EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17)

(1)

määrusega (EL) nr 1024/2013 (edaspidi „SSM määrus”) luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP) ja osalevate liikmesriikide riiklikke pädevaid asutusi.

(2)

SSM määruse artikli 6 raames on EKP-l ainupädevus täita talle sama määruse artikliga 4 antud mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesandeid seoses osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest ning teostab süsteemi toimimise järelevalvet, tuginedes SSM määruse artiklis 6 sätestatud kohustustele ja menetlustele.

(3)

Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust talle SSM määrusega antud ülesannete täitmisel, vastutavad riiklikud pädevad asutused EKP-le abi osutamise eest SSM määruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis on seotud SSM määruse artiklis 4 osutatud krediidiasutuste ülesannetega, sealhulgas abi osutamise eest kontrollimisel. Selleks järgivad riiklikud pädevad asutused SSM määruse artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmisel EKP-lt saadud juhiseid.

(4)

EKP, riiklikud pädevad asutused ja riiklikud määratud asutused peavad täitma SSM määruse artiklis 5 osutatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesandeid ning järgima SSM määruses, käesolevas määruses ja asjakohases liidu õiguses ette nähtud koordineerimismenetlusi, ilma et see piiraks eurosüsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu rolli.

(5)

SSM määruses on EKP ja riiklike pädevate asutuste asjaomased järelevalvekohustused jaotatud SSM määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste olulisuse alusel. Käesolevas määruses sätestatakse eelkõige konkreetne metoodika sellise olulisuse hindamiseks vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 7. EKP otsene järelevalvepädevus hõlmab osalevas liikmesriigis asutatud olulisi krediidiasutusi, finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid ning mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste osalevas liikmesriigis asuvaid filiaale. Riiklikud pädevad asutused on kohustatud teostama otsest järelevalvet vähem oluliste üksuste üle, ilma et see piiraks EKP volitust otsustada konkreetsetel juhtudel ise teostada selliste üksuste otsest järelevalvet, kui see on vajalik järelevalvestandardite järjepidevaks kohaldamiseks.

(6)

Et võtta arvesse liidu õigusnormide hiljutist arengut sanktsioonide osas ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat uurimis- ja otsustamisetapi lahususe põhimõtte osas, moodustab EKP sõltumatu uurimisüksuse, mille ülesanne on autonoomselt uurida järelevalve-eeskirjade ja -otsuste rikkumist.

(7)

SSM määruse artikli 6 lõike 7 kohaselt peab EKP pädevate asutustega konsulteerides ja järelevalvenõukogu ettepaneku põhjal võtma vastu ja avaldama raamistiku EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise koostöö praktiliseks korraldamiseks ühtse järelevalvemehhanismi raames.

(8)

SSM määruse artikli 33 lõike 2 kohaselt peab EKP avaldama määrustes ja otsustes talle SSM määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra. Käesolev määrus sisaldab sätteid artikli 33 lõike 2 rakendamiseks seoses EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise koostööga ühtse järelevalvemehhanismi raames.

(9)

Seetõttu käsitleb käesolev määrus täiendavalt ja täpsustab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud koostöömenetlusi EKP ja riiklike pädevate asutuste (kohastel juhtudel riiklike määratud asutuste) vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames ning tagab seega ühtse järelevalvemehhanismi tulemusliku ja ühetaolise toimimise.

(10)

EKP peab väga tähtsaks krediidiasutuste (k.a bilansi) põhjalikku hindamist, mida ta peab tegema enne, kui oma ülesandeid täitma asub. See hõlmab kõiki liikmesriike, mis liituvad euroalaga ja seeläbi ka ühtse järelevalvemehhanismiga pärast järelevalve alustamise kuupäeva vastavalt SSM määruse artikli 33 lõikele 2.

(11)

Ühtse järelevalvemehhanismi sujuvaks toimimiseks on eriti oluline, et EKP ja riiklikud pädevad asutused teeksid täielikku koostööd ning et nad vahetaksid teavet, mis võib mõjutada nende ülesannete täitmist, eelkõige teavet, mida riiklikud pädevad asutused kasutavad seoses menetlustega, mis võivad mõjutada järelevalve alla kuuluva üksuse turvalisust ja toimekindlust või mis on seotud nende üksuste suhtes teostatavate järelevalvemenetlustega,