Preamble: 1

(1)

Nagu on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises, käivitati Euroopa rohelise kokkuleppega liidu uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Sellega kinnitati veel kord komisjoni ambitsiooni muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks ja saastevabaks maailmajaoks ning seati eesmärk kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest, tagades samal ajal kaasava, ausa ja õiglase ülemineku, mille puhul ei jäeta kedagi kõrvale. Lisaks on liit võtnud kohustuse tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (4) loodud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi täielik rakendamine ning võtnud kohustuse järgida ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke.

(2)

Osoonikiht kaitseb inimesi ja teisi elusolendeid Päikeselt lähtuva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Teaduslikult on tõestatud, et osoonikihti kahandavate ainete pidev heide kahjustab oluliselt osoonikihti ning kui sellega ei tegeleta, toob see kaasa märkimisväärse kahjuliku mõju inimeste tervisele, ökosüsteemidele ja biosfäärile ning ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.

(3)

Vastavalt nõukogu otsusele 88/540/EMÜ (5) sai liit osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni (6) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli (7) (edaspidi „protokoll“) osaliseks. Protokoll ja selle osaliste hilisemad otsused moodustavad üleilmselt siduvate kontrollimeetmete kogumi osoonikihi kahanemise takistamiseks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2009 (8) tagatakse muu hulgas, et liit järgib protokolli. Kõnealuse määruse hindamisel jõudis komisjon järeldusele, et selle määrusega kehtestatud kontrollimeetmed on üldiselt endiselt otstarbekohased, tõhusad ning aidanud olulisel määral kaasa stratosfääri osoonisisalduse taastumisele ja kliimasoojenemise pidurdamisele.

(5)

On kindlaid tõendeid selle kohta, et osoonikihti kahandavate ainete sisaldus atmosfääris väheneb ja stratosfääri osoonisisaldus taastub. Sellegipoolest on osoonikihi taastumine hiljutiste hinnangute kohaselt endiselt habras ning naasmist osooni kontsentratsiooni sellisele tasemele, nagu see oli enne 1980. aastat, ei oodata enne 21. sajandi keskpaika. Seetõttu on suurenenud ultraviolettkiirgus endiselt märkimisväärne oht tervisele ja keskkonnale. Võimalus osoonikihi taastumise edasiste viivituste oht ära hoida sõltub endiselt sellest, kas tagatakse, et olemasolevad kohustused täielikult täidetaks, tegutsetakse aktiivsemalt allesjäänud heiteallikate probleemi lahendamiseks, et heitkoguseid vähendada, ning võetakse vajalikud meetmed, et eelseisvad probleemid kiirelt ja tulemuslikult lahendada.

(6)

Enamik osoonikihti kahandavatest ainetest on suure globaalse soojendamise potentsiaaliga ja aitavad kaasa Maa temperatuuri tõusul. Võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2021. aasta eriaruande olulisi järeldusi, tuleks käesoleva määrusega tagada, et tehakse kõik võimalik osoonikihti kahandavate ainete heite vähendamiseks. Heite vähendamine aitab saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (9) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärki hoida üleilmne temperatuuri tõus sel sajandil tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C.

(7)

Selleks et suurendada teadlikkust osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaalist, tuleks käesolevas määruses lisaks nende ainete osoonikihi kahandamise potentsiaalile esitada ka nende globaalse soojendamise potentsiaal.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2009 ja varasemate liidu õigusaktidega kehtestati protokollis nõutust rangemad kontrollimeetmed, millega nähakse ette rangemad impordi- ja ekspordireeglid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt on osoonikihti kahandavate ainete tootmine ja turule laskmine peaaegu kõigi kasutusviiside jaoks järk-järgult lõpetatud. Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete turule laskmine on samuti keelatud, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui selliste ainete kasutamine on veel lubatud. Isegi pärast osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist on teatavatel tingimustel vaja jätkuvalt lubada erandeid teatavate kasutusalade puhul, kus alternatiivid ei ole veel kättesaadavad.

(10)

Osoonikihti kahandavate ainete toodang liidus oli 2021. aastal suurem kui eelnenud kümne aasta jooksul ja kasvas 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 27 %. Euroopa Keskkonnaameti aruande „Ozone-Depleting substances 2022“ (Osoonikihti kahandavad ained 2022) kohaselt on 90 % sellest toodangu suurenemisest tingitud nende ainete kasutamisest lähteainena. Lähteainena kasutamine suurenes 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 11 %. Kuigi erandid osoonikihti kahandavatele ainetele, mida kasutatakse lähteainena keemiatööstuses teatavate kaupade, sealhulgas farmaatsiatoodete tootmisel, on õigustatud, võttes arvesse heitkoguste vähesust ja toimivate alternatiivsete võimaluste puudumist, on oluline korrapäraselt hinnata alternatiivide kättesaadavust ja tegelikku heitetaset, mis kaasneb osoonikihti kahandavate ainete lähteainena kasutamise praeguste viisidega. Komisjon peaks kohasel juhul võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada keemiatööstuse selliste tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on keelatud I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kasutamine lähteainena. Delegeeritud õigusaktides tuleks arvesse võtta tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust, tuginedes protokolli alusel tehtud tehnilistele hindamistele, eelkõige protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannetele ja muudele tehnilistele aruannetele, mis sisaldavad hinnanguid olemasolevate alternatiivide kohta lähteainena kasutamisele ja lähteainena kasutamise praeguse praktikaga kaasneva heitetaseme kohta ning mis annavad piisava aluse, et otsustada, kas keelata konkreetne lähteainena kasutamise viis. Kui sellised protokolli alusel tehtud hindamised ei ole kättesaadavad, peaks komisjon tegema oma hindamise tehniliste andmete põhjal, mis käsitlevad praegusi lähteainena kasutamise viise, nendega kaasnevaid heitkoguseid ja nende mõju osoonikihile ja kliimale ning tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust, ning võtma kohasel juhul ja selle hindamise põhjal vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestada keemiatööstuse selliste tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on keelatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena. Loetelu võib ajakohastada, võttes arvesse protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete tulemusi või komisjoni enda hindamist.

(11)

Võttes arvesse, et oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel kasutatakse osoonikihti kahandavate ainete väikesi koguseid, tuleb sellega seoses kehtestada proportsionaalne kontrollimeede. Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohane registreerimiskohustus tuleks asendada nõudega säilitada andmed, et ennetada ebaseaduslikku kasutamist ja jälgida alternatiivide väljaarendamist.

(12)

Haloonide turule laskmine ja kasutamine peaks olema lubatud üksnes kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks, mille kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta alternatiivsete ainete või tehnoloogia kättesaadavust ja rahvusvaheliste standardite suundumusi.

(13)

Protokolli alusel loodud haloonide tehniliste võimaluste komitee märkis, et kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ette nähtud varem kasutatud haloonide varud ei pruugi olla piisavad, et rahuldada üleilmseid vajadusi alates 2030. aastast. Selleks et vältida uute haloonide tootmist tulevaste vajaduste rahuldamiseks, on oluline võtta meetmeid, millega suurendatakse seadmetest kokkukogutud haloonide varude kättesaadavust, ja näha ette nende varude piisav seire.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt lõppes 18. märtsil 2011 erand kõigi metüülbromiidi kriitilise tähtsusega kasutusotstarvete, sealhulgas karantiinirakenduste ja transpordieelse käitluse suhtes. Protokoll sisaldab sätteid, mida kohaldatakse kasutamisele hädaolukorras. Neid sätteid ei ole liidus seni kohaldatud. Seetõttu on ebatõenäoline, et mõnel liidus tegutseval osalisel tuleks neid sätteid kohaldada. Kuna tulevasi hädaolukordi ei saa siiski välistada ning pidades silmas eesmärki viia käesolev määrus protokolliga kooskõlla, tuleks säilitada võimalus teha erand hädaolukordades, nimelt teatavate taimekahjurite leviku või ootamatu haiguspuhangu korral, kui selline kasutamine hädaolukorras on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1107/2009 (10) ning (EL) nr 528/2012 (11). Sellistel juhtudel tuleks täpsustada heite minimeerimise meetmed, nagu praktiliselt läbilaskmatu kile kasutamine mulla töötlemisel.

(15)

Üha enam tuntakse muret mõju pärast, mida mõned II lisas loetletud osoonikihti kahandavad ained, mida protokolli alusel ei kontrollita, võivad avaldada üleilmsele heitele, sealhulgas diklorometaani kontsentratsiooni kasvu pärast atmosfääris, mis võib põhjustada viivitusi stratosfääri osoonisisalduse taastumisel. 2021. aastal oli liidus nende osoonikihti kahandavate ainete tootmine tonnides ligikaudu neli korda suurem kui protokolli alusel kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete tootmine. Osoonikihi kahandamise potentsiaali alusel arvutatud tonnides väljendatuna toodeti neid aineid siiski ligikaudu neli korda vähem kui I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid. Oluline on võtta täiendavaid piiramismeetmeid ning parandada seiret, sealhulgas sätetega, mis käsitlevad protokolli alusel kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist või hävitamist, lekete kõrvaldamist ja tahtmatu keskkonda heitmise vältimist.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud piirangud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete suhtes peaksid hõlmama ka neil ainetel põhinevaid tooteid ja seadmeid, et vältida nendest piirangutest kõrvalehoidmist.

(17)

Oluline on tagada, et osoonikihti kahandavaid aineid lubatakse liidus taasväärtustamise eesmärgil turule lasta. Samuti tuleks lubada osoonikihti kahandavaid aineid ning neid aineid sisaldavaid või neil ainetel põhinevaid tooteid ja seadmeid turule lasta selleks, et hävitada need protokolliosaliste heakskiidetud tehnoloogia abil või tehnoloogia abil, mida protokolliosalised ei ole heaks kiitnud, kuid mis vastab liidu ja riigisisesele õigusele.

(18)

Osoonikihti kahandavate ainete ühekordselt täidetavad mahutid tuleks keelata, kuna nende mahutite tühjendamisel jääb neisse paratamatult teatav kogus külmaainet, mis seejärel eraldub atmosfääri. Käesoleva määrusega tuleks keelata nende eksport, import, turule laskmine, edasine tarnimine või turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine, välja arvatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel. Tagamaks, et osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid korduvtäidetakse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt, tuleks nende turule laskmisel nõuda ettevõtjatelt vastavusdeklaratsiooni esitamist, mis sisaldab tõendeid meetmete kohta, mis on võetud korduvtäidetavate mahutite tagastamiseks korduvtäitmise eesmärgil.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (12) on ette nähtud osoonikihti kahandavateks aineteks klassifitseeritud ainete märgistamine ja neid aineid sisaldavate segude märgistamine. Kuna lähteainena ja tootmise abiainena kasutamiseks ning oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel toodetud osoonikihti kahandavate ainete vabasse ringlusse laskmine on lubatud, tuleks neid aineid eristada ainetest, mida toodetakse muuks otstarbeks.

(20)

Fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete eksporti peaks olema võimalik erandkorras lubada juhul, kui võib olla kasulikum, et nende toodete ja seadmete loomulik olelusring lõpeb kolmandas riigis kui et need liidus kasutuselt kõrvaldada ja hävitada.

(21)

Võttes arvesse, et mõne osoonikihti kahandava aine tootmisprotsess võib põhjustada kõrvalsaadusena fluoritud kasvuhoonegaasi (trifluorometaani) heidet, tuleks sellise osoonikihti kahandava aine turule laskmise tingimusena sellised kõrvalsaadused hävitada või edasiseks kasutamiseks kokku koguda. Tootjatelt ja importijatelt tuleks nõuda, et nad dokumenteeriksid leevendusmeetmed, mis on võetud selleks, et vältida tootmisprotsessi käigus trifluorometaani heidet, ning et nad esitaksid tõendid selle kõrvalsaaduste hävitamise või edasiseks kasutamiseks kokkukogumise kohta, kasutades parimat võimalikku tehnikat. Osoonikihti kahandava aine turule laskmisel tuleks esitada vastavusdeklaratsioon.

(22)

Tollikontrolli hõlbustamiseks on oluline täpsustada teavet, mis tuleb esitada liikmesriikide tollile (edaspidi „toll“) käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete impordi ja ekspordi korral, samuti tolli ja asjakohasel juhul turujärelevalveasutuste ülesandeid nende ainete, toodete ja seadmete impordi- ja ekspordikeeldude ja -piirangute rakendamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, (13) milles on sätestatud liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli reeglid, kehtib käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete ja seadmete kohta, kui puuduvad erisätted turujärelevalve ja täitmise tagamise konkreetsete aspektide täpsemaks reguleerimiseks. Kui käesoleva määrusega kehtestatakse erisätted, näiteks tollikontrolli kohta, on kõnealused erisätted ülimuslikud ja täiendavad määrusega (EL) 2019/1020 sätestatud reegleid. Keskkonnakaitse tagamiseks peaks käesolev määrus kehtima kõigi selliste osoonikihti kahandavate ainete tarneviiside kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, sealhulgas määruse (EL) 2019/1020 artiklis 6 osutatud kaugmüügi suhtes.

(23)

Et ära hoida ebaseaduslikku kaubandust käesoleva määrusega hõlmatud keelatud ainete, toodete ja seadmetega, peaksid käesolevas määruses kehtestatud keelud ja kauplemislitsentsi andmise nõuded hõlmama mitte ainult kaupade sissetoomist liidu tolliterritooriumile vabasse ringlusse lubamiseks, vaid ka ajutist ladustamist ja kõiki muid liidu tolliõiguse alusel kehtestatud tolliprotseduure. Ajutiselt ladustatud kauba puhul tuleks lubada litsentsi andmist lihtsustada, et vältida käitajate ja tolli tarbetut koormamist.

(24)

Protokolli kohaselt on osoonikihti kahandavate ainete impordi ja ekspordi litsentsisüsteem oluline nõue selleks, et selles valdkonnas kaubandust jälgida ja ebaseaduslikku tegevust ära hoida. Litsentsid peaksid olema piiratud kehtivusajaga, et ettevõtjad vaataksid alternatiivide kasutamise korrapäraste ajavahemike järel läbi. Selleks et tagada automaatne, reaalajas toimuv tollikontroll saadetise tasandil ning teabe elektrooniline vahetamine ja säilitamine kõigi käesoleva määrusega hõlmatud ja tollile esitatud ainete, toodete ja seadmete saadetiste kohta, on vaja ühendada osoonikihti kahandavate ainete elektrooniline litsentsisüsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2399 (14) alusel loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“). Arvestades seda ühendamist ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, oleks ebaproportsionaalne näha liidus ette veolitsentside süsteem.

(25)

Tagamaks, et käesoleva määrusega hõlmatud ained, tooted ja seadmed, mis on liidu turule ebaseaduslikult imporditud, ei sisene uuesti turule, peaksid liikmesriikide pädevad asutused need ained, tooted ja seadmed konfiskeerima või arestima kõrvaldamise eesmärgil. Igal juhul tuleks keelata reeksportida aineid, tooteid ja seadmeid, mis ei vasta käesolevale määrusele.

(26)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel kontrolle tegevate tolliasutuste töötajatel või muudel riigisiseste õigusnormide kohaselt volitatud töötajatel on asjakohased vahendid ja teadmised, mis nad on saanud näiteks neile võimaldatud koolituselt, ning et nad on piisavalt varustatud, et lahendada käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmetega ebaseadusliku kaubanduse juhtumeid. Liikmesriigid peaksid määrama tolliasutused või muud kohad, mis vastavad kõnealustele tingimustele ja on seetõttu volitatud tegema tollikontrolli impordi, ekspordi ja transiidi puhul.

(27)

Koostöö ja vajaliku teabe vahetamine kõigi käesoleva määruse rakendamises osalevate liikmesriikide pädevate asutuste, nimelt tolli, turujärelevalveasutuste, keskkonnaasutuste ja muude kontrolliülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel, liikmesriikide vahel ja komisjoniga on äärmiselt oluline, et võidelda käesoleva määruse rikkumiste, eelkõige ebaseadusliku kaubanduse vastu. Kuna tolli riskiteabe vahetamine on konfidentsiaalne, tuleks selleks kasutada tolli riskijuhtimise süsteemi.

(28)

Komisjon peaks kasutama käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmisel ja selleks, et edendada pädevate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd ja piisavat teabevahetust osoonikihti kahandavate ainete nõuetele vastavuse kontrolli ja nende ainetega ebaseadusliku kaubanduse korral komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (15) asutatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) abi. OLAFil peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

(29)

Selleks et tagada protokolli järgimine, tuleks keelata osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete import protokolliga ühinemata riigist ja eksport sellisesse riiki.

(30)

Osoonikihti kahandavate ainete tahtlik heitmine atmosfääri, kui see on ebaseaduslik, on käesoleva määruse tõsine rikkumine ja tuleks sõnaselgelt keelata. Ettevõtjad peaksid võtma kõik võimalikud meetmed, et vähendada osoonikihti kahandavate ainete tahtmatut atmosfääri heitmist, võttes arvesse ka nende globaalse soojendamise potentsiaali. Seega on vaja kehtestada sätted, mis käsitlevad kasutatud, osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist toodetest ja seadmetest ning selliste ainete lekete ärahoidmist. Et heidet võimalikult palju vähendada, tuleks kokkukogumise kohustust laiendada ka hooneomanikele ja töövõtjatele teatavate vahtmaterjalide eemaldamisel hoonetest.

(31)

Nõue koguda kokku osoonikihti kahandavaid aineid ehitusmaterjalis kasutatavast vahtplastist võib hoogustada innovatsiooni lammutamise, taasväärtustamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate alal ning teadus- ja arendustegevust ning avaldada positiivset mõju tööhõivele, kuna kasutuselt kõrvaldamise protsess on töömahukas ja seda liiki jäätmete puhul on vaja suuremat töötlemisvõimsust. Seepärast on oluline teha kättesaadavaks asjakohased koolitusprogrammid, et rahuldada vajadust sobiva kvalifikatsiooniga füüsiliste isikute järele, kes vahtplastis sisalduvaid osoonikihti kahandavaid aineid kokku koguksid.

(32)

On vaja kehtestada õigusnormid II lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kohta, mida protokolli alusel ei kontrollita, võttes arvesse liidus toodetud ja kasutatud koguseid ning nende ainete heite mõju stratosfääri osoonisisaldusele. On muid teadaolevaid probleeme sektorites, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, ent mis mõjutavad osoonikihi taastumist. Üks neist on dilämmastikoksiid, mis on osoonikihi kahandamise potentsiaali põhjal arvutatud heitkoguste järgi üks olulisemaid allesjäänud osoonikihti kahandavaid aineid. Dilämmastikoksiid moodustab suurema osa põllumajanduslikust tegevusest tulenevast inimtekkelisest heitest, mis kuulub valdkondade hulka, millega tegelemise on komisjon oma 20. mai 2020. aasta teatise „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ kohaselt eesmärgiks seadnud. Teine probleem on intensiivsed metsa- ja maastikupõlengud, mida on oluline ennetada, sest need võivad märkimisväärselt suurendada aerosoolide sattumist stratosfääri ja seega stratosfääri osoonisisaldust kahjustada.

(33)

Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile pädevate asutuste avastatud ebaseadusliku kaubanduse juhtumitest, sealhulgas määratud karistustest.

(34)

Haloonide kasutamist tuleks lubada üksnes käesolevas määruses sätestatud kriitilise tähtsusega otstarbeks. Liikmesriigid peaksid esitama aruande kriitilise tähtsusega otstarbeks kasutamise käigus paigaldatud, kasutatud või säilitatud haloonide koguste kohta, samuti nendest ainetest tuleneva heite vähendamiseks võetud piiramismeetmete ja alternatiivide kindlakstegemisel tehtud edusammude kohta. Seda teavet on vaja selleks, et teada saada liidus veel kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks saadaolevaid haloonide koguseid, ning samuti selleks, et jälgida selle valdkonna tehnoloogia arengut, et teha kindlaks, millal ei ole haloon teatavatel kasutusaladel enam vajalik.

(35)

Protokolli kohaselt nõutakse aruannete esitamist osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Seepärast peaksid osoonikihti kahandavate ainete tootjad, importijad ja eksportijad esitama igal aastal aruande osoonikihti kahandavate ainetega kauplemise kohta. Samuti tuleks teatada kauplemisest selliste II loetletud osoonikihti kahandavate ainetega, mida protokolli alusel veel ei kontrollita, kui on vaja hinnata, kas teatavaid või kõiki I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete suhtes kohaldatavaid kontrollimeetmeid on vaja laiendada ka nendele ainetele.

(36)

Komisjon esitab liidu nimel osoonisekretariaadile igal aastal aruande protokolli alusel kontrollitud osoonikihti kahandavate ainete impordi ja ekspordi kohta. Kuigi selliste ainete tootmist ja hävitamist käsitleva aruandluse eest vastutavad liikmesriigid, peaks komisjon esitama nimetatud tegevuste kohta esialgsed andmed, et hõlbustada osoonisekretariaadil liidu tarbimise varajast arvutamist. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitlevat klauslit laiendavate teadete puudumisel peaks komisjon jätkama aastaaruannete esitamist, tagades ühtlasi, et liikmesriikidele antakse piisavalt aega komisjoni esitatud esialgsete andmete läbivaatamiseks, et vältida vastuolusid.

(37)

Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas keskkonnaasutused, turujärelevalveasutused ja toll, peaksid tegema kontrolle, kasutades riskipõhist käsitust, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Selline käsitus on vajalik selleks, et kontrollida tegevust, mille puhul on käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku kaubanduse või keskkonda heitmise oht kõige suurem. Lisaks peaksid pädevad asutused tegema kontrolle, kui neil on tõendeid või muud asjakohast teavet võimalike rikkumiste kohta. Kui see on asjakohane, tuleks selline teave vajalikus mahus edastada tollile, et teha enne kontrolli riskianalüüs vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (16) artiklile 47. Kui pädevad asutused on tuvastanud käesoleva määruse rikkumise, on oluline tagada, et karistuste määramise järelkontrolli eest vastutavaid pädevaid asutusi teavitatakse, et nad saaksid vajaduse korral määrata asjakohase karistuse.

(38)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kui ettevõtjad rikuvad käesolevat määrust, kohaldatakse nende suhtes mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(39)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada normid, mis näevad ette ühe ja sama rikkumise eest kas kriminaal- või halduskaristuse või mõlemad. Kui liikmesriigid kohaldavad sama rikkumise eest nii kriminaal- kui ka halduskaristust, ei tohiks kõnealused karistused minna vastuollu õigusega mitte sattuda kohtu alla ega saada sama kuriteo eest karistada mitu korda (ne bis in idem) Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduses.

(40)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et:

Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(41)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(42)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide poolt reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (19) ning üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjoni poolt reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, (20) eelkõige seoses andmetöötluse konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega komisjonilt liikmesriikidele, andmetöötluse seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende isikuandmetele ja neid andmeid parandada.

(43)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma ametlikud märkused 20. mail 2022.

(44)

Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on isikule liidu õigusest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse tagamine liikmesriikide kohtute ülesanne. Lisaks kohustab Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel, sealhulgas füüsilistel ja juriidilistel isikutel, on juurdepääs õiguskaitsele kooskõlas kohustustega, mille liikmesriigid on võtnud 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (21) (edaspidi „Århusi konventsioon“) alusel.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tegeleda osoonikihi kahandamise probleemi lahendamisega ja seeläbi panustada stratosfääri osoonisisalduse taastumisse, kliimasoojenemise vähendamisse ja protokolli järgimise tagamisse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käsitletavate keskkonnaprobleemide piiriülese olemuse ning käesoleva määruse mõju tõttu liidusisesele ja -välisele kaubavahetusele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Määruses (EÜ) nr 1005/2009 tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega,