EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1 Reguleerimisese

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks liidus, kindlustades gaasi siseturu tõrgeteta ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, sealhulgas viimase abinõuna solidaarsusmeetme rakendamist, ning selgelt määratledes maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses ennetusmeetmete ja konkreetsete gaasitarnehäirete korral võetavate vastumeetmetega ja sätestades kõnealuste kohustuste selge jaotuse maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu vahel. Käesolevas määruses sätestatakse solidaarsuse vaimus ka läbipaistvad mehhanismid hädaolukorras tegutsemise planeerimise kooskõlastamiseks ja hädaolukorrale reageerimiseks liikmesriigi, piirkonna ja liidu tasandil.

Artikkel 2 Mõisted

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M3 —————

▼B

2)	„tarbija” – tarbija direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 24 tähenduses;

3)	„kodutarbija” – kodutarbija direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 25 tähenduses;

4)	„esmane sotsiaalteenus” – tervishoiu-, esmase sotsiaalhoolekande, hädaabi-, turva-, haridus- või avaliku haldusega seotud teenus;

5)

„kaitstud tarbija” –

kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või mitu järgmist, tingimusel et punktides a ja b osutatud ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine kokku ei ületa 20 % iga-aastasest gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis:

a)

väike või keskmise suurusega ettevõtja, kes on ühinenud gaasijaotusvõrguga,

b)

esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühinenud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga,

c)

kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui maagaas;

6)

„solidaarsuse alusel kaitstud tarbija” –

gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbija ning selleks võib olla ka lisaks üks või mõlemad alljärgnevatest:

a)

kaugkütterajatis, kui see on asjaomases liikmesriigis „kaitstud tarbija” ja üksnes niivõrd, kui see pakub kütet kodumajapidamistele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, kes ei ole haridus- või avaliku halduse teenuse osutaja,

b)

esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on asjaomases liikmesriigis „kaitstud tarbija”, välja arvatud haridus- või avaliku halduse teenuse osutaja.

7)	„pädev asutus” – liikmesriigi määratud riiklik valitsusasutus või riiklik reguleeriv asutus, kes tagab käesoleva määrusega ette nähtud meetmete rakendamise;

8)	„riiklik reguleeriv asutus” – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riiklik reguleeriv asutus;

9)	„maagaasiettevõtja” – maagaasiettevõtja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 1 tähenduses;

10)	„gaasitarneleping” – maagaasiga varustamist käsitlev leping direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 34 tähenduses;

11)	„ülekanne” – ülekanne direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 3 tähenduses;

12)	„ülekandesüsteemi haldur” – ülekandesüsteemi haldur direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 4 tähenduses;

13)	„jaotamine” – jaotamine direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 5 tähenduses;

14)	„jaotussüsteemi haldur” – jaotussüsteemi haldur direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 6 tähenduses;

15)	„ühendustoru” – ühendustoru direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 17 tähenduses;

16)	„hädaolukorra tarnekoridorid” – liidu gaasitarneteed, mis aitavad liikmesriikidel paremini leevendada võimalike tarne- ja taristuhäirete mõju;

17)	„hoiustamisvõimsus” – hoiustamisvõimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 28 tähenduses;

18)	„tehniline võimsus” – tehniline võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 18 tähenduses;

19)	„kindel võimsus” – kindel võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 16 tähenduses;

20)	„katkestatav võimsus” – katkestav võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 13 tähenduses;

21)	„maagaasi veeldusjaama võimsus” – maagaasi veeldusjaama võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 24 tähenduses;

22)	„maagaasi veeldusjaam” – maagaasi veeldusjaam direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 11 tähenduses;

23)	„gaasihoidla” – gaasihoidla direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 9 tähenduses;

24)	„võrk” – võrk direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 13 tähenduses;

25)	„võrgukasutaja” – võrgukasutaja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 23 tähenduses;

26)	„abiteenused” – abiteenused direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 14 tähenduses;

▼M4

27)	„täitmistrajektoor” – iga liikmesriigi maa-alustele gaasihoidlatele seatud mitu soovituslikku vahe-eesmärki, mis kajastavad liikmesriigi täitmiskava ja mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 6a lõikega 7;

▼M2

28)	„täituvuse sihttase” – siduv sihttase maa-aluste gaasihoidlate koguvõimsuse täituvusele;

29)

„strateegiline tagavara” – selline veeldamata maagaasi maa-alune tagavara või selle osa, mida ostavad, haldavad ja hoiustavad ülekandesüsteemi haldurid, liikmesriigi määratud üksus või ettevõtja ning mida saab kasutusele võtta üksnes pärast eelnevat teavitamist või ametiasutuselt loa saamist ning mis üldiselt võetakse kasutusele järgmise olukorra esinemisel:

▼C2

a)

tõsine tarnenappus,

▼M2

b)

tarnehäire või

c)

artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud hädaolukorra väljakuulutamine;

30)

„tasakaalustamisvaru” – veeldamata maagaas, mida:

a)

ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostavad, haldavad ja hoiustavad maa all üksnes ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja gaasivarustuskindluse tagamiseks ning

b)

jaotatakse üksnes juhul, kui see on vajalik süsteemi turvaliseks ja usaldusväärseks tööshoidmiseks kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikliga 13 ja määruse (EL) nr 312/2014 artiklitega 8 ja 9;

31)	„maa-alune gaasihoidla” – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 9 määratletud gaasihoidla, mida kasutatakse maagaasi, sealhulgas tasakaalustamisvaru hoidmiseks ja mis on ühendatud ülekande- või jaotusvõrguga, kuid ei hõlma maapealseid sfäärilisi või mahuvaruhoidlaidy;

▼M3

32)	„gaas” – direktiivi (EL) 2024/1788 ( 1 ) artikli 2 punktis 1 määratletud maagaas;

▼M5

33)	„võta-või-maksa säte” – lepingusäte, mis kohustab ostjat võtma teatava ajavahemiku jooksul vastu kindlaksmääratud minimaalse gaasikoguse tarne või selle eest maksma, olenemata sellest, kas gaasi tegelikult saadakse;

34)	„tarni-või-maksa säte” – lepingusäte, mis kohustab müüjat gaasi tarnimata jätmise korral maksma lepingus ette nähtud trahvi.

▼B

Artikkel 3 Vastutus gaasivarustuskindluse eest

Artikkel 4 Gaasikoordineerimisrühm

Artikkel 5 Taristunorm

Artikkel 6 Gaasivarustuskindluse norm

Artikkel 6a Täituvuse sihttasemed ja täitmistrajektoorid

Artikkel 6b Täituvuse sihttaseme saavutamine

Artikkel 6c Hoiustamiskokkulepped ja koormuse jagamise mehhanism

Artikkel 6d Seire ja täitmise tagamine

Artikkel 7 Riskihindamine

Artikkel 8 Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamine

Artikkel 8a Küberturvalisuse meetmed

Artikkel 9 Ennetava tegevuskava sisu

Artikkel 10 Hädaolukorra lahendamise kava sisu

Artikkel 11 Kriisiolukorra väljakuulutamine

Artikkel 12 Piirkondlikule ja liidu hädaolukorrale reageerimine

Artikkel 13 Solidaarsus

Artikkel 13a Koostöö kaudselt ühendatud liikmesriikide vahel, kes kasutavad turupõhiseid meetmeid (vabatahtlikud meetmed)

Artikkel 14 Teabevahetus

Artikkel 15 Ametisaladus

Artikkel 16 Koostöö energiaühenduse osalisriikidega

Artikkel 17 Komisjoni teostatav järelevalve

Artikkel 17

Komisjoni teostatav järelevalve

Komisjon teostab pidevat järelevalvet gaasivarustuskindlust käsitlevate meetmete üle ja annab korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale.

▼M5

Komisjon seirab pidevalt liidu energiasüsteemi kokkupuudet, muuhulgas kolmandate riikide kaudu, Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava gaasi tarnetega, eelkõige komisjonile ja pädevatele asutustele artikli 14 lõike 6 punkti c kohaselt esitatud teabe alusel.

Komisjon hindab Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise rakendamist vastavalt määrusele (EL) 2026/261 riikide, piirkondade ja liidu tasandil, võttes aluseks kõnealuse määruse artikli 9 kohased gaasi käsitlevad riiklikud mitmekesistamiskavad ning annab sellest hindamisest aru gaasikoordineerimisrühmale.

Kolmandas lõigus osutatud hindamise põhjal avaldab komisjon iga-aastase aruande, milles antakse põhjalik ülevaade edusammudest, mida liikmesriigid on oma riiklike mitmekesistamiskavade rakendamisel teinud.

Kui see on asjakohane, võib komisjon kolme kuu jooksul alates gaasi käsitleva riikliku mitmekesistamiskava esitamisest anda soovituse, milles määratakse kindlaks võimalikud tegevused ja meetmed, et tagada gaasitarnete turvaline mitmekesistamine ja Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava gaasi impordi õigeaegne järkjärguline lõpetamine.

Pärast selle soovituse saamist ajakohastavad asjaomased liikmesriigid oma gaasi käsitlevat mitmekesistamiskava komisjoni soovitust arvesse võttes kolme kuu jooksul.

Artikkel 17a Komisjoni aruandlus

Artikkel 18 Teavitamine

Artikkel 18

Teavitamine

Riskihindamine, ennetavad tegevuskavad, hädaolukorra lahendamise kavad ja kõik muud dokumendid edastatakse komisjonile elektrooniliselt CIRCABC-süsteemi kaudu.

Kogu teatamisega seotud kirjavahetus toimub elektrooniliselt.

Artikkel 19 Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 20 Erand

Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 994/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile.

Artikkel 22 Jõustumine

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.

Artikli 13 lõikeid 1–6, artikli 13 lõike 8 esimest ja teist lõiku ning artikli 13 lõikeid 14 ja 15 kohaldatakse alates 1. detsembrist 2018.

▼M4

Artikli 2 punkte 27–31, artikleid 6a–6d, artikli 16 lõiget 3, artiklit 17a, artikli 20 lõiget 4 ning Ib lisa kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.

▼B

I LISA Piirkondlik koostöö

I LISA

Piirkondlik koostöö

Artikli 3 lõikes 7 osutatud riskidega seotud koostöö aluseks olevad liikmesriikide riskirühmad on järgmised:

1.

Veeldatud maagaasi tarnete riskirühm:

a)

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi.

2.

Põhjamere gaasitarnete riskirühm:

b)

Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Soome, Rootsi.

3.

Põhja-Aafrika gaasitarnete riskirühm:

c)

Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Austria, Portugal, Sloveenia.

4.

Kagupoolsete gaasitarnete riskirühm:

d)

Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia.

Ib LISA Jagatud vastutus täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektoori puhul

Ib LISA

Jagatud vastutus täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektoori puhul

Slovaki Vabariik ja Tšehhi jagavad vastutust seoses Dolní Bojanovice gaasihoidla artikli 6a kohase täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektooriga. Slovaki Vabariigi ja Tšehhi jagatud vastutuse täpne jaotus ja ulatus määratakse kindlaks kõnealuste liikmesriikide kahepoolses kokkuleppes.

Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist ja kooskõlas artikli 11 lõike 6 punktiga b tagavad Slovaki Vabariik ja Tšehhi, et kui käesoleva määruse kohaselt kuulutatakse välja kriis, ei kehtestata Dolní Bojanovice gaasihoidlat mõjutavaid meetmeid, mis võivad tõenäoliselt tõsiselt ohustada gaasitarnete olukorda või kahjustada maagaasiettevõtjate suutlikkust tarnida gaasi kaitstud tarbijatele kooskõlas riikliku gaasivarustuse standardiga.

II LISA

Valemiga N – 1 arvutamine

1. Valemi N – 1 mõiste

Valemiga N – 1 kirjeldatakse gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.

Gaasitaristu hõlmab gaasiülekandevõrku, sh võrkudevahelisi ühendusi, samuti arvutuspiirkonnaga seotud tootmiskäitisi, maagaasi veeldusjaamasid ja gaasihoidlaid.

Suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral peab ülejäänud gaasitaristu tehniline võimsus olema vähemalt võrdne gaasi päevase kogunõudlusega arvutuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.

Järgmisel viisil valemiga N – 1 saadud tulemused peavad võrduma vähemalt 100 %ga.

2. Arvutusmeetod valemi N – 1 kasutamisel

, N – 1 ≥ 100 %

Arvutusel kasutatud parameetrid peavad olema selgelt kirjeldatud ja põhjendatud.

EPm-i arvutamisega seoses esitatakse sisendpunkte ja nende individuaalset läbilaskevõimet käsitlev üksikasjalik loetelu.

3. Valemi N – 1 parameetrid

„Arvutuspiirkond” – pädeva asutuse poolt kindlaks määratud geograafiline piirkond, mille jaoks koostatakse valem N – 1.

Gaasinõudlusega seotud mõiste

„Dmax” – gaasi päevane kogunõudlus (miljonites kuupmeetrites päevas) arvutuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.

Gaasi pakkumisega seotud mõisted

„EPm” – sisendpunktide (mis ei ole mõistetega Pm, LNGm ja Sm hõlmatud tootmiskäitised, maagaasi veeldusjaamad ja gaasihoidlad) tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide selliste arvutuspiirkonna piiril asuvate sisendpunktide tehnilise võimsuse summa, mille kaudu on võimalik tarnida gaasi arvutuspiirkonda.

„Pm” – suurim tehniline tootmisvõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõigi gaasitootmiskäitiste summaarne suurim tehniline päevane tootmisvõimsus, mida saab tarnida arvutuspiirkonna sisendpunktidesse.

„Sm” – hoidla suurim väljastamismaht (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide gaasihoidlate summaarne suurim päevane väljastamismaht, mida saab tarnida arvutuspiirkonna piiril asuvatesse sisendpunktidesse, võttes arvesse nende asjaomaseid tehnilisi tingimusi.

„LNGm” – maagaasi veeldusjaamade suurim tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on arvutuspiirkonna kõikide maagaasi veeldusjaamade summaarne suurim tehniline päevane väljundvõimsus; kõnealuse võimsuse puhul on arvesse võetud esmatähtsaid tegureid, nagu veeldatud maagaasi mahalaadimine, abiteenused, ajutine hoiustamine ja taasgaasistamine ning tehniline võimsus gaasi saatmiseks võrgustikku.

„Im” – sellise suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas), millel on suurim suutlikkus arvutuspiirkonna varustamiseks. Kui mitu gaasitaristut on ühendatud ühisesse ära- või juurdevoolu võimaldavasse gaasitaristusse ja neid ei ole võimalik eraldi käitada, loetakse need üheks gaasitaristuks.

4. Valemiga N – 1 arvutamine, kasutades nõudlusega seotud meetmeid

, N – 1 ≥ 100 %

Gaasinõudlusega seotud mõiste

„Deff” – Dmax'i osa (miljonites kuupmeetrites päevas), mida gaasitarnehäire korral suudetakse piisavalt ja õigeaegselt katta turupõhiste nõudlusega seotud meetmetega vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile c ja artikli 5 lõikele 2.

5. Piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine

Vajaduse korral laiendatakse punktis 3 osutatud arvestuspiirkond asjakohasele piirkondlikule tasandile, nagu on kindlaks määranud asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused. Arvutust võib ka laiendada riskirühma piirkonna tasandile, kui nii on kokku lepitud riskirühma pädevate asutustega. Piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamisel kasutatakse suurimat ühist huvi pakkuvat eraldi vaadeldavat gaasitaristut. Piirkonna suurim ühist huvi pakkuv eraldi vaadeldav gaasitaristu on piirkonna suurim gaasitaristu, mis otseselt või kaudselt aitab kaasa kõnealuse piirkonna liikmesriikide gaasivarustusele, ja see määratletakse riskihindamise tulemusena.

Piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine võib asendada riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamist üksnes juhul, kui suurim ühist huvi pakkuv eraldi vaadeldav gaasitaristu on ühise riskihindamise kohaselt suure tähtsusega kõigi asjaomaste liikmesriikide gaasitarnete jaoks.

Riskirühma tasandil kasutatakse artikli 7 lõikes 4 osutatud arvutuste puhul I lisas loetletud riskirühmade suurimat ühist huvi pakkuvat eraldi vaadeldavat gaasitaristut.

III LISA

Alaline gaasi kahesuunalise transportimise võimekus

1. Käesolevas lisa sätete täitmiseks võib riiklik reguleeriv asutus toimida pädeva asutusena, kui liikmesriik nii otsustab.

2. Võrkudevahelise ühenduse gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamiseks või tõhustamiseks või kõnealuse kohustuse suhtes erandi tegemiseks või tehtud erandi kestuse pikendamiseks esitavad võrkudevahelise ühenduse kummagi poole ülekandesüsteemi haldurid pärast kõigi potentsiaalselt asjaomaste ülekandesüsteemi halduritega konsulteerimist oma pädevatele asutustele („asjaomased pädevad asutused”) ja oma reguleerivatele asutustele („asjaomased reguleerivad asutused”):

a)

ettepaneku alalise ja tegeliku võimekuse tagamiseks gaasi kahesuunaliseks transportimiseks alalise gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse jaoks seoses vastassuunaga („tegelike vastassuunavoogude läbilaske võimekus”) või

b)

gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamise kohustusest erandi tegemise taotluse.

Ülekandesüsteemi haldurid püüavad esitada ühise ettepaneku või erandi tegemise taotluse. Kui esitatakse ettepanek gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamiseks, võivad ülekandesüsteemi haldurid esitada põhjendatud ettepaneku kulude riikidevaheliseks jaotamiseks. Kõikide võrkudevaheliste ühenduste puhul, mis on olemas 1. novembril 2017, tuleb kõnealused dokumendid esitada hiljemalt 1. detsembril 2018 pärast teostatavusuuringu etapi lõppu, kuid enne uute võrkudevaheliste ühenduste üksikasjaliku detailplaneeringu etapi algust.

3. Pärast ettepaneku või erandi tegemise taotluse vastuvõtmist konsulteerivad asjaomased pädevad asutused seoses ettepaneku või erandi tegemise taotlusega viivitamata nende liikmesriikide pädevate asutuste või riiklike reguleerivate asutustega, kui need ei ole pädevad asutused, kes riskihindamise kohaselt võiksid vastassuunavoogude läbilaske võimekusest kasu saada, ning koostööameti ja komisjoniga. Asutused, kellega konsulteeritakse, võivad esitada oma arvamuse nelja kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse saamisest.

4. Vastavalt artikli 5 lõigetele 6 ja 7 teevad asjaomased reguleerivad asutused kuue kuu jooksul pärast ühise ettepaneku kättesaamist ning pärast asjaomaste projektiedendajatega konsulteerimist koordineeritud otsused investeerimiskulude riikidevahelise jaotuse kohta, kus määratakse kindlaks projekti kõikide ülekandesüsteemi haldurite kanda jäävad osad. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua kõnealuse tähtaja jooksul kokkuleppele, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomaseid pädevaid asutusi.

5. Asjaomased pädevad asutused võtavad vastu koordineeritud otsuse riskihindamise, käesoleva määruse artikli 5 lõikes 5 loetletud teabe ja käesoleva lisa punkti 3 kohaste konsultatsioonide tulemusena saadud arvamuste alusel ning võttes arvesse gaasivarustuskindlust ja maagaasi siseturu toimimisse antavat panust. Koordineeritud otsus võetakse vastu kahe kuu jooksul. Kahekuuline ajavahemik algab pärast käesoleva lisa punktis 3 osutatud arvamuste jaoks ette nähtud neljakuulise tähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui kõik arvamused on kätte saadud varem, või siis pärast käesoleva lisa punktis 4 osutatud asjaomaste reguleerivate asutuste koordineeritud otsuse vastuvõtmiseks ette nähtud kuuekuulise ajavahemiku lõppemist. Koordineeritud otsuses:

a)

kiidetakse heaks gaasi kahesuunalise transportimise võimekust käsitlev ettepanek. Otsus hõlmab kulude-tulude analüüsi, rakendamise ajakava ja otsuse edaspidise kasutamise korda ning sellele lisatakse punktis 4 osutatud ja asjaomaste reguleerivate asutuste koostatud koordineeritud otsus kulude riikidevahelise jaotuse kohta või

b)

tehakse ajutine erand või pikendatakse seda kuni neljaks aastaks, kui otsuse osaks oleva kulude-tulude analüüsi kohaselt ei aitaks tagasivoo läbilaskevõimsus parandada ühegi asjaomase liikmesriigi varustuskindlust või kui investeerimiskulud oleksid märkimisväärselt suuremad kui oodatav soodne mõju gaasivarustuskindlusele või

c)

nõutakse ülekandesüsteemi halduritelt ettepaneku või erandi tegemise taotluse muutmist ja uuesti esitamist hiljemalt nelja kuu möödudes.

6. Asjaomased pädevad asutused esitavad koordineeritud otsuse koos punkti 3 kohaste konsultatsioonide tulemusena saadud arvamustega viivitamata punkti 3 kohaselt arvamuse esitanud pädevatele asutustele ja riiklikele reguleerivatele asutustele, asjaomastele reguleerivatele asutustele, koostööametile ja komisjonile.

7. Kahe kuu jooksul pärast koordineeritud otsuse kättesaamist võivad punktis 6 osutatud pädevad asutused esitada vastuväiteid koordineeritud otsuse kohta otsuse vastu võtnud asjaomastele pädevatele asutustele, koostööametile ja komisjonile. Vastuväited piirduvad faktide ja hinnangutega, eelkõige piiriülese kulujaotuse kohta, mille puhul ei ole korraldatud punkti 3 kohast konsultatsiooni.

8. Kolme kuu jooksul pärast koordineeritud otsuse punkti 6 kohast kättesaamist esitab koostööamet arvamuse koordineeritud otsuse elementide kohta, võttes arvesse kõiki võimalikke vastuväiteid, ning edastab arvamuse kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele, punktis 6 osutatud pädevatele asutustele ja komisjonile.

9. Nelja kuu jooksul pärast koostööametilt punkti 8 kohase arvamuse saamist võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse koordineeritud otsuse muutmist. Kõikide selliste komisjoni otsuste aluseks on punktis 5 sätestatud kriteeriumid, asjaomaste asutuste otsuse põhjendused ning koostööameti arvamus. Asjaomased pädevad asutused täidavad komisjoni nõude, muutes oma otsust nelja nädala jooksul.

Kui komisjon ei ole eespool nimetatud nelja kuu jooksul reageerinud, siis loetakse, et komisjon ei ole asjaomaste pädevate asutuste otsuse suhtes vastuväiteid esitanud.

10. Kui asjaomased pädevad asutused ei suutnud koordineeritud otsust vastu võtta punktis 5 esitatud tähtajaks või kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõudnud kulude jaotamise suhtes kokkuleppele punktis 4 esitatud tähtajaks, siis teavitavad asjaomased pädevad asutused sellest koostööametit ja komisjoni hiljemalt tähtaja möödumise päeval. Nelja kuu jooksul alates kõnealuse teabe saamisest võtab komisjon pärast võimalikku konsulteerimist koostööametiga vastu otsuse, mis hõlmab kõiki punktis 5 loetletud koordineeritud otsuse elemente, välja arvatud kulude riikidevaheline jaotus, ning esitab selle otsuse asjaomastele pädevatele asutustele ja koostööametile.

11. Kui käesoleva lisa punkti 10 kohases komisjoni otsuses nõutakse gaasi kahesuunalise transportimise võimekust, võtab koostööamet kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsuse kättesaamist vastu otsuse, mis hõlmab kulude riikidevahelist jaotust vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 7. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib koostööamet asjaomaste reguleerivate asutuste ning ülekandesüsteemi halduritega. Kolmekuulist ajavahemikku võib pikendada veel kahe kuu võrra, kui koostööamet peab taotlema lisateavet. Täiendav kahekuuline tähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast.

12. Komisjon, koostööamet, pädevad asutused, riiklikud reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

13. Määruse (EL) nr 994/2010 kohaselt kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamise kohustusest tehtud erandid jäävad kehtima, välja arvatud juhul, kui komisjon või teine asjaomane liikmesriik nõuab nende läbivaatamist või kui nende kehtivusaeg lõpeb.

IV LISA

Ühise riskihindamise vorm

Järgmine vorm tuleb täita riskirühmas kokkulepitud keeles.

Üldine teave

—

Riskirühma liikmesriigid

—

Riskihindamise koostamise eest vastutavate pädevate asutuste nimi ( 9 )

1. Süsteemi kirjeldus

Esitage samuti riskirühma gaasisüsteemi lühikirjeldus, hõlmates järgmist:

a)

peamised gaasitarbimise näitajad, ( 10 ) sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, ( 11 ) tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

b)

riskirühma gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), piirkonna ja liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;

c)

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa ( 12 );

d)

riskirühma oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

i)

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii)

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

e)

sisemaise energiatootmise tähtsus riskirühmas:

i)

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii)

suurim päevane tootmisvõimsus;

f)

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

2. Taristunorm (artikkel 5)

Kirjeldage valemi(te)ga N – 1 arvutamist riskirühma piirkonna tasandil, kui nii on kokku lepitud riskirühma pädevate asutustega, ning olemasolevat gaasi kahesuunalise transportimise võimekust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

a)

Valem N – 1

i)

riskirühma suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii)

piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii)

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv)

valemis N – 1 kasutatavate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

b)

Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus

i)

märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkude vahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;

ii)

esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);

iii)

märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

3. Riskide väljaselgitamine

Kirjeldage olulist riikidevahelist riski, mille jaoks riskirühm loodi, samuti riskitegureid erinevatel juhtudel, mis võivad tuua kaasa riski realiseerumise, riskide avaldumise tõenäosust ja tagajärgi.

Nende riskitegurite mittetäielik loetelu, mis tuleb hindamisse lisada ainult siis, kui see on asjaomase pädeva asutuse arvates asjakohane.

a)

Poliitilised riskid

—

kolmandatest riikidest pärinevate gaasitarnete katkemine eri põhjustel,

—

poliitilised rahutused (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis),

—

sõda/kodusõda (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis),

—

terrorism.

b)

Tehnoloogilised riskid

—

plahvatus/tulekahju,

—

tulekahju (konkreetses jaamas),

—

leke,

—

ebapiisav hooldus,

—

seadmete rike (ei käivitu, rike töö ajal jne),

—

elektri (või muu energiaallika) puudumine,

—

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rike (riist- või tarkvararike, interneti või SCADA-süsteemiga seotud probleem),

—

küberrünne,

—

mõju, mida avaldavad kaevetööd (kaevamine, rammimine), pinnasetööd jne.

c)

Kaubanduslikud riskid/tururiskid/finantsriskid

—

lepingud kolmandate riikide tarnijatega,

—

kaubandusalane vaidlus,

—

varustuskindluse seisukohalt olulist taristut kontrollib kolmanda riigi üksus, mis võib tähendada muu hulgas ebapiisava investeerimise, energiaallikate mitmekesistamise takistamise ja liidu õiguse rikkumise ohtu,

—

hinnavolatiilsus,

—

ebapiisavad investeeringud,

—

äkiline ja ootamatu tippkoormus,

—

muud ohud, mis võivad põhjustada struktuurse mahajäämuse.

d)

Sotsiaalsed riskid

—

streigid (mitmesugustes asjaomastes sektorites, näiteks gaasisektor, sadamad, transport jne),

—

sabotaaž,

—

vandalism,

—

vargus.

e)

Looduslikud riskid

—

maavärin,

—

maalihe,

—

üleujutus (tugeva vihma või jõgede veetaseme tõusu tagajärjel),

—

torm (merel),

—

laviin,

—

äärmuslikud ilmastikuolud,

—

tulekahju (väljaspool jaama, näiteks lähedalasuvates metsades, rohumaadel jne).

Analüüs

a)

kirjeldage riskirühma jaoks olulist riikidevahelist riski ja kõiki teisi asjakohaseid riskitegureid, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosust ja mõju ning liikmesriikide vahelist riskide koosmõju ja vastastikust suhet, kui see on asjakohane;

b)

kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk;

c)

esitage asjaomaste riskistsenaariumide loetelu riskiallika kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid;

d)

märkige, mil määral on kaalutud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku koostatud stsenaariume.

4. Riskianalüüs ja -hindamine

Analüüsige punktis 3 loetletud asjaomaseid riskistsenaariume. Riskistsenaariumide matkimisel tuleb arvesse võtta kehtivaid gaasivarustuskindluse meetmeid, näiteks II lisa punktis 2 esitatud valemi N – 1 kohaselt arvutatud taristunormi, kui see on asjakohane, ja gaasivarustuskindluse normi. Iga riskistsenaariumi puhul tuleb:

a)

kirjeldada üksikasjalikult riskistsenaariumi, sealhulgas kõiki eeldusi ja, kui see on asjakohane, metoodikaid, mille põhjal nad on arvutatud;

b)

kirjeldada üksikasjalikult matkimise tulemusi, sealhulgas kvantifitseerida mõjud (nt tarbijatele edastamata gaasi kogus, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju kaugküttesüsteemile ja elektri tootmisele).

5. Järeldused

Kirjeldage ühise riskihindamise peamisi tulemusi ning määrake sealhulgas kindlaks täiendavaid meetmeid nõudvad riskistsenaariumid.

V LISA

Riikliku riskihindamise vorm

Üldine teave

Kõnealuse riskihindamise koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 13 )

1. Süsteemi kirjeldus

1.1.

Esitage piirkonna gaasisüsteemi konsolideeritud lühikirjeldus iga riskirühma kohta, ( 14 ) milles liikmesriik osaleb, hõlmates järgmist:

a)

peamised gaasitarbimise näitajad, ( 15 ) sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3 ja MWh) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, ( 16 ) tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

b)

asjaomaste riskirühmade gaasisüsteemi(de) toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), riskirühmade piirkonna või piirkondade ning liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;

c)

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus protsendina päritoluriigi kaupa ( 17 );

d)

riskirühma oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

i)

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii)

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

e)

sisemaise energiatootmise tähtsus riskirühma(de)s:

i)

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii)

suurim päevane tootmisvõimsus ja kirjeldus selle kohta, kuidas see võib hõlmata suurimat päevast tarbimist;

f)

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

1.2.

Esitage liikmesriigi gaasisüsteemi lühikirjeldus, hõlmates järgmist:

a)

peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);

b)

gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b). Vajaduse korral lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;

c)

varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;

d)

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus liikmesriigi tasandil päritoluriigi kaupa;

e)

salvestamise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

i)

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii)

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

f)

sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

i)

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii)

suurim päevane tootmisvõimsus;

g)

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

2. Taristunorm (artikkel 5)

Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N – 1 jaoks kasutatavaid väärtusi ja alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos otse ühendatud liikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ning olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

a)

Valem N – 1

i)

suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii)

riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii)

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv)

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);

v)

valemiga N – 1 arvutamise tulemuste selgitus olukorras, kus varusid on 30 % ja 100 % koguvõimsusest;

vi)

valemi N – 1 hüdraulilisel mudelil põhineva matkimise peamiste tulemuste selgitus;

vii)

liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N – 1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:

—

valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 2,

—

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 2 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),

—

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),

—

gaasitarnehäire ja selle eeldatava mõju (Deff) leevendamiseks võetud/võetavate turupõhiste nõudlusega seotud meetmete selgitus;

viii)

asjaomas(t)e riskirühma(de) või otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel ühine arvutamine/ühised arvutamised valemiga N – 1:

—

valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5,

—

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 2 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),

—

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),

—

valemile N – 1 vastamiseks kokku lepitud korra selgitus.

b)

Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus

i)

märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;

ii)

esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);

iii)

märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

3. Riskide väljaselgitamine

Kirjeldage riskiallikaid, mis võivad avaldada negatiivset mõju gaasivarustuskindlusele liikmesriigis, riskide avaldumise tõenäosust ja tagajärgi.

Nende riskitegurite liikide mittetäielik loetelu, mis tuleb hindamisse lisada ainult siis, kui see on pädeva asutuse arvates asjakohane.

a)

Poliitilised riskid

—

kolmandatest riikidest pärinevate gaasitarnete häire eri põhjustel,

—

poliitilised rahutused (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis),

—

sõda/kodusõda (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis),

—

terrorism.

b)

Tehnoloogilised riskid

—

plahvatus/tulekahju,

—

tulekahju (konkreetses jaamas),

—

leke,

—

ebapiisav hooldus,

—

seadmete rike (ei käivitu, rike töö ajal jne),

—

elektri (või muu energiaallika) puudumine,

—

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rike (riist- või tarkvararike, interneti või SCADA-süsteemiga seotud probleem),

—

küberrünne,

—

mõju, mida avaldavad kaevetööd (kaevamine, rammimine), pinnasetööd jne.

c)

Kaubanduslikud riskid/tururiskid/finantsriskid

—

lepingud kolmandate riikide tarnijatega,

—

kaubandusalane vaidlus,

—

varustuskindluse seisukohalt olulist taristut kontrollib kolmanda riigi üksus, mis võib tähendada muu hulgas ebapiisava investeerimise, energiaallikate mitmekesistamise takistamise ja liidu õiguse rikkumise ohtu,

—

hinnavolatiilsus,

—

ebapiisavad investeeringud,

—

äkiline ja ootamatu tippkoormus,

—

muud ohud, mis võivad põhjustada struktuurse mahajäämuse.

d)

Sotsiaalsed riskid

—

streigid (mitmesugustes asjaomastes sektorites, näiteks gaasisektor, sadamad, transport jne),

—

sabotaaž,

—

vandalism,

—

vargus.

e)

Looduslikud riskid

—

maavärin,

—

maalihe,

—

üleujutus (tugeva vihma või jõgede veetaseme tõusu tagajärjel),

—

torm (merel),

—

laviin,

—

äärmuslikud ilmastikuolud,

—

tulekahju (väljaspool jaama, näiteks lähedalasuvates metsades, rohumaadel jne).

Analüüs

a)

määrake kindlaks liikmesriigi jaoks asjaomased riskitegurid, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosus ja mõju;

b)

kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk;

c)

esitage asjaomaste riskistsenaariumide loetelu riskitegurite ja riskide avaldumise tõenäosuse kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid.

4. Riskianalüüs ja -hindamine

Analüüsige punktis 3 loetletud asjaomaseid riskistsenaariume. Riskistsenaariumide matkimisel tuleb arvesse võtta kehtivaid gaasivarustuskindluse meetmeid, nagu II lisa punktis 2 esitatud valemi N – 1 kohaselt arvutatud taristunormi ja gaasivarustuskindluse normi. Iga riskistsenaariumi puhul tuleb:

a)

kirjeldada üksikasjalikult riskistsenaariumi, sealhulgas kõiki eeldusi ja, kui see on asjakohane, metoodikaid, mille põhjal nad on arvutatud;

b)

kirjeldada üksikasjalikult matkimise tulemusi, sealhulgas kvantifitseerida mõjud (nt tarbijatele edastamata gaasi kogus, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju kaugküttesüsteemile ja elektri tootmisele).

5. Järeldused

Kirjeldage liikmesriiki hõlmanud ühise riskihindamise peamisi tulemusi ning määrake sealhulgas kindlaks täiendavaid meetmeid nõudvad riskistsenaariumid.

VI LISA

Ennetava tegevuskava vorm

Üldine teave

—

Riskirühma liikmesriigid

—

Kõnealuse kava koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 18 )

1. Süsteemi kirjeldus

1.1.

Esitage piirkonna gaasisüsteemide konsolideeritud lühikirjeldus iga riskirühma kohta, ( 19 ) milles liikmesriik osaleb, hõlmates järgmist:

a)

peamised gaasitarbimise näitajad, ( 20 ) sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, ( 21 ) tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

b)

riskirühmade gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), riskirühmade piirkonna või piirkondade ning liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;

c)

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa ( 22 );

d)

piirkonna oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

i)

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii)

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja kütteperioodi lõpu taseme puhul);

e)

sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:

i)

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii)

suurim päevane tootmisvõimsus;

f)

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest);

g)

energiatõhususmeetmete rolli kirjeldus ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele.

1.2.

Esitage gaasisüsteemi lühikirjeldus liikmesriigiti, hõlmates järgmist:

a)

peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);

b)

gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b);

c)

varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;

d)

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus liikmesriigi tasandil päritoluriigi kaupa;

e)

energia salvestamise tähtsus liikmesriigis, millega seoses kirjeldatakse

i)

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;

ii)

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

f)

sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

i)

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii)

suurim päevane tootmisvõimsus;

g)

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest);

h)

energiatõhususmeetmete roll ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele.

2. Riskihindamise kokkuvõte

Kirjeldage lühidalt artikli 7 kohaselt läbiviidud asjaomase ühise ja riikliku riskihindamise tulemusi, sealhulgas:

a)

hinnatud stsenaariumide loetelu ja iga stsenaariumi puhul rakendatud eelduste lühikirjeldust ning kindlaks tehtud puudusi/riske;

b)

riskihindamise peamisi järeldusi.

3. Taristunorm (artikkel 5)

Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N – 1 jaoks kasutatavaid väärtusi, alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos naaberliikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ja olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

3.1. Valem N – 1

i)

piirkonna suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii)

piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii)

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv)

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

3.2. Riigi tasand

a)

Valem N – 1

i)

suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii)

riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii)

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv)

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);

v)

liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N – 1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:

—

valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 2,

—

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad käesoleva lisa punkti 3 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),

—

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),

—

gaasitarnehäire ja selle eeldatava mõju (Deff) leevendamiseks võetud/võetavate turupõhiste nõudlusega seotud meetmete selgitus;

vi)

asjaomas(t)e riskirühma(de) või otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel normi N – 1 ühine arvutamine/ühised arvutamised:

—

valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5,

—

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad käesoleva lisa punkti 3 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),

—

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),

—

valemi N – 1 järgimise tagamiseks kokku lepitud korra selgitus.

b)

Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus

i)

märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;

ii)

esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);

iii)

märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

4. Varustuskindlusnormi täitmine (artikkel 6)

Kirjeldage meetmeid, mida on võetud selleks, et täita varustuskindlusnormi ning gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud gaasivarustuskindluse normi või selleks kehtestatud täiendavaid kohustusi.

a)

Kohaldatud kaitstud tarbijate mõiste, sh hõlmatud tarbijate kategooriad ja nende aastane gaasitarbimine (kategooriate kaupa, netoväärtusena ja protsendimäärana riigi aastasest gaasi lõpptarbimisest).

b)

Artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalikud gaasikogused.

c)

Artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalik võimsus.

d)

Varustuskindlusnormi täitmiseks rakendatud meede/meetmed:

i)

meetme(te) kirjeldus;

ii)

adressaadid;

iii)

varustuskindlusnormi täitmise eeljärelevalve süsteemi (kui selline süsteem on kasutusel) kirjeldus;

iv)

sanktsioonide kord, kui see on kohaldatav;

v)

järgmiste elementide kirjeldus iga meetme kohta:

—

meetme majanduslik mõju, tulemuslikkus ja tõhusus,

—

meetme mõju keskkonnale,

—

meetme mõju tarbijale;

vi)

mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

—

meetme vajalikkuse põhjendus (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega),

—

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks),

—

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

1)

muude liikmesriikide varustuskindlusele;

2)

riiklikule turule;

3)

siseturule;

vii)

meetmete puhul, mis on rakendatud 1. novembril 2017 või hiljem, palun lisage mõjuhinnangu lühikokkuvõte või link artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud meetme(te) avalikule mõjuhinnangule.

e)

kui see on asjakohane, tuleb gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:

i)

meetme(te) kirjeldus;

ii)

solidaarsuse vaimus ja kooskõlas artikliga 13 rakendatav mehhanism suurendatud varustuskindluse normi või täiendavate kohustuste vähendamiseks tavapäraste näitajateni;

iii)

kui see on asjakohane, tuleb 1. novembril 2017 või hiljem gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:

iv)

adressaadid;

v)

mõjutatud gaasikogused ja võimsused;

vi)

selgitus kõnealuse meetme vastavuse kohta artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

5. Ennetusmeetmed

Kirjeldage võetud või võetavaid ennetusmeetmeid.

a)

Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:

i)

meetme riiklikku või piirkondlikku mõõdet;

ii)

meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;

iii)

meetme mõju tarbijatele;

vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:

—

naaberliikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste täiustamise meetmed,

—

gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed,

▼M3

—

liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,

▼B

—

meetmed varustuskindluse seisukohast olulise taristu kaitsmiseks seoses kolmandate riikide üksuste kontrolliga (sealhulgas, kui see on asjakohane, üldised või sektoripõhised investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused, jne).

b)

kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel põhjustel kui riskihindamine, kuid avaldavad positiivset mõju asjaomas(t)e riskirühma(de) liikmesriigi varustuskindlusele;

c)

mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

i)

põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

ii)

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

iii)

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

—

põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega),

—

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks),

—

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

1)

muude liikmesriikide varustuskindlusele;

2)

riiklikule turule;

3)

siseturule;

4)

selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele;

5)

selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

6. Muud meetmed ja kohustused (nt süsteemi ohutu käitamine)

Kirjeldage muid meetmeid ja kohustusi, mida on rakendatud seoses maagaasiettevõtjatega ja muude asjaomaste asutustega, kes tõenäoliselt mõjutavad gaasivarustuskindlust, näiteks süsteemi ohutu käitamisega seotud kohustusi; nimetage ettevõtjad ja asutused, keda kõnealune kohustus mõjutaks ning asjaomased gaasikogused. Selgitage täpselt, millal ja kuidas neid meetmeid kohaldatakse.

7. Taristuprojektid

a)

Kirjeldage tulevasi taristuprojekte, sealhulgas asjaomaste riskirühmade ühishuviprojekte, esitage teave projektide hinnangulise rakendusaja, võimsuse ning riskirühma gaasivarustuskindlusele avalduva eeldatava mõju kohta.

b)

Märkige, kuidas on taristuprojektide puhul arvesse võetud kogu liitu hõlmavat kümneaastast võrgu arengukava, mille on koostanud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10.

8. Varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused

Nimetage kehtivad varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused ja kirjeldage neid lühidalt (üksikasjalikuma teabe esitamiseks kasutage lisasid). Selgitage täpselt, kes peab täitma kõnealuseid kohustusi ja kuidas see peab toimuma. Kui see on asjakohane, kirjeldage, kuidas ja millal neid avalike teenuste osutamise kohustusi tuleks täita.

9. Konsulteerimine sidusrühmadega

Kirjeldage käesoleva määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt kõnealuse kava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamisega seoses korraldatud konsultatsioonide puhul kasutatud mehhanisme ja konsultatsioonide tulemusi, käsitledes järgmisi konsultatsioonides osalejaid:

a)

maagaasiettevõtjad;

b)

asjaomased kodutarbijate huve esindavad organisatsioonid;

c)

asjaomased gaasi tööstustarbijate, sealhulgas elektritootjate huve esindavad organisatsioonid;

d)

riigi reguleeriv asutus.

10. Piirkondlik mõõde

Kirjeldage kõiki riikides valitsevaid olusid ja võetud meetmeid, mis on olulised varustuskindluse seisukohalt ning mida ei ole käsitletud kõnealuse kava eelmistes jagudes.

Märkige, kuidas on võetud arvesse võimalikud märkused pärast artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud konsulteerimist.

11.1. N – 1 arvutamine riskirühma tasandil, kui nii on kokku leppinud riskirühma pädevad asutused

Valem N – 1

a)

riskirühma suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

b)

riskirühma tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

c)

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

d)

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).

11.2. Koostöömehhanismid

Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse asjaomaste riskirühmade liikmesriikide vahelises koostöös, sealhulgas ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava piiriüleste meetmete väljatöötamisel.

Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse koostöös muude liikmesriikidega artikli 13 kohaldamiseks vajalike sätete koostamiseks ja vastuvõtmiseks.

11.3. Ennetusmeetmed

Kirjeldage riskirühmas või piirkondlike kokkulepete tulemusena võetud või võetavaid ennetusmeetmeid.

a)

Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:

i)

meetme mõju riskirühma liikmesriikidele;

ii)

meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;

iii)

meetme mõju keskkonnale;

iv)

meetme mõju tarbijatele;

vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:

—

naaberliikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste täiustamise meetmed,

—

gaasi transiiditeede ja tarneallikate mitmekesistamise meetmed,

▼M3

—

liigse varuvõimsuse soetamist vältivad meetmed,

▼B

—

meetmed varustuskindluse seisukohast olulise taristu kaitsmiseks seoses kolmandate riikide üksuste kontrolliga (sealhulgas, kui see on asjakohane, üldised või sektoripõhised investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused, jne).

b)

Kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel põhjustel kui riskihindamine, kuid avaldavad positiivset mõju riskirühma varustuskindlusele.

c)

Mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):

i)

põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);

ii)

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);

iii)

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

—

põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega),

—

meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks),

—

analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:

1)

muude liikmesriikide varustuskindlusele;

2)

riiklikule turule;

3)

siseturule.

d)

Selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

e)

Selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.

VII LISA

Hädaolukorra lahendamise kava vorm

Üldine teave

Kõnealuse kava koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 23 ).

1. Kriisitaseme kindlaksmääramine

a)

Märkige iga kriisitaseme väljakuulutamise eest vastutav asutus ja menetlused, mida tuleb kriisitaseme väljakuulutamise puhul järgida.

b)

Juhul kui need on olemas, lisage näitajad või parameetrid, mille alusel kaalutakse, kas sündmuse tulemusena võib märkimisväärselt halveneda tarneolukord, ning võetakse vastu otsus konkreetse kriisitaseme väljakuulutamise kohta.

2. Iga kriisitaseme puhul võetavad meetmed ( 24 )

2.1. Varajase hoiatamise tase

Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;

iii)

meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

iv)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

2.2. Häireolukorra tase

a)

Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;

iii)

meetmega häireolukorraga toimetulekusse antava eeldatava panuse kirjelduse;

iv)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

b)

Kirjeldage häireolukorra taseme korral maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.

2.3. Hädaolukorra tase

a)

Koostage loetelu nõudluse ja pakkumise poole meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sealhulgas selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik.

b)

Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid turupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

järgitava korra kirjelduse;

iii)

meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

iv)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

c)

Kirjeldage hädaolukorra puhul kavandatavaid või kohaldatavaid mitteturupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

hinnangu sellise meetme vajalikkuse kohta kriisiga toimetulekuks, sealhulgas meetme kasutamise ulatuse kohta;

iii)

meetme rakendamise korra üksikasjaliku kirjelduse (nt mis tingiks selle meetme rakendamine, kes teeks rakendamist käsitleva otsuse);

iv)

turupõhiseid meetmeid täiendava meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

v)

meetme muude mõjude hinnangu;

vi)

meetme ja artikli 11 lõikes 6 sätestatud tingimuste vahelise kooskõla põhjenduse;

vii)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

d)

Kirjeldage maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.

3. Elektrienergia ja kaugküttega seotud konkreetsed meetmed

a)

Kaugküte

i)

kirjeldage lühidalt gaasitarnehäire tõenäolist mõju kaugküttesektorile;

ii)

märkige, milliseid meetmeid ja abinõusid kasutatakse gaasitarnehäire võimaliku kaugküttesüsteemile avaldatava mõju leevendamiseks. Kui konkreetsete meetmete vastuvõtmine ei ole asjakohane, siis esitage selle kohta põhjendus.

b)

Gaasist toodetud elektrienergia tarnimine

i)

kirjeldage lühidalt gaasitarnehäire tõenäolist mõju elektrisektorile;

ii)

märkige, milliseid meetmeid ja abinõusid kasutatakse gaasitarnehäire võimaliku elektrisektorile avaldatava mõju leevendamiseks. Kui konkreetsete meetmete vastuvõtmine ei ole asjakohane, siis esitage selle kohta põhjendus;

iii)

märkige mehhanismid/kehtivad sätted, mille eesmärk on tagada nõuetekohane kooskõlastamine, sealhulgas teabevahetus, gaasi- ja elektrisektori peamiste osalejate vahel, eelkõige ülekandesüsteemi haldurite vahel eri kriisitasemete puhul.

4. Kriisijuht või -rühm

Märkige, kes on kriisijuht, ja määrake kindlaks tema ülesanded.

5. Osalejate ülesanded ja vastutus

a)

Määrake iga kriisitaseme puhul kindlaks järgmiste osalejate ülesanded ja vastutus, sealhulgas pädevate asutustega ja vajaduse korral riigi reguleeriva asutusega suhtlemise puhul:

i)

maagaasiettevõtjad;

ii)

tööstustarbijad;

iii)

asjaomased elektritootjad.

b)

Määrake iga kriisitaseme puhul kindlaks, millised on pädevate asutuste ülesanded ja kohustused, samuti selliste organite ülesanded ja kohustused, kellele on delegeeritud ülesandeid.

6. Meetmed seoses tarbijate, kes ei ole kaitstud tarbijad, lubamatu gaasitarbimisega

Kirjeldage meetmeid, mida mis on kehtestatud selleks, et võimalikult suures ulatuses takistada hädaolukorra puhul kaitstud tarbijatele mõeldud gaasivaru tarbimist tarbijate poolt, kes ei ole kaitstud tarbijad, ohustamata sealjuures gaasisüsteemi ohutut ja usaldusväärset käitamist ning tekitamata ohtlikke olukordi. Märkige meetme laad (haldusmeede, tehniline meede jne), peamised osalejad ning järgitavad menetlused.

7. Hädaolukorra katsed

a)

esitage hädaolukorrale reaalajas reageerimise matkimisajakava;

b)

märkige osalejad, menetlused ja konkreetsed suure ja keskmise mõjuga stsenaariumid, mida on matkitud.

Hädaolukorra lahendamise kava ajakohastamise puhul kirjeldage lühidalt pärast viimast hädaolukorra lahendamise kava esitamist tehtud katseid ja nende peamisi tulemusi. Märkige, milliseid meetmeid on võetud kõnealuste katsete tulemusena.

8. Piirkondlik mõõde

8.1. Iga kriisitaseme puhul võetavad meetmed

8.1.1. Varajase hoiatamise tase

Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;

iii)

meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

iv)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

8.1.2. Häireolukorra tase

a)

Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjelduse;

ii)

järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;

iii)

meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

iv)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

b)

Kirjeldage häireolukorra taseme korral maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.

8.1.3. Hädaolukorra tase

a)

Koostage loetelu nõudluse ja pakkumise poole meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sealhulgas selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik.

b)

Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid turupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

järgitava korra kirjelduse;

iii)

meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

iv)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

c)

Kirjeldage hädaolukorra puhul kavandatavaid või kohaldatavaid mitteturupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:

i)

meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;

ii)

hinnangu sellise meetme vajalikkuse kohta kriisiga toimetulekuks, sealhulgas meetme kasutamise ulatuse kohta;

iii)

meetme rakendamise korra üksikasjaliku kirjelduse (nt mis tingiks selle meetme rakendamine, kes teeks rakendamist käsitleva otsuse);

iv)

turupõhiseid meetmeid täiendava meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;

v)

meetme muude mõjude hinnangu;

vi)

meetme ja artikli 11 lõikes 6 kehtestatud tingimuste vahelise kooskõla põhjenduse;

vii)

osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.

d)

Kirjeldage maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.

8.2. Koostöömehhanismid

a)

kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse iga asjaomase riskirühmaga koostööd ja tagatakse asjakohane kooskõlastamine iga kriisitaseme puhul. Kui need on olemas ja neid ei ole hõlmatud punktiga 2, kirjeldage otsuste tegemise menetlusi, mille eesmärk on asjakohane reageerimine piirkonna tasandil iga kriisitaseme puhul;

b)

kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd muude liikmesriikidega väljaspool riskirühmi ning kooskõlastatakse tegevust iga kriisitaseme puhul.

8.3. Liikmesriikide vaheline solidaarsus

a)

kirjeldage otse ühendatud liikmesriikide vahel kokkulepitud korda artiklis 13 osutatud solidaarsuspõhimõtte kohaldamise tagamiseks;

b)

vajaduse korral kirjeldage kolmanda riigi kaudu omavahel ühendatud liikmesriikide vahel kokkulepitud korda artiklis 13 osutatud solidaarsuspõhimõtte kohaldamise tagamiseks.

VIII LISA

Mitteturupõhiste gaasivarustuskindluse meetmete loetelu

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel kaalub pädev asutus järgmises näitlikus ja mittetäielikus loetelus esitatud meetmete võtmist üksnes hädaolukorras.

a)

Gaasi pakkumisega seotud meetmed:

—

gaasi strateegilise varu kasutamine,

—

alternatiivkütuste varude kohustuslik kasutus (nt kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/119/EÜ) ( 25 ),

—

muudest allikatest kui gaasist toodetud elektri kohustuslik kasutus,

—

gaasi tootmise kohustuslik suurendamine,

—

hoidlate väljundmahu kohustuslik suurendamine.

b)

Gaasinõudlusega seotud meetmed:

—

mitmesugused meetmed nõudluse kohustuslikuks vähendamiseks, sealhulgas

—

kohustuslik muudele kütuseliikidele üleminek,

—

tarnekatkestusi lubavate lepingute kohustuslik kasutamine, kui neid ei kasutata täiel määral turumeetmete osana,

—

kohustuslik püsikoormuse jagamine.

IX LISA

Vastavustabel

Määrus (EL) nr 994/2010	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 8	Artikkel 6
Artikkel 9	Artikkel 7
Artikkel 4	Artikkel 8
Artikkel 5	Artikkel 9
Artikkel 10	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
—	Artikkel 13
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 12	Artikkel 4
—	Artikkel 15
—	Artikkel 16
Artikkel 14	Artikkel 17
—	Artikkel 18
—	Artikkel 19
Artikkel 16	Artikkel 20
Artikkel 15	Artikkel 21
Artikkel 17	Artikkel 22
I lisa	II lisa
Artikkel 7	III lisa
IV lisa	I lisa
—	IV lisa
—	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
II lisa	—
III lisa	VIII lisa
—	IX lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid