+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (EMPs kohaldatav tekst)
---+1. PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
------+Artikkel 1 Sisu ja eesmärk
---------+Article 1 1.
---------+Article 1 2.
------+Artikkel 2 Reguleerimisala ja keelud
---------+Article 2 1.
---------+Article 2 2.
---------+Article 2 3.
---------+Article 2 4.
------+Artikkel 3 Mõisted
---+2. PEATÜKK SÄILITAMISKOHTADE VALIMINE JA UURINGULUBA
------+Artikkel 4 Säilitamiskohtade valimine
---------+Article 4 1.
---------+Article 4 2.
---------+Article 4 3.
---------+Article 4 4.
------+Artikkel 5 Uuringuluba
---------+Article 5 1.
---------+Article 5 2.
---------+Article 5 3.
---------+Article 5 4.
---+3. PEATÜKK SÄILITAMISLUBA
------+Artikkel 6 Säilitamisluba
---------+Article 6 1.
---------+Article 6 2.
---------+Article 6 3.
------+Artikkel 7 Säilitamisloa taotlemine
------+Artikkel 8 Säilitamisloa andmise tingimused
------+Artikkel 9 Säilitamisloa sisu
------+Artikkel 10 Säilitamislubade kavandite läbivaatamine komisjonis
---------+Article 10 1.
---------+Article 10 2.
------+Artikkel 11 Säilitamisloa muutmine, läbivaatamine, ajakohastamine ja tühistamine
---------+Article 11 1.
---------+Article 11 2.
---------+Article 11 3.
---------+Article 11 4.
---+4. PEATÜKK KÄITAMINE, SULGEMINE JA SULGEMISJÄRGSED KOHUSTUSED
------+Artikkel 12 Nõuded süsinikdioksiidi voolu kohta ja nõuetele vastavuse tagamise kord
---------+Article 12 1.
---------+Article 12 2.
---------+Article 12 3.
------+Artikkel 13 Seire
---------+Article 13 1.
---------+Article 13 2.
------+Artikkel 14 Käitaja aruandlus
------+Artikkel 15 Kontroll
---------+Article 15 1.
---------+Article 15 2.
---------+Article 15 3.
---------+Article 15 4.
---------+Article 15 5.
------+Artikkel 16 Lekke või olulise eeskirjade eiramise korral kohaldatavad meetmed
---------+Article 16 1.
---------+Article 16 2.
---------+Article 16 3.
---------+Article 16 4.
---------+Article 16 5.
------+Artikkel 17 Sulgemine ja sulgemisjärgsed kohustused
---------+Article 17 1.
---------+Article 17 2.
---------+Article 17 3.
---------+Article 17 4.
---------+Article 17 5.
------+Artikkel 18 Vastutuse üleandmine
---------+Article 18 1.
---------+Article 18 2.
---------+Article 18 3.
---------+Article 18 4.
---------+Article 18 5.
---------+Article 18 6.
---------+Article 18 7.
---------+Article 18 8.
------+Artikkel 19 Rahaline tagatis
---------+Article 19 1.
---------+Article 19 2.
---------+Article 19 3.
------+Artikkel 20 Finantsmehhanism
---------+Article 20 1.
---------+Article 20 2.
---+5. PEATÜKK KOLMANDATE ISIKUTE JUURDEPÄÄS
------+Artikkel 21 Juurdepääs transpordivõrgule ja säilitamiskohtadele
---------+Article 21 1.
---------+Article 21 2.
---------+Article 21 3.
---------+Article 21 4.
------+Artikkel 22 Vaidluste lahendamine
---------+Article 22 1.
---------+Article 22 2.
---+6. PEATÜKK ÜLDSÄTTED
------+Artikkel 23 Pädev asutus
------+Artikkel 24 Piiriülene koostöö
------+Artikkel 25 Registrid
---------+Article 25 1.
---------+Article 25 2.
------+Artikkel 26 Üldsuse teavitamine
------+Artikkel 27 Liikmesriikide aruandlus
---------+Article 27 1.
---------+Article 27 2.
------+Artikkel 28 Karistused
------+Artikkel 29 Lisade muutmine
------+Artikkel 29a Delegeeritud volituste rakendamine
---------+Article 29a 1.
---------+Article 29a 2.
---------+Article 29a 3.
---------+Article 29a 4.
---------+Article 29a 5.
---------+Article 29a 6.
------+Artikkel 30 Komiteemenetlus
---------+Article 30 1.
---------+Article 30 2.
---+7. PEATÜKK MUUDATUSED
------+Artikkel 32 Direktiivi 2000/60/EÜ muutmine
------+Artikkel 33 Direktiivi 2001/80/EÜ muutmine
---------+Article 33 1.
---------+Article 33 2.
------+Artikkel 34 Direktiivi 2004/35/EÜ muutmine
------+Artikkel 35 Direktiivi 2006/12/EÜ muutmine
------+Artikkel 36 Määruse (EÜ) nr 1013/2006 muutmine
------+Artikkel 37 Direktiivi 2008/1/EÜ muutmine
---+8. PEATÜKK LÕPPSÄTTED
------+Artikkel 38 Läbivaatamine
---------+Article 38 2.
---------+Article 38 3.
------+Artikkel 39 Ülevõtmine ja üleminekumeetmed
---------+Article 39 1.
---------+Article 39 2.
---------+Article 39 3.
------+Artikkel 40 Jõustumine
------+Artikkel 41 Adressaadid
---+I LISA ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VÕIMALIKU SÄILITAMISKOMPLEKSI JA SEDA ÜMBRITSEVA ALA KIRJELDAMIS- JA HINDAMISKRITEERIUMID
---+II LISA ARTIKLI 13 LÕIKES 2 OSUTATUD SEIREKAVA KEHTESTAMISE JA AJAKOHASTAMISE NING SULGEMISJÄRGSE SEIRE KRITEERIUMID
 English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/31/EÜ,

23. aprill 2009,

milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

,
1. PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED 1. PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
2. PEATÜKK SÄILITAMISKOHTADE VALIMINE JA UURINGULUBA 2. PEATÜKK SÄILITAMISKOHTADE VALIMINE JA UURINGULUBA
3. PEATÜKK SÄILITAMISLUBA 3. PEATÜKK SÄILITAMISLUBA
4. PEATÜKK KÄITAMINE, SULGEMINE JA SULGEMISJÄRGSED KOHUSTUSED 4. PEATÜKK KÄITAMINE, SULGEMINE JA SULGEMISJÄRGSED KOHUSTUSED
5. PEATÜKK KOLMANDATE ISIKUTE JUURDEPÄÄS 5. PEATÜKK KOLMANDATE ISIKUTE JUURDEPÄÄS
6. PEATÜKK ÜLDSÄTTED 6. PEATÜKK ÜLDSÄTTED
7. PEATÜKK MUUDATUSED 7. PEATÜKK MUUDATUSED
8. PEATÜKK LÕPPSÄTTED 8. PEATÜKK LÕPPSÄTTED
I LISA ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VÕIMALIKU SÄILITAMISKOMPLEKSI JA SEDA ÜMBRITSEVA ALA KIRJELDAMIS- JA HINDAMISKRITEERIUMID

I LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VÕIMALIKU SÄILITAMISKOMPLEKSI JA SEDA ÜMBRITSEVA ALA KIRJELDAMIS- JA HINDAMISKRITEERIUMID

Artikli 4 lõikes 3 osutatud võimaliku säilitamiskompleksi ja seda ümbritseva ala kirjeldamine ja hindamine viiakse läbi kolmes etapis, võttes aluseks hindamise ajal teadaolevad parimad tavad ja järgnevad kriteeriumid. Pädev asutus võib lubada kõrvale kalduda ühest või mitmest kõnealusest kriteeriumist, kui käitaja on tõendanud, et see ei mõjuta suutlikkust teha kirjeldamise ja hindamise abil artikli 4 kohaseid otsuseid.

1. etapp:   Andmete kogumine

Tuleb koguda piisavalt andmeid, et konstrueerida säilitamiskoha ja säilitamiskompleksi, sealhulgas lasumi ning ümbritseva piirkonna, sealhulgas hüdrauliliselt seotud alade staatiline kolmemõõtmeline (3-D) geoloogiline mudel. Andmed peaksid hõlmama vähemalt järgmisi säilitamiskompleksi olulisi omadusi:

a) reservuaari geoloogia ja geofüüsika;

b) hüdrogeoloogia (eelkõige tarbimiseks ette nähtud põhjavee olemasolu);

c) reservuaari tehnilised andmed (kaasa arvatud reservuaari poorsuse mahuarvutused süsinikdioksiidi geoloogilisse formatsiooni juhtimise ja seal lõpliku säilitamise jõudluse jaoks);

d) geokeemia (lahustuvus, mineraliseerumine);

e) geomehaanika (läbilaskvus, purunemisrõhk);

f) seismilisus;

g) potentsiaalsete looduslike ja tehislike, sealhulgas kaevud ja puuraugud, lekketeede olemasolu ja nende seisund.

Kaardistada tuleb järgmised kompleksi ümbruse omadused:

h) säilitamiskompleksi ümbritsevad alad, mida võib mõjutada süsinikdioksiidi säilitamine säilitamiskohas;

i) säilitamiskoha kohal asuva piirkonna elanikkonna jaotumine;

j) kaugus väärtuslikest loodusvaradest (sh eelkõige nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ( 4 ) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ( 5 ) kohastest Natura 2000 aladest, joogikõlblikust põhjaveest ja süsivesinikest);

k) tegevused säilitamiskompleksi ümbruses ja võimalik kokkupuude nende tegevustega (nt süsivesinike uurimine, tootmine ja säilitamine, põhjaveekihtide geotermiline kasutamine ja maa-aluste veevarude kasutamine);

l) kaugus võimalikust süsinikdioksiidi allikast või allikatest (kaasa arvatud säilitamiseks ökonoomselt kättesaadava süsinikdioksiidi potentsiaalne hinnanguline üldmass) ja sobivatest transpordivõrkudest.

2. etapp:   Kolmemõõtmelise staatilise geoloogilise mudeli konstrueerimine

Kasutades 1. etapil kogutud andmeid, tuleb digitaalseid reservuaarimudeleid kasutades konstrueerida võimaliku säilitamiskompleksi, kaasa arvatud lasumi ja hüdrauliliselt seotud alade ja vedelike kolmemõõtmeline staatiline geoloogiline mudel või mitu sellist mudelit. Staatilises geoloogilises mudelis kasutatakse kompleksi kirjeldamiseks järgmisi näitajaid:

a) füüsikalise püüduri geoloogiline struktuur;

b) reservuaari geomehaanilised ja geokeemilised ja voolu omadused, katend (lasum, hermeetilised kihid, poorsed ja läbilaskvad kihid) ning ümbruses asuvad formatsioonid;

c) lõhede süsteemi kirjeldus ja tehislike lekketeede olemasolu;

d) säilitamiskompleksi horisontaalne ja vertikaalne ulatus;

e) poorse ala maht (kaasa arvatud poorsuse jaotus);

f) vedelike baasjaotus;

g) kõik muud olulised omadused.

Mudeli konstrueerimiseks kasutatud parameetritega seotud määramatust tuleb hinnata, töötades iga parameetri jaoks välja mitu stsenaariumi ja arvutades asjakohased usalduspiirid. Mudeli endaga seotud määramatust tuleb samuti hinnata.

3. etapp:   Säilitamise dünaamika kirjeldamine, tundlikkuse kirjeldamine, riskihindamine

Kirjeldamine ja hindamine põhinevad dünaamilisel modelleerimisel, hõlmates süsinikdioksiidi säilitamiskohta juhtimise mitmesuguseid ajalisi matkeid, kasutades kolmemõõtmelist staatilist geoloogilist mudelit 2. etapi raames konstrueeritud digitaalses säilitamiskompleksi mudelis.

3.1. etapp: Säilitamise dünaamika kirjeldamine

Arvestada tuleb vähemalt järgmisi tegureid:

a) võimalik süsinikdioksiidi sissejuhtimise kiirus ja süsinikdioksiidi voolu omadused;

b) ühendatud protsesside tõhususe modelleerimine (st viis, kuidas mitmesugused üksikud mõjud mudeli(te)s vastastikku toimivad);

c) reageerimisprotsessid (st formatsiooni juhitud süsinikdioksiidi reageerimisest kohapealsete mineraalidega saadud tagasiside mudelis);

d) kasutatud reservuaarimudel (teatavate järelduste kinnitamiseks tuleb võibolla kasutada mitut modelleerimist);

e) lühi- ja pikaajalised modelleerimised (et teha kindlaks süsinikdioksiidi saatus ja käitumine aastakümnete ja aastatuhandete jooksul, kaasa arvatud süsinikdioksiidi vees lahustumise kiirus).

Dünaamiline modelleerimine peab andma järgmised andmed:

f) säilitamisformatsiooni rõhk ja temperatuur, mis on sissejuhtimise kiiruse ja aja jooksul sissejuhitava koguse funktsioon;

g) süsinikdioksiidi horisontaalne ja vertikaalne ulatus vs. aeg;

h) süsinikdioksiidi voolamise olemus reservuaaris, kaasa arvatud faasiline käitumine;

i) süsinikdioksiidi püüdmise mehhanismid ja määrad (kaasa arvatud lekkekohad ning nende lateraalne ja vertikaalne sulgemine);

j) sekundaarse ladestamise süsteemid üldises säilitamiskompleksis;

k) säilitamiskoha mahutavus ja rõhu gradiendid;

l) säilitamisformatsiooni(de) ja lasumi murdumise oht;

m) süsinikdioksiidi lasumisse sisenemise oht;

n) lekke oht säilitamiskohast (nt mahajäetud või nõuetele mittevastavalt suletud puuraukude kaudu);

o) liikumiskiirus (avatud reservuaaride korral);

p) lõhede sulgemise kiirus;

q) muutused formatsiooni(de) hüdrokeemias ja hilisemad reaktsioonid (nt pH-taseme muutus, mineraalide moodustumine) ja reaktsioonide modelleerimise kasutamine mõju hindamiseks;

r) formatsiooni vedelike teisaldamine;

s) suurem seismilisus ja maapealne pinnase kõrgendamine.

3.2. etapp: Tundlikkuse kirjeldamine

Tuleb korraldada mitu modelleerimist, et teha kindlaks hindamise tundlikkus konkreetsete parameetrite kohta tehtud eelduste suhtes. Simulatsioonid peavad põhinema parameetrite muutmisel staatilises geoloogilises mudelis ning määrade ja eelduste muutmisel dünaamilisel modelleerimisel. Suurt tundlikkust tuleb võtta arvesse riskihindamise läbiviimisel.

3.3. etapp: Riskihindamine

Riskihindamine hõlmab muu hulgas järgmist:

3.3.1.   Ohtude kirjeldamine

Ohtude kirjeldamisel tuleb kirjeldada säilitamiskompleksist lekkimise võimalikkust, mis tehakse kindlaks eespool kirjeldatud dünaamilise modelleerimise ja turvalisuse kirjeldamise kaudu. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

a) võimalikud lekketeed;

b) lekete võimalik suurus kindlakstehtud lekketeede kohta (voolukiirused);

c) võimalikku lekkimist mõjutavad olulised parameetrid (nt reservuaari maksimaalne rõhk, süsinikdioksiidi sissejuhtimise maksimaalne kiirus, temperatuur, tundlikkus staatilises geoloogilises mudelis kasutatud mitmesuguste eelduste suhtes);

d) süsinikdioksiidi säilitamise teisejärguline mõju, kaasa arvatud formatsioonist teisaldatud vedelikud ja süsinikdioksiidi säilitamisega tekitatud uued ained;

e) muud tegurid, mis võivad ohustada inimeste tervist või keskkonda (nt projektiga seotud füüsikalised struktuurid).

Ohtude kirjeldamine peab hõlmama kõiki võimalikke käitamistingimusi, et katsetada säilitamiskompleksi turvalisust.

3.3.2.

Kokkupuute hindamine – põhineb säilitamiskompleksi kohal asuva keskkonna iseärasustel ja elanikkonna jaotumisel ja tegevusel ning etapis 3.3.1 kindlakstehtud võimalike lekketeede kaudu lekkiva süsinikdioksiidi võimalikul käitumisel ja saatusel.

3.3.3.

Mõju hindamine – põhineb konkreetsete liikide, kogukondade või elupaikade tundlikkusel etapi 3.3.1 raames kindlakstehtud võimalike lekkejuhtude suhtes. Vajaduse korral tuleb hinnata mõju, mis tuleneb kokkupuutest süsinikdioksiidi suurenenud kontsentratsiooniga biosfääris (sh mullas, meresetetes ja põhjavees (lämbumine; hüperkapnia)) ja vähenenud pH-tasemest neis keskkondades lekkiva süsinikdioksiidi tagajärjel. Tuleb hinnata ka muude, lekkiva süsinikdioksiidi voolus esineda võivate ainete mõju (kas lisandid, mis esinevad formatsiooni juhitud voolus või süsinikdioksiidi säilitamise tõttu tekkinud uued ained). Seda mõju tuleb hinnata erinevate aja- ja ruumiskaalade alusel ning siduda mitmesuguse suurusega lekkejuhtudega.

3.3.4.

Riskikirjeldus – see hõlmab säilitamiskoha turvalisuse ja terviklikkuse lühi- ja pikaajalist hindamist, kaasa arvatud lekkeohu hindamist kavandatud kasutustingimuste alusel ning keskkonnale ja tervisele avalduva mõju hindamist halvimal võimalikul juhul. Riskikirjeldus peab põhinema ohtude, kokkupuute ja mõju hindamisel. See peab sisaldama ka hinnangut määramatuse allikate kohta, mis on kindlaks tehtud säilitamiskoha kirjeldamise ja hindamise etappide käigus, ning võimaluse korral ka määramatuse vähendamise võimaluste kirjeldust.

II LISA ARTIKLI 13 LÕIKES 2 OSUTATUD SEIREKAVA KEHTESTAMISE JA AJAKOHASTAMISE NING SULGEMISJÄRGSE SEIRE KRITEERIUMID

II LISA

ARTIKLI 13 LÕIKES 2 OSUTATUD SEIREKAVA KEHTESTAMISE JA AJAKOHASTAMISE NING SULGEMISJÄRGSE SEIRE KRITEERIUMID

1.   Seirekava koostamine ja ajakohastamine

Artikli 13 lõikes 2 osutatud seirekava koostatakse vastavalt I lisa 3. etapi kohaselt läbiviidud riskihindamise analüüsile ning ajakohastatakse artikli 13 lõikes 1 sätestatud seirenõuete järgimiseks järgnevate kriteeriumite alusel.

1.1.

Kava koostamine

Seirekavas kirjeldatakse üksikasjalikult projekti põhietappidel teostatavat seiret, kaasa arvatud baasseiret, püsiseiret ja sulgemisjärgset seiret. Iga etapi kohta esitatakse järgmised andmed:

a) seiratavad parameetrid;

b) kasutatav seiretehnoloogia ja tehnoloogia valiku põhjendus;

c) seirekohad ja kohtade valiku põhjendus;

d) seire sagedus ja sageduse valiku põhjendus.

Seiratavate parameetrite valimisel lähtutakse seire eesmärkide täitmisest. Kava hõlmab siiski igal juhul järgmiste parameetrite pidevat või perioodilist seiret:

e) süsinikdioksiidi sissejuhtimisseadmest lenduvad süsinikdioksiidi heitkogused;

f) süsinikdioksiidi vooluhulk süsinikdioksiidi formatsiooni juhtimiseks kasutatava puuraugu suudme sulge- ja regulaarseadmetes;

g) süsinikdioksiidi rõhk ja temperatuur süsinikdioksiidi formatsiooni juhtimiseks kasutatava puuraugu suudme sulge- ja regulaarseadmetes (et määrata kindlaks voolu hulka);

h) formatsiooni juhitud materjali keemiline analüüs;

i) reservuaari temperatuur ja rõhk (et määrata kindlaks süsinikdioksiidi faasiline käitumine ja olukord).

Seiretehnoloogia valik peab põhinema kavandamise ajal olemasoleval parimal taval. Vajaduse korral kaalutakse ja kasutatakse järgmisi võimalusi:

j) tehnoloogia, mille abil on võimalik avastada süsinikdioksiidi olemasolu, asukohta ning maaaluseid ja maapealseid liikumisteid;

k) tehnoloogia, mille abil on võimalik saada teavet süsinikdioksiidi voo rõhu-mahu kõvera ja horisontaalse/vertikaalse jaotuse kohta, et täpsustada kolmemõõtmelist arvmudelit artikli 4 ja I lisa kohaselt kindlaks tehtud säilitamisformatsiooni kolmemõõtmelistele geoloogilistele mudelitele;

l) tehnoloogia, millega on võimalik hõlmata laialdast maa-ala, et saada teavet varem avastamata võimalike lekketeede kohta kogu säilitamiskompleksi piires ja sellest väljaspool juhul, kui esineb olulisi eeskirjade eiramisi või süsinikdioksiidi liikumist väljapoole säilitamiskompleksi.

1.2.

Kava ajakohastamine

Seire käigus kogutud andmeid võrreldakse ja tõlgendatakse. Tulemusi võrreldakse käitumisega, mida prognoositi artikli 4 ja I lisa 3. etapi kohase turvalisuse kirjeldamise raames läbiviidud kolmemõõtmelises rõhu-mahu ja küllastumuse dünaamilises matke modelleerimises.

Kui mõõdetud ja prognoositud käitumine on väga erinev, kalibreeritakse kolmemõõtmeline mudel ümber nii, et see kajastaks mõõdetud käitumist. Ümberkalibreerimine põhineb seirekava andmeuuringutel ja vajaduse korral tuleb saada lisaandmeid, kui see on oluline, et tagada usaldus ümberkalibreerimise eelduste vastu.

I lisa 2. ja 3. etappi korratakse, kasutades ümberkalibreeritud kolmemõõtmelist mudelit, et luua uued ohustsenaariumid ja voolumäärad ning muuta ja ajakohastada riskihindamist.

Kui olemasolevate andmete võrdlemise ja mudeli ümberkalibreerimise tulemusel tehakse kindlaks uued süsinikdioksiidi allikad, lekketeed ja voolukiirused või tuvastatakse märkimisväärne kõrvalekalle eelmistest riskihindamistest, ajakohastatakse seirekava vastavalt.

2.   Sulgemisjärgne seire

Sulgemisjärgne seire põhineb artikli 13 lõikes 2 ja käesoleva lisa punktis 1.2 osutatud seirekava rakendamise ajal kogutud ja modelleeritud andmetel. See annab eelkõige teavet, mis on vajalik artikli 18 lõike 1 kohase otsuse tegemiseks.

( 1 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 4 ) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

( 5 ) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 24.12.2018 00:00:00 -Doknr: CELEX:32009L0031
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.