EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (EMPs kohaldatav tekst)

1. Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste, geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega.

2. Inimtegevuse tulemusel sisse toodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile.

3. Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kala ja karploomade populatsioonid on ohututes bioloogilistes piirides, kusjuures populatsiooni vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside heast seisukorrast.

4. Kõik teadaolevad mere toiduvõrkude elemendid eksisteerivad tavapärase arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise.

5. Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine, vetikate kahjulik õitsemine ja hapnikunappus põhjavetes, on minimeeritud.

6. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et eelkõige merepõhja ökosüsteemid ei ole kahjustatud.

7. Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere ökosüsteemidele.

8. Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid.

9. Saasteained kalades ja muudes inimtarbimiseks ette nähtud mereandides ei ületa ühenduse õigusaktide või muude asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid.

10. Mereprahi omadused ja kogus ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda.

11. Energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda.

1. Pädeva(te) asutus(t)e nimi ja aadress – nimetatud pädeva(te) asutus(t)e ametlik nimi ja aadress.

2. Pädeva(te) asutus(t)e õiguslik vorm – pädeva(te) asutus(t)e õigusliku vormi lühikirjeldus.

3. Ülesanded – pädeva(te) asutus(t)e õiguslike ja haldusülesannete lühikirjeldus ning asjaomase mereakvatooriumiga seotud ülesannete kirjeldus.

4. Liikmeskond – kui pädev asutus või pädevad asutused tegutsevad teiste pädevate asutuste vahelise koordineerimisasutus(t)ena, nõutakse nende asutuste nimekirja koos kokkuvõttega koordineerimise tagamiseks loodud institutsioonilistest suhetest.

5. Piirkondlik või allpiirkondlik koordineerimine – nõutakse kokkuvõtet mehhanismidest, mis on kehtestatud selleks, et tagada koordineerimine liikmesriikide vahel, kelle mereakvatoorium jääb samasse merepiirkonda või allpiirkonda.

1. märkus. Esitatakse liike, elupaiku ja ökosüsteeme käsitlevate parameetrite ja omaduste soovituslik nimekiri, mis kajastab käesoleva lisa tabelis 2 nimetatud surveteguritest mõjutatud parameetreid ja mis on seotud artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud kriteeriumidega. Seireks ja hindamiseks kasutatavad konkreetsed parameetrid ja omadused tuleks kindlaks määrata kooskõlas käesoleva direktiivi, sh artiklite 8–11 nõuetega.

2. märkus. Käesolevas veerus esitatud numbrid osutavad I lisa vastavatele punktidele.

3. märkus. Tabelis 1 on esitatud üksnes seisundipõhised kvalitatiivsed tunnused 1, 3, 4 ja 6, mille kriteeriumid on sätestatud kooskõlas artikli 9 lõikega 3. I lisa kohased muud survepõhised kvalitatiivsed tunnused võivad olla asjakohased iga teema puhul.

4. märkus. Need liigirühmad on täpsemalt kindlaks määratud komisjoni 17. mai 2017. aasta otsuse (EL) 2017/848 (millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL) lisa II osas (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 43).

5. märkus. Need elupaiga põhitüübid on täpsemalt kindlaks määratud komisjoni otsuse (EL) 2017/848 lisa II osas.

1. märkus. Survetegurite hindamisel tuleks arvesse võtta nende taset merekeskkonnas ning vajaduse korral (maismaa- ja atmosfääriallikatest pärit) mõju määra merekeskkonnale.

2. märkus. Käesolevas veerus esitatud numbrid osutavad I lisa vastavatele punktidele.

3. märkus. Tabelis 2a on esitatud üksnes survepõhised kvalitatiivsed tunnused 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11, mille kriteeriumid on sätestatud kooskõlas artikli 9 lõikega 3. I lisa kohased muud seisundipõhised kvalitatiivsed tunnused võivad olla asjakohased iga teema puhul.

1. Merepiirkonnas või allpiirkonnas liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvat mereakvatooriumi iseloomustavate elementide piisav käsitlemine.

2. Vajadus seada a) sihid, millega kehtestatakse hea keskkonnaseisundi määratlusel põhinevad soovitud tingimused; b) mõõdetavad kontrollarvud ja nendega seotud indikaatorid, mis võimaldavad teha seiret ja hindamist, ja c) tegevussihid, mis on seotud nende saavutamise toetamiseks mõeldud konkreetsete rakendusmeetmetega.

3. Saavutatava või säilitatava keskkonnaseisundi täpsustamine ja formuleerimine merepiirkonda või allpiirkonda kuuluvat liikmesriigi mereakvatooriumi iseloomustavate elementide mõõdetavate omaduste näol.

4. Sihtide kogumi kooskõla; nendevaheliste vastuolude puudumine.

5. Sihtide saavutamiseks vajalike ressursside täpsustamine.

6. Sihtide, sealhulgas võimalike vahesihtide formuleerimine koos nende saavutamiseks ette nähtud ajakavaga.

7. Edusammude jälgimiseks ja juhtimisotsuste suunamiseks mõeldud näitajate täpsustamine sihtide saavutamist silmas pidades.

8. Vajaduse korral võrdluspunktide täpsustamine (siht- ja piirväärtused).

9. Sotsiaalsete ja majanduslike probleemide nõuetekohane arvestamine sihtide seadmisel.

10. Artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärke silmas pidades välja töötatud keskkonnasihtide, nendega seotud näitajate ning siht- ja piirväärtuste kogumi läbivaatamine, et hinnata, kas sihtide saavutamisel muutuks merepiirkonnas liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva mereakvatooriumi keskkonna seisund neile vastavaks.

11. Sihtide vastavus ühenduse ja selle liikmesriikide asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete alusel võetud eesmärkidele, kasutades neid, mis on asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna puhul artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemad.

12. Kui sihtide ja näitajate kogum on kokku pandud, tuleks need artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärke silmas pidades ühiselt läbi vaadata, et hinnata, kas sihtide saavutamisel muutuks keskkonna seisund neile vastavaks.

1. Vajadus esitada teavet keskkonnaseisundi hindamiseks ning heast keskkonnaseisundist lahutava vahemaa ja selle suunas tehtud edusammude hindamiseks vastavalt III lisale ja artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määratavatele kriteeriumidele ja metoodikastandarditele.

2. Vajadus tagada teabe genereerimine, mis võimaldab teha kindlaks artiklis 10 ette nähtud keskkonnaalaste sihtide sobivad näitajad.

3. Vajadus tagada teabe genereerimine, mis võimaldab hinnata artiklis 13 osutatud meetmete mõju.

4. Vajadus kaasata meetmeid muutuste põhjuse ja seeläbi võimalike parandavate meetmete kindlakstegemiseks, mida oleks soovitud seisundivahemikust kõrvalekallete avastamise korral tarvis võtta hea keskkonnaseisundi taastamiseks.

5. Vajadus esitada teavet keemiliste saasteainete kohta inimtarbimiseks mõeldud liikides, mis pärinevad kutselise kalapüügi aladelt.

6. Vajadus kaasata meetmeid, millega kinnitatakse, et parandusmeetmed toovad kaasa soovitud muutusi, mitte aga soovimatuid kõrvaltoimeid.

7. Vajadus koondada teave merepiirkondade või allpiirkondade alusel vastavalt artiklile 4.

8. Vajadus tagada hindamisviiside ja -meetodite võrreldavus merepiirkondade ja/või allpiirkondade piires ja vahel.

9. Vajadus töötada välja tehnilised spetsifikaadid ja standardiseeritud meetodid järelevalve tegemiseks ühenduse tasandil, et teavet oleks võimalik võrrelda.

10. Vajadus tagada niivõrd kui võimalik vastavus piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil välja töötatud olemasolevatele programmidele, et soodustada nende programmide omavahelist kooskõla ja vältida jõupingutuste dubleerimist, kasutades neid seirejuhiseid, mis on asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna puhul kõige asjakohasemad.

11. Vajadus kaasata artiklis 8 ette nähtud esialgsesse hindamisse ühe osana keskkonnatingimustes aset leidnud suuremate muutuste ning vajaduse korral uute ja esilekerkivate küsimuste hindamine.

12. Vajadus käsitleda artiklis 8 ette nähtud esialgse hindamise osana III lisas loetletud asjakohaseid elemente, sealhulgas nende looduslikku variatiivsust, ning hinnata suundumusi artikli 10 lõike 1 kohaselt sätestatud keskkonnasihtide saavutamise suunas, kasutades vajaduse korral kindlaksmääratud näitajaid ja nende siht- või piirväärtusi.

1. Sisendite kontrollimeetmed: majandamismeetmed, mis mõjutavad lubatud inimtegevuse määra.

2. Väljundite kontrollimeetmed: majandamismeetmed, mis mõjutavad ökosüsteemi komponendi lubatud häirituse astet.

3. Ruumilise ja ajalise leviku kontroll: majandamismeetmed, mis mõjutavad seda, kus ja millal teatud tegevusel toimuda lastakse.

4. Juhtimise koordineerimise meetmed: vahendid juhtimise koordineerimise tagamiseks.

5. Võimaluse korral merereostuse jälgitavust parandavad meetmed.

6. Majanduslikud stiimulid: majandamismeetmed, tänu millele on mereökosüsteemi kasutajate huvides tegutseda viisil, mis aitab saavutada eesmärgiks seatud head keskkonnaseisundit.

7. Leevendus- ja heastamisvahendid: majandamisvahendid, mis suunavad inimtegevust mereökosüsteemide kahjustatud komponentide taastamisele.

8. Teabevahetus, huvirühmade kaasamine ja üldsuse teadlikkuse suurendamine.