+XVII LISA VARA KOORMATISTE ARUANDLUSE JUHISED
|
XVII LISA VARA KOORMATISTE ARUANDLUSE JUHISED
XVII LISA
VARA KOORMATISTE ARUANDLUSE JUHISED
|
Sisukord
|
|
|
ÜLDISED JUHISED
|
|
1.
|
STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
|
|
1.1.
|
STRUKTUUR
|
|
1.2.
|
RAAMATUPIDAMISSTANDARD
|
|
1.3.
|
NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
|
|
1.4.
|
MÄRGI PÕHIMÕTTED
|
|
1.5.
|
KOHALDAMISE TASE
|
|
1.6.
|
PROPORTSIONAALSUS
|
|
1.7.
|
KOORMATISE MÄÄRATLUS
|
|
|
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
|
|
2.
|
A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE
|
|
2.1.
|
VORM: AE-ASS. ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI VARAD
|
|
2.1.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.1.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.1.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
2.2.
|
VORM: AE-COL. ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI SAADUD TAGATIS
|
|
2.2.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.2.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
2.3.
|
VORM: AE-NPL. EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED
|
|
2.3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.3.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
2.4.
|
VORM: AE-SOU. KOORMATISE ALLIKAD
|
|
2.4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
2.4.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
2.4.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
3.
|
B OSA: TÄHTAJA ANDMED
|
|
3.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
3.2.
|
VORM: AE-MAT. TÄHTAJA ANDMED
|
|
3.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
3.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
4.
|
C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
|
|
4.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
4.1.1.
|
STSENAARIUM A: KOORMATUD VARADE VÄHENEMINE 30 %.
|
|
4.1.2.
|
STSENAARIUM B: OLULISTE VALUUTADE NÕRGENEMINE 10 %.
|
|
4.2.
|
VORM: AE-CONT. TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
|
|
4.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
4.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
5.
|
D OSA: PANDIKIRJAD
|
|
5.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
5.2.
|
VORM: AE-CB. PANDIKIRJADE EMISSIOONID
|
|
5.2.1.
|
JUHISED Z-TELJE KOHTA
|
|
5.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
5.2.3.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
6.
|
E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED
|
|
6.1.
|
ÜLDISED MÄRKUSED
|
|
6.2.
|
VORM: AE-ADV1 ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI VARADE TÄIENDATUD VORM
|
|
6.2.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
6.2.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
|
6.3.
|
VORM: AE-ADV2 ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI SAADUD TAGATISE TÄIENDATUD VORM
|
|
6.3.1.
|
JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA
|
|
6.3.2.
|
JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA
|
ÜLDISED JUHISED
1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
1.1. Struktuur
1. Raamistik koosneb viiest vormide kogumist, mis sisaldavad kokku üheksat vormi järgmiselt.
a)
A osa: Koormatiste ülevaade:
—
vorm AE-ASS. Aruandva finantsinstitutsiooni varad
—
vorm AE-COL. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis
—
vorm AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
—
vorm AE-SOU. Koormatise allikad
b)
B osa: Tähtaja andmed:
—
vorm AE-MAT. Tähtaja andmed
c)
C osa: Tingimuslikud koormatised:
—
vorm AE-CONT. Tingimuslikud koormatised
d)
D osa: Pandikirjad:
—
vorm AE-CB. Pandikirjade emissioonid
e)
E osa: Täiendavad andmed:
—
vorm AE-ADV-1. Aruandva finantsinstitutsiooni varade täiendatud vorm
—
vorm AE-ADV-2. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise täiendatud vorm
2. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja täiendav üksikasjalik teave aruandluse üldisemate aspektide kohta.
1.2. Raamatupidamisstandard
3. Finantsinstitutsioonid kajastavad bilansilist väärtust sellise raamatupidamistava kohaselt, mida nad kasutavad finantsteabe esitamiseks vastavalt artiklitele 11 ja 12. Finantsinstitutsioonid, kes ei pea finantsteavet esitama, kohaldavad oma vastavat raamatupidamistava. Vormis AE-SOU kajastavad finantsinstitutsioonid üldjuhul bilansilisi väärtusi koos raamatupidamisliku tasaarvestusega (selle olemasolul) kooskõlas varade ja tagatiste koormatise brutosumma kohta esitatava aruandlusega.
4. Käesoleva lisa kohaldamisel osutavad lühendid „IAS“ ja „IFRS“ määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2 määratletud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Finantsinstitutsioonide jaoks, kes esitavad finantsteabe IFRS standardite kohaselt, on sisestatud viited asjakohastele IFRS standarditele.
1.3. Nummerdamise põhimõtted
5. Vormi veergude, ridade ja lahtrite tähistamiseks on käesolevas juhendis kasutatud järgmist üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}. Tärni kasutatakse selle väljendamiseks, et valideerimisele kuulub terve rida või veerg. Näiteks {AE-ASS; *; 2} osutab vormi AE-ASS veeru 2 kõigi ridade andmepunktidele.
6. Kui valideerimine on vormisisene, kasutatakse asjaomase vormi andmepunktidele osutamiseks järgmist märget: {Rida; Veerg}.
1.4. Märgi põhimõtted
7. XVI lisa vormides järgitakse V lisa 1. osa punktides 9 ja 10 kirjeldatud märgipõhimõtteid.
1.5. Kohaldamise tase
8. Vara koormatiste aruandluse kohaldamise puhul järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaseid omavahendite aruandlusnõudeid. Seega ei pea finantsinstitutsioonid, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõudeid vastavalt kõnealuse nõuete määruse artiklile 7, esitama teavet vara koormatiste kohta.
1.6. Proportsionaalsus
9. Käesoleva määruse artikli 19 lõike 3 punkti c kohaldamisel arvutatakse vara koormatise tase järgmiselt:
—
Koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus = {AE-ASS;0010;0010}– {AE-ASS;0015;0010} + {AE-COL;0130;0010};
—
Koguvarad ja -tagatis = {AE-ASS;0010;0010} + {AE-ASS;0010;0060}– {AE-ASS;0015;0010} + {AE-COL;0130;0010}+{AE-COL;0130;0040};
—
Vara koormatuse määr = (koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus)/(koguvarad ja -tagatis).
1.7. Koormatise määratlus
11. Käesoleva lisa ja XVI lisa kohaldamisel käsitatakse vara koormatuna, kui see on antud tagatiseks või kui selle suhtes kehtib mis tahes kokkulepe tagada mis tahes tehingut, millest ei saa vara vabalt välja võtta, või parandada sellise tehingu krediidikvaliteeti.
Oluline on märkida, et tagatiseks antud varasid, mille suhtes kohaldatakse mis tahes väljavõtmise piiranguid, nt varad, mille väljavõtmiseks või teiste varadega asendamiseks on vaja eelnevat nõusolekut, tuleb käsitada koormatuna. Määratlus ei põhine sõnaselgel õiguslikul määratlusel nagu omandiõiguse üleminek, vaid pigem majanduslikel põhimõtetel, kuna õigusraamistikud võivad riikide lõikes erineda. Määratlus on siiski tihedalt seotud lepingutingimustega. Euroopa Pangandusjärelevalve kohaselt kuuluvad kõnealuse määratluse alla järgmised lepingute liigid (mittetäielik loetelu):
—
tagatud rahastamistehingud, sealhulgas repolepingud ja -tehingud, väärtpaberite laenuks andmise tehingud ja muud laadi tagatud laenuandmistehingud;
—
eri tagatistehingud, nt tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud tagatis;
—
tagatisega finantsgarantiid. Kui garantii kasutamata osa puhul ei kohaldata tagatise väljavõtmise piiranguid (nt eelnev nõusolek), tuleb jaotada ainult kasutatud summa (proportsionaalne jaotus);
—
kliiringsüsteemidele, kesksetele vastaspooltele ja muudele taristuettevõtjatele teenustele juurdepääsu tingimusena antud tagatis. See hõlmab tagatisfonde ja alustamise tagatisi;
—
keskpankade vahendeid. Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatuna, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel;
—
väärtpaberistamise struktuuride alusvara, kui finantsvarade kajastamist finantsinstitutsiooni finantsvaradena ei ole lõpetatud. Koormatud varana ei võeta arvesse aluseks olevaid säilitatud väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui kõnealused väärtpaberid on tehingu tagamiseks panditud või tagatiseks antud;
—
pandikirjade emiteerimiseks kasutatud tagatiste kogumi varad. Pandikirjade aluseks olevaid varasid käsitatakse koormatuna, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui finantsinstitutsioon hoiab vastavaid pandikirju („oma emiteeritud võlakirjad“);
—
üldpõhimõttena ei käsitata koormatuna varasid, mis on paigutatud vahenditesse, mida ei kasutata, ja mida saab vabalt välja võtta.
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
2. A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE
12. Koormatiste ülevaate vormides esitatakse eraldi varad, mida kasutatakse rahastamise või tagatise vajaduste toetamiseks bilansipäeva seisuga („koormatis teataval ajahetkel“), ja võimalike rahastamisvajaduste katmiseks kättesaadavad varad.
13. Ülevaate vormis esitatakse aruandva finantsinstitutsiooni koormatud ja koormamata varad tabelina toodete lõikes. Sama jaotust kohaldatakse saadud tagatiste ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised suhtes.
2.1. Vorm: AE-ASS. Aruandva finantsinstitutsiooni varad
2.1.1. Üldised märkused
14. Selles punktis esitatakse peamisi tehingute liike käsitlevad juhised, mida tuleb AE vormide täitmisel arvesse võtta.
Kõigi tehingute puhul, mis suurendavad finantsinstitutsiooni koormatise taset, on kaks aspekti, mida kajastatakse sõltumatult kõigis AE vormides. Selliseid tehinguid kajastatakse nii koormatise allikana kui ka koormatud vara või tagatisena.
Järgmistes näidetes kirjeldatakse, kuidas kajastada eri liiki tehinguid käesolevas osas, kuid samu eeskirju kohaldatakse ka muude AE vormide puhul.
a)
Tagatud hoius
Tagatud hoiust kajastatakse järgmiselt:
i)
hoiuse bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0070; c0010};
ii)
kui tagatis on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0070; c0030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};
iii)
kui aruandev finantsinstitutsioon on tagatise saanud, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0070; c0030} ja {AE-SOU; r0070; c0040}.
b)
Repolepingud/sobitatud repolepingud
Repolepinguid kajastatakse järgmiselt:
i)
repolepingu bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0050; c0010};
ii)
repolepingu tagatist kajastatakse järgmiselt:
—
kui tagatis on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0050; c0030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};
—
kui aruandev finantsinstitutsioon on tagatise saanud varasema pöördrepolepingu kaudu (sobitatud repoleping), kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0050; c0030} ja{AE-SOU; r0050; c0040}.
c)
Keskpankadepoolne rahastamine
Kuna keskpankadepoolne tagatisega rahastamine on tagatud hoiuse või repotehingu erijuhtum, mille puhul on vastaspool keskpank, kohaldatakse punkti 14 alapunktides a ja b esitatud eeskirju.
Tehingute puhul, kus ei ole võimalik kindlaks teha iga tehingu konkreetset tagatist, kuna tagatis on kogumisse koondatud, tuleb tagatis jaotada proportsionaalselt tagatise kogumi ülesehituse alusel.
Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.
d)
Väärtpaberite laenuks andmine
Väärtpaberite rahalise tagatisega laenuks andmise puhul kohaldatakse repolepingute/sobitatud repolepingute puhul kohaldatavaid eeskirju.
Väärtpaberite rahalise tagatiseta laenuks andmist kajastatakse järgmiselt:
i)
laenuks võetud väärtpaberite õiglast väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0150; c0010}. Kui laenuandja ei saa laenuks antud väärtpaberite eest mingeid väärtpabereid, kuid saab selle asemel tasu, märgitakse {AE-SOU; r0150; c0010} nullina;
ii)
kui tagatisena laenuks antud väärtpaberid on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse nende bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0150; c0030}; kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};
iii)
kui aruandev finantsinstitutsioon on saanud tagatisena laenuks antud väärtpabereid, kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0150; c0030} ja {AE-SOU; r0150; c0040}.
e)
Tuletisinstrumendid (kohustused)
Tagatud tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne, kajastatakse järgmiselt:
i)
tuletisinstrumendi bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0020; c0010};
ii)
tagatist (positsiooni avamiseks nõutav alustamise tagatis ning tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud mis tahes tagatis) kajastatakse järgmiselt:
—
kui see on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0020; c0030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};
—
kui see on aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0020; c0030} ja {AE-SOU; r0020; c0040}.
f)
Pandikirjad
Vara koormatiste aruandluse puhul käsitatakse pandikirjadena direktiivi 2009/65/EL artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud instrumente, olenemata sellest, kas kõnealused instrumendid on väärtpaberi õiguslikus vormis või mitte.
Pandikirjade suhtes ei kohaldata erieeskirju, kui aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud väärtpaberite osa ei säilitata.
Emiteeritud väärtpaberite osa säilitamise korral ja topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse järgmist käsitlust:
i)
kui oma pandikirju ei ole tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave säilitatud pandikirjade kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate pandikirjade õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute pandikirjade nimiväärtus), esitatakse vormis AE-NPL;
ii)
kui oma pandikirjad on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.
Järgmises tabelis näidatakse, kuidas kajastada 100 euro väärtuses emiteeritud pandikirju, millest 15 % on säilitatud, kuid mitte tagatiseks antud, ja 10 % on säilitatud ja tagatiseks antud keskpangaga tehtud 11 euro suuruse repotehingu raames, kui tagatiste kogum hõlmab tagamata laene, mille bilansiline väärtus on 150 eurot.
|
KOORMATISE ALLIKAD
|
|
Liik
|
Summa
|
Lahtrid
|
Koormatud laenud
|
Lahtrid
|
|
Pandikirjad
|
75 % (100) = 75
|
{AE-Sources, r110, c010}
|
75 % (150) = 112.5
|
{AE-Assets, r100, c010}
{AE-Sources, r110, c030}
|
|
Keskpankadepoolne rahastamine
|
11
|
{AE-Sources, r060, c010}
|
10 % (150) = 15
|
{AE-Assets, r100, c010}
{AE-Sources, r060, c030}
|
|
MITTEKOORMATIS
|
|
Liik
|
Summa
|
Lahtrid
|
Koormatud laenud
|
Lahtrid
|
|
Säilitatud oma pandikirjad
|
15 % (100) = 15
|
{AE-Not pledged, r010, c040}
|
15 % (150) = 22.5
|
{AE-Assets, r100, c060}
{AE-Not pledged, r020, c010}
|
g)
Väärtpaberistamised
Väärtpaberistamised on aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingust nõuete määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 61 tähenduses.
Bilansis kajastavate väärtpaberistamiste (väärtpaberistamised, mille kajastamist ei ole lõpetatud) suhtes kohaldatakse pandikirjade suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Väärtpaberistamiste puhul, mille kajastamine bilansis on lõpetatud, puudub koormatis juhul, kui finantsinstitutsioon hoiab teatavat osa väärtpaberitest. Kõnealuseid väärtpabereid kajastatakse aruandva finantsinstitutsiooni kauplemisportfellis või selle väliselt nagu mis tahes muid kolmanda isiku emiteeritud väärtpabereid.
2.1.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Aruandva finantsinstitutsiooni varad
IAS 1.9 (a), rakendusjuhised (IG) 6 Aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kajastatavad koguvarad.
|
|
0015
|
millest: kvalifitseeruvad usaldusvarad
Usaldusvarad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a) neid kajastatakse finantsinstitutsiooni bilansis riiklike üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artiklile 10;
b) need vastavad rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 9 sätestatud kajastamata jätmise kriteeriumidele, mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002;
c) need vastavad IFRS 10 sätestatud konsolideerimata jätmise kriteeriumidele, mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002, kui see on asjakohane.
|
|
0020
|
Nõudelaenud
IAS 1.54 (i)
Finantsinstitutsioonid kajastavad keskpankade ning muude finantsinstitutsioonide vastu olevaid rahalisi nõudeid. Sularaha, mis hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks, kajastatakse real „muud varad“.
|
|
0030
|
Omakapitaliinstrumendid
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad omakapitaliinstrumendid, nagu on määratletud standardis IAS 32.1.
|
|
0040
|
Võlaväärtpaberid
V lisa 1. osa punkt 31.
Finantsinstitutsioonid kajastavad aruandva finantsinstitutsiooni hoitavaid võlainstrumente, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole määruse (EL) 2021/379 (1) kohaselt laenud.
|
|
0050
|
millest: pandikirjad
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mis on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad.
|
|
0060
|
millest: väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 61 määratletud väärtpaberistamised.
|
|
0070
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud valitsemissektor.
|
|
0080
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides c ja d määratletud finantssektori äriühingud.
|
|
0090
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e määratletud finantssektorivälised äriühingud.
|
|
0100
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
Laenud ja ettemaksed, mis on võlainstrumendid, v.a aruandvate finantsinstitutsioonide hoitavad väärtpaberid; muud kui nõudmiseni saldod.
|
|
0110
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on vastavalt V lisa 2. osa punktile 86 kinnisvaraga tagatud.
|
|
0120
|
Muud varad
Aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kajastatud varad, mida ei ole kajastatud ridadel 0020–0040 ja 0100 ning mis erinevad oma võlaväärtpaberitest ja oma võlaomakapitaliinstrumentidest, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada finantsinstitutsioon, kes ei kohalda IFRSi.
Sel juhul kajastatakse oma võlainstrumente vormi AE-COL real 0240 ning oma omakapitaliinstrumendid jäetakse vara koormatiste aruandlusest välja.
|
(1)
Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/379 krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16–85).
|
2.1.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Koormatud varade bilansiline väärtus
Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste varade bilansilist väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel.
|
|
0020
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0030
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0035
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse äärmiselt kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (EHQLA) ja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (HQLA).
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt käesolevale lisale.
Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0040
|
Koormatud varade õiglane väärtus
IFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 finantsinstitutsioonide puhul, kes ei kohalda IFRSi.
Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“).
|
|
0050
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormatud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0055
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Selliste koormatud varade õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna.
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt käesolevale lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0060
|
Koormamata varade bilansiline väärtus
Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste varade bilansilist väärtust, mis on koormamata vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.
|
|
0070
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0080
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0085
|
millest EHQLA ja HQLA
Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde bilansiline väärtus, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele.
EHQLA ja HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0090
|
Koormamata varade õiglane väärtus
IFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 finantsinstitutsioonide puhul, kes ei kohalda IFRSi.
Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormamata vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“).
|
|
0100
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormamata võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0105
|
millest EHQLA ja HQLA
Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde õiglane väärtus, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele.
EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
2.2. Vorm: AE-COL. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis
2.2.1. Üldised märkused
15. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised puhul, jagatakse kategooria „koormamata varad“ kaheks – „koormamiseks kättesaadavad“ või koormamiseks potentsiaalselt aktsepteeritavad varad ning „koormamiseks kättesaamatud“ varad.
16. Varad on „koormamiseks kättesaamatud“, kui need on saadud tagatisena ning aruandev finantsinstitutsioon ei tohi neid müüa ega uuesti tagatiseks anda, välja arvatud tagatise omaniku makseviivituse korral. Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised on koormamiseks kättesaamatud, kui emissiooni tingimustes on mis tahes piirangud hoitavate väärtpaberite müümiseks või uuesti tagatiseks andmiseks.
17. Vara koormatiste aruandluse puhul kajastatakse tasu eest ilma rahalist või mitterahalist tagatist andmata laenuks võetud väärtpabereid saadud tagatisena.
2.2.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0130
|
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis
Kõik aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise klassid
|
|
0140
|
Nõudelaenud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab nõudelaenusid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0020.
|
|
0150
|
Omakapitaliinstrumendid
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab omakapitaliinstrumente.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0030.
|
|
0160
|
Võlaväärtpaberid
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0040.
|
|
0170
|
millest: pandikirjad
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab pandikirju.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0050.
|
|
0180
|
millest: väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab väärtpaberistamisi.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0060.
|
|
0190
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab valitsemissektori emiteeritud võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0070.
|
|
0200
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab finantssektori äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0080.
|
|
0210
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0090.
|
|
0220
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab muid laene ja ettemakseid kui nõudelaenud.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0100.
|
|
0230
|
Muu saadud tagatis
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab muid varasid.
Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0120.
|
|
0240
|
Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad ega emiteeritud oma väärtpaberistamised.
Kuna emiteeritud säilitatud või tagasiostetud oma võlaväärtpaberid vastavalt standardile IAS 39.42 vähendavad seotud finantskohustusi, ei arvata kõnealuseid väärtpabereid aruandva finantsinstitutsiooni varade kategooria alla (vormi AE-ASS rida 0010). Oma võlaväärtpaberid, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada finantsinstitutsioon, kes ei kohalda IFRSi, kajastatakse selles reas.
Emiteeritud oma pandikirju ega emiteeritud oma väärtpaberistamisi ei kajastata selle kategooria all, kuna neil juhtudel kohaldatakse topelt arvessevõtmise vältimiseks erinevaid eeskirju.
a) Kui oma võlaväärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.
b) Kui oma võlaväärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave kõnealust teist liiki oma võlaväärtpaberite kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate väärtpaberite õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute väärtpaberite nimiväärtus) esitatakse vormis AE-NPL.
|
|
0245
|
Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.
Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.
a) Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS (F 32.01) koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.
b) Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS (F32.01) koormamata varana.
|
|
0250
|
KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID
Kõik aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kajastatud varad, kõik aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise klassid ning aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad või emiteeritud oma väärtpaberistamised.
|
2.2.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus
Finantsinstitutsioonid kajastavad saadud tagatise või nende hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele.
Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“).
|
|
0020
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0030
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Aruandva finantsinstitutsiooni sellise saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0035
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Finantsinstitutsiooni saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna.
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA finantsinstitutsiooni saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt käesolevale lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0040
|
Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud sellise tagatise õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadav, kuna aruandval finantsinstitutsioonil on lubatud neid müüa või uuesti tagatiseks anda tagatise omaniku makseviivituse puudumise korral. See hõlmab ka selliste muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglast väärtust, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.
|
|
0050
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad ja mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0060
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis koormamiseks kättesaadavad ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0065
|
millest EHQLA ja HQLA
Finantsinstitutsiooni saadud sellise koormamata tagatise või selliste muude emiteeritud hoitavate/säilitatud koormamata oma võlaväärtpaberite kui koormamiseks kättesaadavad pandikirjad või väärtpaberistamise positsioonid õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna ning mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele.
EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0070
|
Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud sellise tagatise nimiväärtus, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatu.
See hõlmab ka aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud selliste muude oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või säilitatud väärtpaberistamised nimiväärtust, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatud.
|
2.3. Vorm: AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
2.3.1. Üldised märkused
18. Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.
a)
Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.
b)
Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormamata varana.
2.3.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.
|
|
0020
|
Säilitatud emiteeritud pandikirjad
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad.
|
|
0030
|
Säilitatud emiteeritud väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamised.
|
|
0040
|
Kõrgema nõudeõiguse järguga
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad.
Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 67.
|
|
0050
|
Mezzanine väärtpaberistamise seeriad
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata mezzanine väärtpaberistamise seeriad.
Mezzanine väärtpaberistamise seeriatena käsitatakse kõiki seeriaid, mis ei ole kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad, st viimasena kahjumit katvad seeriad, ega esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriad. Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 67.
|
|
0060
|
Esimese järjekoha kahju
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste esimese järjekoha kahju seeriad.
Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 67.
|
2.3.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Alusvarakogumi bilansiline väärtus
Sellise tagatiste kogumi/alusvara bilansiline väärtus, millega kaetakse säilitatud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirju ja oma väärtpaberistamisi.
|
|
0020
|
Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.
|
|
0030
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a) need on koormamata;
b) need on koormamiseks kättesaadavad;
c) neid aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0035
|
millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA
Finantsinstitutsiooni saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna.
Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA finantsinstitutsiooni saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.
|
|
0040
|
Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud
Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste nimiväärtus, mis on koormamata ning koormamiseks kättesaamatud.
|
2.4. Vorm: AE-SOU. Koormatise allikad
2.4.1. Üldised märkused
19. Selles vormis esitatakse teave selle kohta, kui olulised on aruandva finantsinstitutsiooni jaoks erinevad koormatise allikad, sealhulgas rahastamisega mitteseotud allikad, nagu saadud siduvad laenuandmiskohustused või finantsgarantiid ning väärtpaberite laenuksandmine ilma rahalise tagatiseta.
20. Vormides AE-ASS ja AE-COL kajastatavad varade ja saadud tagatise kogusummad vastavad järgmisele valideerimisreeglile: {AE-SOU; r0170; c0030} = {AE-ASS; r0010; c0010} + {AE-COL; r0130; c0010} + {AE-COL; r0240; c0010}.
2.4.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus
Aruandva finantsinstitutsiooni valitud tagatud finantskohustuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0020
|
Tuletisinstrumendid
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused ja mille õiglane väärtus on negatiivne, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0030
|
millest: börsivälised
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, millega kaubeldakse börsiväliselt, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb vara koormatis.
|
|
0040
|
Hoiused
Aruandva finantsinstitutsiooni tagatud hoiuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0050
|
Repolepingud
Aruandva finantsinstitutsiooni repolepingute bilansiline brutoväärtus (ilma raamatupidamistavades lubatud tasaarvestuseta), kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
„Repolepingud“ („repod“) on tehingud, mille käigus aruandev finantsinstitutsioon saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Repolepingutena tuleb kajastada kõiki järgmisi repo-tüüpi tehinguid:
a) summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest, ning
b) summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.
|
|
0060
|
millest: keskpangad
Aruandva finantsinstitutsiooni ja keskpanga vaheliste repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb vara koormatis.
|
|
0070
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
Aruandva finantsinstitutsiooni muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0080
|
millest: keskpangad
Aruandva finantsinstitutsiooni ja keskpanga vaheliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0090
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud võlaväärtpaberite bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
Mis tahes emissiooni säilitatud osa puhul järgitakse A osa punkti 15 alapunktis vi sätestatud erikäsitlust, nii et selle kategooria alla kaasatakse ainult see osa võlaväärtpaberitest, mis on välja viidud konsolideerimisgrupi üksustest.
|
|
0100
|
millest: emiteeritud pandikirjad
Selliste pandikirjade bilansiline väärtus, mille varad on välja andnud aruandev finantsinstitutsioon, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0110
|
millest: emiteeritud väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud väärtpaberistamiste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0120
|
Muud koormatise allikad
Aruandva finantsinstitutsiooni muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0130
|
Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus
Aruandva finantsinstitutsiooni ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0140
|
Saadud finantsgarantiide nimiväärtus
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud finantsgarantiide nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste garantiidega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0150
|
Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus
Aruandva finantsinstitutsiooni poolt ilma rahalise tagatiseta laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0160
|
Muu
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, mida ei hõlma ridadel 0130–0150 loetletud kirjeid, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0170
|
KOORMATISE ALLIKAD KOKKU
Aruandva finantsinstitutsiooni kõigi tagatisega tehingute summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
2.4.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
Finantskohustusi kajastatakse nende bilansilises väärtuses; tingimuslikke kohustusi kajastatakse nende nimiväärtuses ning mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberid kajastatakse nende õiglases väärtuses.
|
|
0020
|
millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt
Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd vastaspool on usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes muu üksus ning kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
Vt juhised summa liikide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta veerus 0010.
|
|
0030
|
Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma väärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised
Selliste varade, saadud tagatise ja muude emiteeritud oma väärtpaberite kui pandikirjad või väärtpaberistamised summa, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.
Selleks et tagada kooskõla vormide AE-ASS ja AE-COL kriteeriumidega, kajastatakse aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kirjendatud varasid bilansilises väärtuses ning saadud uuesti kasutatud tagatist ja muid emiteeritud oma väärtpabereid kui pandikirjad või väärtpaberistamised õiglases väärtuses.
|
|
0040
|
millest: saadud uuesti kasutatud tagatis
Sellise saadud tagatise õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel uuesti kasutatud/koormatud.
|
|
050
|
millest: koormatud oma võlaväärtpaberid
Muude selliste emiteeritud oma väärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.
|
3. B OSA: TÄHTAJA ANDMED
3.1. Üldised märkused
21. B osas esitatud vormis antakse üldine ülevaade nende koormatud varade ja saadud uuesti kasutatud tagatise summast, mis jäävad sobitatud kohustuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääratud vahemikku.
3.2. Vorm: AE-MAT. Tähtaja andmed
3.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Koormatud varad
Selle vormi puhul hõlmavad koormatud varad kõike järgmist:
a) aruandva finantsinstitutsiooni varad (vt juhised vormi AE-ASS rea 0010 kohta), mida kajastatakse bilansilises väärtuses;
b) muud sellised emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised (vt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta), mida kajastatakse õiglases väärtuses.
Need summad jaotatakse järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing) järelejäänud tähtajale.
|
|
0020
|
Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool)
Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 0040 kohta.
Finantsinstitutsioonid kajastavad summad õiglases väärtuses ja jaotavad need järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt sellise tehingu järelejäänud tähtajale, mille tulemusel sai üksus tagatise, mida kasutatakse uuesti (saamise pool).
|
|
0030
|
Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool)
Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 0040 kohta.
Finantsinstitutsioonid kajastavad summad õiglases väärtuses ja jaotavad need järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (uuestikasutamise pool) järelejäänud tähtajale: sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing.
|
3.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Lahtine tähtaeg
Nõudmisel, ilma konkreetse tähtajata.
|
|
0020
|
Üleöö
Lõpptähtaeg 1 päev või varem.
|
|
0030
|
> 1 päev <=1 nädal
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 päev ja lähemal kui 1 nädal või võrdne sellega.
|
|
0040
|
> 1 nädal <=2 nädalat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 nädal ja lähemal kui 2 nädalat või võrdne sellega.
|
|
0050
|
> 2 nädalat <=1 kuu
Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 nädalat ja lähemal kui 1 kuu või võrdne sellega.
|
|
0060
|
> 1 kuu <=3 kuud
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 kuu ja lähemal kui 3 kuud või võrdne sellega.
|
|
0070
|
> 3 kuud <=6 kuud
Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 kuud ja lähemal kui 6 kuud või võrdne sellega.
|
|
0080
|
> 6 kuud <=1 aasta
Lõpptähtaeg kaugemal kui 6 kuud ja lähemal kui 1 aasta või võrdne sellega.
|
|
0090
|
> 1 aasta <=2 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 aasta ja lähemal kui 2 aastat või võrdne sellega.
|
|
0100
|
> 2 aastat <=3 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 aastat ja lähemal kui 3 aastat või võrdne sellega.
|
|
0110
|
> 3 aastat <=5 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 aastat ja lähemal kui 5 aastat või võrdne sellega.
|
|
0120
|
> 5 aastat <=10 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 5 aastat ja lähemal kui 10 aastat või võrdne sellega.
|
|
0130
|
> 10 aastat
Lõpptähtaeg kaugemal kui 10 aastat.
|
4. C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED
4.1. Üldised märkused
22. Selles vormis esitavad finantsinstitutsioonid vara koormatise taseme, mis tuleneb mitmest stressistsenaariumist.
23. Tingimuslikud koormatised osutavad täiendavatele varadele, mida võib olla vaja koormata, kui aruandev finantsinstitutsioon seisab silmitsi ebasoodsate suundumustega, mille on käivitanud välissündmus, mille üle puudub aruandval finantsinstitutsioonil kontroll (reitingu alandamine, koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine või üldine usalduse kaotus). Nendel juhtudel peab aruandev finantsinstitutsioon tulenevalt juba tehtud tehingutest koormama täiendavaid varasid. Koormatud varade täiendava summa puhul ei võeta arvesse finantsinstitutsiooni selliste tehingute mõju, mis on tehtud eespool osutatud stressistsenaariumides kirjeldatud sündmuste maandamiseks.
24. See vorm hõlmab tingimuslike koormatiste kajastamise kahte stsenaariumit, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktides 4.1.1 ja 4.1.2. Kajastatav teave on finantsinstitutsiooni põhjendatud hinnang, mis põhineb parimal kättesaadaval teabel.
a)
Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %. See stsenaarium hõlmab ainult varade õiglase alusväärtuse muutust, mitte mis tahes muid muutusi, mis võivad mõjutada nende bilansilist väärtust, nt vahetuskursikasum või -kahjum või varade väärtuse võimalik langus. Aruandev finantsinstitutsioon võib seega olla sunnitud andma rohkem tagatist, et hoida tagatise väärtus muutumatuna.
b)
Iga sellise valuuta nõrgenemine 10 %, milles aruandval finantsinstitutsioonil on kohustusi, mille kogumaht on 5 % finantsinstitutsiooni kogukohustustest või rohkem.
25. Stsenaariumid kajastatakse üksteisest sõltumatult ning olulise valuuta nõrgenemine kajastatakse samuti sõltumatult teiste oluliste valuutade nõrgenemisest. Seega ei võta finantsinstitutsioon arvesse stsenaariumidevahelist korrelatsiooni.
4.1.1. Stsenaarium A: koormatud varade vähenemine 30 %.
26. Eeldatakse, et kõigi koormatud varade väärtus väheneb 30 %. Sellisest vähenemisest tingitud täiendava tagatise vajaduse puhul võetakse arvesse olemasolevat ületagatuse taset, nii et säilitatakse ainult minimaalne tagatuse tase. Samuti võetakse täiendava tagatise vajaduse puhul arvesse asjaomaste lepingute ja kokkulepete lepingulisi nõudeid, sealhulgas künniste käiviteid.
27. Arvesse võetakse ainult lepinguid ja kokkuleppeid, millega on ette nähtud õiguslik kohustus anda täiendav tagatis. See hõlmab pandikirjade emissioone, kui nendega on ette nähtud õiguslik nõue säilitada ületagatuse minimaalne tase, kuid ei ole ette nähtud nõuet säilitada pandikirjade olemasolev reiting.
4.1.2. Stsenaarium B: oluliste valuutade nõrgenemine 10 %.
28. Valuuta on oluline valuuta, kui aruandval finantsinstitutsioonil on selles valuutas kohustusi, mille kogumaht on 5 % finantsinstitutsiooni kogukohustustest või rohkem.
29. Valuutade 10 % nõrgenemise arvutamisel võetakse arvesse muutusi nii varade kui ka kohustuste poolel, st keskendutakse varade ja kohustuste mittevastavusele. Näiteks USA dollaris vääringustatud varadel põhineva USA dollaris tehtava repotehinguga ei kaasne täiendavat koormatist, samas kui USA dollaris vääringustatud varadel põhineva euros tehtava repotehinguga see kaasneb.
30. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki mitme erineva valuutaga seotud tehinguid.
4.2. Vorm: AE-CONT. Tingimuslikud koormatised
4.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
31. Vt juhised vormi AE-SOU konkreetsete ridade kohta punktis 2.4.2. Vormi AE-CONT ridade sisu ei erine vormist AE-SOU.
4.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
Samad juhised ja andmed nagu vormi AE-SOU veeru 0010 puhul. Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
Nagu vormi kõigi ridade puhul, kajastavad finantsinstitutsioonid finantskohustusi bilansilises väärtuses, tingimuslikke kohustusi nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpabereid õiglases väärtuses.
|
|
0020
|
A. Täiendavad koormatud varad
Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada stsenaarium A.
Käesoleva lisa A osas sätestatud juhiste kohaselt kajastavad finantsinstitutsioonid kõnealused summad bilansilises väärtuses, kui summa on seotud aruandva finantsinstitutsiooni varadega, või õiglases väärtuses, kui see on seotud saadud tagatisega. Finantsinstitutsiooni koormamata varasid ja tagatisi ületav summa kajastatakse õiglases väärtuses.
|
|
0030
|
B. Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 1
Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 1 nõrgenemine stsenaariumi B korral.
Vt eeskirjad summa liikide kohta real 0020.
|
|
0040
|
B. Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 2
Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 2 nõrgenemine stsenaariumi B korral.
Vt eeskirjad summa liikide kohta real 0020.
|
5. D OSA: PANDIKIRJAD
5.1. Üldised märkused
32. Selles vormis kajastatakse teavet kõigi eurofondi nõuetele vastavate pandikirjade kohta, mille on emiteerinud aruandev finantsinstitutsioon. Eurofondi nõuetele vastavad pandikirjad on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad. Need on aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud pandikirjad, kui aruandva finantsinstitutsiooni suhtes kohaldavad ametiasutused seoses pandikirjadega õigusaktide kohaselt erijärelevalvet, mille eesmärk on kaitsta võlakirjaomanikke, ja kui selliste pandikirjade puhul on ette nähtud, et kõnealuste pandikirjade emiteerimisest saadavad vahendid investeeritakse vastavalt õigusaktidele varadesse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudavad tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.
33. Aruandva finantsinstitutsiooni või tema nimel emiteeritud pandikirju, mis ei vasta eurofondi nõuetele, ei kajastata vormides AE-CB.
34. Aruandlus põhineb pandikirjade suhtes kohaldataval õiguslikul korral, st õigusraamistikul, mida kohaldatakse pandikirjade emissiooni suhtes.
5.2. Vorm: AE-CB. Pandikirjade emissioonid
5.2.1. Juhised z-telje kohta
|
z-telg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)
Tagatiste kogumi tunnus koosneb tagatise kogumi emiteerinud üksuse nimest või üheselt mõistetavast lühendist ning sellise tagatiste kogumi tähisest, mille suhtes konkreetselt kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid.
|
5.2.2. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Nimiväärtus
Nimiväärtus on põhisumma tasumise nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastava pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.
|
|
0020
|
Nüüdisväärtus (vahetustehing)/Turuväärtus
Nüüdisväärtus (vahetustehing) on põhisumma ja intresside tasumise nõuete summa, mida on diskonteeritud valuutapõhise riskivaba intressikõveraga ning mis on kindlaks määratud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.
Veergudes 0080 ja 0210 kajastatakse tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide turuväärtust.
|
|
0030
|
Varapõhine väärtus
Varapõhine väärtus on tagatiste kogumi varade majanduslik väärtus, mida võib kajastada IFRSi 13 kohane õiglane väärtus, likviidsel turul tehtud tehingutel põhinev turuväärtus või nüüdisväärtus, mille puhul diskonteeritakse varade tulevasi rahavoogusid varapõhise intressikõveraga.
|
|
0040
|
Bilansiline väärtus
Pandikirjaga seotud kohustuse või tagatiste kogumi vara bilansiline väärtus on pandikirja emitendi poolt kajastatav bilansiline väärtus.
|
5.2.3. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele [JAH/EI]
Finantsinstitutsioonid märgivad, kas tagatiste kogum vastab määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 sätestatud nõuetele, et selle suhtes võiks kohaldada kõnealuse määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust.
|
|
0012
|
Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass
Kui tagatiste kogumi suhtes võib kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust (vastus JAH veerus 0011), märgitakse sellesse lahtrisse tagatiste kogumi peamine varaklass. Selleks kasutatakse kõnealuse määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud liigitust ja märgitakse vastavalt koodid „a“, „b“, „c“, „d“, „e“, „f“ ja „g“. Kood „h“ märgitakse juhul, kui tagatiste kogumi peamine varaklass ei kuulu eespool osutatud kategooriatesse.
|
|
0020–0140
|
Pandikirjadega seotud kohustused
Pandikirjadega seotud kohustused on pandikirjade emiteerimisest tulenevad emiteeriva üksuse kohustused, mis hõlmavad kõiki selliseid positsioone nagu on määratletud pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid (see võib näiteks hõlmata järelturul ringluses olevaid väärtpabereid, samuti pandikirjade emitendi vastaspoolte sellist positsiooni tuletisinstrumentide positsioonides, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus ja mida võetakse arvesse tagatiste kogumis ja mida käsitatakse pandikirjadega seotud kohustustena vastavalt asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatavale õigusliku korrale).
|
|
0020
|
Aruandekuupäev
Pandikirjadega seotud kohustuste summad, välja arvatud tuletisinstrumentide positsioonid, eri tulevaste kuupäevade lõikes.
|
|
0030
|
+ 6 kuud
Kuupäev „+ 6 kuud“ on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et pandikirjadega seotud kohustused võrreldes aruandekuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.
|
|
0040–0070
|
+ 12 kuud – + 10 aastat
Nagu „+ 6 kuud“ puhul (veerg 0030), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.
|
|
0080
|
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus
Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide negatiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus.
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd selliseid negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioone on vaja katta aktsepteeritavate tagatiste kogumi varadega.
Negatiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0090–0140
|
Pandikirja välisreiting
Finantsinstitutsioonid kajastavad teabe vastava pandikirja välisreitingu kohta aruandekuupäeva seisuga, kui kõnealune reiting on olemas.
|
|
0090
|
Reitinguagentuur 1
Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu vähemalt üks reitinguagentuur, märgivad finantsinstitutsioonid sellesse lahtrisse asjaomase reitinguagentuuri nimi. Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu rohkem kui kolm reitinguagentuuri, valitakse kolm reitinguagentuuri, kelle kohta esitatakse teave, selle põhjal, kellel on suurem turuosa.
|
|
0100
|
Krediidireiting 1
Veerus 0090 kajastatud reitinguagentuuri poolt pandikirjale antud krediidireiting aruandekuupäeva seisuga.
Kui sama reitinguagentuur on andnud nii pikaajalise kui ka lühiajalise krediidireitingu, kajastatakse pikaajalist reitingut. Kajastatav krediidireiting hõlmab mis tahes modifikaatoreid.
|
|
0110, 130
|
Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3
Nagu reitinguagentuuri 1 puhul (veerg 0090), kajastatakse teave teiste reitinguagentuuride kohta, kes on andnud pandikirjale krediidireitingu aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0120, 0140
|
Krediidireiting 2 ja krediidireiting 3
Nagu krediidireitingu 1 puhul (veerg 0100), kajastatakse teave reitinguagentuuride 2 ja 3 poolt pandikirjale antud krediidireitingu kohta aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0150–0250
|
Tagatiste kogum
Tagatiste kogum koosneb kõigist positsioonidest, sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on pandikirja emitendi seisukohast positiivne netoturuväärtus, kusjuures nende suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.
|
|
0150
|
Aruandekuupäev
Tagatiste kogumi varade summa, välja arvatud tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid.
See summa hõlmab ületagatuse miinimumnõudeid ja lisaks miinimumnõudeid ületavat mis tahes täiendavat ületagatust määral, mil selle suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.
|
|
0160
|
+ 6 kuud
Aruande esitamise kuupäev „+6 kuud“ on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Finantsinstitutsioonid kajastatavad summad eeldusel, et tagatiste kogum võrreldes aruande esitamise kuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.
|
|
0170–0200
|
+ 12 kuud – + 10 aastat
Nagu „+ 6 kuud“ puhul (veerg 0160), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.
|
|
0210
|
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus
Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide positiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast positiivne turuväärtus.
Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd sellised positiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioonid ei kuuluks pandikirjade emitendi pankrotivara hulka.
Positiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.
|
|
0220–0250
|
Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa
Tagatiste kogumi summad (sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus), mis ületavad tagatise miinimumnõudeid (ületagatus).
|
|
0220
|
Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast
Ületagatuse summad võrreldes minimaalse tagatisega, mis on ette nähtud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga.
|
|
0230–0250
|
Tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting
Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb vastava reitinguagentuuri metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada vastava reitinguagentuuri antud olemasolevat krediidireitingut.
|
|
0230
|
Reitinguagentuur 1
Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb reitinguagentuuri 1 (veerg 0090) metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada krediidireitingut 1 (veerg 0100).
|
|
0240–0250
|
Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3
Juhised reitinguagentuuri 1 (veerg 0230) kohta kehtivad ka reitinguagentuuri 2 (veerg 0110) ja reitinguagentuuri 3 (veerg 0130) kohta.
|
6. E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED
6.1. Üldised märkused
35. E osas järgitakse sama struktuuri nagu A osas esitatud koormatiste ülevaate vormides, kasutades aruandva finantsinstitutsiooni vara koormatiste ning saadud tagatiste kajastamiseks eri vorme: vastavalt AE-ADV1 ja AE-ADV2. Seega vastavad sobitatud kohustused koormatud varadega tagatud kohustustele ning üks-ühele seost ei pea olema.
6.2. Vorm: AE-ADV1 Aruandva finantsinstitutsiooni varade täiendatud vorm
6.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
|
Read
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010–0020
|
Keskpangapoolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)
Aruandva finantsinstitutsiooni igat liiki kohustused, mille puhul on tehingu vastaspool keskpank.
Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.
|
|
0030–0040
|
Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealused tuletisinstrumendid on noteeritud või nendega kaubeldakse tunnustatud või määratud investeerimisbörsil ning nendega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0050–0060
|
Börsivälised tuletisinstrumendid
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaubeldakse börsiväliselt ning nendega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Samad juhised nagu vormi AE-SOU rea 030 kohta.
|
|
0070–0080
|
Repolepingud
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
Kolmepoolsete repolepingute puhul järgitakse sama käsitlust nagu repolepingute puhul, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb aruandva finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0090–0100
|
Muud tagatud hoiused kui repolepingud
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
|
|
0110–0120
|
Emiteeritud pandikirjad
Vt juhised vormi AE-SOU real 0100.
|
|
0130–0140
|
Emiteeritud väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-SOU real 0110.
|
|
0150–0160
|
Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised
Aruandva finantsinstitutsiooni selliste muude emiteeritud võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.
Kui aruandev finantsinstitutsioon on säilitanud osa emiteeritud võlaväärtpaberitest kas alates emiteerimise kuupäevast või hiljem tagasiostmise tulemusel, ei kajastata kõnealuseid säilitatud väärtpabereid selle kirje all. Lisaks käsitatakse nendele määratud tagatist kõnealuse vormi puhul koormamata tagatisena.
|
|
0170–0180
|
Muud koormatise allikad
Vt juhised vormi AE-SOU real 0120.
|
|
0190
|
Koormatud varad kokku
Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormatud.
|
|
0200
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormatud ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0210
|
Koormamata varad kokku
Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormamata.
Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel.
|
|
0220
|
millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul
Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormamata mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.
Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
|
|
0230
|
Koormatud + koormamata varad
Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate varade bilansiline väärtus.
|
6.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Nõudelaenud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0020 kohta.
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0030 kohta.
|
|
0030
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0040 kohta.
|
|
0040
|
millest: pandikirjad
Vt kirjeldavad juhised vormi AE-ASS rea 0050 kohta.
|
|
0050
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Vormi AE-ASS rea 0050 juhistes kirjeldatud pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0060
|
millest: väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0060 kohta.
|
|
0070
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Vormi AE-ASS rea 0060 juhistes kirjeldatud väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0080
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0070 kohta.
|
|
0090
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0080 kohta.
|
|
0100
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-ASS rea 0090 kohta.
|
|
0110
|
Keskpangad ja valitsemissektor
Muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.
|
|
0120
|
Finantssektori äriühingud
Muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
Muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
0140
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingutele antud laenuga, mis on tagatud kinnisvaraga.
|
|
0150
|
Kodumajapidamised
Muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.
|
|
0160
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamistele antud laenuga, mis on tagatud kinnisvaraga.
|
|
0170
|
Muud varad
Vt juhised vormi AE-ASS rea 120 kohta.
|
|
0180
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta.
|
6.3. Vorm: AE-ADV2 Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise täiendatud vorm
6.3.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
36. Vt punkt 6.2.1, kuna juhised mõlema vormi kohta on sarnased.
6.3.2. Juhised konkreetsete veergude kohta
|
Veerg
|
Viited õigussätetele ja juhised
|
|
0010
|
Nõudelaenud
Vt juhised vormi AE-COL rea 0140 kohta.
|
|
0020
|
Omakapitaliinstrumendid
Vt juhised vormi AE-COL rea 0150 kohta.
|
|
0030
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-COL rea 0160 kohta.
|
|
0040
|
millest: pandikirjad
Vt juhised vormi AE-COL real 0170.
|
|
0050
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0060
|
millest: väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-COL rea 0180 kohta.
|
|
0070
|
millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
|
|
0080
|
millest: valitsemissektori emiteeritud
Vt juhised vormi AE-COL rea 0190 kohta.
|
|
0090
|
millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-COL rea 0200 kohta.
|
|
0100
|
millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
Vt juhised vormi AE-COL rea 0210 kohta.
|
|
0110
|
Keskpangad ja valitsemissektor
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.
|
|
0120
|
Finantssektori äriühingud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
0130
|
Finantssektorivälised äriühingud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.
|
|
0140
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele, välja arvatud nõudelaenud.
|
|
0150
|
Kodumajapidamised
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.
|
|
0160
|
millest: kinnisvaraga tagatud laenud
Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kinnisvaraga ja antud kodumajapidamistele.
|
|
0170
|
Muud varad
Vt juhised vormi AE-COL rea 0230 kohta.
|
|
0180
|
Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
Vt juhised vormi AE-COL rea 0240 kohta.
|
|
0190
|
Kokku
Vt juhised vormi AE-COL ridade 0130 ja 0140 kohta.
|
1. Ülevaade
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 01.09.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32021R0451
- EULAW_ET -
EULAW_ET
|