IV LISA Andmekvaliteedi normid ja õhukvaliteedi mudelite nõuded

IV LISA

Andmekvaliteedi normid ja õhukvaliteedi mudelite nõuded

I.   Andmekvaliteedi normid

Kvaliteedi tagamise juhistena esitatakse järgmised andmekvaliteedi normid.

▼M2

▼B

Välisõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsiooni hindamisel kasutatava meetodi mõõtemääramatus (väljendatuna usaldusnivoo 95 % korral) arvutatakse kooskõlas CENi „Mõõtmisvigade väljendamise juhendi” (ENV 13005-1999), põhimõtete, ISO 5725:1994 metoodika ja CENi dokumendis „Õhukvaliteedi aruanne – lähenemisviis mõõtemääramatuse hindamiseks välisõhu standardmõõtmise meetodite puhul” (CR 14377:2002E) esitatud juhistega. Mõõtemääramatuse protsentuaalsed väärtused on esitatud üksikmõõtmiste kohta, mis keskmistatakse vastavalt tüüpilistele proovivõtuaegadele, 95 % usaldusvahemiku korral. Mõõtmiste mõõtemääramatust tuleks käsitleda rakendatavana vastava sihtväärtuse ümbruses. Statsionaarsed ja indikaatormõõtmised peavad olema kogu aasta lõikes ühtlaselt jaotatud, et vältida tulemuste moonutamist.

Minimaalse andmete registreerimisaja määra ja minimaalse vaatlusaja määra kohta kehtivad nõuded ei hõlma andmekadusid, mis tulenevad aparatuuri korrapärasest kaliibrimisest või tavapärasest hooldusest. Benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike proovide võtmisel on nõutav 24-tunnine proovivõtutsükkel. Kuni ühe kuu pikkuse perioodi jooksul võetud üksikproove võib ettevaatlikult omavahel kombineerida ja analüüsida liitproovina, tingimusel et meetodiga on tagatud stabiilsed proovid kõnealuse perioodi jooksul. Kolme ühendit, benso(b)fluoranteeni, benso(j)flouranteeni ja benso(k)fluoranteeni võib olla keeruline analüüsi käigus üksteisest eraldada. Sellisel juhul võib andmed nende kohta esitada summeerituna. ►M2  ————— ◄ Proovivõtt peab olema ühtlaselt jaotatud nädalapäevade ja aasta lõikes. Sadestumise määra mõõtmiseks on soovitatav võtta proove igakuiselt või iganädalaselt kogu aasta jooksul.

▼M2

Üksikproove käsitlevaid eelmise lõigu sätteid kohaldatakse ka arseeni, kaadmiumi, nikli ja summaarse gaasilise elavhõbeda suhtes. Lisaks on täiendava analüüsi tarbeks lubatud võtta PM10-filtritest osaproove metallide määramiseks, kui tõendatakse, et osaproov on esindav ja avastamistundlikkus ei ole võrreldes asjaomaste andmekvaliteedi normidega vähenenud. Igapäevase proovivõtu asemel võib PM10-osakeste metallisisalduse proove võtta kord nädalas, kui see ei kahjusta andmekogumist.

▼B

Liikmesriigid võivad kogusadestumise proovide (bulk sampling) asemel võtta märgsademete sadestumise proove (wet sampling), kui nad suudavad näidata, et erinevus nende vahel jääb 10 % piiridesse. Sadestumise määrad peaksid üldjuhul olema väljendatud μg/m2 päevas.

Liikmesriigid võivad rakendada lühemat vaatlusaja minimaalmäära, kui tabelis näidatud, kuid mitte lühemat kui 14 % statsionaarsete mõõtmiste korral ja 6 % indikaatormõõtmiste korral, tingimusel, et liikmesriigid suudavad näidata, et saavutatakse laiendmääramatus 95 % aastase keskmise kohta, mis arvutatakse tabelis esitatud andmekvaliteedi normide kohaselt, võttes arvesse ISO standardit 11222:2002 „Õhukvaliteedi mõõtmise ajas keskmistatud tulemuse mõõtemääramatuse kindlakstegemine”.

II.   Õhukvaliteedi mudelite nõuded

Kui hindamisel kasutatakse õhukvaliteedi mudelit, tuleb koostada dokument, mis sisaldab viiteid mudeli kirjeldusele ja mõõtemääramatuse andmeid. Modelleerimise mõõtemääramatus määratletakse mõõdetud ja arvutatud kontsentratsioonitaseme suurima hälbena kogu aasta jooksul, arvestamata sündmuste ajastust.

III.   Objektiivse hindamise meetodite nõuded

Kui kasutatakse objektiivse hindamise meetodeid, ei tohi mõõtemääramatus olla suurem kui 100 %.

IV.   Standardiseerimine

PM10 fraktsioonis sisalduvate ainete analüüsimisel on proovi kogus seotud ümbritseva keskkonna tingimustega.