
|
0090
|
KOGURISKIPOSITSIOON
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b
Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
|
|
|
Memokirjed
|
|
0100
|
Vastaspoolte arv
Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 382
Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv.
Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on teiseks lepingupooleks.
|
|
0110
|
millest: krediidiriski marginaali väljaselgitamiseks kasutati asendajat
Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlakstegemiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.
|
|
0120
|
KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK
Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.
|
|
0130
|
ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 386 lõike 1 punkt a
Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.
|
|
0140
|
INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 386 lõike 1 punkt b
Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.
|
|
Read
|
|
0010
|
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku
Ridade 0020–0040 summa.
|
|
0020
|
Täiustatud meetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.
|
|
0030
|
Standardmeetod
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.
|
|
0040
|
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt
Summad, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 385.
|
6. USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE (PruVal)
6.1. C 32.01 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED (PruVal 1)
6.1.1. Üldised märkused
176. Selle vormi peavad täitma kõik finantsinstitutsioonid, olenemata sellest, kas nad täiendavate väärtuse korrigeerimiste (edaspidi „AVA“) kindlakstegemiseks kasutavad või ei kasuta lihtsustatud meetodit. Vormis kajastatakse õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 (
10
) artiklis 4 sätestatud tingimused lihtsustatud meetodi kasutamiseks AVAde väljaselgitamise eesmärgil.
177. Lihtsustatud meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid esitavad selles vormis AVA kogusumma, mis arvatakse maha omavahenditest määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 34 ja 105 kohaselt, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklis 5, ja mis kajastatakse vastavalt vormi C 01.00 real 0290.
6.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes, enne nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 kohast mahaarvamist.
|
|
0020
|
MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus (mida kajastatakse veerus 010), mis vastavad kauplemisportfellis hoitavatele positsioonidele.
|
|
0030–0070
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIS ON VÄLJA JÄETUD, KUNA NEED OSALISELT MÕJUTAVAD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDEID
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2.
|
|
0030
|
TÄIELIKULT VASTAVUSES OLEVAD
Täielikult vastavuses olevad, õiglases väärtuses hinnatavad tasakaalustatud varad ja kohustused, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2.
|
|
0040
|
RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
Positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamisinstrumentide arvestust, selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud proportsionaalselt asjaomase väärtuse muutuse mõjuga esimese taseme põhiomavahenditele vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2.
|
|
0050
|
USALDATAVUSFILTRID
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 467 ja 468 osutatud üleminekusätete kohaste usaldatavusfiltritega.
|
|
0060
|
MUU
Muud positsioonid, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2 seoses nende bilansilise väärtuse korrigeerimisega, millel on üksnes proportsionaalne mõju esimese taseme põhiomavahenditele.
Seda rida kasutatakse üksnes harvadel juhtudel, mil delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõike 2 kohaselt välja jäetud elemente ei saa kajastada selle vormi veergudes 0030, 0040 või 0050.
|
|
0070
|
MÄRKUSED MUUDE POSITSIOONIDE KOHTA
Märgitakse peamised põhjused, miks veerus 0060 kajastatud positsioonid on välja jäetud.
|
|
0080
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIDA ON ARVESSE VÕETUD ARTIKLI 4 LÕIKE 1 KOHASE KÜNNISE ARVUTAMISEL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on tegelikult arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1.
|
|
0090
|
MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus (mida kajastatakse veerus 0080), mis vastavad kauplemisportfellis hoitavatele positsioonidele.
|
|
Read
|
|
0010–0210
|
Nende kategooriate määratlused vastavad FINREPi vormide 1.1 ja 1.2 vastavates ridades esitatud määratlustele.
|
|
0010
|
1. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED KOKKU
Ridadel 0020–0210 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused kokku.
|
|
0020
|
1.1. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD KOKKU
Ridadel 0030–0140 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad varad kokku.
Ridade 0030–0130 asjaomased andmeväljad täidetakse kooskõlas käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa FINREPi vormiga F 01.01, olenevalt sellest, milliseid standardeid finantsinstitutsioon kohaldab:
— IFRS, nagu liit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 („ELi IFRS“) (1) heaks kiitnud;
— ELi IFRSiga ühilduvad siseriiklikud raamatupidamisstandardid („IFRSiga ühilduv siseriiklik GAAP“) või
— nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP (FINREP „nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP“).
|
|
0030
|
1.1.1. KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD
IFRS 9 lisa A.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0050 esitatavale teabele.
|
|
0040
|
1.1.2 KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artiklid 32 ja 33; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 17
Sellel real esitatav teave vastab õiglase väärtusega varadele, mis esitatakse käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0091.
|
|
0050
|
1.1.3. KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0096 esitatavale teabele.
|
|
0060
|
1.1.4 FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 6
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0100 esitatavale teabele.
|
|
0070
|
1.1.5. ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD
IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0141 esitatavale teabele.
|
|
0080
|
1.1.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõige 2. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0171 esitatavale teabele.
|
|
0090
|
1.1.7. OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
Direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 8
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0175 esitatavale teabele.
|
|
0100
|
1.1.8. MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikkel 37; direktiivi 2013/34/EL artikli 12 lõige 7; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 20
Sellel real esitatav teave vastab õiglase väärtusega varadele, mis esitatakse käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0234.
|
|
0110
|
1.1.9. TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
IFRS 9.6.2.1; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 22; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõiked 6 ja 8; IAS 39.9
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0240 esitatavale teabele.
|
|
0120
|
1.1.10. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL
IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artikli 8 lõiked 5 ja 6. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0250 esitatavale teabele.
|
|
0130
|
1.1.11. TÜTARETTEVÕTJATESSE, ÜHISETTEVÕTJATESSE JA SIDUSETTEVÕTJATESSE TEHTUD INVESTEERINGUD
IAS 1.54(e); käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 21 ja 2. osa punkt 4; nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 punktid 7 ja 8; direktiivi 2013/34/EL artikli 2 lõige 2
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0260 esitatavale teabele.
|
|
0140
|
1.1.12. (-) ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE VARADE VÄÄRTUSKÄRPED
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 29
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0375 esitatavale teabele.
|
|
0142
|
1.1.13 MUUD VARAD
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 5 ja 6 osutatud varad sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses.
|
|
0143
|
1.1.14 MÜÜGIKS HOITAVAD PÕHIVARAD JA MÜÜGIGRUPID
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktis 7 osutatud varad sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses.
|
|
0150
|
1.2. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED KOKKU
Ridadel 0160–0210 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad kohustused kokku.
Ridade 0150–0190 asjaomased andmeväljad täidetakse kooskõlas käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa FINREPi vormiga F 01.02, olenevalt sellest, milliseid standardeid finantsinstitutsioon kohaldab:
— IFRS, nagu liit on heaks kiitnud määrusega (EÜ) nr 1606/2002 („ELi IFRS“);
— ELi IFRSiga ühilduvad siseriiklikud raamatupidamisstandardid („IFRSiga ühilduv siseriiklik GAAP“)
— või nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP (FINREP „nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP“).
|
|
0160
|
1.2.1 KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSKOHUSTUSED
IFRS 7.8 (e)(ii); IFRS 9.BA.6.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0010 esitatavale teabele.
|
|
0170
|
1.2.2. KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSKOHUSTUSED
Direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõiked 3 ja 6
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0061 esitatavale teabele.
|
|
0180
|
1.2.3 FINANTSKOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE
IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 6; IAS 39.9.
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0070 esitatavale teabele.
|
|
0190
|
1.2.4 TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS
IFRS 9.6.2.1; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 26; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0150 esitatavale teabele.
|
|
0200
|
1.2.5. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL
IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõiked 5 ja 6; käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 8
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0160 esitatavale teabele.
|
|
0210
|
1.2.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE KOHUSTUSTE VÄÄRTUSKÄRPED
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 29
Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0295 esitatavale teabele.
|
|
0220
|
1.2.7 MUUD KOHUSTUSED
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktis 13 osutatud kohustused sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses.
|
|
0230
|
1.2.8 KOHUSTUSED, MIS KUULUVAD MÜÜGIKS HOITAVAKS LIIGITATUD MÜÜGIGRUPPIDESSE
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktis 14 osutatud kohustused sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses.
|
(1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
(2)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
|
6.2. C 32.02 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD (PRUVAL 2)
6.2.1. Üldised märkused
178. Selles vormis esitatakse teave sellise AVA kogusumma koosseisu kohta, mis arvatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 34 ja 105 maha omavahenditest, ja asjakohane teave selliste positsioonide bilansilise väärtuse kohta, mille alusel tehakse kindlaks AVAd.
179. Selle vormi peavad täitma kõik finantsinstitutsioonid, kes:
a)
peavad kasutama põhimeetodit, kuna nad ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist kas individuaalselt või konsolideeritud tasandil, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 4 lõikes 3, või
b)
hoolimata sellest, et nad ei ületa künnist, on otsustanud kohaldada põhimeetodit.
180. Selle vormi puhul on „hinnatõusu ebakindlus“: nagu kindlaks määratud usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 8 lõikes 2, arvutatakse AVAd õiglase väärtuse ja sellise usaldusväärse väärtuse vahena, mille puhul on 90 % kindlus, et finantsinstitutsioonid suudavad sulgeda riskipositsiooni selles või paremas punktis usutavate väärtuste tinglikus vahemikus. Hinnatõusu väärtus ehk „hinnatõusu ebakindlus“ on usutavate väärtuste jaotuses vastaspunkt, mille puhul finantsinstitutsioonid on üksnes 10 % kindlad, et nad suudavad sulgeda positsiooni selles või paremas punktis. Hinnatõusu ebakindlus arvutatakse ja agregeeritakse samal alusel nagu AVA kogusumma, kuid asendades AVA kogusumma väljaselgitamiseks kasutatud 90 % kindlustaseme 10 % kindlustasemega.
6.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0010–0100
|
KATEGOORIA TASANDI AVA
Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude, mudeliriski, kontsentreeritud positsioonide, tulevaste halduskulude, ennetähtaegse lõpetamise ja operatsiooniriskiga seotud kategooria tasandi AVAd arvutatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklitele 9, 10, 11 ja 14–17.
Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse diversifitseerimisest saadavat kasu, nagu on sätestatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikes 6, artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 7, kajastatakse kategooria tasandi AVAsid (kui ei ole märgitud teisiti) individuaalsete AVAde otsese summana enne diversifitseerimisest saadavat kasu [kuna delegeeritud määruse (EL) 2016/101 lisas sätestatud 1. või 2. meetodi kohaselt arvutatud diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse selle vormi kirjetes 1.1.2, 1.1.2.1 ja 1.1.2.2].
Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul esitatakse sellise eksperdipõhise meetodi kohaselt arvutatud summad, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 5 punktis b, artikli 10 lõike 6 punktis b ja artikli 11 lõikes 4, eraldi veergudes 0020, 0040 ja 0060.
|
|
0010
|
TURUHINDADE EBAKINDLUS
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 kohaselt arvutatud turuhindade ebakindlusega seotud AVAd.
|
|
0020
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 5 punkti b kohaselt arvutatud turuhindade ebakindlusega seotud AVAd.
|
|
0030
|
POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 kohaselt arvutatud sulgemiskuludega seotud AVAd.
|
|
0040
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõike 6 punkti b kohaselt arvutatud sulgemiskuludega seotud AVAd.
|
|
0050
|
MUDELIRISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 kohaselt arvutatud mudeliriskiga seotud AVAd.
|
|
0060
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõike 4 kohaselt arvutatud mudeliriskiga seotud AVAd.
|
|
0070
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONID
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 11
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 kohaselt arvutatud kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAd.
|
|
0080
|
TULEVASED HALDUSKULUD
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 15 kohaselt arvutatud futuurlepingute halduskuludega seotud AVAd.
|
|
0090
|
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 16 kohaselt arvutatud ennetähtaegse lõpetamisega seotud AVAd.
|
|
0100
|
OPERATSIOONIRISK
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 17 kohaselt arvutatud operatsiooniriskiga seotud AVAd.
|
|
0110
|
AVA KOGUSUMMA
Rida 0010: AVA kogusumma, mis arvatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 34 ja 105 maha omavahenditest ning mida kajastatakse vastavalt vormi C 01.00 real 0290. AVA kogusumma on ridade 0030 ja 0180 summa.
Rida 0020: real 0010 kajastatud AVA kogusumma osa, mis tuleneb kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus).
Read 0030–0160: veergude 0010, 0030, 0050 ja 0070–0100 summa.
Read 0180–0210: AVA kogusumma, mis tuleneb nn varumeetodi kohastest portfellidest.
|
|
0120
|
HINNATÕUSU EBAKINDLUS
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 8 lõige 2.
Hinnatõusu ebakindlus arvutatakse ja agregeeritakse samal alusel nagu veerus 0110 arvutatud AVA kogusumma, kuid asendades AVA kogusumma väljaselgitamiseks kasutatud 90 % kindlustaseme 10 % kindlustasemega.
|
|
0130–0140
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad ridadel 0010–0130 ja 0180 kajastatud AVA summadele. Mõne rea, eelkõige read 0090–0130, puhul võib olla vaja neid summasid eksperdihinnangu alusel aproksimeerida või jaotada.
Rida 0010: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus kokku, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080.
Rida 0010 on ridade 0030 ja 0180 summa.
Rida 0020: real 0010 kajastatud selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtuse osa, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus).
Rida 0030: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 9–17 kohastele portfellidele. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080. Rida 0030 on ridade 0090–0130 summa.
Rida 0050: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
Rida 0060: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
Rida 0070: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 2 kohaselt null.
Rida 0080: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt null.
Read 0090–0130: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on määratud (vt vastava rea juhised) järgmistesse riskikategooriatesse: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080.
Rida 0180: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad varumeetodi kohastele portfellidele.
|
|
0130
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade absoluutväärtus, mis vastavad eri ridadele, nagu on selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes.
|
|
0140
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad eri ridadele, nagu on selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes.
|
|
0150
|
KVARTALI JOOKSEVTULU
Alates viimasest aruandekuupäevast kuni asjaomase kuupäevani saadud tulu, mis tuleneb õiglases väärtuses hinnatavatest varadest ja kohustustest, mis vastavad eri ridadele, nagu selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes. Vajaduse korral võib seda eksperdihinnangu alusel aproksimeerida või jaotada.
|
|
0160
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS
Kõigi positsioonide ja riskitegurite puhul korrigeerimata erinevuse summade („sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus“) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes asjaomase positsiooni või riskiteguri parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega.
Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele.
Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid finantsinstitutsiooni raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.
|
|
0170–0250
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED
Korrigeerimised (mõnikord osutatakse neile ka kui reservidele), mida võidakse kohaldada finantsinstitutsiooni bilansilise õiglase väärtuse suhtes ja mis tehakse väljaspool hindamismudelit, mida kasutatakse bilansilise väärtuse (välja arvatud esimese päeva kasumi ja kahjumi edasilükkamine) määramisel, ning mida saab seega pidada asjaomase AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. Need võivad kajastada riskitegureid, mida ei ole arvesse võtnud hindamistehnikad ja mis on riskipreemia või sulgemiskulude vormis ning kooskõlas õiglase väärtuse määratlusega. Turuosalised peavad neid sellest hoolimata hinna määramisel arvesse võtma. (IFRS 13.9 ja IFRS 13.88)
|
|
0170
|
TURUHINDADE EBAKINDLUS
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada riskipreemiat, mis tuleneb vaadeldud hindade vahemiku olemasolust samaväärsete instrumentide puhul, või seoses turu parameetrite sisendiga hindamismudelisse instrumentide puhul, mille alusel on sisendid kalibreeritud, ning mida saab seega pidada käsitlevaks hindamise ebakindluse sama allikat nagu turuhindade ebakindlusega seotud AVA.
|
|
0180
|
POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada asjaolu, et positsiooni tasandi väärtus ei kajasta positsiooni või portfelli sulgemishinda, eelkõige juhul, kui sellised väärtused on kalibreeritud parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga, ning mida saab seega pidada positsioonide sulgemiskuludega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0190
|
MUDELIRISK
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada turu- või tootetegureid, mida ei võta arvesse päevaste positsiooni väärtuste ja riskide arvutamiseks kasutatav mudel („hindamismudel“), või et kajastada asjakohast usaldusväärsuse taset, võttes arvesse alternatiivsete kehtivate mudelite ja mudeli kalibreerimiste olemasolust tulenevat ebakindlust, ning mida saab seega pidada mudeliriskiga seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0200
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONID
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, kajastamaks asjaolu, et finantsinstitutsiooni hoitav koondpositsioon on suurem kui tavapärane kauplemismaht või suurem kui positsiooni suurus, millel põhinevad vaadeldavad hinnad või tehingud, mida kasutatakse hindamismudeli puhul kasutatavate hindade või sisendite kalibreerimiseks, ning mida saab seega pidada kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0210
|
REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALID
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et katta oodatav kahju, mis tuleneb tuletisinstrumentide positsioonide vastaspoole makseviivitusest (st krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) kogusumma finantsinstitutsiooni tasemel).
|
|
0220
|
INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUD
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kompenseerida seda, et hindamismudel ei võta täielikult arvesse rahastamiskulusid, mida turuosalised arvavad positsiooni või portfelli sulgemishinna hulka (st rahastamisväärtuse korrigeerimise kogusumma finantsinstitutsiooni tasandil, kui finantsinstitutsioon arvutab sellist korrigeerimist, või samaväärne korrigeerimine).
|
|
0230
|
TULEVASED HALDUSKULUD
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada portfelli või positsiooni halduskulusid, mida ei ole kajastatud hindamismudelis, või hindasid, mida on kasutatud kõnealuse mudeli sisendite kalibreerimiseks, ning mida saab seega pidada käsitlevaks hindamise ebakindluse sama allikat nagu tulevaste halduskuludega seotud AVA.
|
|
0240
|
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada lepingulise või lepinguvälise ennetähtaegse lõpetamise ootusi, mida ei ole kajastatud hindamismudelis ja mida saab seega pidada ennetähtaegse lõpetamisega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0250
|
OPERATSIOONIRISK
Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, kajastamaks riskipreemiat, mida turuosalised nõuaksid, et kompenseerida portfelli kuuluvate lepingute riski maandamisest, haldamisest ja arveldamisest tulenevaid operatsiooniriske, ning mida saab seega pidada operatsiooniriskiga seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks.
|
|
0260
|
ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM
Korrigeerimine, et kajastada juhtusid, mil hindamismudel ja kõik muud asjakohased õiglase väärtuse korrigeerimised, mida kohaldatakse positsiooni või portfelli suhtes, ei kajastanud esimesel päeval kajastatud makstud või saadud hinda, st esimese päeva kasumi ja kahjumi edasilükkamine (IFRS 9.B5.1.2.A).
|
|
0270
|
SELGITUS JA KIRJELDUS
Selliste positsioonide kirjeldus, mida käsitletakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alusel, ja põhjus, miks ei olnud võimalik kohaldada kõnealuse määruse artikleid 9–17.
|
|
Read
|
|
0010
|
1. PÕHIMEETODIKOHANE KOGUSUMMA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõige 2
Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul delegeeritud määruse (EL) 2016/101 3. peatükis sätestatud põhimeetodi kohaselt arvutatud AVAde kogusumma õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 1. See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mida kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.
|
|
0020
|
MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõige 2
Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul real 0010 kajastatud AVAde kogusumma osa, mis tuleneb kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus).
|
|
0030
|
1.1. KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLITE 9–17 KOHASED PORTFELLID – KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA PÄRAST DIVERSIFITSEERIMIST
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkt a
Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 9–17 kohaselt arvutatud AVAde kogusumma õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 1, välja arvatud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punktis b kirjeldatud käsitlust.
See hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud AVAsid, mida kajastatakse ridadel 0050 ja 0060 ning mida võetakse arvesse turuhindade ebakindlusega seotud AVAdes, positsioonide sulgemiskuludega seotud AVAdes ja mudeliriskiga seotud AVAdes, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2.
See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mida kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.
Rida 0030 peab olema ridade 0040 ja 0140 vahe.
|
|
0040–0130
|
1.1.1. KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA ENNE DIVERSIFITSEERIMIST
Ridade 0090–0130 puhul määravad finantsinstitutsioonid õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused (kauplemisportfelli kuuluvad ja kauplemisportfellivälised), mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1, järgmiste riskikategooriate järgi: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad.
Selleks kasutavad finantsinstitutsioonid oma sisemist riskijuhtimise struktuuri ja määravad pärast eksperdihinnangut oma äriliinid või kauplemisüksused kõige asjakohasemasse riskikategooriasse. AVAd, õiglase väärtuse korrigeerimised ja muu nõutud teave, mis vastavad määratud äriliinidele või kauplemisüksustele, määratakse seejärel samasse asjakohasesse riskikategooriasse, et anda rea tasandil iga riskikategooria puhul ühtne ülevaade nii usaldatavusnõuete täitmise kui ka raamatupidamislikul eesmärgil tehtud korrigeerimistest ning asjaomaste positsioonide suurusest (õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste seisukohast). Kui AVAd ja muud korrigeerimised arvutatakse erineval agregeerimise tasemel, eelkõige ettevõtte tasandil, töötavad finantsinstitutsioonid välja meetodi, mille kohaselt määratakse AVAd asjakohastesse positsioonide kogumitesse. Määramismeetodi kohaselt peab rida 0040 olema ridade 0050–0130 summa veergude 0010–0100 puhul.
Olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse, peab esitatav teave olema rea tasandil võimalikult ühtne, kuna esitatud teavet võrreldakse sellel tasandil (AVA summad, hinnatõusu ebakindlus, õiglase väärtuse summad ja võimalikud õiglase väärtuse korrigeerimised).
Ridade 0090–0130 jaotus ei hõlma delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud AVAsid, mida kajastatakse ridadel 0050 ja 0060 ning mida võetakse arvesse turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAdes, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2.
Diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7 ning seega jäetakse see välja ridadelt 0040–0130.
|
|
0050
|
MILLEST: REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALIDEGA SEOTUD AVA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 12
Realiseerimata krediidiriski marginaalidega seotud AVA kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 12.
Veerg 0110: AVA kogusumma esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil, kuna seoses selle jaotusega turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel võetakse seda – pärast diversifitseerimisest saadava kasu arvessevõtmist – arvesse vastavates kategooria tasandi AVAdes.
Veerud 0130 ja 0140: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
|
|
0060
|
MILLEST: INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUDEGA SEOTUD AVA
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 17
Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 13.
Veerg 0110: AVA kogusumma esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil, kuna seoses selle jaotusega turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel võetakse seda – pärast diversifitseerimisest saadava kasu arvessevõtmist – arvesse vastavates kategooria tasandi AVAdes.
Veerud 0130 ja 0140: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna.
|
|
0070
|
MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 9 LÕIKE 2 KOHASELT NULL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 2 kohaselt null.
|
|
0080
|
MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 10 LÕIGETE 2 JA 3 KOHASELT NULL
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõike 2 või artikli 10 lõike 3 kohaselt null.
|
|
0090
|
1.1.1.1. INTRESSIMÄÄRAD
|
|
0100
|
1.1.1.2 VALUUTA
|
|
0110
|
1.1.1.3. KREDIIT
|
|
0120
|
1.1.1.4 AKTSIAD
|
|
0130
|
1.1.1.5. KAUBAD
|
|
0140
|
1.1.2 (-) DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU
Diversifitseerimisest saadav kasu kokku. Ridade 0150 ja 0160 summa.
|
|
0150
|
1.1.2.1 (-) 1. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU
Selliste AVA kategooriate puhul, mis on agregeeritud 1. meetodi kohaselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 6, individuaalsete AVAde summa ja kategooria tasandi AVA kogusumma (pärast agregeerimisega seotud korrigeerimist) vahe.
|
|
0160
|
1.1.2.2 (-) 2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU
Selliste AVA kategooriate puhul, mis on agregeeritud 2. meetodi kohaselt vastavalt usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 6, individuaalsete AVAde summa ja kategooria tasandi AVA kogusumma (pärast agregeerimisega seotud korrigeerimist) vahe.
|
|
0170
|
1.1.2.2* MEMOKIRJE: DIVERSIFITSEERIMISEELSED AVAD, MIDA ON 2. MEETODI KOHASE DIVERSIFITSEERIMISE TULEMUSEL VÄHENDATUD ROHKEM KUI 90 %
2. meetodi kohaselt kõigi selliste hinnatavate riskipositsioonide FV – PV summa, mille puhul APVA < 10 % (FV – PV).
|
|
0180
|
1.2. VARUMEETODI KOHASELT ARVUTATUD PORTFELLID
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkt b
Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b kohast varumeetodit, on AVA kogusumma ridade 0190, 0200 ja 0210 summa.
Asjaomane bilansiline ja muu taustteave esitatakse veergudes 0130–0260. Positsioonide kirjeldus ja põhjus, miks ei olnud võimalik kohaldada delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikleid 9–17, esitatakse veerus 0270.
|
|
0190
|
1.2.1 VARUMEETOD; 100 % REALISEERIMATA NETOKASUMIST
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt i
|
|
0200
|
1.2.2 VARUMEETOD: 10 % TINGLIKUST VÄÄRTUSEST
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt ii
|
|
0210
|
1.2.3 VARUMEETOD; 25 % ALGVÄÄRTUSEST
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt iii
|
6.3. C 32.03 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA (PruVal 3)
6.3.1. Üldised märkused
181. Seda vormi peavad täitma üksnes need finantsinstitutsioonid, kes enda tasandil ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist. Finantsinstitutsioonid, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis ületab künnist konsolideeritud tasandil, peavad esitama selle vormi üksnes juhul, kui nad ületavad künnist ka enda tasandil.
182. Selles vormis esitatakse üksikasjalik teave 20 suurima individuaalse mudeliriskiga seotud AVA kohta, mida võetakse arvesse kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusumma arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 11. See teave vastab vormi C 32.02 real 0050 esitatavale teabele.
183. 20 suurimat individuaalset mudeliriskiga seotud AVA ja vastav tooteteave esitatakse kahanevas järjekorras, alustades suurimast individuaalsest mudeliriskiga seotud AVAst.
184. Suurimatele individuaalsetele mudeliriskiga seotud AVAdele vastavate toodete esitamiseks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loetelu.
185. Kui tooted on hindamismudeli ja mudeliriskiga seotud AVA seisukohast piisavalt ühesugused, koondatakse need ja kajastatakse ühel real, et maksimeerida selle vormi katvust seoses finantsinstitutsiooni kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusummaga.
6.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0005
|
JÄRJENUMBER
Järjenumber on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne), kusjuures 1 määratakse suurimale individuaalsele mudeliriskiga seotud AVA-le, 2 suuruselt teisele AVA-le jne.
|
|
0010
|
MUDEL
Mudeli sisenimi (tähtnumbriline), mida finantsinstitutsioon kasutab mudeli identifitseerimiseks.
|
|
0020
|
RISKIKATEGOORIA
Riskikategooria (intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad), mis kõige asjakohasemalt kirjeldab toodet või tooterühma, mis on mudeliriskiga seotud väärtuse korrigeerimise aluseks.
Finantsinstitutsioonid märgivad järgmised koodid:
IR – intressimäärad
FX – valuuta
CR – krediit
EQ – aktsiad
CO – kaubad
|
|
0030
|
TOODE
Sellise toote või tooterühma sisenimi (tähtnumbriline) kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loeteluga, mida on mudeli abil hinnatud.
|
|
0040
|
VAADELDAVUS
Toote või tooterühma puhul selliste hinnavaatluste arv viimase kaheteistkümne kuu jooksul, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest.
— Hinnavaatlus on hind, millega finantsinstitutsioon tegi tehingu.
— See on kolmandate isikute vahel tegelikult tehtud tehingu kontrollitav hind.
— Hind on saadud kolmanda isiku esitatud spetsiaalsest hinnapakkumisest.
Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest väärtustest: „mitte ühtegi“, „1–6“, „6–24“, „24–100“, „100+“.
|
|
0050
|
MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõige 1.
Individuaalne mudeliriskiga seotud AVA enne diversifitseerimisest saadavat kasu, kuid pärast portfelli tasaarvestust, kui see on asjakohane.
|
|
0060
|
MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT
Veeru 0050 summad, mis on arvutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõikes 4 määratletud eksperdipõhise meetodi kohaselt.
|
|
0070
|
MILLEST: AGREGEERITUD 2. MEETODI KOHASELT
Veeru 0050 summad, mis on agregeeritud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 lisas sätestatud 2. meetodi kohaselt. Lisa terminoloogia kohaselt on need samad mis FV – PV.
|
|
0080
|
2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD AGREGEERITUD AVA
Selliste individuaalsete mudeliriskiga seotud AVAde panus kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusummasse, nagu arvutatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõikele 7, mis on agregeeritud nimetatud määruse lisas sätestatud 2. meetodi kohaselt. Lisa terminoloogia kohaselt vastab see summa APVA-le.
|
|
0090–0100
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes.
|
|
0090
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes.
|
|
0100
|
ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED
Selliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes.
|
|
0110
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE)
Korrigeerimata erinevuse summade („sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus“) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes vastava toote või tooterühma parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega.
Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele.
Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid finantsinstitutsiooni raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.
Arvesse võetakse üksnes tulemusi, mis on kalibreeritud selliste instrumentide hindade alusel, mida kajastataks sama tootena (väljundite testimine). Arvesse ei võeta sisendite testimise tulemusi turuandmesisendite puhul, mida testitakse selliste tasemete suhtes, mida on kalibreeritud erinevate toodete alusel.
|
|
0120
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KATVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE)
Selliste mudelis kajastatud ja mudeliriskiga seotud AVAga kaalutud positsioonide osakaal protsentides, mida hõlmavad sõltumatu hinnakontrolli väljundite testimise tulemused veerus 0110.
|
|
0130–0140
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED
Vormi C 32.02 veergudes 0190 ja 0240 määratletud õiglase väärtuse korrigeerimised, mida on kohaldatud mudelis kajastatud positsioonide suhtes (veerg 0010).
|
|
0150
|
ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM
Vormi C 32.02 veerus 0260 määratletud korrigeerimised, mida on kohaldatud mudelis kajastatud positsioonide suhtes (veerg 0010).
|
6.4. C 32.04 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA (PruVal 4)
6.4.1. Üldised märkused
186. Seda vormi peavad täitma üksnes need finantsinstitutsioonid, kes enda tasandil ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist. Finantsinstitutsioonid, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis ületab künnist konsolideeritud tasandil, peavad esitama selle vormi üksnes juhul, kui nad ületavad künnist ka enda tasandil.
187. Selles vormis esitatakse üksikasjalik teave 20 suurima individuaalse kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA kohta, mida võetakse arvesse kategooria tasandi kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA kogusumma arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 14. See teave vastab vormi C 32.02 real 0070 esitatavale teabele.
188. 20 suurimat individuaalset kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA ja vastav tooteteave esitatakse kahanevas järjekorras, alustades suurimast individuaalsest kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAst.
189. Suurimatele individuaalsetele kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAdele vastavate toodete esitamiseks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loetelu.
190. Võimaluse korral koondatakse AVA arvutamise metoodika seisukohast ühesugused positsioonid, et maksimeerida selle vormi katvust.
6.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
|
0005
|
JÄRJENUMBER
Järjenumber on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne), kusjuures 1 määratakse suurimale individuaalsele kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA-le, 2 suuruselt teisele AVA-le jne.
|
|
0010
|
RISKIKATEGOORIA
Riskikategooria (intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad), mis kõige asjakohasemalt kirjeldab positsiooni.
Finantsinstitutsioonid märgivad järgmised koodid:
IR – intressimäärad
FX – valuuta
CR – krediit
EQ – aktsiad
CO – kaubad
|
|
0020
|
TOODE
Toote või tooterühma sisenimi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loeteluga.
|
|
0030
|
ALUSVARA
Alusvara või alusvarade sisenimi tuletisinstrumentide puhul või instrumendi sisenimi mitte-tuletisinstrumentide puhul.
|
|
0040
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONI SUURUS
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks tehtud üksiku kontsentreeritud hinnatava positsiooni suurus veerus 0050 kirjeldatud ühikus.
|
|
0050
|
SUURUSMÕÕT
Suuruse mõõtühik, mida kasutatakse ettevõttesiseselt kontsentreeritud hinnatava positsiooni identifitseerimise osana, et arvutada veerus 0040 osutatud kontsentreeritud positsiooni suurus.
Võlakirjades või aktsiates olevate positsioonide puhul tuleks märkida ühik, mida kasutatakse sisemisel riskijuhtimisel, nt „võlakirjade arv“, „aktsiate arv“ või „turuväärtus“.
Tuletisinstrumentides olevate positsioonide puhul palun märkida ühik, mida kasutatakse sisemisel riskijuhtimisel, nt „PV01; eurot 1 baaspunkti suuruse paralleelse intressikõvera nihke kohta“.
|
|
0060
|
TURUVÄÄRTUS
Positsiooni turuväärtus.
|
|
0070
|
USALDUSVÄÄRNE VÄLJUMISPERIOOD
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 punkti b kohaselt leitud usaldusväärne väljumisperiood päevades.
|
|
0080
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA
Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 kohaselt arvutatud kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA summa asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide puhul.
|
|
0090
|
KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMINE
Õiglase väärtuse mis tahes sellise korrigeerimise summa, mis on tehtud, et kajastada asjaolu, et finantsinstitutsiooni hoitav koondpositsioon on suurem kui tavapärane kauplemismaht või suurem kui positsiooni suurus, millel põhinevad vaadeldavad hinnad või tehingud, mida kasutatakse hindamismudeli puhul kasutatavate hindade või sisendite kalibreerimiseks.
Kajastatav summa vastab summale, mida on kohaldatud asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide suhtes.
|
|
0100
|
SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS
Korrigeerimata erinevuse summade („sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus“) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega.
Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele.
Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid finantsinstitutsiooni raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.
|
7. C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV)
7.1. ÜLDISED MÄRKUSED
191. Vormis C 33.00 esitatav teave hõlmab kõiki valitsemissektori suhtes olevaid riskipositsioone, nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa punkti 42 alapunktis b.
192. Kui valitsemissektoriga seotud riskipositsioonidele kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise kohaseid omavahendite nõudeid, jagatakse valitsemissektoriga seotud riskipositsioonid eri riskipositsiooni klassides vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 112 ja 147, nagu on kindlaks määratud vormide C 07.00, C 08.01 ja C 08.02 täitmise juhistes.
193. Vastaspoole sektori „valitsemissektor“ puhul määruse (EL) nr 575/2013 kohaste kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavate riskipositsiooni klasside määramisel järgitakse käesoleva rakendusmääruse V lisa 3. osa tabelit 2 (standardmeetod) ja tabelit 3 (sisereitingute meetod).
194. Teave esitatakse koguriskipositsioonide kohta (st summa kõikide riikide puhul, kelle keskvalitsuse suhtes pangal on riskipositsioon) ja iga riigi kohta, võttes aluseks vastaspoole asukoha vahetu laenuvõtja põhjal.
195. Riskipositsioonide määramisel riskipositsioonide klassidesse või jurisdiktsioonidesse ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid ega asendusmõju. Riskipositsiooni väärtuste ja riskiga kaalutud vara arvutamisel iga riskipositsiooni klassi või jurisdiktsiooni puhul võetakse siiski arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, sealhulgas asendusmõju.
196. Teabe esitamisel valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide kohta muude vahetu vastaspoole asukoha jurisdiktsioonide lõikes kui aruandva finantsinstitutsiooni asukoha jurisdiktsioon kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud künniseid.
7.2. VORMI „RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES“ KÄSITLUSALA
197. Vorm „Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes“ hõlmab bilansilisi, bilansiväliseid ja tuletisinstrumentidest tulenevaid otseseid riskipositsioone (nii kauplemisportfellivälised kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid). Samuti tuleb esitada memokirje, mis kajastab kaudseid riskipositsioone krediidituletisinstrumentides, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid.
198. Riskipositsioon on otsene riskipositsioon, kui vahetu vastaspool on üksus, mis kuulub käesoleva rakendusmääruse V lisa punkti 42 alapunktis b esitatud valitsemissektori määratluse alla.
199. Vorm on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas esitatakse riskipositsioonide jaotus riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes ning teises osas riskipositsioonide jaotus järelejäänud tähtaja lõikes.
7.3. JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0260
|
OTSESED RISKIPOSITSIOONID
|
|
0010–0140
|
BILANSILISED RISKIPOSITSIOONID
|
|
0010
|
Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid
Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline kogubrutoväärtus (vastavalt käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punktile 34), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 0030–0120.
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine ei vähenda kauplemisportfelli kuuluvate ja kauplemisportfelliväliste õiglases väärtuses mõõdetavate riskipositsioonide bilansilist brutoväärtust.
|
|
0020
|
Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist)
Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus (vastavalt rakendusmääruse V lisa 1. osa punktile 27), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 0030–0120, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist.
Kui finantsinstitutsioonil on lühike positsioon sama järelejäänud tähtaja ja sama vahetu vastaspoole puhul ning see on nomineeritud samas valuutas, arvatakse lühikese positsiooni bilansiline väärtus maha otsese riskipositsiooni bilansilisest väärtusest. Kui netoväärtus on negatiivne, kajastatakse seda nullina. Kui finantsinstitutsioonil on lühike positsioon ilma vastava otsese positsioonita, on lühikese positsiooni summa selles veerus null.
|
|
0030–0120
|
FINANTSVARAD, MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID, ARVESTUSPORTFELLIDE LÕIKES
Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid, (nagu määratletud tabeli eelmises reas) arvestusportfellide lõikes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
|
|
0030
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9 lisa A
|
|
0040
|
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artiklid 32 ja 33; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16 ning direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a
Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0050
|
Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
|
|
0060
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5 ja direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 6
|
|
0070
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõige 2; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a
Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0080
|
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
IFRS 7.8(d); IFRS 9.4.1.2A
|
|
0090
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 8
Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0100
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 15.
|
|
0110
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikkel 35; direktiivi 2013/34/EL artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16
Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0120
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikkel 37; direktiivi 2013/34/EL artikli 12 lõige 7; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16
Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).
|
|
0130
|
Lühikesed positsioonid
Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), kui otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 155–160.
Lühike positsioon tekib juhul, kui finantsinstitutsioon müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames või mis on laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames.
Bilansiline väärtus on lühikeste positsioonide õiglane väärtus.
Lühikesed positsioonid tuleb kajastada järelejäänud tähtaja klasside (nagu on loetletud ridades 0170–0230) ja vahetute vastaspoolte lõikes.
Selles veerus esitatavad lühikesed positsioonid võib tasaarvestada sama järelejäänud tähtajaga positsioonidega, mille vahetu vastaspool on sama ja mis on samas vääringus, mis veergudes 0030–0120 esitatud, et saada veerus 0020 esitatav netopositsioon.
|
|
0140
|
Millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks
Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), mis tuleneb juhul, kui finantsinstitutsioon müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames, mille otsene vastaspool on valitsemissektor, kusjuures kõnealuseid väärtpaberid on liigitatud kauplemiseesmärgil hoitavateks või kauplemisel kasutatavate finantsvarade arvestusportfelli (veerg 0030 või 0040).
Selles veerus ei kajastata lühikesi positsioone, mis tekivad juhul, kui müüdud väärtpaberid olid laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames.
|
|
0150
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus
Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 0080–0120 (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 70 ja 71)
|
|
0160
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus – millest; õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 0080 ja 0090.
|
|
0170
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0050, 0060, 0070, 0080 ja 0090 kajastatud positsioonidega (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 69).
|
|
0180
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel
Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0050, 0060 ja 0070 kajastatud positsioonidega.
|
|
0190
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0080 ja 0090 kajastatud positsioonidega.
|
|
0200–0230
|
TULETISINSTRUMENDID
Otseselt tuletisinstrumentidest tulenevad positsioonid kajastatakse veergudes 0200–0230.
Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.
|
|
0200–0210
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena.
Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140).
|
|
0200
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus
Aruandekuupäeval finantsvarana kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus.
Nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena.
|
|
0210
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: tinglik väärtus
IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletisfinantsinstrumentide tinglik väärtus (nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 191–196), kui selle õiglane väärtus on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval positiivne.
|
|
0220–0230
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena.
Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140).
|
|
0220
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus
Aruandekuupäeval finantskohustustena kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus.
Nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena.
|
|
0230
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: Tinglik väärtus
IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletisfinantsinstrumentide tinglik väärtus (nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 191–196), kui selle õiglane väärtus on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval negatiivne.
|
|
0240–0260
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID
|
|
0240
|
Nimiväärtus
Kui bilansivälise kirje otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 155–160, selliste kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus, mida ei käsitleta IFRSi ega nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuletisinstrumendina (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 102–119).
Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktide 43 ja 44 kohaselt on valitsemissektor vahetu vastaspool: a) antud finantsgarantii puhul, kui ta on garanteeritud võlainstrumendi otsene vastaspool ning b) võetud siduva laenuandmiskohustuse ja muu kohustuse puhul, kui ta on vastaspool, kelle krediidiriski kannab aruandev finantsinstitutsioon.
|
|
0250
|
Eraldised
Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 „Kohustused“ lõike 6 punkt c ja samas artiklis osutatud bilansivälised kirjed, artikli 27 lõige 11, artikli 28 lõige 8 ning artikkel 33; IFRS 9.4.2.1(c)(ii), (d)(ii), 9.5.5.20, IAS 37, IFRS 4, käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 11.
Kõigi bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse, välja arvatud need, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le.
IFRSi kohaselt kajastatakse laenuandmiskohustuse väärtuse langust veerus 150, kui finantsinstitutsioon ei saa eraldi kindlaks teha võlainstrumendi kasutatud ja kasutamata summaga seotud eeldatavat krediidikahjumit. Kui kõnealuse finantsinstrumendi kogu eeldatav krediidikahjum ületab instrumendi laenukomponendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse eeldatava krediidikahjumi ülejäänud osa eraldisena veerus 0250.
|
|
0260
|
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
Bilansiväliste kirjete puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 110).
|
|
0270–280
|
Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid
Kajastatakse krediidituletisinstrumente, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele (V lisa 2. osa punktis 58) ja millega seotud tehingud on aruandev finantsinstitutsioon sõlminud muude vastaspooltega kui valitsemissektor ning mille aluseks olev riskipositsioon on valitsemissektori suhtes.
Nendes veergudes ei kajastata riskipositsioone, mis on jaotatud riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes (read 0020–0160).
|
|
0270
|
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus
Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantsvarad.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse.
|
|
0280
|
Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus
Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantskohustused.
Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse.
|
|
0290
|
Riskipositsiooni väärtus
Selliste riskipositsioonide väärtus, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku.
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 111. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 166 ja artikli 230 lõike 1 teine lause
Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.
Veergudes 0270 ja 0280 esitatavaid riskipositsioone selles veerus esitatavates andmetes arvesse ei võeta, sest siin esitatava väärtuse aluseks on vaid otsesed riskipositsioonid.
|
|
0300
|
Riskiga kaalutud vara
Riskiga kaalutud vara riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku.
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõiked 1 ja 3.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvate selliste otseste riskipositsioonide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.
Veergudes 0270 ja 0280 esitatavaid riskipositsioone selles veerus esitatavates andmetes arvesse ei võeta, sest siin esitatava väärtuse aluseks on vaid otsesed riskipositsioonid.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE LÕIKES
|
|
0010
|
Koguriskipositsioon
Valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide (nagu määratletud käesoleva lisa punktides 191–196) kogusumma.
|
|
0020–0155
|
Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku
Valitsemissektori suhtes olev koguriskipositsioon, mis on riskiga kaalutud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotisele. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku, hõlmavad nii kauplemisportfelliväliseid kui ka kauplemisportfelli kuuluvaid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvad otsesed riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (0020–0155) kui ka tururiski real (0160): vastaspoole krediidiriskist tulenevad riskipositsioonid kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenevad riskipositsioonid kajastatakse tururiski real.
|
|
0030
|
Standardmeetod
Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul.
|
|
0040
|
Keskvalitsused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 114, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0050
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 115, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0060
|
Avaliku sektori asutused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on avaliku sektori asutused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „avaliku sektori asutused“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 116, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0070
|
Rahvusvahelised organisatsioonid
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „rahvusvahelised organisatsioonid“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 118, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0075
|
Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit
Muud kui eespool ridadel 0040–0070 kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil määratud standardmeetodikohastesse riskipositsiooni klassidesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 112.
|
|
0080
|
Sisereitingute meetod
Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul.
|
|
0090
|
Keskvalitsused
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0100
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [keskvalitsused ja keskpangad]
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0110
|
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [finantsinstitutsioonid]
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „finantsinstitutsioonid“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 4 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0120
|
Avaliku sektori asutused [keskvalitsused ja keskpangad]
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikele 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt kõnealuse määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0130
|
Avaliku sektori asutused [finantsinstitutsioonid]
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikele 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „finantsinstitutsioonid“ vastavalt kõnealuse määruse artiklile 147 lõike 4 punktile b, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0140
|
Rahvusvahelised organisatsioonid [keskvalitsused ja keskpangad]
Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „keskvalitsused ja keskpangad“ vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 3 punktile c, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.
|
|
0155
|
Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit
Muud kui eespool ridadel 0090–0140 kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil määratud sisereitingute meetodi kohastesse riskipositsiooni klassidesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 147.
|
|
0160
|
Tururiskiga riskipositsioonid
Selles veerus kajastatakse positsioone, mille jaoks arvutatakse üks järgmistest määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotises sätestatud omavahendite nõuetest:
— omavahendite nõuded positsiooniriski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 326;
— omavahendite nõuded spetsiifilise või üldriski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvad otsesed riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (0020–0155) kui ka tururiski real (0160): vastaspoole krediidiriskist tulenev riskipositsioon kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenev riskipositsioon kajastatakse tururiski real.
|
|
0170–0230
|
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES
Järelejäänud tähtaeg arvutatakse kõigi positsioonide puhul päevades, mis jäävad lepingulise tähtaja ja aruandekuupäeva vahele.
Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes jaotatakse järelejäänud tähtaja järgi ja määratakse klassidesse järgmiselt:
— 0–3 kuud: alla 90 päeva;
— 3 kuud – 1 aasta: 90 päeva või enam aga alla 365 päeva;
— 1–2 aastat: 365 päeva või enam aga alla 730 päeva;
— 2–3 aastat: 730 päeva või enam aga alla 1 095 päeva;
— 3–5 aastat: 1 095 päeva või enam aga alla 1 825 päeva;
— 5–10 aastat: 1 825 päeva või enam aga alla 3 650 päeva;
— 10 aastat ja enam: 3 650 päeva või enam.
Kui lepinguline lõpptähtaeg on varasem kui aruandekuupäev (st aruandekuupäeva ja lõpptähtaja vahe on negatiivne), määratakse riskipositsioon klassi 0–3 kuud.
Järelejäänud tähtajata riskipositsioonid jagatakse järelejäänud tähtaja klassidesse nende etteteatamistähtaja või muude lepinguliste tähtajale viitavate tunnuste alusel. Kui etteteatamistähtaega määratud ei ole ja puuduvad ka muud lepingulised tähtajale viitavad tunnused, paigutatakse riskipositsioon järelejäänud tähtaja klassi 10 aastat ja enam.
|
8. VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE (NPE LC)
8.1. ÜLDISED MÄRKUSED
200. Viivisnõuetest tingitud kahjumi katmise vormidel esitatakse teave viivisnõuete kohta, et arvutada viivisnõuete jaoks minimaalne kahjumi kattevara nõue, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 47a, 47b ja 47c.
a)
Viivisnõuetega seotud mahaarvamiste arvutamine (C 35.01). See on ülevaatlik vorm, millel kajastatakse ebapiisava kattevara summat, mis arvutatakse viivisnõuete minimaalse kattevara kogunõuete ning juba tehtud eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma vahena. Vorm hõlmab nii viivisnõudeid, mille puhul ei ole saadud luba rakendada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ja makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõudeid.
b)
Viivisnõuetega seotud minimaalsed kattevara nõuded ja riskipositsiooni väärtused (v.a määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonid) (C 35.02). Sellel vormil arvutatakse minimaalsete kattevara nõuete kogusumma nende viivisnõuete puhul, mis ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud, millele kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõiget 6, kus on sätestatud tegurid, mida selleks arvutamiseks riskipositsioonide väärtustele kohaldada, olenevalt sellest, kas positsioon on tagatud või tagamata ja kui kaua see on olnud makseviivituses.
c)
Makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetega seotud minimaalsed kattevara nõuded ja riskipositsiooni väärtused, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalasse (C 35.03). Sellel vormil arvutatakse minimaalsete kattevara nõuete kogusumma määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate restruktureeritud viivisnõuete puhul ning esitatakse tegurid, mida selle arvutamiseks riskipositsioonide väärtustele kohaldada, olenevalt sellest, kas positsioon on tagatud või tagamata ja kui kaua see on olnud makseviivituses.
202. Viivisnõuetega seotud minimaalset kahjumi kattevara nõuet kohaldatakse i) 26. aprillil 2019 ja pärast seda tekkinud riskipositsioonidele, mis on muutunud viivituses olevaks, ning ii) enne 26. aprilli 2019 tekkinud riskipositsioonidele, mida on muudetud hiljem nii, et suurenes riskipositsiooni väärtus võlgniku suhtes (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 469a), ja mis on muutunud viivituses olevaks.
203. Finantsinstitutsioonid arvutavad viivisnõuetega seotud mahaarvamised määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punktide a ja b kohaselt (sh minimaalse kattevara nõude, ning eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma) iga konkreetse riskipositsiooni (mitte võlgniku või portfelli) kohta eraldi.
204. Viivisnõuetega seotud mahaarvamiste arvutamiseks eristavad finantsinstitutsioonid positsiooni tagatud ja tagamata osa, järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõiget 1. Selleks esitavad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtused ja minimaalsed kattevara nõuded viivisnõuete tagamata ja tagatud osa kohta eraldi.
205. Kohaldatavate tegurite kaardistamiseks ja minimaalse kattevara nõuete arvutamiseks liigitavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagatud osa krediidiriski kaitse liigi alusel järgmiselt (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 3): i) tagatud kinnisasjaga või mis on eluasemelaen, mille jaoks on andnud garantii aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja (artikkel 201); ii) tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega või iii) ametliku ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustusega. Kui viivisnõue on tagatud mitme krediidiriski kaitsega, jagatakse selle positsiooni väärtus kaitse kvaliteedi alusel, alustades kõige paremast.
8.2. C 35.01 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1)
8.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0100
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest kuni aruandekuupäevani möödunud aastatele. Ostetud viivisnõuete puhul hakkab aeg jooksma sellest päevast, mil positsioon esimest korda viivisnõudeks liigitati, mitte selle ostmise päevast.
Finantsinstitutsioonid esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata).
Ajavahemiku „> X aasta(t), <= Y aasta(t)“ puhul esitavad finantsinstitutsioonid andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele.
|
|
0110
|
Kokku
Finantsinstitutsioonid esitavad veergude 0010–0100 kogusumma.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Kohaldatav ebapiisava kattevara summa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 1
Kohaldatava ebapiisava katte summa arvutamiseks lahutavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete jaoks mõeldud minimaalse kattevara kogunõudest (rida 0020) eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma (ülempiiriga) (rida 0080).
Kohaldatav ebapiisava katte summa (st viivisnõuete jaoks mõeldud minimaalse kattevara kogunõude puudujääk) peab olema null või sellest suurem.
|
|
0020
|
Viivisnõuete jaoks mõeldud kattevara miinimumnõue kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkt a
Viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara kogunõude arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagamata ja tagatud osade minimaalse kattevara nõude (vastavalt read 0030 ja 0040).
|
|
0030
|
Viivisnõuete tagamata osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i, artikli 47c lõige 2 ja artikli 47c lõige 6
finantsinstitutsioon esitab viivisnõuete tagamata osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
Veergudes esitatav summa peab võrduma vormi C 35.02 ja (kui asjakohane) C 35.03 vastavate veergude real 0020 esitatud summadega.
|
|
0040
|
Viivisnõuete tagatud osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, artikli 47c lõige 3, artikli 47c lõige 4 ja artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad viivisnõuete tagatud osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
Igas veerus esitatav summa peab võrduma vormi C 35.02 vastava veeru ridadel 0030–0050 ja (kui asjakohane) C 35.03 vastava veeru ridadel 0030–0040 esitatud summadega.
|
|
0050
|
Riskipositsiooni väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47 a lõige 2
Finantsinstitutsioonid esitavad viivisnõuete koguväärtuse (sh tagatud ja tagamata osad). See peab olema ridade 0060 ja 0070 summa.
|
|
0060
|
Viivisnõuete tagamata osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 1
|
|
0070
|
Viivisnõuete tagatud osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 1
|
|
0080
|
Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiiriga)
Finantsinstitutsioonid esitavad ridadel 0100–0150 loetletud kirjete summa, millele on kohaldatud ülempiiri, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punktis b. Ülempiiriga eraldiste ja korrigeerimise või mahaarvamiste maksimum on riskipositsiooni tasandi minimaalne kattevara nõue.
Ülempiiriga summa arvutatakse iga riskipositsiooni jaoks eraldi ja selleks on kas asjaomase riskipositsiooni minimaalse kattevara nõue või sama riskipositsiooni eraldise ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma, olenevalt sellest, kumb neist kahest on väiksem.
|
|
0090
|
Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiirita)
Finantsinstitutsioonid esitavad ridadel 0100–0150 loetletud kirjete summa, millele ei ole kohaldatud ülempiiri, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punktis b. Eraldised ja korrigeerimine või mahaarvamised (ülempiirita) ei piirdu riskipositsiooni tasandi minimaalse kattevara nõudega.
|
|
0100
|
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt i
|
|
0110
|
Täiendavad väärtuse korrigeerimised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt ii
|
|
0120
|
Muud omavahendite vähendamised
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt iii
|
|
0130
|
Sisereitingute meetodi kohane puudujääk
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt iv
|
|
0140
|
Ostuhinna ja võlgniku võlgnevuse vahe
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt v
|
|
0150
|
Summad, mille finantsinstitutsioon on riskipositsiooni viivituses olevaks liigitamisest alates maha kandnud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt vi
|
8.3. C 35.02 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2)
8.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0100
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
Riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aastatele. Finantsinstitutsioonid esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata).
Ajavahemiku „> X aasta(t), <= Y aasta(t)“ puhul esitavad finantsinstitutsioonid andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele.
|
|
0110
|
Kokku
Finantsinstitutsioonid esitavad veergude 0010–0100 kogusumma.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Kattevara miinimumnõue kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkt a
Viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara kogunõude arvutamiseks (v.a määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonid) liidavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagamata ja tagatud osade minimaalse kattevara nõude (vastavalt read 0020 ja 0030–0050).
|
|
0020
|
Viivisnõuete tagamata osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 47c lõige 2
Minimaalse kattevara nõude arvutamiseks korrutatakse real 0070 esitatud riskipositsiooni koondväärtused igas veerus vastava teguriga.
|
|
0030
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i
Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0080 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus.
|
|
0040
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g
Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0090 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus.
|
|
0050
|
Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 4
Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0100 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus.
|
|
0060
|
Riskipositsiooni väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47 a lõige 2
Rea 0060 arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagamata osa (rida 0070), kinnisasjadega tagatud viivisnõuete osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude (rida 0080), muude otsese ja kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa (rida 0090) ning ametliku ekspordikrediidi agentuuri kindlustuse või garantiiga osa (rida 0100) kohta esitatud riskipositsiooni väärtused.
|
|
0070
|
Viivisnõuete tagamata osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1 ja artikli 47c lõige 2
Finantsinstitutsioonid esitavad viivisnõuete tagamata osa riskipositsiooni koguväärtuse riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisest möödunud aja alusel.
|
|
0080
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1 ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i
Finantsinstitutsioonid esitavad kinnisasjadega tagatud (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenuga seotud (kõnealuse määruse artikkel 201) viivisnõuete osa koguväärtuse.
|
|
0090
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1 ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g
Finantsinstitutsioonid esitavad muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) tagatud viivisnõuete osa koguväärtuse.
|
|
0100
|
Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 4
Finantsinstitutsioonid esitavad ametliku ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustusega või muu aktsepteeritava kaitseandja garantii või edasigarantiiga (määruse (EL) nr 575/2013 47c lõige 4) viivisnõude koguväärtuse.
|
8.4. C 35.03 – MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3)
8.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
|
Veerg
|
Juhised
|
|
0010–0100
|
Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg
Riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aastatele. Finantsinstitutsioonid esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata).
Ajavahemiku „> X aasta(t), <= Y aasta(t)“ puhul esitavad finantsinstitutsioonid andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele.
|
|
0110
|
Kokku
Finantsinstitutsioonid esitavad veergude 0010–0100 kogusumma.
|
|
Read
|
Juhised
|
|
0010
|
Kattevara miinimumnõue kokku
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkt a ja artikli 47c lõige 6
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate restruktureeritud viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara nõude arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid järgmised makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonide osade minimaalse kattevara kogunõuded: tagamata osa (rida 0020), kinnisasjadega tagatud osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude osa (rida (0030) ja muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega osa (rida 0040).
|
|
0020
|
Viivisnõuete tagamata osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i, artikli 47c lõige 2 ja artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate viivituses restruktureeritud riskipositsioonide tagamata osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
|
|
0030
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i ning artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad minimaalse kattevara kogunõude viivituses restruktureeritud riskipositsioonide jaoks, mis on kinnisasjadega tagatud (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud (kõnealuse määruse artikkel 201) ning mis on kõnealuse määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
|
|
0040
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g ning artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate viivituses restruktureeritud riskipositsioonide otsese või kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma).
|
|
0050
|
Riskipositsiooni väärtus
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 6
Riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid järgmiste viivisnõuete osade väärtused: tagamata osa (rida 0060), kinnisasjadega tagatud osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude osa (rida 0070) ning muude otsese ja (asjakohasel juhul) kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa (rida 0120).
|
|
0060
|
Viivisnõuete tagamata osa
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1, artikli 47c lõige 2 ja artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad nende viivisnõuete tagamata osa koguväärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, makseraskuste tõttu restruktureeritud ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva teise aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal (> 1 aasta, <= 2 aastat).
|
|
0070
|
Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i ning artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad riskipositsiooni koguväärtuse makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetel, mis on kinnisasjadega tagatud (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud (kõnealuse määruse artikkel 201) ning mis on kõnealuse määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas.
|
|
0080
|
> 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0090
|
> 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0100
|
> 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0110
|
> 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0120
|
Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 1, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g ning artikli 47c lõige 6
Finantsinstitutsioonid esitavad makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete sellise osa koguväärtuse, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) ja on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas.
|
|
0130
|
> 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0140
|
> 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0150
|
> 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
|
0160
|
> 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist
Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.
|
1. Ülevaade
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 01.09.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32021R0451
- EULAW_DE -
EULAW_DE
|