+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel
---+Artikkel 1 Reguleerimisese
------+Artikkel 1 1.
------+Artikkel 1 2.
---+Artikkel 2 Kohaldamisala
------+Artikkel 2 1.
------+Artikkel 2 2.
---+Artikkel 3 Mõisted
---+Artikkel 4 Jõeteabeteenuste kasutuselevõtmine
------+Artikkel 4 1.
------+Artikkel 4 2.
------+Artikkel 4 3.
------+Artikkel 4 4.
------+Artikkel 4 5.
------+Artikkel 4 6.
------+Artikkel 4 7.
------+Artikkel 4 8.
------+Artikkel 4 9.
---+Artikkel 5 Tehnilised kirjeldused
---+Artikkel 6 Asukoha määramine satelliitside abil
---+Artikkel 7 Jõeteabeteenuste seadmete tüübikinnitus
------+Artikkel 7 1.
------+Artikkel 7 2.
------+Artikkel 7 3.
---+Artikkel 8 Pädevad asutused
---+Artikkel 8a Tagasisidemehhanism
------+Artikkel 8a 1.
------+Artikkel 8a 2.
------+Artikkel 8a 3.
------+Artikkel 8a 4.
------+Artikkel 8a 5.
---+Artikkel 9 Privaatsust, infoturvet ja isikuandmete töötlemist käsitlevad normid
------+Artikkel 9 1.
------+Artikkel 9 2.
---+Artikkel 10 Delegeeritud volitused
------+Artikkel 10 1.
------+Artikkel 10 2.
---+Artikkel 10a Delegeeritud volituste rakendamine
------+Artikkel 10a 1.
------+Artikkel 10a 2.
------+Artikkel 10a 3.
------+Artikkel 10a 4.
------+Artikkel 10a 5.
------+Artikkel 10a 6.
---+Artikkel 11 Komiteemenetlus
------+Artikkel 11 1.
------+Artikkel 11 2.
---+Artikkel 12 Õigusnormide ülevõtmine
------+Artikkel 12 1.
------+Artikkel 12 4.
------+Artikkel 12 5.
------+Artikkel 12 6.
---+Artikkel 12a Seire
---+Artikkel 13 Jõustumine
---+Artikkel 14 Adressaadid
---+I LISA ANDMETE SUHTES ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED
---+II LISA JÕETEABETEENUSTE TEHNILISTE KIRJELDUSTE PÕHIMÕTTED
---+III LISA JÕETEABETEENUSTE TEHNILISED KIRJELDUSED
 English - European Union - ICT -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/44/EÜ,

7. september 2005,

ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

1. Ülevaade

,
Artikkel 1 Reguleerimisese
Artikkel 2 Kohaldamisala
Artikkel 3 Mõisted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

jõeteabeteenused — ühtlustatud teabeteenused, mis toetavad liiklus- ja veokorraldust siseveeteedel, sealhulgas ükskõik millised tehniliselt teostatavad liidesed teiste transpordiliikidega. Jõeteabeteenused ei ole seotud sisemise äritegevusega ühes asjaomases äriühingus või mitme asjaomase äriühingu vahel, kuid on avatud ühitamiseks äritegevusega. Jõeteabeteenused hõlmavad teenuseid, nagu faarvaatriteave, liiklusteave, liikluse korraldamine, toetus õnnetuste leevendamisel, teave transpordi korraldamiseks, statistika ja tolliteenused ning laevateede ja sadamatasud;

b) 

faarvaatriteave — laevateega (faarvaatriga) seotud geograafiline, hüdroloogiline ja haldusteave. Faarvaatriteave on ühesuunaline: kaldalt laevale või kaldalt büroosse;

c) 

taktikaline liiklusteave — teave, mis mõjutab vahetuid laevajuhtimisotsuseid tegelikus liiklusolukorras ja geograafilises lähiümbruses;

d) 

strateegiline liiklusteave — teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskmise ja pika tähtajaga otsuseid;

e) 

jõeteabeteenuste rakendus — jõeteabeteenuste osutamine selleks ettenähtud süsteemide kaudu;

f) 

jõeteabeteenuste keskus — koht, kus teenuseosutajad teenuste osutamist korraldavad;

g) 

jõeteabeteenuste kasutajad — kõik kasutajarühmad, sealhulgas paadikaptenid, jõeteabeteenuste osutajad, lüüside ja/või sildade käitajad, veeteeasutused, sadama- ja terminaliettevõtjad, hädaabiteenuste osutajad õnnetuskeskustes, laevastikujuhid, lastivedajad ja kaubaveomaaklerid;

h) 

koostalitlusvõime tähendab, et teenused, andmete sisu, andmevahetusvormingud ja -sagedused on ühtlustatud selliselt, et jõeteabeteenuste kasutajad saavad Euroopa tasandil kasutada ühtesid ja samu teenuseid ja teavet;

▼M3

i) 

„üleeuroopaline transpordivõrk” või „TEN-T” – siseveeteed, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2024/1679 I lisas esitatud kaartidel;

j) 

„Euroopa võrdlusandmete haldussüsteem” või „ERDMS” – komisjoni vastutuse all hallatav siseveetranspordi IT-rakendustes kasutatavate võrdlusandmete ja koodiloendite ühtse juurdepääsuga repositoorium (andmekogu); see ei hõlma võrguandmeid, mille liikmesriik on esitanud vastavalt I ja III lisale;

k) 

„sadamateabesüsteem” – elektrooniline platvorm avaliku ja erasektori sidusrühmade vaheliseks teabevahetuseks, et tagada sujuv sadama- ja logistikaprotsess;

l) 

„arukas siseveeteede taristu süsteem” – elektrooniline platvorm, mis toetab TEN-T siseveeteede transporditaristu pool- ja täisautomaatset toimimist lüüside ja avatavate sildade puhul ning mida käitavad siseveeteede riiklikud haldusasutused;

m) 

„Euroopa jõeteabeteenuste keskkond” – riigi jõeteabeteenuste alasel teabel põhinev elektrooniline ühtse juurdepääsupunkti platvorm, mis osutab jõeteabeteenuste kasutajatele tehnilisi ja operatiivseid teenuseid ning sisaldab linke elektrooniliseks teadete esitamiseks kooskõlas ühekordsuse põhimõttega;

n) 

„siseveesadam” – TEN-T põhivõrgu või TEN-T üldvõrgu siseveesadam, nagu on loetletud ja liigitatud määruse (EL) 2024/1679 II lisas.
Artikkel 4 Jõeteabeteenuste kasutuselevõtmine
Artikkel 5 Tehnilised kirjeldused

Artikkel 5

Tehnilised kirjeldused

1.  

Jõeteabeteenuste toetamiseks ja nende koostalitlusvõime tagamiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2 kohaldatakse III lisas osutatud tehnilisi kirjeldusi kooskõlas II lisas sätestatud põhimõtetega ning need hõlmavad eelkõige järgmisi valdkondi:

a) 

siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevee-ECDIS);

b) 

elektrooniline laevadest teatamine;

c) 

teated kipritele;

d) 

laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid;

e) 

jõeteabeteenuste kasutamiseks vajalike seadmete ühilduvus;

f) 

Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna toimimine;

g) 

ühendatus ja teabevahetus liidu andmebaasidega (ERDMS);

h) 

teiste transpordiliikide IT-platvormidega sobiv standardne liides;

i) 

standardne liides Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna ja siseveesadamate sadamakogukonna süsteemide vahel ning Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna ja arukate siseveeteede taristusüsteemide vahel;

j) 

andmed siseveeteedel navigeerimiseks ja reisiplaneerimiseks.
Artikkel 6 Asukoha määramine satelliitside abil

Artikkel 6

Asukoha määramine satelliitside abil

Täpse asukoha määramist nõudvate jõeteabeteenuste jaoks soovitatakse kasutada satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise ja navigatsioonisüsteeme, näiteks Galileo navigatsiooniteenuseid, sealhulgas täppisteenust ja avatud teenuse navigeerimissõnumite autentimist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/696 ( 3 ) osutatud Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS). Maa seireandmetel põhinevate rakenduste ja teenuste puhul soovitatakse kasutada Copernicuse andmeid, teavet ja teenuseid.
Artikkel 7 Jõeteabeteenuste seadmete tüübikinnitus
Artikkel 8 Pädevad asutused

Artikkel 8

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad jõeteabeteenuste rakenduse, rahvusvahelise andmevahetuse, Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna toimimise ja jõeteabeteenuste kasutajate antava tagasiside käsitlemise eest. Nad teatavad nendest määratud asutustest komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2029.
Artikkel 8a Tagasisidemehhanism
Artikkel 9 Privaatsust, infoturvet ja isikuandmete töötlemist käsitlevad normid
Artikkel 10 Delegeeritud volitused
Artikkel 10a Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 11 Komiteemenetlus
Artikkel 12 Õigusnormide ülevõtmine
Artikkel 12a Seire

Artikkel 12a

Seire

Komisjon seirab jõeteabeteenuste kasutuselevõttu liidus ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 3. jaanuariks 2034 aruande. Aruanne sisaldab analüüsi selle kohta, milline on käesoleva direktiivi mõju siseveetranspordi üldisesse logistikaahelasse integreerimise tasemele ning selles vaadatakse läbi uute digivahendite potentsiaal tõhususe suurendamiseks kogu TEN-T siseveeteede võrgus.
Artikkel 13 Jõustumine

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 14 Adressaadid

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvaid siseveeteid.
I LISA ANDMETE SUHTES ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED



I LISA

ANDMETE SUHTES ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

Nagu on osutatud artikli 4 lõike 3 punktis a, esitatakse eelkõige järgmised andmed:

a) 

laevatee telg koos kilometraažiga;

b) 

kitsendused laevade või kolonnide pikkuse, laiuse, süvise ja kõrguse suhtes veepinnast;

c) 

piiravate rajatiste, eriti lüüside ja sildade käitusajad;

d) 

eeldatavad ooteajad, teabe olemasolu korral reaalajas, sildade juures, lüüsides ja siseveesadamates;

e) 

sadamate ja ümberlaadimispunktide asukohad;

f) 

navigatsioonis asjakohaste veetasememõõturite võrdlusandmed;

g) 

alternatiivkütuste taristu, sealhulgas kaldaäärse elektrivarustuse asukoht ja teabe olemasolu korral praegune kättesaadavus.

Esitatud teave peab olema ajakohane ja võimaluse korral kajastama olukorda reaalajas.
II LISA JÕETEABETEENUSTE TEHNILISTE KIRJELDUSTE PÕHIMÕTTED



II LISA

JÕETEABETEENUSTE TEHNILISTE KIRJELDUSTE PÕHIMÕTTED

1.    Üldpõhimõtted

Jõeteabeteenuste tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:

a) 

teenuste ja nendega seotud süsteemide kavandamise, rakendamise ja tegeliku kasutamise suhtes kehtestatud tehniliste nõuete näitamine;

b) 

jõeteabeteenuste ülesehitus ja organisatsioon;

c) 

soovitused laevade osalemiseks jõeteabeteenustes, üksikteenusteks ning jõeteabeteenuste järkjärguliseks arendamiseks.

2.    Siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevee-ECDIS)

Artikli 5 kohaselt kehtestatud siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevee-ECDIS) tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

ühitatavus merelaevanduses kasutatava elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemiga (merenduse-ECDIS), et hõlbustada siseveelaevade liiklust lehtersuudmete segaliiklusvööndites ning mere-jõeliiklust;

b) 

sisevee-ECDISi seadmetele esitatavate miinimumnõuete ning elektrooniliste navigatsioonikaartide miinimumsisu täpsustamine, pidades ennekõike silmas laevajuhtimise ohutuse järgmisi tahke:

i) 

kasutatavate sisevee-ECDISi seadmete usaldusväärsuse ja kättesaadavuse kõrge tase;

ii) 

sisevee-ECDISi seadmete tugevus, et need peaksid vastu laeva pardal harilikult valitsevatele keskkonnaoludele, ilma et seadmete kvaliteet või usaldusväärsus sellest halveneks;

iii) 

ohutuks laevajuhtimiseks vajalike mitmesuguste geograafiliste objektide, näiteks faarvaatri piiride, kaldarajatiste ja majakate lisamine elektroonilistele navigatsioonikaartidele;

iv) 

elektroonilise kaardi jälgimine kattuva radaripildiga, kui seda kasutatakse laeva tüürimiseks;

c) 

faarvaatri ajakohase sügavusteabe lisamine elektroonilistele navigatsioonikaartidele ning sellise teabe kuvamine seoses varem kindlaks määratud või tegeliku veetasemega;

d) 

lisateabe, näiteks muudelt osalistelt peale pädevate asutuste saadud teabe lisamine elektroonilistele navigatsioonikaartidele ja sellise teabe kuvamine sisevee-ECDISis, ilma et see mõjutaks ohutuks laevajuhtimiseks vajalikku teavet;

e) 

elektrooniliste navigatsioonikaartide kättesaadavus jõeteabeteenuste kasutajatele;

f) 

elektrooniliste navigatsioonikaartide jaoks vajalike andmete kättesaadavus kõikidele rakenduste tootjatele, vajaduse korral kuludel põhineva mõistliku tasu eest;

g) 

lüüsides ning sildade juures ja siseveesadamates kuluvat ooteaega käsitleva ajakohase teabe lisamine ja sellise teabe kuvamine sisevee-ECDISis, ilma et see mõjutaks ohutuks laevajuhtimiseks vajalikku teavet.

3.    Elektrooniline laevadest teatamine

Artikli 5 kohaselt kehtestatud siseveelaevanduses elektroonilise laevadest teatamise tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

hõlbustatakse liikmesriikide pädevate asutuste, sisevee- ja merelaevanduse osaliste ning siseveelaevandust hõlmava mitmeliigilise transpordi osaliste vahelist elektroonilist andmevahetust;

b) 

sides laevalt ametiasutusele, ametiasutuselt laevale ja ametiasutuselt ametiasutusele kasutatakse standardset veoteate vormi, et saavutada ühitatavus merelaevandusega;

c) 

kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud koodiloendeid ja klassifikaatoreid, mida võib täiendada vastavalt siseveelaevanduse vajadustele;

d) 

kasutatakse Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit.

4.    Teated kipritele

Artikli 5 kohaselt kehtestud kipritele edastatavate teadete tehnilistes kirjeldustes, eriti faarvaatriteabe, liiklusteabe ja -korralduse ning siseveeteedel reisiplaneerimise teabe puhul, järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

standarditud andmestruktuur, mille puhul kasutatakse ette kindlaks määratud tekstimooduleid ja mis on suures ulatuses kodeeritud, võimaldamaks selle põhisisu automaattõlget teistesse keeltesse ning hõlbustamaks kipritele edastatavate teadete integreerimist reisiplaneerimissüsteemidesse;

b) 

standarditud andmestruktuuri ühitatavus sisevee-ECDISi andmestruktuuriga, et hõlbustada kipritele edastatavate teadete integreerimist sisevee-ECDISisse;

c) 

siseveeteedel navigeerimise ja reisiplaneerimise tehniliste kirjelduste vastavusse viimine, et tagada esitatud teabe ühtsus.

5.    Laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid

Artikli 5 kohaselt kehtestatud laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemide tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

süsteemide suhtes esitatavaid nõudeid ning standardsõnumeid ja -menetlusi täpsustatakse selliselt, et neid saab automatiseerida;

b) 

taktikalise liiklusteabe nõuetele vastavaid süsteeme ja strateegilise liiklusteabe nõuetele vastavaid süsteeme eristatakse nii asukoha määramise täpsuse kui ka nõutava ajakohastusmäära suhtes;

c) 

kirjeldatakse laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ettenähtud asjakohaseid tehnilisi süsteeme nagu sisevee-AIS (siseveelaevanduse automaatne identifitseerimissüsteem);

d) 

andmete esitusviisi ühtesobivus merelaevanduse automaatse identifitseerimissüsteemiga.

6.    Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna toimimise põhimõtted

Artikli 5 kohaselt kehtestatud Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

toimimine ühtse digitaalse kontaktpunktina siseveelaevanduse vallas;

b) 

ühtlustatud ühtne juurdepääsupunkt ajakohase ja võimaluse korral reaalajas teabe saamiseks faarvaatri seisundi kohta ohututeks ja säästvateks navigatsiooni-, reisiplaneerimis- ja sadamatoiminguteks TEN-Ts;

c) 

mitmeliigiliste veoahelate võimaldamine, tagades seejuures piisava andmekaitsetaseme;

d) 

andmete suur täpsus sujuvaks andmevahetuseks asjaomaste jõeteabeteenuste kasutajate vahel TEN-Ts (liidus ja väljaspool liitu);

e) 

kasutajasõbralik liides kasutuskõlblike, kasulike ja praktiliste funktsioonidega, näiteks profiilide salvestamise ja talletamise võimalus;

f) 

ühtlustatud ühtne teadete esitamise koht kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, ka rahvusvaheliste reiside puhul;

g) 

ühendus teiste süsteemidega, milles kasutatakse info-, side-, navigatsiooni- või positsioneerimis- / asukoha määramise tehnoloogiat, et tõhusalt juhtida taristut, liikuvust ja TEN-Ts toimuvat liiklust ning osutada kodanikele ja ettevõtjatele lisaväärtusteenuseid, sealhulgas süsteemidega TEN-T ohutuks, turvaliseks, keskkonnahoidlikuks ja läbilaskevõimet tõhusalt arvesse võtvaks kasutamiseks;

h) 

selliste anonüümseks muudetud ja koondatud kasutusandmete kogumine ja esitamine, mida saab kasutada jõeteabeteenuste rakendamise jälgimiseks, sealhulgas vähemalt jõeteabeteenuste kasutajate arv, andmete kättesaadavus Euroopa jõeteabeteenuste keskkonnas, ühendus ja andmevahetuste arv teiste digitaalsete süsteemide või platvormidega;

i) 

küberturvalisuse tagamine.

7.    Andmete kättesaadavus teiste digitaalsete süsteemide või platvormide jaoks

Artikli 5 kohaselt kehtestatud teiste digitaalsete süsteemide või platvormidega toimuva andmevahetuse tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

tuginemine Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna pakutavatele funktsioonidele;

b) 

jõeteabeteenuste tehnoloogiate ning teiste transpordiliikide kasutatavate andmebaaside ja süsteemide vahelise elektroonilise andmevahetuse hõlbustamine, kasutades asjakohaseid andmeühendusi ja liideseid;

c) 

automatiseeritud andmevahetuse tarvis teiste digitaalsete süsteemide või platvormide ning menetluste suhtes kohaldatavate nõuete täpsustamine;

d) 

reaalajas toimuv teabevahetus, eelkõige ajakriitiliste andmete puhul;

e) 

turvalise teabevahetuse tagamine kooskõlas tervikliku õigustepõhise juurdepääsukontrolli süsteemiga;

f) 

sellise süsteemi vahetamise raamistiku prognoosimine, mis võimaldab vajaduse korral tulevasi arendusi ja ühendusi lisasüsteemidega, sealhulgas teabevahetust tulevase Euroopa liikuvusandmeruumiga ja mis tahes muu süsteemiga, mis on kavandatud mitmeliigilise transpordi valdkonna innovatsiooni edendamiseks.

8.    Andmed siseveeteedel navigeerimise ja reisiplaneerimise jaoks

Artikli 5 kohaselt kehtestatud siseveeteedel navigeerimise ja reisiplaneerimise jaoks vajalike andmete tehnilistes kirjeldustes järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

ajakohastatud teabe esitamine korrapäraste ajavahemike järel ja vähemalt juhul, kui faarvaatri olukorras toimuvad olulised muutused, mis võivad laevaliiklust mõjutada;

b) 

vähemalt järgmise teabe hõlmamine:

i) 

prognoositavad ooteajad lüüsides, (avatavate) sildade juures, siseveesadamates;

ii) 

Euroopa veeteede võrgu andmed, mis on vajalikud siseveeteedel navigeerimiseks ja reisiplaneerimiseks ning mis hõlmavad vähemalt I lisas sätestatud andmete suhtes esitatavaid miinimumnõudeid;

iii) 

veetase, mõõdetud vähim sügavus, läbipääsu vähim sügavus, paisu asend (kui see takistab navigeerimist), režiim, prognoositav veetase, mõõdetud vähim prognoositav sügavus;

iv) 

jääolukord ja sellega seotud laevatatavus või muud äärmuslike ilmastikunähtustega seonduvad hoiatused;

v) 

lüüside, (avatavate) sildade ja siseveesadamate töötunnid;

c) 

teabe esitamine vastavalt vajadusele sisevee-ECDISi, kipritele edastatavate teadete ja Euroopa jõeteabeteenuste keskkonna kaudu.
III LISA JÕETEABETEENUSTE TEHNILISED KIRJELDUSED



III LISA

JÕETEABETEENUSTE TEHNILISED KIRJELDUSED

Jõeteabeteenuste suhtes kohaldatakse siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI) poolt vastu võetud jõeteabeteenuste Euroopa standardi (ES-RIS) viimases väljaandes sätestatud tehnilisi kirjeldusi.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid