I LISA ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VÕIMALIKU SÄILITAMISKOMPLEKSI JA SEDA ÜMBRITSEVA ALA KIRJELDAMIS- JA HINDAMISKRITEERIUMID

a) reservuaari geoloogia ja geofüüsika;

b) hüdrogeoloogia (eelkõige tarbimiseks ette nähtud põhjavee olemasolu);

c) reservuaari tehnilised andmed (kaasa arvatud reservuaari poorsuse mahuarvutused süsinikdioksiidi geoloogilisse formatsiooni juhtimise ja seal lõpliku säilitamise jõudluse jaoks);

d) geokeemia (lahustuvus, mineraliseerumine);

e) geomehaanika (läbilaskvus, purunemisrõhk);

f) seismilisus;

g) potentsiaalsete looduslike ja tehislike, sealhulgas kaevud ja puuraugud, lekketeede olemasolu ja nende seisund.

h) säilitamiskompleksi ümbritsevad alad, mida võib mõjutada süsinikdioksiidi säilitamine säilitamiskohas;

i) säilitamiskoha kohal asuva piirkonna elanikkonna jaotumine;

j) kaugus väärtuslikest loodusvaradest (sh eelkõige nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ( 4 ) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ( 5 ) kohastest Natura 2000 aladest, joogikõlblikust põhjaveest ja süsivesinikest);

k) tegevused säilitamiskompleksi ümbruses ja võimalik kokkupuude nende tegevustega (nt süsivesinike uurimine, tootmine ja säilitamine, põhjaveekihtide geotermiline kasutamine ja maa-aluste veevarude kasutamine);

l) kaugus võimalikust süsinikdioksiidi allikast või allikatest (kaasa arvatud säilitamiseks ökonoomselt kättesaadava süsinikdioksiidi potentsiaalne hinnanguline üldmass) ja sobivatest transpordivõrkudest.

a) füüsikalise püüduri geoloogiline struktuur;

b) reservuaari geomehaanilised ja geokeemilised ja voolu omadused, katend (lasum, hermeetilised kihid, poorsed ja läbilaskvad kihid) ning ümbruses asuvad formatsioonid;

c) lõhede süsteemi kirjeldus ja tehislike lekketeede olemasolu;

d) säilitamiskompleksi horisontaalne ja vertikaalne ulatus;

e) poorse ala maht (kaasa arvatud poorsuse jaotus);

f) vedelike baasjaotus;

g) kõik muud olulised omadused.

a) võimalik süsinikdioksiidi sissejuhtimise kiirus ja süsinikdioksiidi voolu omadused;

b) ühendatud protsesside tõhususe modelleerimine (st viis, kuidas mitmesugused üksikud mõjud mudeli(te)s vastastikku toimivad);

c) reageerimisprotsessid (st formatsiooni juhitud süsinikdioksiidi reageerimisest kohapealsete mineraalidega saadud tagasiside mudelis);

d) kasutatud reservuaarimudel (teatavate järelduste kinnitamiseks tuleb võibolla kasutada mitut modelleerimist);

e) lühi- ja pikaajalised modelleerimised (et teha kindlaks süsinikdioksiidi saatus ja käitumine aastakümnete ja aastatuhandete jooksul, kaasa arvatud süsinikdioksiidi vees lahustumise kiirus).

f) säilitamisformatsiooni rõhk ja temperatuur, mis on sissejuhtimise kiiruse ja aja jooksul sissejuhitava koguse funktsioon;

g) süsinikdioksiidi horisontaalne ja vertikaalne ulatus vs. aeg;

h) süsinikdioksiidi voolamise olemus reservuaaris, kaasa arvatud faasiline käitumine;

i) süsinikdioksiidi püüdmise mehhanismid ja määrad (kaasa arvatud lekkekohad ning nende lateraalne ja vertikaalne sulgemine);

j) sekundaarse ladestamise süsteemid üldises säilitamiskompleksis;

k) säilitamiskoha mahutavus ja rõhu gradiendid;

l) säilitamisformatsiooni(de) ja lasumi murdumise oht;

m) süsinikdioksiidi lasumisse sisenemise oht;

n) lekke oht säilitamiskohast (nt mahajäetud või nõuetele mittevastavalt suletud puuraukude kaudu);

o) liikumiskiirus (avatud reservuaaride korral);

p) lõhede sulgemise kiirus;

q) muutused formatsiooni(de) hüdrokeemias ja hilisemad reaktsioonid (nt pH-taseme muutus, mineraalide moodustumine) ja reaktsioonide modelleerimise kasutamine mõju hindamiseks;

r) formatsiooni vedelike teisaldamine;

s) suurem seismilisus ja maapealne pinnase kõrgendamine.

a) võimalikud lekketeed;

b) lekete võimalik suurus kindlakstehtud lekketeede kohta (voolukiirused);

c) võimalikku lekkimist mõjutavad olulised parameetrid (nt reservuaari maksimaalne rõhk, süsinikdioksiidi sissejuhtimise maksimaalne kiirus, temperatuur, tundlikkus staatilises geoloogilises mudelis kasutatud mitmesuguste eelduste suhtes);

d) süsinikdioksiidi säilitamise teisejärguline mõju, kaasa arvatud formatsioonist teisaldatud vedelikud ja süsinikdioksiidi säilitamisega tekitatud uued ained;

e) muud tegurid, mis võivad ohustada inimeste tervist või keskkonda (nt projektiga seotud füüsikalised struktuurid).