English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/590, 7. veebruar 2024, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/590,

7. veebruar 2024,

milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

Preamble: 1

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nagu on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises, käivitati Euroopa rohelise kokkuleppega liidu uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Sellega kinnitati veel kord komisjoni ambitsiooni muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks ja saastevabaks maailmajaoks ning seati eesmärk kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest, tagades samal ajal kaasava, ausa ja õiglase ülemineku, mille puhul ei jäeta kedagi kõrvale. Lisaks on liit võtnud kohustuse tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (4) loodud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi täielik rakendamine ning võtnud kohustuse järgida ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke.

(2)

Osoonikiht kaitseb inimesi ja teisi elusolendeid Päikeselt lähtuva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Teaduslikult on tõestatud, et osoonikihti kahandavate ainete pidev heide kahjustab oluliselt osoonikihti ning kui sellega ei tegeleta, toob see kaasa märkimisväärse kahjuliku mõju inimeste tervisele, ökosüsteemidele ja biosfäärile ning ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.

(3)

Vastavalt nõukogu otsusele 88/540/EMÜ (5) sai liit osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni (6) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli (7) (edaspidi „protokoll“) osaliseks. Protokoll ja selle osaliste hilisemad otsused moodustavad üleilmselt siduvate kontrollimeetmete kogumi osoonikihi kahanemise takistamiseks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2009 (8) tagatakse muu hulgas, et liit järgib protokolli. Kõnealuse määruse hindamisel jõudis komisjon järeldusele, et selle määrusega kehtestatud kontrollimeetmed on üldiselt endiselt otstarbekohased, tõhusad ning aidanud olulisel määral kaasa stratosfääri osoonisisalduse taastumisele ja kliimasoojenemise pidurdamisele.

(5)

On kindlaid tõendeid selle kohta, et osoonikihti kahandavate ainete sisaldus atmosfääris väheneb ja stratosfääri osoonisisaldus taastub. Sellegipoolest on osoonikihi taastumine hiljutiste hinnangute kohaselt endiselt habras ning naasmist osooni kontsentratsiooni sellisele tasemele, nagu see oli enne 1980. aastat, ei oodata enne 21. sajandi keskpaika. Seetõttu on suurenenud ultraviolettkiirgus endiselt märkimisväärne oht tervisele ja keskkonnale. Võimalus osoonikihi taastumise edasiste viivituste oht ära hoida sõltub endiselt sellest, kas tagatakse, et olemasolevad kohustused täielikult täidetaks, tegutsetakse aktiivsemalt allesjäänud heiteallikate probleemi lahendamiseks, et heitkoguseid vähendada, ning võetakse vajalikud meetmed, et eelseisvad probleemid kiirelt ja tulemuslikult lahendada.

(6)

Enamik osoonikihti kahandavatest ainetest on suure globaalse soojendamise potentsiaaliga ja aitavad kaasa Maa temperatuuri tõusul. Võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2021. aasta eriaruande olulisi järeldusi, tuleks käesoleva määrusega tagada, et tehakse kõik võimalik osoonikihti kahandavate ainete heite vähendamiseks. Heite vähendamine aitab saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (9) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärki hoida üleilmne temperatuuri tõus sel sajandil tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C.

(7)	Selleks et suurendada teadlikkust osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaalist, tuleks käesolevas määruses lisaks nende ainete osoonikihi kahandamise potentsiaalile esitada ka nende globaalse soojendamise potentsiaal.

(8)	Määrusega (EÜ) nr 1005/2009 ja varasemate liidu õigusaktidega kehtestati protokollis nõutust rangemad kontrollimeetmed, millega nähakse ette rangemad impordi- ja ekspordireeglid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt on osoonikihti kahandavate ainete tootmine ja turule laskmine peaaegu kõigi kasutusviiside jaoks järk-järgult lõpetatud. Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete turule laskmine on samuti keelatud, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui selliste ainete kasutamine on veel lubatud. Isegi pärast osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist on teatavatel tingimustel vaja jätkuvalt lubada erandeid teatavate kasutusalade puhul, kus alternatiivid ei ole veel kättesaadavad.

(10)

Osoonikihti kahandavate ainete toodang liidus oli 2021. aastal suurem kui eelnenud kümne aasta jooksul ja kasvas 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 27 %. Euroopa Keskkonnaameti aruande „Ozone-Depleting substances 2022“ (Osoonikihti kahandavad ained 2022) kohaselt on 90 % sellest toodangu suurenemisest tingitud nende ainete kasutamisest lähteainena. Lähteainena kasutamine suurenes 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 11 %. Kuigi erandid osoonikihti kahandavatele ainetele, mida kasutatakse lähteainena keemiatööstuses teatavate kaupade, sealhulgas farmaatsiatoodete tootmisel, on õigustatud, võttes arvesse heitkoguste vähesust ja toimivate alternatiivsete võimaluste puudumist, on oluline korrapäraselt hinnata alternatiivide kättesaadavust ja tegelikku heitetaset, mis kaasneb osoonikihti kahandavate ainete lähteainena kasutamise praeguste viisidega. Komisjon peaks kohasel juhul võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada keemiatööstuse selliste tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on keelatud I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kasutamine lähteainena. Delegeeritud õigusaktides tuleks arvesse võtta tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust, tuginedes protokolli alusel tehtud tehnilistele hindamistele, eelkõige protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannetele ja muudele tehnilistele aruannetele, mis sisaldavad hinnanguid olemasolevate alternatiivide kohta lähteainena kasutamisele ja lähteainena kasutamise praeguse praktikaga kaasneva heitetaseme kohta ning mis annavad piisava aluse, et otsustada, kas keelata konkreetne lähteainena kasutamise viis. Kui sellised protokolli alusel tehtud hindamised ei ole kättesaadavad, peaks komisjon tegema oma hindamise tehniliste andmete põhjal, mis käsitlevad praegusi lähteainena kasutamise viise, nendega kaasnevaid heitkoguseid ja nende mõju osoonikihile ja kliimale ning tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust, ning võtma kohasel juhul ja selle hindamise põhjal vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada keemiatööstuse selliste tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on keelatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena. Loetelu võib ajakohastada, võttes arvesse protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete tulemusi või komisjoni enda hindamist.

(11)

Võttes arvesse, et oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel kasutatakse osoonikihti kahandavate ainete väikesi koguseid, tuleb sellega seoses kehtestada proportsionaalne kontrollimeede. Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohane registreerimiskohustus tuleks asendada nõudega säilitada andmed, et ennetada ebaseaduslikku kasutamist ja jälgida alternatiivide väljaarendamist.

(12)	Haloonide turule laskmine ja kasutamine peaks olema lubatud üksnes kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks, mille kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta alternatiivsete ainete või tehnoloogia kättesaadavust ja rahvusvaheliste standardite suundumusi.

(13)

Protokolli alusel loodud haloonide tehniliste võimaluste komitee märkis, et kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ette nähtud varem kasutatud haloonide varud ei pruugi olla piisavad, et rahuldada üleilmseid vajadusi alates 2030. aastast. Selleks et vältida uute haloonide tootmist tulevaste vajaduste rahuldamiseks, on oluline võtta meetmeid, millega suurendatakse seadmetest kokkukogutud haloonide varude kättesaadavust, ja näha ette nende varude piisav seire.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt lõppes 18. märtsil 2011 erand kõigi metüülbromiidi kriitilise tähtsusega kasutusotstarvete, sealhulgas karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse suhtes. Protokoll sisaldab sätteid, mida kohaldatakse kasutamisele hädaolukorras. Neid sätteid ei ole liidus seni kohaldatud. Seetõttu on ebatõenäoline, et mõnel liidus tegutseval osalisel tuleks neid sätteid kohaldada. Kuna tulevasi hädaolukordi ei saa siiski välistada ning pidades silmas eesmärki viia käesolev määrus protokolliga kooskõlla, tuleks säilitada võimalus teha erand hädaolukordades, nimelt teatavate taimekahjurite leviku või ootamatu haiguspuhangu korral, kui selline kasutamine hädaolukorras on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1107/2009 (10) ning (EL) nr 528/2012 (11). Sellistel juhtudel tuleks täpsustada heite minimeerimise meetmed, nagu praktiliselt läbilaskmatu kile kasutamine mulla töötlemisel.

(15)

Üha enam tuntakse muret mõju pärast, mida mõned II lisas loetletud osoonikihti kahandavad ained, mida protokolli alusel ei kontrollita, võivad avaldada üleilmsele heitele, sealhulgas diklorometaani kontsentratsiooni kasvu pärast atmosfääris, mis võib põhjustada viivitusi stratosfääri osoonisisalduse taastumisel. 2021. aastal oli liidus nende osoonikihti kahandavate ainete tootmine tonnides ligikaudu neli korda suurem kui protokolli alusel kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete tootmine. Osoonikihi kahandamise potentsiaali alusel arvutatud tonnides väljendatuna toodeti neid aineid siiski ligikaudu neli korda vähem kui I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid. Oluline on võtta täiendavaid piiramismeetmeid ning parandada seiret, sealhulgas sätetega, mis käsitlevad protokolli alusel kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist või hävitamist, lekete kõrvaldamist ja tahtmatu keskkonda heitmise vältimist.

(16)	Käesolevas määruses sätestatud piirangud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete suhtes peaksid hõlmama ka neil ainetel põhinevaid tooteid ja seadmeid, et vältida nendest piirangutest kõrvalehoidmist.

(17)

Oluline on tagada, et osoonikihti kahandavaid aineid lubatakse liidus taasväärtustamise eesmärgil turule lasta. Samuti tuleks lubada osoonikihti kahandavaid aineid ning neid aineid sisaldavaid või neil ainetel põhinevaid tooteid ja seadmeid turule lasta selleks, et hävitada need protokolliosaliste heakskiidetud tehnoloogia abil või tehnoloogia abil, mida protokolliosalised ei ole heaks kiitnud, kuid mis vastab liidu ja riigisisesele õigusele.

(18)

Osoonikihti kahandavate ainete ühekordselt täidetavad mahutid tuleks keelata, kuna nende mahutite tühjendamisel jääb neisse paratamatult teatav kogus külmaainet, mis seejärel eraldub atmosfääri. Käesoleva määrusega tuleks keelata nende eksport, import, turule laskmine, edasine tarnimine või turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine, välja arvatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel. Tagamaks, et osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid korduvtäidetakse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt, tuleks nende turule laskmisel nõuda ettevõtjatelt vastavusdeklaratsiooni esitamist, mis sisaldab tõendeid meetmete kohta, mis on võetud korduvtäidetavate mahutite tagastamiseks korduvtäitmise eesmärgil.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (12) on ette nähtud osoonikihti kahandavateks aineteks klassifitseeritud ainete märgistamine ja neid aineid sisaldavate segude märgistamine. Kuna lähteainena ja tootmise abiainena kasutamiseks ning oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel toodetud osoonikihti kahandavate ainete vabasse ringlusse laskmine on lubatud, tuleks neid aineid eristada ainetest, mida toodetakse muuks otstarbeks.

(20)	Fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete eksporti peaks olema võimalik erandkorras lubada juhul, kui võib olla kasulikum, et nende toodete ja seadmete loomulik olelusring lõpeb kolmandas riigis kui et need liidus kasutuselt kõrvaldada ja hävitada.

(21)

Võttes arvesse, et mõne osoonikihti kahandava aine tootmisprotsess võib põhjustada kõrvalsaadusena fluoritud kasvuhoonegaasi (trifluorometaani) heidet, tuleks sellise osoonikihti kahandava aine turule laskmise tingimusena sellised kõrvalsaadused hävitada või edasiseks kasutamiseks kokku koguda. Tootjatelt ja importijatelt tuleks nõuda, et nad dokumenteeriksid leevendusmeetmed, mis on võetud selleks, et vältida tootmisprotsessi käigus trifluorometaani heidet, ning et nad esitaksid tõendid selle kõrvalsaaduste hävitamise või edasiseks kasutamiseks kokkukogumise kohta, kasutades parimat võimalikku tehnikat. Osoonikihti kahandava aine turule laskmisel tuleks esitada vastavusdeklaratsioon.

(22)

Tollikontrolli hõlbustamiseks on oluline täpsustada teavet, mis tuleb esitada liikmesriikide tollile (edaspidi „toll“) käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete impordi ja ekspordi korral, samuti tolli ja asjakohasel juhul turujärelevalveasutuste ülesandeid nende ainete, toodete ja seadmete impordi- ja ekspordikeeldude ja -piirangute rakendamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, (13) milles on sätestatud liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli reeglid, kehtib käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete ja seadmete kohta, kui puuduvad erisätted turujärelevalve ja täitmise tagamise konkreetsete aspektide täpsemaks reguleerimiseks. Kui käesoleva määrusega kehtestatakse erisätted, näiteks tollikontrolli kohta, on kõnealused erisätted ülimuslikud ja täiendavad määrusega (EL) 2019/1020 sätestatud reegleid. Keskkonnakaitse tagamiseks peaks käesolev määrus kehtima kõigi selliste osoonikihti kahandavate ainete tarneviiside kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, sealhulgas määruse (EL) 2019/1020 artiklis 6 osutatud kaugmüügi suhtes.

(23)

Et ära hoida ebaseaduslikku kaubandust käesoleva määrusega hõlmatud keelatud ainete, toodete ja seadmetega, peaksid käesolevas määruses kehtestatud keelud ja kauplemislitsentsi andmise nõuded hõlmama mitte ainult kaupade sissetoomist liidu tolliterritooriumile vabasse ringlusse lubamiseks, vaid ka ajutist ladustamist ja kõiki muid liidu tolliõiguse alusel kehtestatud tolliprotseduure. Ajutiselt ladustatud kauba puhul tuleks lubada litsentsi andmist lihtsustada, et vältida käitajate ja tolli tarbetut koormamist.

(24)

Protokolli kohaselt on osoonikihti kahandavate ainete impordi ja ekspordi litsentsisüsteem oluline nõue selleks, et selles valdkonnas kaubandust jälgida ja ebaseaduslikku tegevust ära hoida. Litsentsid peaksid olema piiratud kehtivusajaga, et ettevõtjad vaataksid alternatiivide kasutamise korrapäraste ajavahemike järel läbi. Selleks et tagada automaatne, reaalajas toimuv tollikontroll saadetise tasandil ning teabe elektrooniline vahetamine ja säilitamine kõigi käesoleva määrusega hõlmatud ja tollile esitatud ainete, toodete ja seadmete saadetiste kohta, on vaja ühendada osoonikihti kahandavate ainete elektrooniline litsentsisüsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2399 (14) alusel loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“). Arvestades seda ühendamist ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, oleks ebaproportsionaalne näha liidus ette veolitsentside süsteem.

(25)

Tagamaks, et käesoleva määrusega hõlmatud ained, tooted ja seadmed, mis on liidu turule ebaseaduslikult imporditud, ei sisene uuesti turule, peaksid liikmesriikide pädevad asutused need ained, tooted ja seadmed konfiskeerima või arestima kõrvaldamise eesmärgil. Igal juhul tuleks keelata reeksportida aineid, tooteid ja seadmeid, mis ei vasta käesolevale määrusele.

(26)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel kontrolle tegevate tolliasutuste töötajatel või muudel riigisiseste õigusnormide kohaselt volitatud töötajatel on asjakohased vahendid ja teadmised, mis nad on saanud näiteks neile võimaldatud koolituselt, ning et nad on piisavalt varustatud, et lahendada käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmetega ebaseadusliku kaubanduse juhtumeid. Liikmesriigid peaksid määrama tolliasutused või muud kohad, mis vastavad kõnealustele tingimustele ja on seetõttu volitatud tegema tollikontrolli impordi, ekspordi ja transiidi puhul.

(27)

Koostöö ja vajaliku teabe vahetamine kõigi käesoleva määruse rakendamises osalevate liikmesriikide pädevate asutuste, nimelt tolli, turujärelevalveasutuste, keskkonnaasutuste ja muude kontrolliülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel, liikmesriikide vahel ja komisjoniga on äärmiselt oluline, et võidelda käesoleva määruse rikkumiste, eelkõige ebaseadusliku kaubanduse vastu. Kuna tolli riskiteabe vahetamine on konfidentsiaalne, tuleks selleks kasutada tolli riskijuhtimise süsteemi.

(28)

Komisjon peaks kasutama käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmisel ja selleks, et edendada pädevate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd ja piisavat teabevahetust osoonikihti kahandavate ainete nõuetele vastavuse kontrolli ja nende ainetega ebaseadusliku kaubanduse korral komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (15) asutatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) abi. OLAFil peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

(29)	Selleks et tagada protokolli järgimine, tuleks keelata osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete import protokolliga ühinemata riigist ja eksport sellisesse riiki.

(30)

Osoonikihti kahandavate ainete tahtlik heitmine atmosfääri, kui see on ebaseaduslik, on käesoleva määruse tõsine rikkumine ja tuleks sõnaselgelt keelata. Ettevõtjad peaksid võtma kõik võimalikud meetmed, et vähendada osoonikihti kahandavate ainete tahtmatut atmosfääri heitmist, võttes arvesse ka nende globaalse soojendamise potentsiaali. Seega on vaja kehtestada sätted, mis käsitlevad kasutatud, osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist toodetest ja seadmetest ning selliste ainete lekete ärahoidmist. Et heidet võimalikult palju vähendada, tuleks kokkukogumise kohustust laiendada ka hooneomanikele ja töövõtjatele teatavate vahtmaterjalide eemaldamisel hoonetest.

(31)

Nõue koguda kokku osoonikihti kahandavaid aineid ehitusmaterjalis kasutatavast vahtplastist võib hoogustada innovatsiooni lammutamise, taasväärtustamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate alal ning teadus- ja arendustegevust ning avaldada positiivset mõju tööhõivele, kuna kasutuselt kõrvaldamise protsess on töömahukas ja seda liiki jäätmete puhul on vaja suuremat töötlemisvõimsust. Seepärast on oluline teha kättesaadavaks asjakohased koolitusprogrammid, et rahuldada vajadust sobiva kvalifikatsiooniga füüsiliste isikute järele, kes vahtplastis sisalduvaid osoonikihti kahandavaid aineid kokku koguksid.

(32)

On vaja kehtestada õigusnormid II lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kohta, mida protokolli alusel ei kontrollita, võttes arvesse liidus toodetud ja kasutatud koguseid ning nende ainete heite mõju stratosfääri osoonisisaldusele. On muid teadaolevaid probleeme sektorites, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, ent mis mõjutavad osoonikihi taastumist. Üks neist on dilämmastikoksiid, mis on osoonikihi kahandamise potentsiaali põhjal arvutatud heitkoguste järgi üks olulisemaid allesjäänud osoonikihti kahandavaid aineid. Dilämmastikoksiid moodustab suurema osa põllumajanduslikust tegevusest tulenevast inimtekkelisest heitest, mis kuulub valdkondade hulka, millega tegelemise on komisjon oma 20. mai 2020. aasta teatise „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ kohaselt eesmärgiks seadnud. Teine probleem on intensiivsed metsa- ja maastikupõlengud, mida on oluline ennetada, sest need võivad märkimisväärselt suurendada aerosoolide sattumist stratosfääri ja seega stratosfääri osoonisisaldust kahjustada.

(33)	Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile pädevate asutuste avastatud ebaseadusliku kaubanduse juhtumitest, sealhulgas määratud karistustest.

(34)

Haloonide kasutamist tuleks lubada üksnes käesolevas määruses sätestatud kriitilise tähtsusega otstarbeks. Liikmesriigid peaksid esitama aruande kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise käigus paigaldatud, kasutatud või säilitatud haloonide koguste kohta, samuti nendest ainetest tuleneva heite vähendamiseks võetud piiramismeetmete ja alternatiivide kindlakstegemisel tehtud edusammude kohta. Seda teavet on vaja selleks, et teada saada liidus veel kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks saadaolevaid haloonide koguseid, ning samuti selleks, et jälgida selle valdkonna tehnoloogia arengut, et teha kindlaks, millal ei ole haloon teatavatel kasutusaladel enam vajalik.

(35)

Protokolli kohaselt nõutakse aruannete esitamist osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Seepärast peaksid osoonikihti kahandavate ainete tootjad, importijad ja eksportijad esitama igal aastal aruande osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Samuti tuleks teatada kauplemisest selliste II loetletud osoonikihti kahandavate ainetega, mida protokolli alusel veel ei kontrollita, kui on vaja hinnata, kas teatavaid või kõiki I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete suhtes kohaldatavaid kontrollimeetmeid on vaja laiendada ka nendele ainetele.

(36)

Komisjon esitab liidu nimel osoonisekretariaadile igal aastal aruande protokolli alusel kontrollitud osoonikihti kahandavate ainete impordi ja ekspordi kohta. Kuigi selliste ainete tootmist ja hävitamist käsitleva aruandluse eest vastutavad liikmesriigid, peaks komisjon esitama nimetatud tegevuste kohta esialgsed andmed, et hõlbustada osoonisekretariaadil liidu tarbimise varajast arvutamist. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitlevat klauslit laiendavate teadete puudumisel peaks komisjon jätkama aastaaruannete esitamist, tagades ühtlasi, et liikmesriikidele antakse piisavalt aega komisjoni esitatud esialgsete andmete läbivaatamiseks, et vältida vastuolusid.

(37)

Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas keskkonnaasutused, turujärelevalveasutused ja toll, peaksid tegema kontrolle, kasutades riskipõhist käsitust, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Selline käsitus on vajalik selleks, et kontrollida tegevust, mille puhul on käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku kaubanduse või keskkonda heitmise oht kõige suurem. Lisaks peaksid pädevad asutused tegema kontrolle, kui neil on tõendeid või muud asjakohast teavet võimalike rikkumiste kohta. Kui see on asjakohane, tuleks selline teave vajalikus mahus edastada tollile, et teha enne kontrolli riskianalüüs vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (16) artiklile 47. Kui pädevad asutused on tuvastanud käesoleva määruse rikkumise, on oluline tagada, et karistuste määramise järelkontrolli eest vastutavaid pädevaid asutusi teavitatakse, et nad saaksid vajaduse korral määrata asjakohase karistuse.

(38)	Liikmesriigid peaksid tagama, et kui ettevõtjad rikuvad käesolevat määrust, kohaldatakse nende suhtes mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(39)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada normid, mis näevad ette ühe ja sama rikkumise eest kas kriminaal- või halduskaristuse või mõlemad. Kui liikmesriigid kohaldavad sama rikkumise eest nii kriminaal- kui ka halduskaristust, ei tohiks kõnealused karistused minna vastuollu õigusega mitte sattuda kohtu alla ega saada sama kuriteo eest karistada mitu korda (ne bis in idem) Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduses.

(40)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et:

—	koostada loetelu, milles on nimetatud ettevõtjad, kes võivad kasutada osoonikihti kahandavaid aineid tootmise abiainetena, ning kindlaks määratud maksimumkogused, mida tarbitakse või kasutatakse toodete koostises, ja iga ettevõtja heite piirnormid;

—	määrata kindlaks sellised olulised laboris kasutamiseks ja analüüside tegemiseks vajalikud kasutusotstarbed, mille jaoks on tootmine ja import teatava aja jooksul lubatud, ning täpsustada volitatud kasutajad;

—	teha erandeid lubatud kasutamise lõpptähtpäevadest ja kasutamise lõpetamise tähtpäevadest, mis on kehtestatud seoses haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarvetega;

—	anda lube metüülbromiidi ajutiseks tootmiseks, turule laskmiseks, edasiseks tarnimiseks ja kasutamiseks hädaolukordades;

—	anda luba fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete ekspordiks;

—	kehtestada eeltäidetud seadmete vastavusdeklaratsiooni esitamise ja nõuetekohasuse tõendamise üksikasjalik kord;

—	määrata kindlaks tõendid, mis tuleb esitada osoonikihti kahandavate ainete tootmise käigus kõrvalsaadusena toodetud trifluorometaani hävitamise või edasiseks kasutamiseks kokkukogumise kohta;

—	kehtestada märgistamisnõuete vorm ja sisu;

—	anda lube kauplemiseks üksustega, mis ei ole protokolliga hõlmatud;

—	kehtestada vorming, milles liikmesriigid esitavad teavet haloonide kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse kohta, ning

—	kehtestada vorming ja teabe esitamise vahendid ettevõtjate esitatava teabe jaoks, eelkõige haloonide tootmise, impordi, ekspordi, lähteainena kasutamise ja hävitamise kohta.

Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(41)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

—	tootmisprotsessid, mille puhul võib osoonikihti kahandavaid aineid kasutada tootmise abiainetena, ning selliseks kasutuseks lubatud maksimaalne kogus, sealhulgas nende heitkogused liidus;

—	selliste osoonikihti kahandavate ainete turule laskmise ja edasise turustamise tingimused, mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

—	V lisas kehtestatud tähtajad haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarvetele;

—	osoonikihti kahandavate ainete litsentsisüsteemi toimimine;

—	lisameetmed, millega täpsustatakse, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kontrollide tegemisel arvesse võtma, ja lisameetmed, et teha seiret käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete ja seadmete üle, mis on suunatud ajutisele ladustamisele ja kohaldatakse muid tolliprotseduure;

—	reeglid, mille kohaselt lubatakse vabasse ringlusse sellised tooted ja seadmed, mida imporditakse protokolliga hõlmamata üksustest või eksporditakse neisse üksustesse;

—	selliste toodete ja seadmete loetelu koostamine, mille puhul osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumine ja hävitamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, koos selleks kasutatava tehnoloogia kirjeldusega;

—	I ja II lisa muudatused;

—	osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaali ja osoonikihi kahandamise potentsiaali ajakohastamine;

—	aruandlusnõuded liikmesriikidele haloonide kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse kohta ning

—	aruandlusnõuded ettevõtjatele, eelkõige tootmise, impordi, ekspordi, lähteainetena kasutamise ja hävitamise kohta.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(42)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide poolt reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (19) ning üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjoni poolt reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, (20) eelkõige seoses andmetöötluse konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega komisjonilt liikmesriikidele, andmetöötluse seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende isikuandmetele ja neid andmeid parandada.

(43)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma ametlikud märkused 20. mail 2022.

(44)

Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on isikule liidu õigusest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse tagamine liikmesriikide kohtute ülesanne. Lisaks kohustab Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel, sealhulgas füüsilistel ja juriidilistel isikutel, on juurdepääs õiguskaitsele kooskõlas kohustustega, mille liikmesriigid on võtnud 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (21) (edaspidi „Århusi konventsioon“) alusel.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tegeleda osoonikihi kahandamise probleemi lahendamisega ja seeläbi panustada stratosfääri osoonisisalduse taastumisse, kliimasoojenemise vähendamisse ja protokolli järgimise tagamisse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käsitletavate keskkonnaprobleemide piiriülese olemuse ning käesoleva määruse mõju tõttu liidusisesele ja -välisele kaubavahetusele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)	Määruses (EÜ) nr 1005/2009 tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 7. veebruar 2024

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LAHBIB

I PEATÜKK Üldsätted

II PEATÜKK Keelud

III PEATÜKK Erandid keeldudest

IV PEATÜKK Kaubandus

V PEATÜKK Heite piiramine

VI PEATÜKK Osoonikihti kahandavate ainete loetelud ja aruandlus

VII PEATÜKK Täitmise tagamine

VIII PEATÜKK Karistused, komiteemenetlus ja delegeeritud volituste rakendamine

IX PEATÜKK Ülemineku- ja lõppsätted

I LISA ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD OSOONIKIHTI KAHANDAVAD AINED ( 1 )

I LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD OSOONIKIHTI KAHANDAVAD AINED (1)

Rühm	Aine			Osoonikihi kahandamise potentsiaal (2)	Globaalse soojendamise potentsiaal (3)
I rühm	CFCl3	CFC-11	Fluorotriklorometaan	1,0	5 560
	CF2Cl2	CFC-12	Difluorodiklorometaan	1,0	11 200
	C2F3Cl3	CFC-113	Trifluorotrikloroetaan	0,8	6 520
	C2F4Cl2	CFC-114	Tetrafluorodikloroetaan	1,0	9 430
	C2F5Cl	CFC-115	Pentafluorokloroetaan	0,6	9 600
II rühm	CF3Cl	CFC-13	Trifluoroklorometaan	1,0	16 200
	C2FCl5	CFC-111	Fluoropentakloroetaan	1,0	(*1)
	C2F2Cl4	CFC-112	Difluorotetrakloroetaan	1,0	4 620
	C3FCl7	CFC-211	Fluoroheptakloropropaan	1,0	(*1)
	C3F2Cl6	CFC-212	Difluoroheksakloropropaan	1,0	(*1)
	C3F3Cl5	CFC-213	Trifluoropentakloropropaan	1,0	(*1)
	C3F4Cl4	CFC-214	Tetrafluorotetrakloropropaan	1,0	(*1)
	C3F5Cl3	CFC-215	Pentafluorotrikloropropaan	1,0	(*1)
	C3F6Cl2	CFC-216	Heksafluorodikloropropaan	1,0	(*1)
	C3F7Cl	CFC-217	Heptafluorokloropropaan	1,0	(*1)
III rühm	CF2BrCl	Haloon-1211	Bromodifluoroklorometaan	3,0	1 930
	CF3Br	Haloon-1301	Bromotrifluorometaan	10,0	7 200
	C2F4Br2	Haloon-2402	Dibromotetrafluoroetaan	6,0	2 170
	CBr2 F2	Haloon-1202	Dibromodifluorometaan	1,25	216
IV rühm	CCl4	CTC	Tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid)	1,1	2 200
V rühm	C2H3Cl3 (4)	1,1,1-TCA	1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)	0,1	161
VI rühm	C2H3Cl3	Metüülbromiid	Bromometaan	0,6	2,43
VII rühm	C2H3Cl3	HBFC-21 B2	Dibromofluorometaan	1,00	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-22 B1	Bromodifluorometaan	0,74	380
	C2H3Cl3	HBFC-31 B1	Bromofluorometaan	0,73	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-121 B4	Tetrabromofluoroetaan	0,8	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-122 B3	Tribromodifluoroetaan	1,8	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-123 B2	Dibromotrifluoroetaan	1,6	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-124 B1	Bromotetrafluoroetaan	1,2	201
	C2H3Cl3	HBFC-131 B3	Tribromofluoroetaan	1,1	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-132 B2	Dibromodifluoroetaan	1,5	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-133 B1	Bromotrifluoroetaan	1,6	177
	C2H3Cl3	HBFC-141 B2	Dibromofluoroetaan	1,7	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-142 B1	Bromodifluoroetaan	1,1	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-151 B1	Bromofluoroetaan	0,1	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-221 B6	Heksabromofluoropropaan	1,5	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-222 B5	Pentabromodifluoropropaan	1,9	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-223 B4	Tetrabromotrifluoropropaan	1,8	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-224 B3	Tribromotetrafluoropropaan	2,2	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-225 B2	Dibromopentafluoropropaan	2,0	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-226 B1	Bromoheksafluoropropaan	3,3	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-231 B5	Pentabromofluoropropaan	1,9	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-232 B4	Tetrabromodifluoropropaan	2,1	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-233 B3	Tribromotrifluoropropaan	5,6	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-234 B2	Dibromotetrafluoropropaan	7,5	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-235 B1	Bromopentafluoropropaan	1,4	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-241 B4	Tetrabromofluoropropaan	1,9	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-242 B3	Tribromodifluoropropaan	3,1	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-243 B2	Dibromotrifluoropropaan	2,5	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-244 B1	Bromotetrafluoropropaan	4,4	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-251 B1	Tribromofluoropropaan	0,3	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-252 B2	Dibromodifluoropropaan	1,0	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-253 B1	Bromotrifluoropropaan	0,8	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-261 B2	Dibromofluoropropaan	0,4	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-262 B1	Bromodifluoropropaan	0,8	(*1)
	C2H3Cl3	HBFC-271 B1	Bromofluoropropaan	0,7	(*1)
VIII rühm	CHFCl2	HCFC-21 (5)	Fluorodiklorometaan	0,040	160
	CHF2Cl	HCFC-22 (4)	Difluoroklorometaan	0,055	1 960
	CH2FCl	HCFC-31	Fluoroklorometaan	0,020	79,4
	C2HFCl4	HCFC-121	Fluorotetrakloroetaan	0,040	58,3
	C2HF2Cl3	HCFC-122	Difluorotrikloroetaan	0,080	56,4
	C2HF3Cl2	HCFC-123 (4)	Trifluorodikloroetaan	0,020	90,4
	C2HF4Cl	HCFC-124 (4)	Tetrafluorokloroetaan	0,022	597
	C2H2FCl3	HCFC-131	Fluorotrikloroetaan	0,050	30 (6)
	C2H2F2Cl2	HCFC-132	Difluorodikloroetaan	0,050	122
	C2H2F3Cl	HCFC-133	Trifluorokloroetaan	0,060	275 (5)
	C2H3FCl2	HCFC-141	Fluorodikloroetaan	0,070	46,6
	CH3CFCl2	HCFC-141b (4)	1-fluoro-1,1-dikloroetaan	0,110	860
	C2H3F2Cl	HCFC-142	Difluorokloroetaan	0,070	175 (5)
	CH3CF2Cl	HCFC-142b (4)	1,1-difluoro-1-kloroetaan	0,065	2 300
	C2H4FCl	HCFC-151	Fluorokloroetaan	0,005	10 (5)
	C3HFCl6	HCFC-221	Fluoroheksakloropropaan	0,070	110 (5)
	C3HF2Cl5	HCFC-222	Difluoropentakloropropaan	0,090	500 (5)
	C3HF3Cl4	HCFC-223	Trifluorotetrakloropropaan	0,080	695 (5)
	C3HF4Cl3	HCFC-224	Tetrafluorotrikloropropaan	0,090	1 090 (5)
	C3HF5Cl2	HCFC-225	Pentafluorodikloropropaan	0,070	1 560 (5)
	CF3CF2CHCl2	HCFC-225ca (4)	1,1,1,2,2-pentafluoro–3,3-dikloropropaan	0,025	137
	CF2ClCF2CHClF	HCFC-225cb (4)	1,1,2,2,3-pentafluoro–1,3-dikloropropaan	0,033	568
	C3HF6Cl	HCFC-226	Heksafluorokloropropaan	0,100	2 455 (5)
	C3H2FCl5	HCFC-231	Fluoropentakloropropaan	0,090	350 (5)
	C3H2F2Cl4	HCFC-232	Difluorotetrakloropropaan	0,100	690 (5)
	C3H2F3Cl3	HCFC-233	Trifluorotrikloropropaan	0,230	1 495 (5)
	C3H2F4Cl2	HCFC-234	Tetrafluorodikloropropaan	0,280	3 490 (5)
	C3H2F5Cl	HCFC-235	Pentafluorokloropropaan	0,520	5 320 (5)
	C3H3FCl4	HCFC-241	Fluorotetrakloropropaan	0,090	450 (5)
	C3H3F2Cl3	HCFC-242	Difluorotrikloropropaan	0,130	1 025 (5)
	C3H3F3Cl2	HCFC-243	Trifluorodikloropropaan	0,120	2 060 (5)
	C3H3F4Cl	HCFC-244	Tetrafluorokloropropaan	0,140	3 360 (5)
	C3H4FCl3	HCFC-251	Fluorotrikloropropaan	0,010	70 (5)
	C3H4F2Cl2	HCFC-252	Difluorodikloropropaan	0,040	275 (5)
	C3H4F3Cl	HCFC-253	Trifluorokloropropaan	0,030	665 (5)
	C3H5FCl2	HCFC-261	Fluorodikloropropaan	0,020	84 (5)
	C3H5F2Cl	HCFC-262	Difluorokloropropaan	0,020	227 (5)
	C3H6FCl	HCFC-271	Fluorokloropropaan	0,030	340 (5)
IX rühm	CH2BrCl	BCM	Bromoklorometaan	0,12	4,74

(1) Käesolev lisa hõlmab osoonikihti kahandavaid aineid ja nende isomeere. Artikli 2 punkti a kohaselt käsitatakse käesolevas lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid segusid käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainetena.

(2) Need osoonikihi kahandamise potentsiaali väljendavad arvud põhinevad praegu olemasolevatel teadmistel ning need vaadatakse korrapäraselt läbi ja parandatakse protokolliosaliste otsustest lähtuvalt.

(3) Aluseks on võetud kuuenda hindamisaruande 7. peatükk: Maa energiatasakaal, kliimaalane tagasiside ja kliimatundlikkus – valitsustevahelise kliimamuutuste rühma vastu võetud täiendav materjal.

(*1) Vaikeväärtus, andmed globaalse soojendamise potentsiaali kohta ei ole veel kättesaadavad.

(4) Selle valemiga ei peeta silmas 1,1,2-trikloroetaani.

(5) Tähistab protokolli kohaselt majanduslikult kõige tasuvamat ainet.

(6) Scientific Assessment of Ozone Depletion, 2018; Scientific Assessment of Ozone Depletion: 2018; Appendix A (Osoonikihi kahanemise teaduslik hinnang, A lisa): Summary of Abundances, Lifetimes, Ozone Depletion Potentials (ODPs), Radiative Efficiencies (REs), Global Warming Potentials (GWPs), and Global Temperature change Potentials (GTPs).

II LISA ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD OSOONIKIHTI KAHANDAVAD AINED, MIDA PROTOKOLLI ALUSEL EI KONTROLLITA ( 1 )

II LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD OSOONIKIHTI KAHANDAVAD AINED, MIDA PROTOKOLLI ALUSEL EI KONTROLLITA (1)

Aine		Osoonikihi kahandamise potentsiaal (2)	Globaalse soojendamise potentsiaal (3)
C3H7Br	1-bromopropaan (n-propüülbromiid)	0,02 –0,10	0,052
C2H5Br	Bromoetaan (etüülbromiid)	0,1 –0,2	0,487
CF3I	Trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid)	0,01 –0,02	(*1)
CH3Cl	Klorometaan (metüülkloriid)	0,02	5,54
C3H2BrF3	2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP)	< 0,05 (4)	(*1)
CH2Cl2	Diklorometaan (DCM)	on olemas (5)	11,2
C2Cl4	Tetrakloroeteen (perkloroetüleen (PCE))	0,006 –0,007 (4)	(*1)

(*1) Vaikeväärtus, andmed globaalse soojendamise potentsiaali kohta ei ole veel kättesaadavad.

(4) Scientific Assessment of Ozone Depletion, 2018; Scientific Assessment of Ozone Depletion: 2018; Appendix A (Osoonikihi kahanemise teaduslik hinnang, A lisa): Summary of Abundances, Lifetimes, Ozone Depletion Potentials (ODPs), Radiative Efficiencies (REs), Global Warming Potentials (GWPs), and Global Temperature change Potentials (GTPs).

(5) Uued osoonikihti kahandavad ained, millest protokolliosalised on teatanud: otsused XIII/5, X/8 ja IX/24 (ajakohastatud mais 2012). https://ozone.unep.org/resources?term_node_tid_depth%5B883%5D=883

III LISA TOOTMISE ABIAINED

III LISA

TOOTMISE ABIAINED

Artiklis 7 osutatud tootmisprotsessid on järgmised:

a)	tetraklorometaani kasutamine lämmastiktrikloriidi elimineerimiseks kloori ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) tootmisel;

b)	tetraklorometaani kasutamine kloorkummi valmistamisel;

c)	tetraklorometaani kasutamine polüfenüleentereftaalamiidi valmistamisel;

d)	CFC-12 kasutamine Z-perfluoropolüeetrite ja difunktsionaalsete derivaatide perfluoropolüeeterpolüperoksiidlähteainete fotokeemilisel sünteesimisel;

e)	tetraklorometaani kasutamine tsüklodiimi tootmisel.

Liidus tootmise abiainetena kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete maksimaalne kogus ei tohi ületada 921 tonni aastas. Liidus tootmise abiainete kasutamisel heitena eralduvate osoonikihti kahandavate ainete maksimaalne kogus ei tohi ületada 15 tonni aastas.

IV LISA ARTIKLI 8 LÕIKES 6 OSUTATUD OLULISEKS KASUTUSEKS LABORIS JA ANALÜÜSIDE TEGEMISEL ETTENÄHTUD, OSOONIKIHTI KAHANDAVATE AINETE TURULE LASKMISE JA SEEJÄREL TARNIMISE VÕI KÄTTESAADAVAKS TEGEMISE TINGIMUSED

IV LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 6 OSUTATUD OLULISEKS KASUTUSEKS LABORIS JA ANALÜÜSIDE TEGEMISEL ETTENÄHTUD, OSOONIKIHTI KAHANDAVATE AINETE TURULE LASKMISE JA SEEJÄREL TARNIMISE VÕI KÄTTESAADAVAKS TEGEMISE TINGIMUSED

Oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ettenähtud osoonikihti kahandavate ainete puhtusaste on järgmine:

Aine	%
CTC (analüüsipuhas)	99,5
1,1,1-trikloroetaan	99,0
CFC 11	99,5
CFC 13	99,5
CFC 12	99,5
CFC 113	99,5
CFC 114	99,5
Muud osoonikihti kahandavad ained keemispunktiga üle 20 °C	99,5
Muud osoonikihti kahandavad ained keemispunktiga alla 20 °C	99,0

Neid osoonikihti kahandavaid aineid tohivad tootjad, müügiesindajad või turustajad edaspidi segada teiste protokolli alusel kontrollitavate või muude ainetega, nagu on tavaks olulisel kasutamisel laboris või analüüside tegemisel.

Punktis 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid ja neid aineid sisaldavaid segusid tarnitakse ainult taassuletavates mahutites või kuni 3dm3 suurustes kõrgsurveballoonides või 10 cm3 suurustes või väiksemates klaasampullides, mis on selgelt tähistatud osoonikihti kahandavate ainetena, need on ette nähtud ainult oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ning nendel on märge, et kasutatud ja ülemäärased kogused tuleb kokku koguda ja ringlusse võtta, kui see on otstarbekas. Kui ringlussevõtt ei ole otstarbekas, tuleb materjal hävitada.

Punktis 1 osutatud osoonikihti kahandavate ainete kasutatud osa või ülejäägid ja neid aineid sisaldavad segud kogutakse kokku ja võetakse ringlusse, kui see on otstarbekas. Kui ringlussevõtt ei ole otstarbekas, tuleb kõnealused ained ja neid aineid sisaldavad segud hävitada.

V LISA ARTIKLI 9 LÕIKES 1 OSUTATUD HALOONIDE KRIITILISE TÄHTSUSEGA KASUTUSOTSTARBED

V LISA

ARTIKLI 9 LÕIKES 1 OSUTATUD HALOONIDE KRIITILISE TÄHTSUSEGA KASUTUSOTSTARBED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäev“ – kuupäev, pärast mida ei tohi haloone asjaomasel kasutusotstarbel uute seadmete ja rajatiste tulekustutites või tuletõrjesüsteemides kasutada;

„uued seadmed“ – seadmed, mille puhul ei ole haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäevaks toimunud kumbagi nimetatud sündmust:

a)	asjakohase riigihanke- või arenduslepingu allkirjastamine;

b)	tüübikinnituse või tüübisertifikaadi taotluse esitamine asjaomasele reguleerivale asutusele; õhusõidukite puhul tähendab tüübisertifikaadi taotluse esitamine uue õhusõidukitüübi sertifitseerimise taotluse esitamist;

„uued rajatised“ – rajatised, mille puhul ei ole haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäevaks toimunud kumbagi nimetatud sündmust:

a)	asjakohase arenduslepingu allkirjastamine;

b)	planeeringu heakskiitmise taotluse esitamine asjaomasele reguleerivale asutusele;

4)	„haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäev“ – kuupäev, pärast mida haloone asjaomasel kasutusotstarbel enam ei kasutata ning mille saabumiseks haloone sisaldavad tulekustutid ja tuletõrjesüsteemid kõrvaldatakse kasutuselt;

5)	„tuleohutuks muutmine“ – kergestisüttivas või plahvatusohtlikus keskkonnas põlemise tekkimise ennetamine sellesse pidurdava või lahjendava aine lisamisega;

6)	„tavaliselt mehitatud ruum“ – kaitstud ruum, kus inimesed peavad kohal olema kogu aeg või enamiku ajast, et tagada seadme või rajatise tulemuslik toimimine; sõjaväe rakenduste puhul loetakse tavaliselt mehitatud ruumiks ruumi, kus inimesed peavad kohal olema lahinguolukorras;

„tavaliselt mehitamata ruum“ – kaitstud ruum, mida kasutatakse ainult piiratud ajavahemikul, eelkõige hooldustööde tegemiseks, ning kus inimeste pidev kohalolek ei ole seadme ega rajatise tulemusliku toimimise tagamiseks vajalik.

HALOONIDE KRIITILISE TÄHTSUSEGA KASUTUSOTSTARBED

Kasutamine

Haloonide kasutamise lõpetamise tähtpäev

(ettenähtud aasta 31. detsember)

Haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäev

(ettenähtud aasta 31. detsember)

Seadme või rajatise liik

Otstarve

Tulekustuti tüüp

Halooni tüüp

1.	Sõjaväe maismaasõidukitel

1.1.	Mootoriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2035

1.2.	Meeskonnaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2011

2040

2.	Sõjaväe pealveelaevadel

2.1.	Tavaliselt mehitatud masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2040

2.2.	Tavaliselt mehitamata masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2035

2.3.	Tavaliselt mehitamata elektriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2010

2030

2.4.	Juhtimiskeskuste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2030

2.5.	Kütusepumbaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2030

2.6.	Kergestisüttivate vedelike laoruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2010

2030

3.	Sõjaväe allveelaevadel

3.1.	Masinaruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.2.	Juhtimiskeskuste kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.3.	Diiselgeneraatoriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

3.4.	Elektriruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2010

2040

4.	Õhusõidukites

4.1.	Tavaliselt mehitamata lastiruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2024

2040

4.2.	Salongide ja meeskonnaruumide kaitseks

Käsitulekustuti

1211

2402

2014

2025

4.3.	Mootorigondlite ja abijõuallikate kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2014

2040

4.4.	Kütusepaakide tuleohutuks muutmiseks

Paikne süsteem

1301

2402

2011

2040

4.5.	Kuivruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

1211

2402

2011

2040

5.	Maismaal asuvates riigi julgeoleku seisukohalt olulistes juhtimis- ja siderajatistes

Tavaliselt mehitatud ruumide kaitseks

Paikne süsteem

1301

2402

2010

2025

VI LISA ARTIKLIS 24 OSUTATUD ARUANDLUS

VI LISA

ARTIKLIS 24 OSUTATUD ARUANDLUS

Käesolevas lisas tähendab „toodang“ osoonikihti kahandavate ainete tahtlikult või tahtmatult toodetud kogust, sealhulgas kõrvalsaadusena toodetud kogus, välja arvatud juhul, kui nimetatud kõrvalsaadus hävitatakse tootmisprotsessi käigus või vastavalt dokumenteeritud menetlusele kooskõlas käesoleva määruse ja jäätmeid käsitlevate liidu ning liikmesriikide õigusega; toodang ei hõlma ringlussevõetud või taasväärtustatud koguseid.

Iga tootja esitab iga osoonikihti kahandava aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)	kogutoodang;

b)	liidus turule lastud või tootja omaenda tarbeks kasutatud toodang, kusjuures toodangu andmed esitatakse eraldi lähteainete, tootmise abiainete ning muude kasutusviiside lõikes;

c)	toodang, mis oli ette nähtud liidus oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

d)	toodang, mis oli ette nähtud teise protokolliosalise vajaduste rahuldamiseks oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel;

e)	ringlussevõetud, taasväärtustatud või hävitatud kogused ning hävitamiseks kasutatud tehnoloogia, sealhulgas kõrvalsaadusena toodetud ja hävitatud kogused, nagu on osutatud punktis 1;

f)	kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

g)	ostud liidu muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük liidu muudele ettevõtjatele;

h)	kõik heited, sealhulgas need, mis on seotud tootmise, kõrvaltootmise, säilitamise ja vedamisega, sealhulgas ülekanne ühest mahutist teise.

Iga importija esitab iga osoonikihti kahandava aine kohta eraldi järgmised andmed:

vabasse ringlusse lubatud kogused, kusjuures eraldi esitatakse andmed toodangu kohta, mis on imporditud kasutamiseks lähteainena ja tootmise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris või analüüside tegemisel ning hävitamiseks; osoonikihti kahandavaid aineid hävitamiseks importinud importija teatab ka iga aine tegeliku lõppsihtkoha või -kohad ja esitab sihtkohtade lõikes iga aine koguse, samuti ainete hävitamisega tegeleva käitise nime ja aadressi, kuhu aine üle anti;

b)	muude tolliprotseduuride alusel imporditud kogused, märkides eraldi tolliprotseduuri ja ettenähtud kasutused;

c)	ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks imporditud kasutatud ainete kogused;

d)	kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

e)	ostud liidu muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük liidu muudele ettevõtjatele;

f)	päritoluriik.

Iga eksportija esitab iga osoonikihti kahandava aine kohta eraldi järgmised andmed:

kõik eksporditud kõnealuste ainete kogused, näidates eraldi andmed igasse sihtriiki eksporditud koguste ning nende koguste kohta, mis eksporditi kasutamiseks lähteaine ja tootmise abiainena, oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ning kasutamiseks kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel;

b)	kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

c)	ostud liidu muudelt ettevõtjatelt ja igasugune müük liidu muudele ettevõtjatele;

sihtriik.

Iga ettevõtja, kes tegeleb osoonikihti kahandavate ainete hävitamisega, kuid ei ole hõlmatud käesoleva lisa punkti 2 alapunktiga e, esitab iga aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)	kõik hävitatud kogused, täpsustades eraldi kõik toodetes ja seadmetes sisaldunud kogused ning kõik kõrvalsaadusena tekkinud ja hävitatud kogused tootjate või importijate esitatud teabe alusel, kui see on kättesaadav;

b)	kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud, sealhulgas toodetes ja seadmetes sisalduvad kogused, mis ootavad hävitamist;

c)	hävitamiseks kasutatav tehnoloogia;

d)	kõik heited, sealhulgas hävitamise, vedamise ja säilitamisega, sealhulgas ühest mahutist teise ülekandmisega seotud heited.

Iga ettevõtja, kes tegeleb I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete hävitamisega, kuid ei ole hõlmatud käesoleva lisa punkti 2 alapunktiga e, edastab lisaks andmed kõigi ostude kohta liidu muudelt ettevõtjatelt ja kõigi müükide kohta liidu muudele ettevõtjatele.

Iga ettevõtja, kes kasutab osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena või tootmise abiainena, esitab iga aine kohta eraldi järgmised andmed:

a)	kõik lähteaine või tootmise abiainena kasutatavate ainete kogused;

b)	kõik aruandlusperioodi alguses ja lõpus olemasolevad varud;

c)	lähteainena kasutamise liigid ja protsessid ja kõik heited, sealhulgas transpordi ja säilitamisega, sealhulgas ühest mahutist teise üleviimisega seotud heited.

Iga ettevõtja, kes kasutab I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena või tootmise abiainena, edastab lisaks andmed kõigi ostude kohta liidu muudelt ettevõtjatelt ja kõigi müükide kohta liidu muudele ettevõtjatele.

VII LISA LITSENTSISÜSTEEM

VII LISA

LITSENTSISÜSTEEM

Ettevõtjad esitavad komisjonile artiklis 16 osutatud litsentsisüsteemis registreerimiseks järgmise teabe:

a)	ettevõtja kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, ametlikes dokumentides esitatud nimi ja täielik aadress, sealhulgas artikli 16 lõike 3 teises lõigus osutatud ainuesindaja andmed, kui see on kohaldatav;

b)	ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number);

c)	ettevõtja kontaktisiku täielik nimi ja e-posti aadress, sealhulgas artikli 16 lõike 3 teises lõigus osutatud ainuesindaja andmed, kui see on kohaldatav;

d)	ettevõtja äritegevuse kirjeldus, sealhulgas see, kas ettevõtja on osoonikihti kahandavate ainete importija või nende ainete eksportija;

ettevõtja registreerimiskavatsuse kirjalik kinnitus, millega kinnitatakse litsentsisüsteemis esitatud teabe õigsust ja täpsust ning mille on allkirjastanud ettevõtja tegelik tulusaaja või töötaja, kellel on õigus teha ettevõtja nimel õiguslikult siduvaid avaldusi, ning artikli 16 lõike 3 teises lõigus osutatud ettevõtja ainuesindaja, kui see on kohaldatav;

f)	muu teave, mida on vaja ettevõtja juriidilise või finantsvormi kindlakstegemiseks või äritegevuse kirjeldamiseks.

Artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 3 kohaselt nõutava litsentsi taotlemiseks esitavad ettevõtjad komisjonile litsentsisüsteemis kasutatavas elektroonilises vormingus järgmise teabe:

osoonikihti kahandavate ainete impordi või ekspordi korral iga niisuguse aine kirjeldus, sealhulgas:

i)	aine nimetus ja kasutusotstarve;

ii)	kauba tariifse klassifitseerimise number Euroopa Liidu integreeritud tariifistikus (TARIC);

iii)	kas aine esineb segus;

osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ekspordi või impordi korral:

i)	toote ja seadme tüüp ja kasutusotstarve;

ii)	aine nimetus;

iii)	kauba tariifse klassifitseerimise number TARICis;

c)	I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete või toodete ja seadmete hävitamiseks impordi puhul rajatise nimi ja aadress, kus hävitamine toimub;

d)	muu teave, mida peetakse vajalikuks, et tagada käesoleva määruse kohaste impordi- ja ekspordireeglite nõuetekohane rakendamine kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.

VIII LISA VASTAVUSTABEL

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1005/2009	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 punkt 1	–
Artikli 3 punkt 2	–
Artikli 3 punkt 3	–
Artikli 3 punkt 4	–
Artikli 3 punkt 5	–
Artikli 3 punkt 6	–
Artikli 3 punkt 7	–
Artikli 3 punkt 8	–
Artikli 3 punkt 9	–
Artikli 3 punkt 10	–
Artikli 3 punkt 11	Artikli 3 punkt 1
Artikli 3 punkt 12	Artikli 3 punkt 2
Artikli 3 punkt 13	Artikli 3 punkt 7
Artikli 3 punkt 14	VI lisa punkt 1
Artikli 3 punkt 15	–
Artikli 3 punkt 16	–
Artikli 3 punkt 17	–
Artikli 3 punkt 18	Artikli 3 punkt 3
Artikli 3 punkt 19	Artikli 3 punkt 4
Artikli 3 punkt 20	Artikli 3 punkt 5
Artikli 3 punkt 21	Artikli 3 punkt 6
Artikli 3 punkt 22	–
Artikli 3 punkt 23	Artikli 3 punkt 8
Artikli 3 punkt 24	Artikli 3 punkt 9
Artikli 3 punkt 25	Artikli 3 punkt 10
Artikli 3 punkt 26	Artikli 3 punkt 11
Artikli 3 punkt 27	–
Artikli 3 punkt 28	–
Artikli 3 punkt 29	–
Artikli 3 punkt 30	Artikli 3 punkt 14
Artikli 3 punkt 31	Artikli 3 punkt 13
Artikkel 4	Artikli 4 lõige 1
Artikli 5 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 5 lõige 2	Artikli 15 lõike 1 esimene lõik
Artikli 5 lõige 3	–
Artikli 6 lõige 1	Artikli 5 lõige 1 ja artikli 11 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 11 lõige 2
Artikli 7 lõige 1	Artikkel 6
Artikli 7 lõige 2	Artikli 15 lõige 5
Artikli 8 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 8 lõige 2	Artikli 7 lõige 2
Artikli 8 lõige 3	Artikli 15 lõige 5
Artikli 8 lõike 4 esimene lõik	Artikli 7 lõige 3
Artikli 8 lõike 4 teine ja kolmas lõik	III lisa
Artikli 8 lõige 5	Artikli 7 lõige 4
Artikkel 9	Artikkel 12
Artikli 10 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 10 lõige 2	Artikli 8 lõige 2
Artikli 10 lõike 3 esimene ja teine lõik	Artikli 15 lõige 5
Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 8 lõige 6
Artikli 10 lõiked 4–8	–
Artikkel 11	–
Artikli 12 lõige 1	–
Artikli 12 lõige 2	–
Artikli 12 lõige 3	Artikli 10 lõiked 1 ja 2
Artikli 13 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 13 lõige 2	Artikli 9 lõige 3
Artikli 13 lõige 3	Artikli 9 lõige 2
Artikli 13 lõige 4	Artikli 9 lõige 4
Artikkel 14	–
Artikli 15 lõige 1	Artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2
Artikli 15 lõike 2 punktid a–d	Artikli 13 lõike 1 punktid a–d
Artikli 15 lõike 2 punkt e	–
Artikli 15 lõike 2 punkti f esimene osalause	Artikli 13 punkt f
Artikli 15 lõike 2 punkti f teine ja kolmas osalause	–
Artikli 15 lõike 2 punkt g	Artikli 13 lõike 1 punkt g
Artikli 15 lõike 2 punkt h	Artikli 13 lõike 1 punkt i
Artikli 15 lõike 2 punkt i	Artikli 13 lõike 1 punkt j
Artikli 15 lõike 2 punkt j	Artikli 13 lõike 1 punkt h
Artikli 15 lõike 2 punkt k	–
Artikli 15 lõige 3	Artikli 13 lõige 2
Artikkel 16	–
Artikli 17 lõige 1	Artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2
Artikli 17 lõike 2 punktid a, b ja c	Artikli 14 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 17 lõike 2 punkt d	Artikli 14 lõike 1 punkt g
Artikli 17 lõike 2 punkt e	Artikli 14 lõike 1 punkt e
Artikli 17 lõike 2 punkt f	Artikli 14 lõike 1 punkt d
Artikli 17 lõike 2 punktid g ja h	–
Artikli 17 lõige 3	Artikli 14 lõige 2
Artikli 17 lõige 4	Artikli 14 lõige 3
Artikli 18 lõige 1	Artikli 16 lõige 1
Artikli 18 lõige 2	Artikli 16 lõige 2
Artikli 18 lõige 3	VII lisa punkt 2
Artikli 18 lõige 4	Artikli 16 lõige 5
Artikli 18 lõige 5	Artikli 16 lõige 7
Artikli 18 lõike 6 sissejuhatav osa	Artikli 16 lõige 8
Artikli 18 lõike 6 punktid a ja b	–
Artikli 18 lõige 7	–
Artikli 18 lõige 8	–
Artikli 18 lõige 9	Artikli 16 lõige 13
Artikkel 19	Artikkel 18
Artikkel 20	Artikkel 19
Artikkel 21	–
Artikli 22 lõige 1	Artikli 20 lõige 1
Artikli 22 lõige 2	Artikli 20 lõige 6
Artikli 22 lõige 3	–
Artikli 22 lõike 4 esimene lõik	Artikli 20 lõige 5
Artikli 22 lõike 4 teine lõik	Artikli 20 lõige 7
Artikli 22 lõike 5 esimene lõik	Artikli 20 lõige 8
Artikli 22 lõike 5 teine ja kolmas lõik	–
Artikli 23 lõige 1	Artikli 21 lõige 2
Artikli 23 lõige 2	Artikli 21 lõige 3
Artikli 23 lõige 3	Artikli 21 lõige 5
Artikli 23 lõike 4 esimese lõigu esimene lause	Artikli 21 lõige 6
Artikli 23 lõike 4 esimese lõigu teine lause ja teine lõik	–
Artikli 23 lõige 5	Artikli 21 lõige 2
Artikli 23 lõige 6	Artikli 21 lõige 2
Artikli 23 lõige 7	–
Artikli 24 lõige 1	–
Artikli 24 lõige 2	–
Artikli 24 lõige 3	Artikli 22 lõige 1
Artikkel 25	Artikkel 28
Artikkel 26	Artikkel 23
Artikli 27 lõige 1	Artikli 24 lõige 1
Artikli 27 lõiked 2–6	VI lisa
Artikli 27 lõige 7	–
Artikli 27 lõige 8	Artikli 24 lõige 2
Artikli 27 lõige 9	Artikli 24 lõige 3
Artikli 27 lõige 10	Artikli 24 lõige 4
Artikli 28 lõike 1 esimene lause	Artikli 26 lõige 1
Artikli 28 lõike 1 teine lause	Artikli 26 lõike 2 teine lõik
Artikli 28 lõige 2	–
Artikli 28 lõige 3	Artikli 25 lõige 6
Artikli 28 lõige 4	Artikli 26 lõige 7
Artikli 28 lõige 5	Artikli 26 lõige 5
Artikkel 29	Artikli 27 lõige 1
Artikkel 30	Artikkel 31
Artikkel 31	Artikkel 32
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
IV lisa	–
V lisa	IV lisa
VI lisa	V lisa
VII lisa	–
VIII lisa	VIII lisa

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 20.02.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32024R0590
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.