Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kindlustusvahendaja või -andja palub nõustamiseta müügi puhul muu kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlustusturustustegevuse käigus kliendilt või potentsiaalselt kliendilt sellise teabe esitamist oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on asjakohane, arvestades konkreetset liiki pakutavat või nõutavat toodet või teenust, et kindlustusvahendaja või -andja saaks hinnata, kas kavandatud kindlustusteenus või -toode on kliendi jaoks asjakohane. Teenuste või toodete komplekti kavandamise puhul kooskõlas artikliga 24 tuleks hindamisel käsitleda kogu komplekteeritud paketi asjakohasust.
Kui kindlustusvahendaja või -andja leiab esimese lõigu kohaselt saadud teabe alusel, et toode ei sobi kliendile või potentsiaalsele kliendile, hoiatab kindlustusvahendaja või -andja sellest klienti või potentsiaalset klienti. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.
Kui kliendid või potentsiaalsed kliendid ei esita esimeses lõigus osutatud teavet või kui nad esitavad oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab kindlustusvahendaja või -andja neid, et ta ei ole võimeline kindlaks tegema, kas kavandatud toode sobib neile või mitte. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.