Artikkel 2 Mõisted

1)

2)

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja“ – äriühing, usaldusfond või muu üksus, mis ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor ja mis on loodud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimise eesmärgil ja mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ja mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kohustused väärtpaberistamise tehingu algataja kohustustest;

3)

4)

„edasiväärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille puhul vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon;

5)

6)

„väärtpaberistamise seeria“ – lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatava riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumiga, mille puhul kaasneb ühes segmendis positsiooniga suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad isikud annavad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele;

7)

„varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm“ – väärtpaberistamiste programm, mille raames emiteeritavateks väärtpaberiteks on valdavalt varaga tagatud kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta;

8)

„varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing“ – varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames toimuv väärtpaberistamine;

9)

„traditsiooniline väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille käigus toimub majandusliku huvi ülekandmine väärtpaberistatavates riskipositsioonides, mis saavutatakse kas väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse ülemineku teel väärtpaberistamise tehingu algatajalt väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kaudse osaluse meetodil, kui emiteeritud väärtpaberitest ei tulene väärtpaberistamise tehingu algataja jaoks maksekohustusi;

10)

„sünteetiline väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille käigus saavutatakse riski ülekandmine krediidituletisinstrumente või garantiisid kasutades ning väärtpaberistatavad riskipositsioonid jäävad väärtpaberistamise tehingu algataja riskipositsioonideks;

11)

„investor“ – väärtpaberistamise positsiooni omav füüsiline või juriidiline isik;

12)

13)

„ ►C1  nõudehaldaja ◄ “ – üksus, kes igapäevaselt haldab ostetud nõuete või aluseks olevate krediidiriski positsioonide kogumit;

14)

„likviidsuse tagamise tehing“ – väärtpaberistamise positsioon, mis tuleneb lepingulisest kokkuleppest pakkuda rahastamist, kindlustamaks rahavoogude õigeaegne laekumine investoritele;

15)

„uuenev nõue“ – nõue, mille puhul laenuvõtja laenujäägil lubatakse kokkulepitud limiidi piires kõikuda olenevalt tema otsustest laenu võtta ja seda tagasi maksta;

16)

„uuenev väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille puhul uueneb väärtpaberistamise struktuur ise nõuete lisamisega nõuete kogumisse või nende sealt kõrvaldamisega, sõltumata sellest, kas nõuded uuenevad või mitte;

17)

„ennetähtaegse amortiseerimise klausel“ – uuenevate nõuete või uueneva väärtpaberistamise puhul kasutatav lepingutingimus, millega nõutakse, et teatavate kindlaksmääratud sündmuste saabumisel tuleb investorite väärtpaberistamise positsioonid lunastada enne nende positsioonide esialgselt kokkulepitud lõpptähtaega;

18)

„esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria“ – asjaomase väärtpaberistamise kõige madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria, mis väärtpaberistatud riskipositsioonidele tekkiva kahju korral on esimene väärtpaberistamise seeria, mis kahju kannab, pakkudes seeläbi kaitset teise järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriale ja teisest kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate olemasolu korral ka neile;

19)

„väärtpaberistamise positsioon“ – väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

20)

„algne laenuandja“ – üksus, kes ise või temaga seotud üksuste kaudu sõlmis otseselt või kaudselt algse lepingu, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatavad riskipositsioonid tulenevad;

21)

22)

23)

Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel käsitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 61, 64, 65, 66, 73, 78, 79 ja 80 esinevaid viiteid kauplemisteabehoidlale viidetena väärtpaberistamise registrile;

24)

„viivisnõue“ – riskipositsioon, mis vastab mõnele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 sätestatud tingimusele;

25)

„viivisnõuete väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mis on tagatud selliste viivisnõuete kogumiga, mille nimiväärtus moodustab väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal ja igal ajal pärast seda, kui varasid aluseks olevasse kogumisse selle täiendamiseks, restruktureerimiseks või muul asjakohasel põhjusel lisatakse või sealt eemaldatakse, kogumi nimiväärtusest vähemalt 90 %;

26)

„krediidiriskikaitse leping“ – väärtpaberistamise tehingu algataja ja investori vaheline kokkulepe kanda väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidirisk krediidituletisinstrumentide või garantiide kaudu väärtpaberistamise tehingu algatajalt investorile üle, millega väärtpaberistamise tehingu algataja võtab kohustuse maksta investorile summa, mida nimetatakse krediidiriskikaitse preemiaks, ja investor võtab kohustuse tasuda väärtpaberistamise tehingu algatajale summa, mida nimetatakse krediidiriskikaitse makseks, juhul, kui toimub mõni lepingus kindlaks määratud krediidisündmus;

27)

„krediidiriskikaitse preemia“ – summa, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on krediidiriskikaitse lepingu alusel kohustunud investorile maksma investori poolt lubatud krediidiriskikaitse eest;

28)

„krediidiriskikaitse makse“ – summa, mille investor on krediidiriskikaitse lepingu alusel kohustunud väärtpaberistamise tehingu algatajale maksma juhul, kui on toimunud krediidiriskikaitse lepingus kindlaks määratud krediidisündmus;

29)

„sünteetiline ületulu“ – summa, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on sünteetilise väärtpaberistamise dokumentide kohaselt lepingus kindlaks määranud, et katta enne tehingu lõpptähtpäeva tekkida võiv väärtpaberistatud riskipositsioonide kahjum;

30)

„kestlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 ( 2 ) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid;

31)

„tagastamatu ostuallahindlus“ – alusvarakogumis sisalduvate riskipositsioonide jäägi ja selle hinna vahe, millega väärtpaberistamise tehingu algataja müüb need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, kui seda vahet ei hüvitata väärtpaberistamise tehingu algatajale ega algsele laenuandjale.