+XXIX LISA

XXIX LISA



XXIX LISA

PANGAPORTFELLI INTRESSIRISKI KÄSITLEVA ARUANDLUSE JUHISED

Sisukord

I OSA.

ÜLDISED JUHISED

1.

Struktuur

2.

Aruandluse ulatus

3.

Fikseeritud/ujuva intressimääraga instrumentide käsitlemine

4.

Optsioonide käsitlemine

5.

Märgi põhimõtted

6.

Lühendid

7.

Muud põhimõtted

II OSA.

PANGAPORTFELLI INTRESSIRISKI HINDAMINE: OMAKAPITALI MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE (EVE)/NETOINTRESSITULU (NII) JÄRELEVALVEALANE VÕÕRVÄÄRTUSTEST JA TURUVÄÄRTUSE (MV) MUUTUSED(J 01.00)

1.

Üldised märkused

2.

Juhised konkreetsete kirjete kohta

III OSA.

TUNDLIKKUSHINNANGUTE JAOTUS (J 02.00, J 03.00 ja J 04.00)

1.

Üldised märkused

2.

Juhised konkreetsete kirjete kohta

IV OSA.

ÜMBERHINNATAVAD RAHAVOOD (J 05.00, J 06.00 ja J 07.00)

1.

Üldised märkused

2.

Juhised konkreetsete kirjete kohta

V OSA.

ASJAKOHASED PARAMEETRID (J 08.00 ja J 09.00)

1.

Üldised märkused

2.

Juhised konkreetsete kirjete kohta

VI OSA.

KVALITATIIVNE TEAVE (J 10.00 ja J 11.00)

1.

Üldised märkused

2.

Juhised konkreetsete kirjete kohta

I OSA

ÜLDISED JUHISED

1.    Struktuur

1.1. 

Käesolev lisa sisaldab juhiseid pangaportfelli intressiriski käsitlevate vormide täitmiseks.

1.2. 

Käesolev lisa koosneb viiest vormide kogumist:

a) 

pangaportfelli intressiriski hindamine: omakapitali majandusliku väärtuse (economic value of equity, EVE) ja netointressitulu (net interest income, NII) järelevalvealased võõrväärtustestid ja turuväärtuse (market value, MV) muutused (J 01.00);

b) 

pangaportfelli intressiriski tundlikkushinnangute jaotus (J 02.00, J 03.00 ja J 04.00);

c) 

pangaportfelli intressiriski ümberhinnatavad rahavood (J 05.00, J 06.00 ja J 07.00);

d) 

käitumusliku modelleerimise asjakohased parameetrid (J 08.00 ja J 09.00);

e) 

kvalitatiivne teave (J 10.00 ja J 11.00).

1.3. 

Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta ja konkreetseid kirjeid käsitlevad juhised on esitatud käesolevas lisas.

1.4. 

Finantsinstitutsioonid täidavad vormid aruandlusvaluutas, olenemata sellest, milline on varade, kohustuste ja bilansiväliste kirjete tegelik valuuta. Valuutad, mis ei ole aruandlusvaluuta, konverteeritakse aruandlusvaluutasse aruandekuupäeva Euroopa Keskpanga viitekursi alusel. Finantsinstitutsioonid esitavad vormid eraldi valuutade kaupa vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2024/856 ( 23 ).

1.5. 

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõike 2 punktiga c kajastavad finantsinstitutsioonid oma arvutustes vajaduse korral automaatseid ja käitumuslikke optsioone, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti.

2.    Aruandluse ulatus

Finantsinstitutsioonid prognoosivad oma pangaportfelli intressiriski hinnanguid ja esitavad teabe oma intressiriski positsioonide kohta, mis tulenevad intressimääratundlikest positsioonidest pangaportfellis, mis kuuluvad järelevalvealaste võõrväärtustestide rakendusalasse delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artiklid 3 ja 4). Eelkõige võtavad finantsinstitutsioonid arvesse kõiki instrumente kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõike 2 punktidega a–f ning artikli 3 lõigetega 3, 4 ja 5.

3.    Fikseeritud/ujuva intressimääraga instrumentide käsitlemine

Kui fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumentide kohta nõutakse eraldi teavet, kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„fikseeritud intressimääraga instrument“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/857 ( 24 ) artikli 1 punktis 4 määratletud fikseeritud intressimääraga instrument. Eelkõige

i) 

instrumendid, millel ei ole konkreetset lepingulist lõpptähtaega (st tähtajata tooted), mille intressimaksete rahavood ei ole lepinguliselt ega õiguslikult seotud välise võrdlusaluse või finantsinstitutsioonisiseselt hallatava indeksi muutustega, vaid need kuuluvad finantsinstitutsiooni või valitsusasutuse kaalutlusõiguse alla;

ii) 

konkreetse lepingulise lõpptähtajaga instrumendid, mille intressimaksete rahavood on fikseeritud alates instrumendi loomisest kuni lõpptähtajani või kui lepinguline ümberhindamine toimub rohkem kui ühe aasta pärast; või kui intressi muutmine – mis tahes ajal lepingu kehtivuse jooksul – on finantsinstitutsiooni või valitsusasutuse kaalutlusõigus;

b) 

„ujuva intressimääraga instrument“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 5 määratletud ujuva intressimääraga instrument. Eelkõige

i) 

instrumendid, millel ei ole konkreetset lepingulist lõpptähtaega (st tähtajata tooted), mille puhul intressimaksete rahavood ei ole finantsinstitutsiooni või valitsusasutuse kaalutlusõigus, vaid on lepinguliselt või õiguslikult seotud välise võrdlusaluse või finantsinstitutsioonisiseselt hallatava indeksi muutustega;

ii) 

konkreetse lepingulise lõpptähtajaga instrumendid, mille intressimaksete rahavood ei ole fikseeritud instrumendi loomisest kuni selle lõpptähtajani, kui selle lepinguline ümberhindamine toimub kuni ühe aasta jooksul (k.a) ning kui selle intressi muutmine lepingu kehtivuse jooksul ei ole finantsinstitutsiooni või valitsusasutuse kaalutlusõigus.

4.    Optsioonide käsitlemine

Kui optsioonide kohta nõutakse eraldi teavet, esitavad finantsinstitutsioonid aruande järgmisel viisil:

a) 

varjatud optsioonid koos nende asjakohase alusinstrumendiga;

b) 

otsesed ja eraldiseisvad optsioonid eraldi mis tahes muud liiki bilansikirjetest tuletisinstrumentidena (st nad esitavad need optsioonid koos maandatava instrumendiga).

5.    Märgi põhimõtted

5.1. Üldiselt kajastavad finantsinstitutsioonid väärtusi vormides positiivse märgiga. Rahaühikutes väljendatud arvnäitajad, mis viitavad omakapitali majandusliku väärtuse EVE), netointressitulu (NII) ja turuväärtuse (MV) tasemele, esitatakse üldiselt positiivse märgiga, olenemata sellest, kas see viitab varale või kohustusele, kuigi tuleb jälgida erandeid: nii on see juhul, kui NII tase on negatiivne, kui intressikulud on suuremad kui lähtestsenaariumi kohased intressitulud, või kui tuletisinstrumentide puhul tuleb esitada tuletisinstrumentide poolte tasaarvestatud väärtused.

5.2. Finantsinstitutsioonid esitavad EVE, NII ja MV muutused (Δ) positiivse või negatiivse väärtusena, sõltuvalt muutuse suunast. Finantsinstitutsioonid arvutavad Δ EVE/NII/MV šokistsenaariumi kohase väärtuse ja lähtestsenaariumi kohase väärtuse vahena. Konkreetse vara või kohustuse EVE (ja MV) tundlikkust kajastatakse positiivsena, kui selle vara või kohustuse EVE (ja MV) suureneb konkreetse intressimäära stsenaariumi korral. Samamoodi kajastatakse konkreetse vara või kohustuse NII tundlikkust positiivsena, kui selle vara intressitulu või selle kohustuse intressikulu konkreetse intressimäära stsenaariumi korral suureneb.

5.3. Tinglike riskipositsioonide või bilansilise väärtusega seotud andmepunktides kohaldatakse sama reeglit, st finantsinstitutsioonid esitavad varade ja kohustuste väärtused positiivsena.

5.4. Finantsinstitutsioonid esitavad parameetrid positiivsena olenemata sellest, kas need parameetrid viitavad varale või kohustusele, ja olenemata sellest, kas need parameetrid suurendavad või vähendavad pangaportfelli intressiriski näitajate väärtust. Võib esineda erandjuhte, kus finantsinstitutsioonid esitavad parameetrite, sealhulgas varade/kohustuste keskmise tootluse kohta negatiivsed näitajad, kui viimane intressimäära korrigeerimine põhines negatiivse turuintressimäära keskkonnal.

6.    Lühendid

Omakapitali majanduslikule väärtusele viidatakse ingliskeelse lühendiga „EVE“, netointressitulule lühendiga „NII“, turuväärtusele lühendiga „MV“.

7.    Muud põhimõtted

7.1. Käesolevas lisas viidatakse delegeeritud määrusele (EL) 2024/856 või „järelevalvealast võõrväärtustesti käsitlevale regulatiivsele tehnilisele standardile“ ning delegeeritud määrusele (EL) 2024/857 või „standardmeetodit käsitlevale regulatiivsele tehnilisele standardile“. Kui tekstis viidatakse delegeeritud määruses (EL) 2024/857 sätestatud mõistetele, kohaldatakse neid mõisteid kõigi aruandvate finantsinstitutsioonide suhtes (mitte ainult nende suhtes, kes kohaldavad standardmeetodit).

7.2. Käesolevas lisas kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/857 (väljaannete talitus: palun lisada viide standardmeetodit käsitlevale regulatiivsele tehnilisele standardile) artiklis 1 sätestatud mõisteid.

II OSA

PANGAPORTFELLI INTRESSIRISKI HINDAMINE: OMAKAPITALI MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE (EVE)/NETOINTRESSITULU (NII) JÄRELEVALVEALANE VÕÕRVÄÄRTUSTEST JA TURUVÄÄRTUSE (MV) MUUTUSED(J 01.00)

1.    Üldised märkused

1.1. Vorm J 01.00 sisaldab EVE tasemeid ja muutusi (Δ EVE) ning NII tasemeid ja muutusi (Δ NII), mis on arvutatud vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2024/856, samuti MV taset ja muutusi, mis on arvutatud vastavalt sisemistele riskijuhtimiskriteeriumidele, võttes arvesse üheaastase perioodi staatilise bilansi eeldust. See sisaldab muu hulgas intressimäärašokkide kindlaksmääratud suurust valuutade puhul, millele ei ole osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa A osas, Δ EVE ja Δ NII suhet esimese taseme omavahenditesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 25, Δ EVE ja Δ NII halvima stsenaariumi alusel ning EVE ja NII taset lähtestsenaariumi alusel, samuti Δ EVE, Δ NII ja Δ MV teatavate regulatiivsete intressimäära šokistsenaariumide alusel.

1.2. See vorm esitatakse eraldi iga valuuta kohta, mida on arvesse võetud järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõigetele 3 ja 4, ning kõigi nende valuutade summa kohta kokku, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse delegeeritud määruse artikli 1 lõiget 4. Iga intressimäära šokistsenaariumi koondmuutuste arvutamisel (kõikide valuutade puhul) kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõiget 8.

2.    Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

0010–0090

Omakapitali majanduslik väärtus (EVE)

EVE hinnangud, mis on arvutatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5 punktile a ja delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artiklitele 1–3. Modelleerimise ja parameetrite eelduste puhul, mida ei ole kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 3 täpsustatud, kasutavad finantsinstitutsioonid neid eeldusi, mida nad kasutavad pangaportfelli intressiriski mõõtmisel ja juhtimisel, st sisemõõtmismeetodeid, standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, kui see on asjakohane.

0010

Δ EVE halvima stsenaariumi alusel

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõikes 1 osutatud järelevalvealaste šokistsenaariumide alusel, mis põhjustavad EVE suurima languse. Sellel real esitatakse ridade 0040–0090 väärtuste halvim tulemus.

0020

Δ EVE määr halvima stsenaariumi alusel

Real 0010 kajastatud väärtuse suhe esimese taseme omavahenditesse, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 25 kohaselt.

0030–0090

EVE lähtestsenaariumi ja järelevalvealase šokistsenaariumi alusel

EVE tase lähtestsenaariumi alusel ja EVE muutused (st Δ EVE) delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõikes 1 osutatud järelevalvealaste šokistsenaariumide korral.

0030

EVE tase lähtestsenaariumi alusel

EVE tase intressimäära lähtestsenaariumide alusel võrdluskuupäeval.

0040

Δ EVE paralleelse ülessuunalise šoki korral

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 1 punktis a ja artiklis 2 osutatud paralleelse ülessuunalise šoki korral.

0050

Δ EVE paralleelse allasuunalise šoki korral

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 1 punktis b ja artiklis 2 osutatud paralleelse allasuunalise šoki korral.

0060

Δ EVE järsenemise šoki korral

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 1 punktis c ja artiklis 2 osutatud järsenemise šoki korral.

0070

Δ EVE lamenemise šoki korral

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 1 punktis d ja artiklis 2 osutatud lamenemise šoki korral.

0080

Δ EVE lühiajalise ülessuunalise intressimäärašoki korral

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 1 punktis e ja artiklis 2 osutatud lühiajalise ülessuunalise intressimäärašoki korral.

0090

Δ EVE lühiajaline allasuunaline intressimäärašokk

EVE muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 1 punktis f ja artiklis 2 osutatud lühiajalise allasuunalise intressimäärašoki korral.

0100–0140

Netointressitulu (NII)

NII, nagu osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5 punktis b ja täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artiklis 4. Modelleerimise ja parameetrite eelduste puhul, mida ei ole kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 4 täpsustatud, kasutavad finantsinstitutsioonid neid eeldusi, mida nad kasutavad pangaportfelli intressiriski mõõtmisel ja juhtimisel, st sisemõõtmismeetodeid, standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, kui see on asjakohane.

Finantsinstitutsioonid võtavad arvesse riskimaandusinstrumentide arvestuslikku käsitlust (st riskimaandusarvestust) ega võta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud kirjete mõju.

0100

Δ NII halvima stsenaariumi alusel

Ühe aasta NII muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõikes 2 osutatud järelevalvealaste šokistsenaariumide alusel, mis põhjustavad NII suurima vähenemise. Sellel real esitatakse ridade 0130–0140 väärtuste halvim tulemus.

0110

Δ NII määr halvima stsenaariumi alusel

Real 0100 kajastatud väärtuse suhe esimese taseme omavahenditesse, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 25 kohaselt.

0120–0140

NII lähtestsenaariumi ja järelevalvealase šokistsenaariumi alusel

NII tase lähtestsenaariumi alusel ja Δ NII delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõikes 2 osutatud järelevalvealaste šokistsenaariumide korral.

0120

NII tase lähtestsenaariumi alusel

NII tase võrdluskuupäeval intressimäära lähtestsenaariumi korral.

0130

Δ NII paralleelse ülessuunalise šoki korral

NII muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 2 punktis a ja artiklis 2 osutatud paralleelse ülessuunalise šoki korral.

0140

Δ NII paralleelse allasuunalise šoki korral

NII muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 2 punktis b ja artiklis 2 osutatud paralleelse allasuunalise šoki korral.

0150–0170

Sisemõõtmismeetodi kohased turuväärtuse muutused

Turuväärtus (MV) lähtestsenaariumi ja järelevalvealase šokistsenaariumi alusel

Bilansilise väärtuse turuväärtuse muutuste (Δ MV) prognoosid üheaastase perioodi kohta lähte- ja järelevalvealase šokistsenaariumi alusel näidatakse kas kasumiaruandes või otse omakapitalis (näiteks muu koondkasumi kaudu). Finantsinstitutsioonid kajastavad Δ MV, millest on maha arvatud raamatupidamisliku riskimaanduse (st riskimaandusarvestus) mõju, ning jätavad arvesse võtmata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud kirjete mõju (rahavoo riskimaandusarvestuse tuletisinstrumentide efektiivne komponent, mis maandab amortiseeritud soetusmaksumuse kirjeid).

Finantsinstitutsioonid kasutavad Δ MV prognoose vastavalt pangaportfelli intressiriski sisemõõtmismeetodile või, kui see on kohaldatav, delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artiklile 22 järelevalvealaste šokistsenaariumide puhul, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõikes 2.

Selle summa kogusuurus ja koosseis, mille väärtus on Δ MV suhtes tundlik, säilitatakse, asendades tähtaeguvad instrumendid uute instrumentidega, millel on võrreldavad omadused (sealhulgas instrumentide valuuta ja nimiväärtus).

Riskihinnangud, millest tuletatakse asjakohased parameetrid, peavad olema samaväärsed järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel kasutatavate hinnangutega, sealhulgas vajaduse korral käitumusliku modelleerimise ja automaatse valikulisusega.

0150

MV tase lähtestsenaariumi alusel

MV tase intressimäära lähtestsenaariumi korral võrdluskuupäeval.

0160

Δ MV paralleelse ülessuunalise šoki korral

MV muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 2 punktis a ja artiklis 2 osutatud paralleelse ülessuunalise šoki korral.

0170

Δ MV paralleelse allasuunalise šoki korral

MV muutus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 1 lõike 2 punktis b ja artiklis 2 osutatud paralleelse allasuunalise šoki korral.

0180–0200

Muud valuutad: intressimäärašokkide suurus

Delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa B osa.

Valuutade intressimäärašokid, mis on kalibreeritud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa B osale ja kõnealuse delegeeritud määruse artiklile 2. Intressimäärašokkide suurus kajastatakse baaspunktides ja absoluutväärtuses. Šoki suurus kajastab erinevust (Δ R) riskivabast intressimäärast.

Neid ridu ei esitata delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa A osas osutatud valuutade kohta. Need esitatakse ainult järelevalvealases võõrväärtustestis arvesse võetavate valuutade kohta vastavalt kõnealuse delegeeritud määruse artikli 1 lõikele 4.

0180

Paralleelne šokk

Intressimäärade paralleelse šoki suurus baaspunktides, mis on kalibreeritud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa B osale ja kõnealuse delegeeritud määruse artikli 2 lõikele 1.

0190

Lühiajaline intressimäärašokk

Lühiajaliste intressimäärašokkide suurus baaspunktides, mis on kalibreeritud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa B osale ja kõnealuse delegeeritud määruse artikli 2 lõikele 2.

0200

Pikaajaline intressimäärašokk

Pikaajaliste intressimäärašokkide suurus baaspunktides, mis on kalibreeritud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/856 lisa B osale ja kõnealuse delegeeritud määruse artikli 2 lõikele 3.



Veerud

Viited õigussätetele ja juhised

0010

Summa

Intressimäärašokkide kindlaksmääratud suurus esitatakse baaspunktides, ja Δ EVE and Δ NII kajastatakse nii suhtarvudena kui ka summadena (nagu on täpsustatud ridade juhistes). Summad kajastatakse aruandlusvaluutas.

III OSA

TUNDLIKKUSHINNANGUTE JAOTUS (J 02.00, J 03.00 ja J 04.00)

1.    Üldised märkused

1.1. Vormides J 02.00, J 03.00 ja J 04.00 esitatakse täiendavad finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski tundlikkuse järelevalvealase võõrväärtustesti hinnangute (delegeeritud määrus (EL) 2024/856) ja MV muutuste täiendavad jaotused (sisemine riskijuhtimine üheaastase perioodi jooksul ja staatilise bilansi eeldusel), sealhulgas käitumuslik/tingimuslik ja automaatne valikulisus bilansikirjete konkreetse jaotuse puhul.

1.2. Finantsinstitutsioonid esitavad nende vormide sisu eraldi iga valuuta kohta, milles finantsinstitutsioonil on positsioone, kui teatavas valuutas nomineeritud finantsvarade või -kohustuste arvestuslik väärtus on 5 % või rohkem pangaportfelli finantsvarade või -kohustuste kogusummast või alla 5 %, kui arvutamisel arvesse võetud finantsvarade või -kohustuste summa on väiksem kui 90 % pangaportfelli finantsvarade (v.a materiaalne vara) või -kohustuste kogusummast.

2.    Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

0010

Varad kokku

Delegeeritud määruse (EL) 2024/856 kohaldamisalasse kuuluvate intressimäärade suhtes tundlike varade kogusumma, olenemata nende arvestuslikust käsitlusest. See rida sisaldab järgmist:

— varad keskpankade suhtes;

— pankadevahelised varad;

— laenud ja ettemaksed;

— võlaväärtpaberid;

— varade riskimaanduse tuletisinstrumendid;

— muu.

Finantsinstitutsioonid kajastavad selliste varade pangaportfelli intressiriski positsioone, mida ei arvata maha määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 2. peatüki kohaselt kindlaks määratud esimese taseme põhiomavahenditest, välja arvatud materiaalne vara, nagu kinnisvara, ning pangaportfelli omakapitali investeeringuid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 133 ja artikli 147 lõike 2 punktis e. Need riskipositsioonid määratakse vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile.

0020

millest: automaatse valikulisuse tõttu

Varjatud ja otsese automaatse valikulisuse panus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 kohaldamisalasse kuuluvate intressimäärade suhtes tundlike varade kogusummasse, olenemata nende arvestuslikust käsitlusest.

0030

Keskpank

Varad keskpankade suhtes, sealhulgas sularahajäägid ja nõudmiseni hoiused, nagu on osutatud kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis a.

0040

Pankadevaheline

Kõik varad, mille vastaspool on kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis c osutatud krediidiasutus, välja arvatud väärtpaberite ja tuletisinstrumentide riskipositsioonid.

0050

Laenud ja ettemaksed

Finantsinstitutsioonide hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole kõnealuse määruse V lisa 1. osa punktis 32 osutatud väärtpaberid. See rida ei hõlma ridadel 0030 ja 0040 kajastatud riskipositsioone.

0060, 0130, 0150, 0250, 0280, 0320, 0360, 0400, 0430, 0480

millest: fikseeritud intressimääraga

Finantsinstitutsioonid esitavad fikseeritud intressimääraga instrumentidega seotud andmed vastavalt käesoleva lisa I osa 3. jaos sätestatud põhimõtetele.

0070

millest: viivises

Viivislaenud ja ettemaksed, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3.

0080

Jaekliendid

Laenud ja ettemaksed füüsilisele isikule või VKE-le, kui väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKE“) vastu olev nõue kvalifitseerub määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud krediidiriski standard- või krediidiriski sisereitingute meetodite kohaselt jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellistele äriühingutele, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 4 sätestatud käsitlust, ja kui kõnealuse VKE või äriühingu hoiuste kogusumma ei ületa grupi tasandil ühte miljonit eurot.

Sellel real kajastatakse nii nõuetekohaselt teenindatavaid kui ka viivises olevaid jaelaene ja ettemakseid.

0090

millest: tagatud elamukinnisvaraga

Jaelaenud, mis on ametlikult tagatud elamukinnisvaraga, olenemata nende laenu/tagatise suhtarvust („laenusumma ja tagatise väärtuse suhe (loan-to-value)“) ja tagatise õiguslikust vormist.

0100

Finantssektorivälised hulgikliendid

Laenud ja ettemaksed valitsemissektori üksustele ning finantssektorivälistele äriühingutele, nagu on osutatud kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides b ja e. See rida ei hõlma real 0080 kajastatud riskipositsioone.

0110

Finantssektori hulgikliendid

Laenud ja ettemaksed muudele finantssektori äriühingutele, nagu on osutatud kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis d.

0120

Võlaväärtpaberid

Finantsinstitutsioonide hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena, mis ei ole laenud, nagu osutatud kõnealuse määruse V lisa 1. osa punktis 31, sealhulgas pandikirjad ja väärtpaberistamise positsioonid.

0140

Varade riskimaanduse tuletisinstrumendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (1) artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrumendid. Finantsinstitutsioonid kajastavad tuletisinstrumendid, mida hoitakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale riskimaandusarvestuse korra kohaselt, ja mis on maandatavad instrumendid või intressimäärade suhtes tundlik vara.

0160

Võlaväärtpaberite riskimaandus

Riskimaandusarvestuse tuletisinstrumendid, millega maandatakse varasid, mis on võlaväärtpaberid.

0170

Muude varade riskimaandus

Riskimaandusarvestuse tuletisinstrumendid, millega maandatakse varasid, mis ei ole võlaväärtpaberid.

0180

Muu

Sellel real kajastatakse bilansi muid intressimäära suhtes tundlikke varasid, mis ei kuulu eespool esitatud ridade alla.

0190

Bilansiväline vara: tingimuslikud varad

Määruse (EL) nr 575/2013 I lisas loetletud bilansivälised varad, mis on intressimäära suhtes tundlikud ja mis kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2024/856 kohaldamisalasse.

Sellel real kajastatakse ka tulevaste laenuvõtjatega võetud fikseeritud intressimääraga laenukohustusi.

Laenukohustust kajastatakse lühikese ja pika positsiooni kombinatsioonina. Fikseeritud intressimääraga laenukohustuse puhul on finantsinstitutsioonil pikk positsioon laenus kohustuse jõustumisel ja lühike positsioon, kui laen eeldatavasti võetakse. Finantsinstitutsioonid kajastavad pika positsiooni varadena ja lühikese positsiooni kohustustena. Sellel real kajastatakse ainult tingimuslikke instrumente, mis liigituvad varadeks.

0200

Kohustused kokku

Delegeeritud määruse (EL) 2024/856 kohaldamisalasse kuuluvate intressimäärade suhtes tundlike kohustuste kogusumma, olenemata nende arvestuslikust käsitlusest. See rida sisaldab järgmist:

— kohustused keskpankade suhtes;

— pankadevahelised kohustused;

— emiteeritud võlaväärtpaberid;

— tähtajata hoiused;

— tähtajalised hoiused;

— kohustuste riskimaanduse tuletisinstrumendid;

— muu.

0210

millest: automaatse valikulisuse tõttu

Varjatud ja otsese automaatse valikulisuse panus delegeeritud määruse (EL) 2024/856 kohaldamisalasse kuuluvate intressimäärade suhtes tundlike kohustuste kogusummasse, olenemata nende arvestuslikust käsitlusest.

0220

Keskpank

Kohustused keskpankade suhtes, nagu on osutatud kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis a.

0230

Pankadevaheline

Kõik kohustused, mille vastaspool on käesoleva määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis c osutatud krediidiasutus, välja arvatud väärtpaberite ja tuletisinstrumentide riskipositsioonid.

0240

Emiteeritud võlaväärtpaberid

Finantsinstitutsioonide poolt väärtpaberitena emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole hoiused, nagu osutatud kõnealuse määruse V lisa 1. osa artiklis 37.

0260

millest: täiendavad esimese taseme omavahendid või teise taseme omavahendid

Võlaväärtpaberid, mis on emiteeritud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 61 või 71, välja arvatud tähtajata omavahendid, millele ei ole ühtki tagasiostukuupäeva (delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikkel 3).

0270

Tähtajata hoiused: arveldusjaehoius

Tähtajata jaehoius, mida hoitakse arvelduskontol, nagu määratletud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 10. Tähtajata arveldusjaehoiused hõlmavad intressi mittekandvaid ja muid jaekontosid, mille intressikomponent ei mõjuta kliendi otsust hoida kontol raha.

0290, 0330, 0370

millest: põhikomponent

Tähtajata hoiuste põhikomponent, nagu määratletud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 15.

Tähtajata hoiused, mis on stabiilsed ja mida tõenäoliselt ei hinnata ümber isegi intressimäärakeskkonna oluliste muutuste korral, või muud hoiused, mille elastsus intressimäärade muutuste suhtes on piiratud, modelleerivad finantsinstitutsioonid.

0300, 0340, 0380

millest: 5 aasta ülempiirist vabastatud

Reguleeritud hoiuste riskipositsioonid, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 428f lõike 2 punktis a, kuid mitte piiratud keskse osaga, või need, millel väljavõtmise korral esineb olulisi majanduslikke või fiskaalseid piiranguid, mille puhul finantsinstitutsioon ei piira maksimaalse kaalutud keskmise ümberhindamise kuupäeva viie aastaga.

0310

Tähtajata hoiused: mittearveldusjaehoius

Tähtajata jaehoius, mida hoitakse mittearvelduskontol, nagu määratletud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 11.

Muid jaehoiuseid, mis ei kuulu liiki „tähtajata hoiused: jaetehingud“, käsitletakse hoitavana mittearvelduskontol.

Eelkõige hõlmavad mittearveldusjaehoiused jaekontosid (sealhulgas reguleeritud kontod), mille intressikomponent on mõjuta kliendi otsust hoida kontol raha.

0350

Tähtajata hoiused: finantssektorivälised hulgikliendid

Delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 12 määratletud hulgihoiused, mis on kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides b ja e osutatud valitsemissektori ja finantssektoriväliste äriühingute tähtajata hoiused.

0390

Tähtajata hoiused: finantssektori hulgikliendid

Delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 12 määratletud hulgihoiused, mis on kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis d osutatud vastaspoolte tähtajata hoiused.

0410

millest: tegevushoiused

Tähtajata hoiused, mis liigitatakse tegevushoiusteks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (2) artikli 27 lõike 1 punktile a.

0420

Tähtajalised hoiused

Mitteülekantavad hoiused, mida hoiustajal ei ole lubatud välja võtta enne kokkulepitud lõpptähtaega või mida on võimalik ennetähtaegselt välja võtta, tingimusel et hoiustaja peab tasuma ennetähtaegse väljavõtmise kulud ja tasud. See kirje hõlmab halduslikult reguleeritud säästuhoiuseid, mille puhul lõpptähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks väljavõtmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla varem väljavõetavad teatavate sanktsioonidega, ei loeta neid omadusi liigitamise puhul asjakohaseks. See rida ei hõlma ridadel 0220 ja 0230 kajastatud riskipositsioone.

0440

Jaekliendid

See rida hõlmab jaeklientide tähtajalisi hoiuseid.

0450

Finantssektorivälised hulgikliendid

Finantssektoriväliste hulgiklientide tähtajalised hoiused.

Delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 12 määratletud hulgihoiused, mis on muud hoiused kui kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides b ja e osutatud valitsemissektori ja finantssektoriväliste äriühingute tähtajata hoiused.

0460

Finantssektori hulgikliendid

Finantssektori hulgiklientide tähtajalised hoiused.

Delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 12 määratletud hulgihoiused, mis on muud hoiused kui kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis d osutatud vastaspoolte tähtajata hoiused.

0470

Kohustuste riskimaanduse tuletisinstrumendid

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrumendid. Finantsinstitutsioonid kajastavad tuletisinstrumendid, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandusarvestuse korra kohaselt, ja mis on maandatavad instrumendid või intressimäärade suhtes tundlikud kohustused.

0490

Võlaväärtpaberite riskimaandus

Riskimaandusarvestuse tuletisinstrumendid, millega maandatakse kohustusi, mis on võlaväärtpaberid.

0500

Muude kohustuste riskimaandus

Riskimaandusarvestuse tuletisinstrumendid, millega maandatakse kohustusi, mis ei ole võlaväärtpaberid.

0510

Muu

Sellel real kajastatakse muid bilansi intressimäära suhtes tundlikke kohustusi, mis ei kuulu eespool esitatud ridade alla.

0520

Bilansivälised kohustused: tingimuslikud kohustused

Bilansivälised kirjed hõlmavad selliseid tooteid nagu intressitundlikud laenukohustused.

Tingimuslikku kohustust kajastatakse lühikese ja pika positsiooni kombinatsioonina. Eelkõige, kui finantsinstitutsioonil on krediidiliin teiste finantsinstitutsioonidega, on finantsinstitutsioonil pikk positsioon, kui laen kavatsetakse kasutusele võtta, ja lühike positsioon krediidiliini avamise kuupäeval.

Pikad positsioonid kajastatakse varadena, lühikesed positsioonid aga kohustustena. Sellel real kajastatakse ainult tingimuslikke instrumente, mis liigituvad kohustusteks.

0530

Muud tuletisinstrumendid (netovara/-kohustus)

Intressimäära tuletisinstrumendid, mis ei ole kavandatud raamatupidamislikuks riskimaanduseks, näiteks majanduslik intressimäära riskimaandus, mille eesmärk on maandada pangaportfelli intressiriski, kuid mille suhtes ei kohaldata riskimaanduse arvestuse korda.

0540–0640

Memokirjed

0540

Tuletisinstrumentide netopositsioon

Kõigi pangaportfellis olevate intressimäära tuletisinstrumentide netopanus, võttes arvesse neid intressimäära tuletisinstrumente, millega maandatakse varasid (rida 0140) või kohustusi (rida 0470) riskimaanduse arvestuse korra kohaselt pangaportfellis ja muude intressimäära tuletisinstrumentide majanduslikus intressimäära riskimaanduses (rida 0530), mis ei ole kavandatud raamatupidamislikuks riskimaanduseks.

0550

Intressiriski netopositsioon ilma tuletisinstrumentideta

Kõik pangaportfelli intressiriski positsioonid, sealhulgas bilansivälised riskipositsioonid ja välja arvatud intressimäära tuletisinstrumendid. Eelkõige kõik varad ja kohustused, välja arvatud tuletisinstrumentide mõju.

0560

Intressiriski netopositsioon tuletisinstrumentidega

Kõik varad ja kohustused, sealhulgas bilansivälised riskipositsioonid ja intressimäära tuletisinstrumendid.

0570

Turuväärtuse (MV) mõjuga varad kokku

Koguvarad, mille puhul MV muutused on olulised kasumi või kahjumi või omakapitali seisukohast, v.a real 0530 kajastatud riskimaandusarvestusse mittekuuluvad tuletisinstrumendid. Finantsinstitutsioonide puhul, kes kohaldavad IFRSi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (3) alusel, pangaportfelli varad, mis on kajastatud õiglases väärtuses vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (kas muutustega läbi kasumiaruande või muu koondkasumi kaudu), koos amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud võlaväärtpaberite ja muude instrumentidega, mille suhtes kohaldatakse õiglasel väärtusel põhinevat riskimaandusarvestust. Tuletisinstrumendid, millega maandatakse pangaportfelli varasid riskimaandusarvestuse korra alusel, kajastatakse selles jaos, välja arvatud nende rahavoo riskimaandusarvestuse tuletisinstrumentide efektiivne komponent, millega maandatakse amortiseeritud soetusmaksumuse kirjeid, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punktis a.

0580

Võlaväärtpaberid

Võlaväärtpaberid, mille puhul MV muutused on olulised kasumi või kahjumi või omakapitali seisukohast. See hõlmab võlaväärtpabereid õiglases väärtuses koos amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud võlaväärtpaberitega, mille suhtes kohaldatakse õiglasel väärtusel põhinevat riskimaandusarvestust.

0590

Tuletisinstrumendid

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrumendid.

Sellel real kajastatakse tuletisinstrumente, millega maandatakse varade riske riskimaandusarvestuse korra alusel, välja arvatud need tuletisinstrumendid, mis on kavandatud rahavoo riskimaandusena, mis maandavad amortiseeritud soetusmaksumuse kirjete riske.

0600

Muu

Muud varad õiglases väärtuses koos amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varadega, mille suhtes kohaldatakse õiglasel väärtusel põhinevat riskimaandusarvestust.

0610

Turuväärtuse mõjuga kohustused kokku

Kogukohustused, mille puhul MV muutused on olulised kasumi või kahjumi või omakapitali seisukohast, v.a real 0530 kajastatud riskimaandusarvestusse mittekuuluvad tuletisinstrumendid.

Kohustused, mis kajastatakse õiglases väärtuses vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (kas muutustega läbi kasumiaruande või muu koondkasumi kaudu) koos emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude kohustustega, mis on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses, mille suhtes kohaldatakse õiglasel väärtusel põhinevat riskimaandusarvestust. Selles jaos kajastatakse ka tuletisinstrumente, millega maandatakse kohustuste riske riskimaandusarvestuse korra alusel, välja arvatud nende rahavoo riskimaandusarvestuse tuletisinstrumentide efektiivne komponent, millega maandatakse nende amortiseeritud soetusmaksumuse kirjete riske, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punktis a.

0620

Emiteeritud võlaväärtpaberid

Finantsinstitutsiooni poolt väärtpaberitena emiteeritud võlaväärtpaberid, mis ei ole hoiused, nagu on määratletud kõnealuse määruse V lisa 1. osa punktis 37 ja mida arvestatakse siis, kui MV muutused on olulised kasumi või kahjumi või omakapitali seisukohast.

0630

Tuletisinstrumendid

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrumendid.

Finantsinstitutsioonid esitavad käesolevas jaos need tuletisinstrumendid, millega maandatakse kohustuste riske riskimaandusarvestuse korra alusel, välja arvatud need tuletisinstrumendid, mis on kavandatud rahavoo riskimaandusena amortiseeritud soetusmaksumuse kirjete maandamiseks.

0640

Muu

Muud kohustused õiglases väärtuses koos amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud muude kohustustega, mille suhtes kohaldatakse õiglasel väärtusel põhinevat riskimaandusarvestust.
(1)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/600/oj).

(2)   

Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/61/oj).

(3)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/1606/oj).



Veerud

Viited õigussätetele ja juhised

0010

Bilansiline väärtus

Kõnealuse määruse V lisa 1. osa punkt 27.

0020

Kestus

Modifitseeritud kestus (Dmod, esitatud aastates), sealhulgas automaatne valikulisus, kui: Dmod = – EV01/(majanduslik väärtus * 0,0001)

EV01 võrdub majandusliku väärtuse tundlikkusega a + 1 baaspunkti (paralleelne šokk).

0030–0090

Omakapitali majanduslik väärtus

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0010–r0090}.

0030

EVE tase – lähtestsenaarium

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0030}.

0040

Δ EVE – paralleelne ülessuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0040}.

0050

Δ EVE – paralleelne allasuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0050}.

0060

Δ EVE – järsenemise šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0060}.

0070

Δ EVE – lamenemise šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0070}.

0080

Δ EVE – lühiajaline ülessuunaline intressimäärašokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0080}.

0090

Δ EVE – lühiajaline allasuunaline intressimäärašokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0090}.

0100–0120

Netointressitulu

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0100–r0140}.

0100

NII tase – lähtestsenaarium

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0120}.

0110

Δ NII – paralleelne ülessuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0130}.

0120

Δ NII – paralleelne allasuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0140}.

0130–0150

Turuväärtus

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0150–r0170}.

0130

MV tase – lähtestsenaarium

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0150}.

0140

Δ MV – paralleelne ülessuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0160}.

0150

Δ MV – paralleelne allasuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0170}.

IV OSA

ÜMBERHINNATAVAD RAHAVOOD (J 05.00, J 06.00 ja J 07.00)

1.    Üldised märkused

1.1. 

Vormid J 05.00, J 06.00 ja J 07.00 sisaldavad üksikasjalikku teavet vormides J 02.00, J 03.00 ja J 04.00 kajastatud bilansikirjete ümberhinnatavate rahavoogude kohta. Finantsinstitutsioonid esitavad selle teabe EVEst lähtudes, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) 2024/856 (väljaannete talitus, palun lisada viide järelevalvealast võõrväärtustesti käsitlevale regulatiivsele tehnilisele standardile) artiklis 3 sätestatud nõudeid ja modelleerimise eeldusi ning võttes arvesse lepingulist ja käitumuslikku teavet, ning mõlemal juhul võtmata arvesse automaatset valikulisust. Ridade juhised peavad olema samad, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa IV osa 2. jaos. Lisaks võtavad finantsinstitutsioonid nõuetekohaselt arvesse I osas sätestatud aruandluspõhimõtteid, eelkõige neid, mis on seotud fikseeritud/ujuva intressimääraga instrumentide määratlemise ja optsioonide käsitlemisega.

1.2. 

Finantsinstitutsioonid esitavad nende vormide sisu eraldi iga valuuta kohta, milles finantsinstitutsioonil on positsioone, kui valuutas nomineeritud finantsvarade või -kohustuste arvestuslik väärtus on 5 % või rohkem pangaportfelli finantsvarade või -kohustuste kogusummast või alla 5 %, kui arvutamisel arvesse võetud finantsvarade või -kohustuste summa on väiksem kui 90 % pangaportfelli finantsvarade (v.a materiaalne vara) või kohustuste kogusummast.

1.3. 

Finantsinstitutsioonid esitavad nende vormide sisu eraldi vastavalt lepingulistele ja käitumuslikele tingimustele (modelleerimine: lepinguline või käitumuslik):

a) 

lepinguline: vastavalt lepingulisele ümberhindamise kuupäevale, nagu määratletud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 2, võtmata arvesse käitumuslikke eeldusi. Arvesse võetakse ainult lepingulisi ja õiguslikke omadusi (võtmata arvesse automaatseid optsioone ja seadusjärgseid ülem- ja alampiiriga intressioptsioone). Tähtajata toodete (sh tähtajata hoiused) rahavoogude profiili käsitletakse lühiajaliste muutuvate positsioonidena (lühim ajarühm). Ei kohaldata käitumuslikku ennetähtaegset lõpetamist ega ennetähtaegset tasumist, mis võrdub määraga 0 % tingimusliku ennetähtaegne tasumise ja ennetähtaegse tagasivõtmise puhul;

b) 

käitumuslik modelleerimine lähtestsenaariumi alusel: vastavalt modelleeritud ümberhinnatavale rahavoole, mille puhul võetakse vajaduse korral arvesse lähtestsenaariumi kohaseid käitumuslikke eeldusi.

1.4. 

Tuletisinstrumentide puhul esitavad finantsinstitutsioonid ümberhinnatavate rahavoogude netosummad (st mitte jaotatuna saaja/maksja vahel). Varade riskimaanduse tuletisinstrumentide puhul ajarühma kohta netosummade arvutamisel loetakse, et tuletisinstrumendi pika positsiooni pool (saaja/vara) on plussmärgiga ja lühikese positsiooni pool (maksja/kohustus) miinusmärgiga. Erandeid sellest reeglist kohaldatakse juhul, kui saaja intressimäär on fikseeritud negatiivse intressimäära keskkonnas, mida käsitatakse miinusmärgiga isegi siis, kui osa pika positsiooni poolest (saaja/vara) on käsitatud plussmärgiga. Kohustuste riskimaanduse tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse vastupidist: ümberhinnatavate netorahavoogude arvutamisel loetakse, et pika positsiooni pool (saaja/vara) on miinusmärgiga ja lühikese positsiooni pool (maksja/kohustus) plussmärgiga.

1.5. 

Finantsinstitutsioonid ei esita lepinguliste tingimuste lehtedel veerge, mis on seotud tingliku väärtuse, automaatsete optsioonide ja käitumusliku modelleerimise, keskmise tootluse ja lepingulise lõpptähtajaga.

2.    Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerud

Viited õigussätetele ja juhised

0010–0250

Fikseeritud intressimääraga

Finantsinstitutsioonid esitavad fikseeritud intressimääraga instrumentidega seotud hinnangud vastavalt käesoleva lisa I osa 3. jaos sätestatud põhimõtetele.

0260–0390

Ujuva intressimääraga

Finantsinstitutsioonid esitavad ujuva intressimääraga instrumentidega seotud hinnangud vastavalt käesoleva lisa I osa 3. jaos sätestatud põhimõtetele.

0010

Tinglik väärtus

Finantsinstitutsioonid esitavad instrumentide tagasimaksmata põhisumma.

Tuletisinstrumentide puhul kajastatakse vara poole (saaja) tagasimaksmata põhisummat (st mitte saaja/maksja poole tasaarveldatud summat).

0020 ja 0270

% varjatud või otsese automaatse valikulisusega – ostetud

Veergudes 0010 ja 0260 kajastatud tingliku väärtuse osa protsentides, mis on hõlmatud ostetud automaatsete intressimääraoptsioonidega. Valikulisus võib tuleneda finantsinstitutsiooni ostetud eraldiseisvatest instrumentidest (sealhulgas alampiiri või ülempiiriga intressioptsioonid ja vahetusoptsioonid) või olla „varjatud“ muude standardsete pangandustoodete lepingutingimustes.

Varjatud automaatsed intressimääraoptsioonid esitatakse koos asjaomase põhiinstrumendiga (kas vara või kohustus). Otsesed automaatsed intressimääraoptsioonid kajastatakse tuletisinstrumentidena.

Varjatud automaatsed ostetud optsioonid hõlmavad ujuva intressimääraga positsioonide puhul järgmist: i) ostetud alampiiriga intressioptsioon ujuva intressimääraga varade (laenud või võlaväärtpaberid) puhul; ii) ostetud ülempiiriga intressioptsioon emiteeritud ujuva intressimääraga võlaväärtpaberite puhul jne.

Varjatud automaatsed ostuoptsioonid hõlmavad fikseeritud intressimääraga positsioonide puhul järgmist: i) fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberite varad koos finantsinstitutsiooni ennetähtaegse tagasimaksmise võimalusega (varjatud ostetud vahetusoptsioon, maksja); ii) emiteeritud fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberite kohustused koos finantsinstitutsiooni ennetähtaegse tagasimaksmise võimalusega (varjatud ostetud vahetusoptsioon, saaja).

Otsesed automaatsed ostetud optsioonid on tuletisinstrumendid, mis hõlmavad järgmist: i) otsesed ostetud alampiiriga intressioptsioonid; ii) otsesed ostetud vahetusoptsiooni maksjad (finantsinstitutsioonil on õigus sõlmida intressimäära vahetustehing, kus ta teeb maksed fikseeritud intressimäära alusel ja saab maksed ujuva intressimäära alusel); iii) otsesed ostetud ülempiiriga intressioptsioonid; ii) otsesed ostetud vahetusoptsiooni saajad (finantsinstitutsioonil on õigus sõlmida intressimäära vahetustehing, kus ta saab maksed fikseeritud intressimäära alusel ja teeb maksed ujuva intressimäära alusel).

Riskipositsiooni protsendi arvutamisel võtavad finantsinstitutsioonid seoses optsioonidega nõuetekohaselt arvesse I osa 3. jaos sätestatud põhimõtteid.

0030 ja 0280

% varjatud või otsese automaatse valikulisusega – müüdud

Veergudes 0010 ja 0260 kajastatud tingliku väärtuse osa protsentides, mis on hõlmatud müüdud automaatsete intressimääraoptsioonidega. Valikulisus võib tuleneda finantsinstitutsiooni müüdud eraldiseisvatest instrumentidest (sealhulgas alampiiri või ülempiiriga intressioptsioonid ja vahetusoptsioonid) või olla „varjatud“ muude standardsete pangandustoodete lepingutingimustes.

Varjatud automaatsed intressimääraoptsioonid esitatakse koos asjaomase põhiinstrumendiga (kas vara või kohustus). Otsesed automaatsed intressimääraoptsioonid kajastatakse tuletisinstrumentidena.

Varjatud automaatsed müüdud optsioonid hõlmavad ujuva intressimääraga positsioonide puhul järgmist: i) müüdud ülempiiriga intressioptsioon ujuva intressimääraga varade (laenud ja võlaväärtpaberid) puhul; ii) müüdud alampiiriga intressioptsioon emiteeritud ujuva intressimääraga võlaväärtpaberite puhul jne.

Fikseeritud intressimääraga positsioonide puhul hõlmab müüdud automaatne intressioptsioon järgmist: ii) fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberid koos emitendi ennetähtaegse tagasimaksmise võimalusega (varjatud müüdud vahetusoptsioon, saaja pool); ii) müüdud alampiiriga intressioptsioonid tähtajata hoiuste ja tähtajaliste hoiuste puhul, sealhulgas seadusjärgsed ja kaudsed alampiiriga intressioptsioonid, ning iii) fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberid, mis emiteeriti investorile ennetähtaegse tasumise võimalusega (varjatud müüdud vahetusoptsioon, maksja pool).

Otsesed automaatsed müüdud optsioonid on tuletisinstrumendid, mis hõlmavad järgmist: i) otsesed müüdud ülempiiriga intressioptsioonid; ii) otsesed müüdud vahetusoptsiooni saajad (finantsinstitutsioonil on kohustus sõlmida intressimäära vahetustehing, kus ta teeb maksed fikseeritud intressimäära alusel ja saab maksed ujuva intressimäära alusel); iii) otsene müüdud alampiiriga intressioptsioon; ii) otsesed müüdud vahetusoptsiooni maksjad (finantsinstitutsioonil on õigus sõlmida intressimäära vahetustehing, kus ta saab maksed fikseeritud intressimäära alusel ja teeb maksed ujuva intressimäära alusel).

Protsendi summa arvutamisel võtavad finantsinstitutsioonid seoses optsioonidega nõuetekohaselt arvesse I osa 3. jaos sätestatud põhimõtteid.

0040 ja 0290

%, mille puhul on kasutatud käitumuslikku modelleerimist

Veergudes 0010 ja 0260 kajastatud tinglikust väärtuse osa protsentides, mille puhul on kasutatud käitumuslikku modelleerimist ning mille puhul rahavoogude ajastus või summa sõltub klientide käitumisest.

0050 ja 0300

Kaalutud keskmine tootlus

Aasta keskmine tootlus, mida on kaalutud tingliku väärtusega.

0060 ja 0310

Kaalutud keskmine tähtaeg (lepinguline)

Aasta keskmine tähtaeg, mõõdetuna aastates ja kaalutud tingliku väärtusega.

0070–0250 ja 0320–0390

Kõigi tinglike ümberhinnatavate rahavoogude ümberhindamise graafik

Finantsinstitutsioonid esitavad kõik tulevased tinglikud ümberhinnatavad rahavood, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2024/856 kohaldamisalasse kuuluvatest intressimääratundlikest positsioonidest eelnevalt kindlaks määratud ajarühmades (millesse need kuuluvad vastavalt ümberhindamise kuupäevadele). (mõisted „tinglik ümberhinnatav rahavoog“ ja „ümberhindamise kuupäev“, nagu määratletud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktides 1 ja 2).

Automaatsed intressimääraoptsioonid, olenemata sellest, kas need on otsesed või varjatud, jäetakse nende põhiinstrumendi lepingutest välja ja neid ei võeta arvesse tingliku ümberhinnatava rahavoo ajarühmadesse jagamisel.

Tuletisinstrumendid, mis ei ole automaatsed intressimääraoptsioonid, konverteeritakse asjaomase alusvara positsioonideks ning jagatakse asjaomase alusvara maksja ja saaja positsioonideks (lühikesed ja pikad positsioonid). Arvesse võetavad summad on alusvara või tingliku alusvara põhisummad. Futuur- ja forvardlepinguid, sealhulgas intressiforvardeid, käsitletakse lühikeste ja pikkade positsioonide kombinatsioonina.

Selliste tuletisinstrumentide ümberhinnatavate rahavoogude kajastamisel, mis ei ole automaatsed intressimääraoptsioonid, võtavad finantsinstitutsioonid nõuetekohaselt arvesse IV osa 1. jao lõikes 1.4 sätestatud tuletisinstrumentidega seotud põhimõtteid.

V OSA

ASJAKOHASED PARAMEETRID (J 08.00 ja J 09.00)

1.    Üldised märkused

1.1. Vormid J 08.00 ja J 09.00 sisaldavad teavet asjakohaste parameetrite kohta pangaportfelli intressiriski modelleerimise jälgimiseks. Suurem osa selles vormis esitatud teabest tuletatakse vormides J 02.00 – J 07.00 esitatud teabest. Teave esitatakse EVEst lähtudes, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artiklis 3 sätestatud nõudeid ja modelleerimise eeldusi, võtmata arvesse automaatset valikulisust, v.a ridade 0120–0150 puhul.

1.2. Nende vormide sisu esitatakse eraldi iga valuuta kohta, milles finantsinstitutsioonil on positsioone, kui valuutas nomineeritud finantsvarade või -kohustuste arvestuslik väärtus on 5 % või rohkem pangaportfelli finantsvarade või -kohustuste kogusummast või alla 5 %, kui arvutamisel arvesse võetud finantsvarade või -kohustuste summa on väiksem kui 90 % pangaportfelli finantsvarade (v.a materiaalne vara) või -kohustuste kogusummast.

2.    Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

0010–0110

Tähtajata hoiused – käitumuslik modelleerimine – keskmised ümberhindamise kuupäevad enne ja pärast modelleerimist

Keskmised ümberhindamise kuupäevad (mõõdetuna aastates) arvutatakse tähtajata hoiuste kategooriate kaupa vastavalt käesoleva lisa III osa 2. jaos täpsustatud jaotusele. Täiendav jaotus on järgmine: a) osa, mida käsitatakse „põhikomponendi“ mahuna (nende tähtajata hoiuste puhul erinev finantssektori hulgiklientidest), ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 15 sätestatud põhikomponendi määratlusele, b) reguleeritud hoiuste ulatus, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 428f lõike 2 punktis a – mis ei piirdu keskse osaga – või mis tahes muu olulise majandusliku või fiskaalse piiranguga tagasivõtmise korral, mille suhtes finantsinstitutsioon ei kohalda nende ümberhindamise tähtajale ülempiiri (näiteks 5 aasta ülempiir), pangaportfelli intressiriski sisemises riskijuhtimises ja c) tegevushoiuste ulatus, nagu on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a.

Keskmised ümberhindamise kuupäevad arvutatakse ümberhindamise kuupäevade kaalutud keskmisena, ja määratud kaalud, tuginedes iga asjaomase „tähtajata hoiuste“ kategooria/jaotuse positsioonide tinglikele ümberhinnatavatele rahavoogudele („tinglike ümberhinnatavate rahavoogude“ ja „ümberhindamise kuupäeva“ määratlused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktides 1 ja 2).

0120–0150

Tähtajata hoiused – käitumuslik modelleerimine – edasikanduv intressimäär ühe aasta jooksul

Edasikanduv intressimäär, nagu määratletud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktis 14, esitatakse tähtajata hoiuste kategooriate kaupa vastavalt käesoleva lisa III osa 2. jaos täpsustatud jaotusele üheaastase perioodi kohta.

Finantsinstitutsioonid esitavad edasikanduva intressimäärana intressimäärašoki kaalutud keskmise protsendi, mis eeldatavasti kantakse üle nende tähtajata hoiustele intressimäära reguleerivate stsenaariumide ja NII näitaja alusel, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruses (EL) 2024/856.

0160–0220

Fikseeritud intressimäär – ennetähtaegse tagasimaksmise risk – keskmised ümberhindamise kuupäevad enne ja pärast modelleerimist

Fikseeritud intressimääraga laenude ja ettemaksete ning võlaväärtpaberite puhul arvutatakse keskmised ümberhindamise kuupäevad (mõõdetuna aastates) asjaomaste kategooriate kaupa, nagu on täpsustatud käesoleva lisa III osa 2. jaos, ja mille suhtes kohaldatakse ennetähtaegse tagasimaksmise riski.

Finantsinstitutsioonid käsitavad ennetähtaegse tagasimaksmise riskiga positsioonidena ainult neid positsioone, mille puhul klient ei kanna ennetähtaegse tagasimaksmise kõiki majanduslikke kulusid. Positsioone, mille puhul klient kannab ennetähtaegse tagasimaksmise kõik majanduslikud kulud, ei loeta arvutamisel ennetähtaegse tagasimaksmise riskiga seotuks. Keskmised ümberhindamise kuupäevad arvutatakse ümberhindamise kuupäevade kaalutud keskmisena, ja määratud kaalud, tuginedes iga asjaomase fikseeritud intressimääraga „laenude ja ettemaksete“ ja fikseeritud intressimääraga „võlaväärtpaberite“ kategooria/jaotuse positsioonide tinglikele ümberhinnatavatele rahavoogudele („tinglike ümberhinnatavate rahavoogude“ ja „ümberhindamise kuupäeva“ määratlused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktides 1 ja 2).

0230–0290

Fikseeritud intressimäär – ennetähtaegse tagasimaksmise risk – tingimuslikud ennetähtaegse tagasimaksmise määrad (aastapõhine keskmine)

Aastapõhine keskmine tingimuslik ennetähtaegse tagasimaksmise määr esitatakse aastapõhiselt vastavalt käesoleva lisa III osa 2. jaos täpsustatud asjakohasele kategooriale, kaalutud keskmise ennetähtaegse tagasimaksmise määrana iga aastase perioodi laenujäägina kuni fikseeritud intressimääraga „laenude ja ettemaksete“ ning fikseeritud intressimääraga „võlaväärtpaberite“ portfelli likvideerimiseni, mis on avatud ennetähtaegse tagasimaksmise riskile.

0300–0330

Fikseeritud intressimäär – ennetähtaegse tagasivõtmise risk – keskmised ümberhindamise kuupäevad enne ja pärast modelleerimist

Selliste fikseeritud intressimääraga tähtajaliste hoiuste puhul, mis on avatud ennetähtaegse tagasivõtmise riskile, arvutatakse keskmised ümberhindamise kuupäevad (mõõdetuna aastates) asjaomaste kategooriate kaupa, nagu on täpsustatud käesoleva lisa III osa 2. jaos.

Keskmised ümberhindamise kuupäevad arvutatakse ümberhindamise kuupäevade kaalutud keskmisena ja määratud kaalud, tuginedes iga asjaomase kategooria/jaotuse koondpositsioonide tinglikele ümberhinnatavatele rahavoogudele („tinglike ümberhinnatavate rahavoogude“ ja „ümberhindamise kuupäeva“ määratlused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2024/857 artikli 1 punktides 1 ja 2).

Finantsinstitutsioonid käsitavad ennetähtaegse tagasivõtmise riskiga positsioonidena ainult neid positsioone, mille puhul klient ei kanna ennetähtaegse tagasivõtmise kõiki majanduslikke kulusid. Positsioone, mille puhul klient kannab ennetähtaegse tagasivõtmise kõik majanduslikud kulud, ei loeta arvutamisel ennetähtaegse tagasivõtmise riskiga seotuks.

0340–0370

Fikseeritud intressimäär – ennetähtaegse tagasivõtmise risk – ennetähtaegse tagasivõtmise määr (kumulatiivne keskmine)

Kumulatiivne keskmine tingimuslik ennetähtaegse tagasivõtmise määr esitatakse iga asjaomase kategooria kohta, nagu on täpsustatud käesoleva lisa III osa 2. jaos, ennetähtaegse tagasivõtmise riskiga fikseeritud intressimääraga tähtajaliste hoiuste positsioonide ennetähtaegselt tagasivõetud summa suhtarvuna (asjaomase kategooria kohta) selliste fikseeritud intressimääraga tähtajaliste hoiuste kogusummasse, mis on avatud ennetähtaegse tagasivõtmise riskile (asjaomase kategooria kohta).



Veerud

Viited õigussätetele ja juhised

0010

Tinglik väärtus

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 05.00; c0010}.

0020

Sõltuvalt käitumuslikust modelleerimisest (%)

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 05.00; c0040}.

0030

Lähtestsenaarium (lepinguline)

Finantsinstitutsioonid esitavad asjakohased parameetrid (st keskmised ümberhindamise kuupäevad) vastavalt alusinstrumentide lepingulistele tingimustele riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse lepingulisi tingimusi ja tunnuseid, intressimäära lähtestsenaariumi alusel.

Finantsinstitutsioonid esitavad andmed direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5 punktis a ja delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artiklis 3 sätestatud tingimuste alusel.

Käitumuslikke või tingimuslikke mudeleid (nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõike 2 punktis c) ei võeta parameetrite tuletamisel arvesse.

0040

Lähtestsenaarium (käitumuslik)

Finantsinstitutsioonid esitavad asjakohased parameetrid (st keskmised ümberhindamise kuupäevad), mida kasutatakse riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse käitumuslikku modelleerimist, mille puhul rahavoogude ajastus ja summa sõltuvad klientide käitumisest, intressimäära lähtestsenaariumi alusel.

Finantsinstitutsioonid esitavad andmed direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5 punktis a ja delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artiklis 3 sätestatud tingimuste alusel.

0050

Paralleelne ülessuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0040}.

0060

Paralleelne allasuunaline šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0050}.

0070

Järsenemise šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0060}.

0080

Lamenemise šokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0070}.

0090

Lühiajaline ülessuunaline intressimäärašokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0080}.

0100

Lühiajaline allasuunaline intressimäärašokk

Finantsinstitutsioonid järgivad samu juhiseid, mida on kirjeldatud punktis {J 01.00; r0090}.

VI OSA

KVALITATIIVNE TEAVE (J 10.00 ja J 11.00)

1.    Üldised märkused

1.1. Vormid J 10.00 ja J 11.00 sisaldavad kvalitatiivset teavet pangaportfelli intressiriski hindamisel kasutatud metoodika kohta.

1.2. Finantsinstitutsioonid esitavad asjakohase teabe eelnevalt kindlaks määratud valikuloetelu alusel. Read 0320–0360 esitatakse eraldi iga valuuta kohta, milles finantsinstitutsioonil on positsioone, kui valuutas nomineeritud finantsvarade või -kohustuste arvestuslik väärtus on 5 % või rohkem pangaportfelli finantsvarade või -kohustuste kogusummast või alla 5 %, kui arvutamisel arvesse võetud finantsvarade või -kohustuste summa on väiksem kui 90 % pangaportfelli finantsvarade (v.a materiaalne vara) või kohustuste kogusummast. Muud read (0010–0310) ei sõltu valuutast.

2.    Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

0010

Järelevalvealase võõrväärtustesti puhul kasutatav meetod (NII/EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, millist meetodit kasutatakse järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamiseks (NII/EVE):

— lihtsustatud standardmeetod;

— standardmeetod;

— sisemõõtmismeetod.

0020

Pädeva asutuse nõue (NII/EVE)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõiked 3 ja 4. Kui finantsiinstitutsiooni EVE/NII arvutamise meetod põhineb standardmeetodil, esitavad finantsinstitutsioonid aruande selle kohta, kas see oli pädeva asutuse nõue:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0030

Metoodika (NII)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas NII järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud lünka ümberhindlusvahet, täielikku ümberhindlust või kombineeritud meetodit:

— ümberhindlusvahe;

— täielik ümberhindlus;

— kombineeritud;

— muu.

0040

Tingimuslikud rahavood (NII)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas NII järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud tingimuslikke rahavoogusid:

— kõik olulised kirjed;

— teatavad olulised kirjed;

— ei ole arvesse võetud.

0050

Optsioonirisk (NII)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas NII järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud optsiooniriski:

— on arvesse võetud;

— ei ole arvesse võetud.

0060

Alusrisk (NII)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas NII järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud alusriski:

– on arvesse võetud;

– ei ole arvesse võetud.

0070

Metoodika (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud kestuse vahet, täielikku ümberhindlust või kombineeritud meetodit:

— kestuse vahe;

— täielik ümberhindlus;

— kombineeritud;

— muu.

0080

Tingimuslikud rahavood (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud tingimuslikke rahavoogusid:

— kõik olulised kirjed;

— teatavad olulised kirjed;

— ei ole arvesse võetud.

0090

Optsioonirisk (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud optsiooniriski:

— on arvesse võetud;

— ei ole arvesse võetud.

0100

Alusrisk (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE järelevalvealase võõrväärtustesti arvutamisel on arvesse võetud alusriski:

— on arvesse võetud;

— ei ole arvesse võetud.

0110

Kommertsmarginaalid ja muud hinnavahe komponendid (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE järelevalvealase võõrväärtustesti riskinäitaja arvutamine hõlmab kommertsmarginaale ja muid hinnavahe komponente:

– hõlmab;

– ei hõlma.

0120

Laenu enneaegsetest tagasimaksetest tulenevad trahvid

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE/NII järelevalvealane võõrväärtustest hõlmab laenu enneaegsetest tagasimaksetest tulenevaid trahve:

— hõlmab;

— ei hõlma.

0130

Pensionikohustused/pensionikava varad

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE/NII järelevalvealane võõrväärtustest hõlmab pensionikohustusi ja pensionikava varasid:

— hõlmab;

— ei hõlma.

0140

Viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE/NII järelevalvealane võõrväärtustest hõlmab viivisnõudeid:

— hõlmab;

— ei hõlma.

0150

Fikseeritud intressimääraga laenukohustused

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE/NII järelevalvealane võõrväärtustest hõlmab fikseeritud intressimääraga laenukohustusi:

– hõlmab;

– ei hõlma.

0160

Ennetähtaegse tagasimaksmise risk

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE/NII järelevalvealane võõrväärtustest hõlmab ennetähtaegse tagasimaksmise riski:

— hõlmab;

— ei hõlma.

0170

Ennetähtaegse tagasivõtmise risk

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE/NII järelevalvealane võõrväärtustest hõlmab ennetähtaegse tagasivõtmise riski:

— hõlmab;

— ei hõlma.

0180

Tähtajata hoiuste modelleerimise üldine lähenemisviis

Finantsinstitutsioonid märgivad meetodi, mida kasutati tähtajata hoiuste käitumusliku ümberhindamise aja kindlaksmääramiseks:

— aegridade mudel (Basel/EBA stabiilne/mittestabiilne/edasikanduva intressimäära meetod);

— jäljendusportfell;

— majandusmudelid (rahalise rikkuse jagunemine tähtajata hoiuste või alternatiivsete investeeringute vahel vastavalt erinevatele turustsenaariumidele/majanduslikele teguritele);

— eksperdihinnangud;

— muu.

0190

Tähtajata hoiuste põhikomponendi saldo kindlakstegemine

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas neil on probleeme tähtajata hoiuste põhisaldode kindlakstegemisega, sõltumata intressimäära stsenaariumist:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0200

Tähtajata hoiuste saldo asjakohased tegurid

Finantsinstitutsioonid loetlevad põhikomponentide saldode kindlakstegemiseks kasutatud asjakohaste tegurite nimed.

0210

Tähtajata hoiuste põhikomponendi saldod (põhikomponendi saldode jaotus ajarühmades)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kuidas nad jaotavad tähtajata hoiuste põhikomponendi saldod:

— kõik põhikomponendi saldod, mis on jaotatud ainult ühte ümberhindamise tähtajarühma;

— kõik põhikomponendi saldod, mis on jaotatud eri ümberhindamise tähtajarühmadesse.

0220

Tähtajata hoiuste 5-aastane ümberhindamise ülempiir pangaportfelli intressiriski juhtimisel

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas pangaportfelli intressiriski juhtimisele ja riskimaandusstrateegiatele on täheldatud soovimatut mõju, mis tuleneb pangaportfelli intressiriski viieaastasest ümberhindamise ülempiirist:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0230

Erandid tähtajata hoiuste 5-aastasest ümberhindamise ülempiirist

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad kasutavad oma pangaportfelli intressiriski toodete puhul 5-aastasest ümberhindamise ülempiirist erandeid:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0240

Finantssektori klientide tähtajata tegevushoiuste modelleerimine

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas tegevushoiusteks liigitatud finantssektori klientide tähtajata hoiuste (mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkti a) puhul rakendatakse käitumuslikku modelleerimist:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0250

Intressimääradest tulenevad muutused bilansi struktuuris

Finantsinstitutsioonid märgivad pärast viimast pangaportfelli intressiriski aruandlust oma bilansistruktuuris toimunud muutused:

— vara/kohustuste vahelise kestuse vahe vähendamine vara kestuse lühendamise teel;

— vara/kohustuste vahelise kestuse vahe vähendamine kohustuste kestuse pikendamise teel;

— vara/kohustuste vahelise kestuse vahe vähendamine vara kestuse lühendamise ja kohustuste kestuse pikendamise teel;

— vara/kohustuste vahelise kestuse vahe suurendamine varade kestuse pikendamise teel;

— vara/kohustuste vahelise kestuse vahe suurendamine kohustuste kestuse lühendamise teel;

— vara/kohustuste vahelise kestuse vahe suurendamine varade kestuse pikendamise ja kohustuste kestuse lühendamise teel.

0260

Pangaportfelli intressiriski maandamine ja riskimaandusstrateegiad (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad kavatsevad teha muudatusi pangaportfelli intressiriski maandamises ja riskimaandusstrateegiates mis tahes stsenaariumi puhul, mis on ette nähtud delegeeritud määruses (EL) 2024/856 EVE puhul:

— paralleelne ülessuunaline šokk;

— paralleelne allasuunaline šokk;

— järsenemise šokk;

— lamenemise šokk;

— lühiajaline ülessuunaline intressimäärašokk;

— lühiajaline allasuunaline intressimäärašokk.

0270

Pangaportfelli intressiriski maandamine ja riskimaandusstrateegiad (NII)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad kavatsevad teha muudatusi pangaportfelli intressiriski maandamises ja riskimaandusstrateegiates mis tahes stsenaariumi puhul, mis on ette nähtud delegeeritud määruses (EL) 2024/856 NII puhul:

— paralleelne ülessuunaline šokk;

— paralleelne allasuunaline šokk.

0280

Netointressitulu käsitlev järelevalvealane võõrväärtustest sisemõõtmismeetodi alusel – tähtajaliste jaehoiuste edasikanduv intressimäär

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad kannavad tähtajaliste jaehoiuste ümberhindamise käigus edasi 100 % turuintressimäära muutustest pärast nende lõpptähtaega paralleelse +200 intressimäära stsenaariumi korral:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0290

NII järelevalvealane võõrväärtustest sisemise mõõtmissüsteemi alusel – fikseeritud intressimääraga erakliendilaenude edasikanduv intressimäär

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad kannavad fikseeritud intressimääraga erakliendilaenude ümberhindamise käigus edasi 100 % turuintressimäära muutustest pärast nende lõpptähtaega paralleelse +200 intressimäära stsenaariumi korral:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0300

Alusrisk

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad peavad alusriski oluliseks:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0310

Krediidimarginaali risk pangaportfellis (CSRBB)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas nad kaalusid CSRBB-le avatud instrumentide erinevat ulatust, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 2, NII ja EVE näitajate puhul:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0320

Riskivaba tulukõver (diskonteerimine EVE järelevalvealases võõrväärtustestis)

Finantsinstitutsioonid esitavad riskivaba tulukõvera, mida on kasutatud diskonteerimiseks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõikele 10:

— pankadevaheline, tagatud;

— pankadevaheline, tagamata, üleöö;

— pankadevaheline, tagamata, täthajaline;

— riigivõlakirjade tulukõver;

— tootepõhine tulukõver;

— üksusepõhine tulukõver;

— muu.

0330

Riskivaba tulukõver (EVE sisemised riskinäitajad)

Finantsinstitutsioonid esitavad riskivaba tulukõvera, mida on kasutatud sisemisel eesmärgil EVE sisemise riskinäitaja diskonteerimiseks:

— pankadevaheline, tagatud;

— pankadevaheline, tagamata, üleöö;

— pankadevaheline, tagamata, täthajaline;

— riigivõlakirjade tulukõver;

— tootepõhine tulukõver;

— üksusepõhine tulukõver;

— muu.

0340

Oluliste eelduste muutus (EVE)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas EVE järelevalvealase võõrväärtustesti näitajate järelevalvealase standardšoki arvutamise aluseks olevad olulised eeldused on pärast viimast aruandlust muutunud:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0350

Oluliste eelduste muutus (NII)

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas NII järelevalvealase võõrväärtustesti näitajate järelevalvealase standardšoki arvutamise aluseks olevad olulised eeldused on pärast viimast aruandlust muutunud:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

0360

Šokijärgne intressimäära alampiir (NII/EVE)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/856 artikli 3 lõikega 7 märgivad finantsinstitutsioonid, kas lõpptähtajast sõltuv šokijärgne intressimäära alampiir on siduv mõne konkreetse esitatud valuuta puhul:

— jah;

— ei;

— ei kohaldata.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 01.09.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32021R0451
  • EULAW_FR -

    EULAW_FR