A LISA MÕISTETE SELGITUSED

A LISA

MÕISTETE SELGITUSED

Käesolevas lisas on esitatud selgitused, geograafilised märkused ja muudes lisades kasutatud mõistete määratlused, kui neid ei ole nendes lisades teisiti määratletud.

1.    GEOGRAAFILISED MÄRKUSED

Ainult statistilise aruandluse puhul kehtivad järgmised geograafilised määratlused.

2.    ANDMEKOGUMID

Elektri- ja soojusenergia tootjad on liigitatud tootmisotstarbe järgi:

2.1.    Tarned

2.1.1.   TOODANG/OMAMAINE TOODANG

Ammutatud või toodetud kütusekogused arvutatakse pärast inertse materjali eemaldamistoimingut. Toodang hõlmab tootja poolt tootmisprotsessis (näiteks kütteks või põhi- ja abiseadmete käitamiseks) tarbitud koguseid ning teistele tootjatele muundamise või muu kasutamise jaoks tarnitud energiat.

„Omamaine toodang“ on tootmine konkreetse territooriumi, st deklareeriva riigi territooriumi ressurssidest.

2.1.2.   TAASKASUTATUD TOOTED

Kohaldatakse üksnes kivisöe puhul. Kaevandustes taaskasutatud lobri ja põlevkivi aheraine.

2.1.3.   SAADUD MUUDEST ALLIKATEST

Kütusekogused, mille tootmist kajastatakse muus kütusearuandluses, kuid mis segatakse muude kütustega ja mida tarbitakse kütuseseguna. Üksikasjad sellise komponendi kohta esitatakse järgmiselt.

2.1.4.   IMPORT/EKSPORT

Kui ei ole määratletud teisiti, tähistab „import“ riigis tarbitava energiatoote algpäritolu (riiki, kus energiatoode on toodetud) ja „eksport“ riiki, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine. Kogused loetakse impordituks või ekspordituks pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.

Kui päritolu või sihtkohta ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada kategooriat „Määratlemata/muu“.

2.1.5.   RAHVUSVAHELISED MEREPUNKRIVARUD

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevaliiklusega tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevaliiklus võib toimuda merel, sisemaa järvedel ja veeteedel ning rannikuvetes. Välja on jäetud:

2.1.6.   RAHVUSVAHELINE LENNULIIKLUS

Rahvusvahelises lennuliikluses kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuvedusid ei tuleks jaotada riigisisesteks ja rahvusvahelisteks mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse, vaid lähte- ja maandumiskoha järgi. Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – transport“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – muu“).

2.1.7.   VARUDE MUUTUSED

Riigi territooriumil hoitavate varude erinevus arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kui ei ole ette nähtud teisiti, näidatakse varude suurenemist negatiivse arvuga ja varude vähenemist positiivse arvuga.

2.1.8.   VARUD RIIGI TERRITOORIUMIL ARVESTUSPERIOODI ALGUSES JA LÕPUS

Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas valitsuse, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud, tolli järelevalve all olevad varud ning varud, mida hoitakse teiste jaoks kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Arvestusperioodi algus ja lõpp vastab selle perioodi esimesele ja viimasele päevale. Varude hulka kuuluvad igat tüüpi erihoidlates (nii maa all kui ka maa peal) hoitavad varud.

2.1.9.   OTSEKASUTUS

Nafta (toornafta ja naftasaadused), mida kasutatakse otse, naftarafineerimistehastes töötlemata. Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

2.1.10.   TOORAINE LAEKUMINE

Siia kuuluvad omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) kogused ning nafta rafineerimistehaste töötluseta otsetarbimisse minevad omamaised maagaasikondensaadid ( 3 ) ja naftakeemiatööstuse tagasivookogused, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.

2.1.11.   RAFINEERIMISTEHASTE KOGUTOODANG

Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes Siia ei kuulu rafineerimiskaod, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.

2.1.12.   RINGLUSSE VÕETUD TOOTED

Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks ümbertöötatud kasutatud määrdeained). Neid koguseid tuleb eristada naftakeemiatööstuse tagasivoost.

2.1.13.   TAGASIVOOD

Valmis- või pooltooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused.

2.1.14.   VAHETOODETE EDASISAATMINE

Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused. Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.

2.1.15.   EDASISAADETUD TOOTED

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

2.1.16.   STATISTILISED ERINEVUSED

Arvestuslik väärtus, mis on määratletud tarnimise (ülevalt alla lähenemisviis) ja tarbimise (alt üles lähenemisviis) seisukohast tehtud arvutuste vahena. Aruandvad riigid peaksid märkima kõikide suurte statistiliste erinevuste põhjused.

2.2.    Muundamissektor

Muundamissektoris tuleb deklareerida ainult muudeks kütusteks muundatud kütusekogused. Kütteks, seadmete käitamiseks ja üldiselt muundamise toetuseks kasutatud kütusekogused tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

2.2.1.   PÕHITEGEVUSENA AINULT ELEKTRIT TOOTVAD JAAMAD

Kütusekogused, mida põhitegevusena tootvad tootjad on kasutanud elektri tootmiseks üksnes elektrit tootvates üksustes/jaamade.

2.2.2.   PÕHITEGEVUSENA ELEKTRIT JA SOOJUST TOOTVAD JAAMAD (KOOSTOOTMISJAAMAD)

Kütusekogused, mida põhitegevusena tootvad tootjad on kasutanud elektri ja/või soojuse tootmiseks koostootmisjaamades.

2.2.3.   PÕHITEGEVUSENA AINULT SOOJUST TOOTVAD JAAMAD

Kütusekogused, mida põhitegevusena tootvad tootjad on kasutanud soojuse tootmiseks üksnes soojust tootvates üksustes/jaamades.

2.2.4.   AINULT OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRIJAAMAD

Kütusekogused, mida oma tarbeks tootvad tootjad on kasutanud elektri tootmiseks üksnes elektrit tootvates üksustes/jaamades.

2.2.5.   OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRI- JA SOOJUSJAAMAD (KOOSTOOTMISJAAMAD)

Kõik oma tarbeks tootvates koostootmisjaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused ja proportsionaalne osa müüdud soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või teistele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.

2.2.6.   AINULT OMA TARBEKS TOOTVAD SOOJUSJAAMAD

Proportsionaalne osa kütusekogusest, mida oma tarbeks tootvad tootjad on kasutanud üksnes soojust tootvates üksustes/jaamades müüdud soojuse tootmiseks. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või teistele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.

2.2.7.   KÜTTEBRIKETITEHASED

Küttebriketitehastes küttebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.8.   KOKSIAHJUD

Koksiahjudes koksiahjukoksi ja koksiahjugaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.9.   PRUUNSÖE- JA TURBABRIKETITEHASED

Pruunsöebriketitehastes pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused ja turbabriketitehastes turbabriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.10.   GAASITEHASED

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes gaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.11.   KÕRGAHJUD

Kas ülevalt koos rauamaagiga või alt koos kuuma õhujoaga düüside kaudu kõrgahju viidavad kütusekogused.

2.2.12.   SÖE VEELDAMINE

Sünteetilise õli tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.13.   GAASIVEELDAMISTEHASED

Vedelkütusteks muundatud gaaskütuste kogused

2.2.14.   PUUSÖETEHASED

Puusöeks muundatud tahkete biokütuste kogused.

2.2.15.   NAFTARAFINEERIMISTEHASED

Naftatoodete tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.16.   MAAGAASISEGAMISTEHASED (SEGATUD MAAGAASI SAAMISEKS)

Maagaasiga segatud gaasikogused, mis pumbatakse gaasivõrku.

2.2.17.   MOOTORIBENSIINI/DIISLIKÜTUSE/PETROOLEUMIGA SEGAMISEKS

Fossiilsete kütustega segatud veeldatud biokütuste kogused Kütustega segatud vesinikukogused.

2.2.18.   VESINIKU TOOTMINE

Vesiniku tootmiseks kasutatud kütusekogused

2.2.19.   MUJAL NIMETAMATA

Mujal nimetamata muundamistoiminguteks kasutatud kütusekogused. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.3.    Energiasektor

Energiatööstuses maavarade ammutamiseks (kaevandamine, nafta ja gaasi tootmine) või tehastes muundamistoiminguteks kasutatud kogused. See vastab NACE osadele 05, 06, 19 ja 35, NACE grupile 09.1 ning NACE klassidele 07.21 ja 08.92.

Siia ei kuulu teiseks energiavormiks muundatud (deklareerida muundamissektoris) ega nafta-, gaasi- ja söelobri torujuhtmete käitamise toetamiseks kasutatud (deklareerida transpordisektoris) kogused.

2.3.1.   ELEKTRIJAAMADE, KOOSTOOTMISJAAMADE NING SOOJUSJAAMADE OMATARBIMINE

Üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.2.   SÖEKAEVANDUSED

Söekaevandamistööstuses söe kaevandamist ja töötlemist toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused. Šahti rangise elektrijaamades põletatud süsi tuleb deklareerida muundamissektoris.

2.3.3.   KÜTTEBRIKETITEHASED

Küttebriketitehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.4.   KOKSIAHJUD

Koksiahjude (koksistamistehaste) toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.5.   PRUUNSÖE- JA TURBABRIKETITEHASED

Pruunsöe- ja turbabriketitehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.6.   GAASITEHASED/SÖE GAASISTAMISE TEHASED

Gaasitehaste ja söegaasistamistehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.7.   KÕRGAHJUD

Kõrgahjude toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.8.   SÖE VEELDAMINE

Söeveeldamistehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.9.   VEELDAMINE (VEELDATUD MAAGAAS) / TAASGAASISTAMINE

Maagaasiveeldamistehaste ja taasgaasistamistehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.10.   GAASISTAMISTEHASED (BIOGAAS)

Biogaasi gaasistamistehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.11.   GAASIVEELDAMISTEHASED

Gaasiveeldamistehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.12.   PUUSÖETEHASED

Puusöetehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.13.   NAFTARAFINEERIMISTEHASED

Naftarafineerimistehaste toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.14.   TUUMATÖÖSTUS

Tuumatööstuse toetavates tegevustes (tuumamaterjalide kaevandamine, töötlemine ja ümbertöötlemine aatomituuma lõhustamise ja termotuumareaktsiooni jaoks) energiana kasutatud kütusekogused, sealhulgas radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine, kõrvaldamine ja ladustamine.

2.3.15.   NAFTA JA GAASI AMMUTAMINE

Nafta ja maagaasi ammutamise rajatistes kasutatud kütusekogused. Siia ei kuulu torujuhtmetes tekkinud kaod (deklareerida jaotuskadudena) ega torujuhtmete käitamiseks kasutatud energiakogused (deklareerida transpordisektoris).

2.3.16.   VESINIKU TOOTMINE, VEELDAMINE JA GAASISTAMINE

Vesiniku tootmise, veeldamise ja gaasistamise toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.17.   MUJAL NIMETAMATA – ENERGIA

Mujal nimetamata energiasektori toiminguteks kasutatud kütusekogused. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.4.    Ülekande- ja jaotuskaod

2.4.1.   Ülekandekaod

Ülekandest tingitud kütusekaod süsteemi selles osas, mida käitab ülekandevõrguettevõtja. Siia kuuluvad nii tehnilised kui ka mittetehnilised kaod. Elektrienergia puhul kuuluvad siia kaod transformaatorites, mida ei peeta elektrijaamade lahutamatuks osaks. Gaasi puhul kuulub siia atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine ülekande ajal.

2.4.2.   Jaotuskaod

Jaotamisest tingitud kütusekaod süsteemi selles osas, mida käitab jaotusvõrguettevõtja. Siia kuuluvad nii tehnilised kui ka mittetehnilised kaod. Gaasi puhul kuulub siia atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine jaotamise ajal.

2.5.    Lõpptarbimine mitteenergeetiliseks otstarbeks

Mitteenergeetiliseks otstarbeks kasutatud kütuste (põletamata kütuste) kogused.

2.6.    Energia lõpptarbimine (lõppkasutuse spetsifikatsioon)

2.6.1.   TÖÖSTUSSEKTOR

Siia kuuluvad kütusekogused, mida tööstusettevõtted kasutavad oma põhitegevuste toetamiseks.

Soojusjaamade ning koostootmisjaamade puhul saab siin deklareerida üksnes neid kütusekoguseid, mida ettevõtted on oma tarbeks kasutatava soojuse (ise tarbitud soojus) tootmiseks kasutanud. Müüdava soojuse ning elektri tootmiseks tarbitud kütusekogused tuleb deklareerida asjakohases muundamissektoris.

2.6.2.   TRANSPORDISEKTOR

Kõikide veoliikide puhul kasutatud energia olenemata sellest, millises NACE kategoorias (majandussektoris) vedu toimub. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida kategoorias „Äri ja avalikud teenused“, mitte transpordisektoris.

2.6.2.1.   Raudteetransport

Raudteeliikluses, sh tööstuslikult kasutatavatel raudteedel ning linnade ja eeslinnade transpordisüsteemi osana toimivas raudteetranspordis (nt rongid, trammid, metroo) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.1.1.   Kiirraudtee

Sellistes rongides kasutatud energia, mis sõidavad raudteedel, kus kiirus võib ületada 200 km/h.

2.6.2.1.2.   Tavaraudtee

Raudteeliikluses kasutatud energia, v.a kiirraudtee, metroo ja tramm.

2.6.2.1.2.1.   Reisijatevedu tavaraudteel

Energia, mida on kasutatud reisijateveoks raudteel ehk reisijate liikumiseks raudteesõidukiga pealeminekukohast mahatulekukohani. Reisijad on kõik raudteel reisivad isikud, välja arvatud rongipersonal.

2.6.2.1.2.2.   Kaubavedu tavaraudteel

Energia, mida on kasutatud kaubaveoks raudteel ehk kaupade liikumiseks raudteesõidukiga pealelaadimiskohast mahalaadimiskohta.

2.6.2.1.3.   Metroo ja tramm

Energia, mida on kasutatud metroo- ja trammiliinidel, kergraudteel või muudes kõrgendatud või maa-alustes linnaraudteesüsteemides.

2.6.2.2.   Riigisisene laevaliiklus

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele laevadele, mis ei tegele rahvusvahelise laevaliiklusega (vt rahvusvahelised merepunkrivarud). Laevaliiklust ei tuleks jaotada riigisiseseks ja rahvusvaheliseks mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse, vaid lähte- ja sihtsadama järgi.

2.6.2.3.   Maanteetransport

Maanteesõidukite kasutatud kütusekogused. Siia kuuluvad põllumajandusmasinates maanteedel kasutatud kütus ja maanteesõidukite määrdeõlid.

Siia ei kuulu paiksetes mootorites kasutatud energia (vt „Muu sektor“), traktorites tarbitud kütus mujal kui maanteedel (vaata „Põllumajandus“), sõjalisel otstarbel kasutatavad maanteesõidukid (vaata „Muu sektor – mujal nimetamata“), teekatetes kasutatud bituumen ja ehitusmasinate energiakulu (vaata tööstussektori allsektorit „Ehitus“).

2.6.2.3.1.   Kaubaveoks kasutatavad raskeveokid

Kütusekogused, mida on kasutatud rohkem kui 3,5-tonnise kandevõimega kaubaveokites (N2- ja N3-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele).

2.6.2.3.2.   Ühistransport

Kütusekogused, mida on kasutatud suurtes reisijaid vedavates sõidukites, nagu bussid, suured kaubikud jne (M2- ja M3-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele).

2.6.2.3.3.   Autod ja kaubikud

Kütusekogused, mida on kasutatud väikesõidukites, nagu reisijaid või kaupu vedavates autodes ja kaubikutes (N1- ja M1-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele).

2.6.2.3.4.   Muu maanteetransport

Kütusekogused, mida on kasutatud kõigis muudes maanteesõidukites, v.a kaubaveoks kasutatavad raskeveokid, ühistransport ning autod ja kaubikud.

2.6.2.4.   Torutransport

Gaase, vedelikke, lobri ja muid kaupu transportivate torujuhtmete käitamiseks ja käitamise toetamiseks kasutatud kütusekogused. Siia kuulub pumbajaamades ja torujuhtmete hooldamiseks kasutatud energia. Siia ei kuulu energia, mida on kasutatud maagaasi või tööstuslikult toodetud gaasi, kuuma vee või auru transportimiseks jaotusvõrgu torujuhtmete kaudu jaoturitest lõpptarbijani (andmed deklareeritakse energiasektoris); energia, mida on kasutatud vee lõplikuks jaotamiseks kodumajapidamistele, tööstustarbijatele, kaubanduslikele ja muudele kasutajatele (deklareeritakse kategoorias „Äri- ja avalikud teenused“) ja jaoturist lõpptarbijani transportimisel tekkinud kaod (deklareeritakse jaotuskadudena).

2.6.2.5.   Riigisisene lennuliiklus

Riigisiseses lennuliikluses kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Siia kuulub kütus, mis on kasutatud muul otstarbel kui lendamiseks, näiteks mootorite stendikatseteks. Õhuvedusid ei tuleks jaotada riigisisesteks ja rahvusvahelisteks mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse, vaid lähte- ja maandumiskoha järgi. Siia kuuluvad pikad lennud kahe lennujaama vahel riikides, millel on ülemereterritooriumid. Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – transport“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – muu“).

2.6.2.6.   Mujal nimetamata – transport

Mujal nimetamata transporditoiminguteks kasutatud kütusekogused. Siia kuulub lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus ning sadamate lossimisseadmete ja erinevat tüüpi kraanade kütus. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.6.3.   MUUD SEKTORID

See kategooria hõlmab kütusekoguseid, mida kasutatakse sektorites, mis ei ole eraldi märgitud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.

2.6.3.1.   Äri- ja avalikud teenused

Avaliku ja erasektori ettevõtete ja ametkondade tarbitud kütusekogused. NACE osad 33, 36, 37, 38, 39, 45, 46, 47, 52, 53, 55, 56, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 84 (v.a klass 84.22), 85, 86, 87, 88, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ja 99. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida siin kategoorias. Siia kuuluvad kütused, mida kasutatakse kõikides NACE osade 49, 50 ja 51 alla kuuluvates transpordiga mitteseotud tegevustes.

2.6.3.2.   Kodumajapidamised

Kõikides kodumajapidamistes, sealhulgas „palgaliste töötajatega kodumajapidamistes“ tarbitud kütusekogused. NACE osad 97 ja 98.

Kodumajapidamiste sektori puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

Kodumajapidamine tähendab üksi elavat isikut, perekonda või isikute rühma, kes elab koos samas eraeluruumis ning jagab kommunaal- ja muid esmavajalikke elamiskulusid. Kodumajapidamiste sektor, mida nimetatakse ka eluasemesektoriks, on seega riigi kõikide kodumajapidamiste kogum.

Ühised eluasemed, mis võivad olla kas alalised (nt vanglad) või ajutised (nt haiglad) tuleks sellest määratlusest välja jätta, kuna neid käsitletakse teenuste sektori tarbimises. Andmed transpordi jaoks kasutatud energia kohta tuleks esitada transpordisektori ja mitte kodumajapidamiste sektori all.

Kodumajapidamiste olulise majandustegevusega seotud energiatarbimine tuleks samuti kodumajapidamise energia kogutarbimisest välja jätta. Sellise majandustegevuse alla kuulub põllumajandustegevus väikestes talumajapidamistes ning muu kodune majandustegevus, mille kohta tuleks andmed esitada vastava lõpptarbimise sektori all.

2.6.3.2.1.   Eluruumide kütmine

See energiateenus tähendab energia kasutamist eluruumi siseruumide kütmiseks.

2.6.3.2.2.   Ruumide jahutamine

See energiateenus tähendab energia kasutamist eluruumide jahutamiseks kliimaseadmete ja/või -süsteemide abil.

Käesoleva punkti alt jäävad välja ventilaatorid, puhurid ja muud seadmed, mis ei ole kliimaseadmega ühendatud, kuid nende kohta tuleb andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.

2.6.3.2.3.   Vee soojendamine

See energiateenus tähendab energia kasutamist sooja kraanivee saamiseks, vannis käimiseks, puhastustöödeks ja muudeks kasutusotstarveteks, välja arvatud toiduvalmistamine.

Välja on jäetud ujumisbasseini vee soojendamine, mille kohta tuleb andmed esitada jaos „Muud lõppkasutusalad“.

2.6.3.2.4.   Toiduvalmistamine

See energiateenus tähendab energia kasutamist toiduvalmistamiseks.

Välja on jäetud toiduvalmistamise abiseadmed, nagu mikrolaineahjud, veekeetjad, kohvimasinad jne), mille kohta tuleks andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.

2.6.3.2.5.   Valgustus- ja elektriseadmed (ainult elekter)

Elektri kasutamine eluruumides valgustuse jaoks ning muude elektriseadmete tarbeks, mis ei ole muude lõppkasutusaladega hõlmatud.

2.6.3.2.6.   Muud lõppkasutusalad

Muu energiatarbimine kodumajapidamises, näiteks välisruumides ja muuks tegevuseks, mis ei kuulu eespool nimetatud viie lõppkasutusala hulka (nt muruniidukid, ujumisbasseini soojendus, soojuslambid, grillid, saunad jne).

2.6.3.3.   Põllumajandus

Kasutajate tarbitud kütusekogused, mis liigitatakse taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade kategooriasse; NACE osa 01.

2.6.3.4.   Metsamajandus

Kasutajate tarbitud kütusekogused, mis liigitatakse metsamajanduse ja metsaraie kategooriasse; NACE osa 02.

2.6.3.5.   Kalandus

Sisemaa-, ranniku- ja süvamerepüügiks tarnitud kütusekogused. Kalandus peab hõlmama kütuse tarnimist kõikide lippude all sõitvatele laevadele, mida on riigis tangitud (sealhulgas rahvusvaheline kalapüük), ja kalatööstuses kasutatud energiat; NACE osa 03.

2.6.3.6.   Mujal nimetamata – muu

Mujal nimetamata tegevusteks (nt NACE klass 84.22) kasutatud kütusekogused. Sellesse kategooriasse kuulub kütuse kasutamine sõjalisel otstarbel nii liikuvates kui ka paiksetes tarbimiskohtades (näiteks laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid ning eluruumides kasutatud energia), olenemata sellest, kas kütus on tarnitud kõnesoleva riigi sõjaväele või mõne teise riigi sõjaväele. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

3.    TOOTED

3.1.    KIVISÜSI (tahked fossiilkütused ja tööstuslikult toodetud gaasid)

3.1.1.   KIVISÜSI

Kivisüsi on liittoode, mis moodustub antratsiidi, koksisöe ja muu bituminoosse söe summast.

3.1.2.   ANTRATSIIT

Kõrge kütteväärtusega kivisüsi, mida kasutatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes. Sisaldab tavaliselt lenduvat ainet vähem kui 10 % ja on suure süsinikusisaldusega (umbes 90 % seotud süsinikku). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.

3.1.3.   KOKSISÜSI

Bituminoosne süsi, mille kvaliteet võimaldab toota kõrgahjus kasutatavat koksi (koksiahjukoksi). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.

3.1.4.   MUU BITUMINOOSNE SÜSI

Auru tootmiseks kasutatav süsi, mis sisaldab bituuminoosset sütt, mis ei ole liigitatud koksisöeks ega antratsiidiks. Seda iseloomustab antratsiidist kõrgem lenduva aine osakaal (üle 10 %) ja madalam süsinikusisaldus (alla 90 % seotud süsinikku). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.

3.1.5.   PRUUNSÜSI

Pruunsüsi on liittoode, mis moodustub subbituminoosse söe ja ligniidi summast.

3.1.6.   SUBBITUMINOOSNE SÜSI

Mittepaakuv kivisüsi, mille ülemine kütteväärtus on 20 000 kJ/kg ja 24 000 kJ/kg vahel ning lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba aine puhul.

3.1.7.   LIGNIIT

Mittepaakuv süsi, mille ülemine kütteväärtus on alla 20 000 kJ/kg ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba aine puhul.

3.1.8.   KÜTTEBRIKETT

Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet. Toodetud küttebriketi kogus võib seetõttu olla veidi suurem muundamisprotsessis tegelikult tarbitud söekogusest.

3.1.9.   KOKSIAHJUKOKS

Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksiahjukoksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina.

Sellesse kategooriasse kuulub peenkoks ja valukoks.

Siia peaks kuuluma ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas.

Sellesse rubriiki kuulub ka ligniidist valmistatud koks, peenkoks ja poolkoks.

3.1.10.   GAASIKOKS

Gaasitehastes majapidamisgaasi tootmiseks kasutatava kivisöe kõrvalsaadus. Gaasikoksi kasutatakse kütteks.

3.1.11.   KIVISÖETÕRV

Bituminoosse söe kuivutmise saadus. Kivisöetõrv on söe destilleerimise vedel kõrvalsaadus, mis saadakse söe koksiahjus koksistamisel või valmistatakse pruunsöest (madalal temperatuuril saadud tõrv).

3.1.12.   PRUUNSÖEBRIKETT

Pruunsöebrikett on ligniidist või subbituminoossest söest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet, sh kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.

3.1.13.   TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD GAAS

Tööstuslikult toodetud gaas on liittoode, mis moodustub gaasitehasegaasi, koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ja muude kogutud gaaside summast.

3.1.14.   GAASITEHASEGAAS

Hõlmab kõiki gaasiliike, mis on toodetud avalikes või eraettevõtetes, mille peamiseks tegevusalaks on gaasi tootmine, transport ja jaotamine. Siia kuuluvad gaasid, mille tootmiseks on kasutatud karboniseerimist (sealhulgas koksiahjudes toodetud gaas ja gaasitehastesse edastatud gaas); täielikku gaasistamist koos naftatoodetega rikastamisega või ilma selleta (veeldatud naftagaas, masuut jms), reformimist ning gaaside ja/või õhu lihtsat segamist, sh maagaasiga segatud gaas, mis jaotatakse ja tarbitakse maagaasivõrgu kaudu. Gaasi hulk, mis on saadud muude söegaaside muundamisest gaasitehasegaasiks, tuleb deklareerida gaasitehase gaasitoodanguna.

3.1.15.   KOKSIAHJUGAAS

Koksiahjugaas saadakse kõrvalsaadusena koksiahjukoksi tootmisel raua- ja terasetootmise jaoks.

3.1.16.   KÕRGAHJUGAAS

Kõrgahjugaas saadakse raua- ja terasetööstuses koksi põletamisel kõrgahjus. See kogutakse ja seda kasutatakse siis kütusena tootmisjaamas endas ja muudes terasetööstuse tööprotsessides või vastavate põletusseadmetega elektrijaamades.

3.1.17.   MUUD KOGUTUD GAASID

Terase hapnikkonverteris tootmise kõrvalsaadus, kogutakse ahjust väljastamisel. Gaasi tuntakse ka konverterigaasina, LD-gaasina või BOS-gaasina. Kõrvalsaadusena tagasi saadud kütusekogus tuleb deklareerida brutokütteväärtuse põhjal. Hõlmab ka eespool nimetamata tööstuslikult toodetud gaase, nt tahket süsinikku sisaldavaid põlevgaase, mis on kogutud mujal määratlemata tööstuslikest ja keemilistest protsessidest.

3.1.18.   TURVAS

Turvas on taimse päritoluga, kõrge veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Turba alla kuulub tükkturvas ja freesturvas. Siia ei kuulu muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvas.

3.1.19.   TURBATOOTED

Sellised tooted nagu turbabrikett, mis on otse või kaudselt saadud tükkturbast või freesturbast.

3.1.20.   PÕLEVKIVI JA ÕLILIIVAD

Põlevkivi ja õliliivad on settekivimid, mis sisaldavad orgaanilist ainet kerogeeni. Kerogeen on vahajas süsivesinikerikas materjal, mida peetakse nafta lähteaineks. Põlevkivi võib põlevkiviõli saamiseks põletada või töödelda utmise teel. Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida naftasaaduste hulgas kategoorias „Muud süsivesinikud“.

3.2.    MAAGAAS

3.2.1.   MAAGAAS

Maagaas sisaldab maa-alustes maardlates veeldatud või gaasilises olekus esinevaid gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist, olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Siia kuuluvad nii „vabad“ gaasid, mis pärinevad üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest gaasimaardlatest, kui ka koos toornaftaga toodetud naftakõrvalgaasid ning metaan, mis on kogutud söekaevandustest (kaevandusgaas) või söe vahekihtidest (söe vahekihtide gaas). Maagaas ei hõlma biogaasi ega tööstuslikult toodetud gaase. Selliste toodete maagaasivõrku suunamine tuleb deklareerida maagaasist eraldi. Maagaas hõlmab veeldatud maagaasi (LNG) ja surumaagaasi (CNG).

3.3.    Elekter ja soojus

3.3.1.   ELEKTRIENERGIA

Elektri all mõistetakse energiasiiret füüsikalise nähtuse kaudu, mis hõlmab elektrilaenguid ja nende mõju nii rahuolekus kui ka liikumises. Deklareerida tuleb kogu kasutatud, toodetud ja tarbitud elekter, sh võrguväline ja oma tarbeks kasutatud. Võrguvälist elektrienergiat toodetakse rajatistes, mis on tootmise seisukohast võrgust lahti ühendatud; rajatis ei saa toodetud elektrit võrku suunata. Oma tarbeks kasutatud elektrienergia on tootja poolt enne selle võrku suunamist tarbitav elekter.

3.3.2.   SOOJUS (SOOJUSENERGIA)

Soojuse all mõistetakse energiat, mis tekib aineosakeste edasi-, pöörleva ja vibreeriva liikumise ning aine füüsilise oleku muutumise kaudu. Deklareerida tuleb kogu toodetud soojus, v.a tootjate oma tarbeks toodetud soojus, mida ei müüda. Kõik muud soojuse liigid deklareeritakse nende toodete kasutamisena, millest soojus toodeti.

3.4.    NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

3.4.1.   TOORNAFTA

Toornafta on looduslik mineraalõli, mis koosneb süsivesinike ja nendega seotud lisandite (näiteks väävel) segust. Tavalise pinnatemperatuuri ja rõhu juures on toornafta vedelas olekus ning selle füüsikalised omadused (tihedus, viskoossus jne) võivad olla väga erinevad. Käesolev kategooria hõlmab maardla- või puuraugukondensaati, mis on toodetud kaubandusliku toornafta vooga kaasnevast naftakõrvalgaasist või vabast gaasist. Kogused tuleb deklareerida olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Toornafta ei hõlma maagaasi kondensaate (NGL).

3.4.2.   MAAGAASI KONDENSAADID (NGL)

Maagaasi kondensaadid on vedelad või veeldatud süsivesinikud, mis saadakse maagaasist eraldusrajatistes või gaasitöötlemistehastes. Maagaasi kondensaadid hõlmavad etaani, propaani, butaani (tavaline ja iso-), (iso-)pentaani ja pentaani ning raskemaid süsivesinikke (nimetatakse mõnikord looduslikuks bensiiniks või tehasekondensaadiks).

3.4.3.   RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINED

Rafineerimistehaste lähteaine on edasiseks töötlemiseks ettenähtud töödeldud õli (näiteks otsedestilleeritud kütteõli või vaakumgaasiõli), kuid mitte segud. Edasisel töötlemisel muundatakse see üheks või mitmeks komponendiks ja/või valmistoodeteks. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstuselt rafineerimistööstusele tagastatavad tooted (näiteks pürolüüsbensiin, C4 fraktsioonid, gaasiõli ja kütteõli fraktsioonid).

3.4.4.   LISANDID/ORGAANILISED HAPNIKUÜHENDID

Lisandid on muud kui süsivesinikkomponendid, mida naftasaadustele lisatakse või naftasaadustega segatakse nende omaduste muutmiseks (oktaaniarv, tsetaaniarv, omadused madalatel temperatuuridel jne). Lisandite hulka kuuluvad hapnikuühendid (nt alkoholid (metanool, etanool), eetrid (nt metüül-tert-butüüleeter (MTBE), etüül-tert-butüüleeter (ETBE), amüül-tert-metüüleeter (TAME) jne), estrid (nt rapsiõli või dimetüülester jne), keemilised ühendid (nt tetrametüülplii (TML), tetraetüülplii (TEL) ja pesuained). Selles kategoorias tuleb deklareerida lisandite/hapnikuühendite kogused (alkoholid, eetrid, estrid ja muud keemilised ühendid) mis on segatud kütustega või kütusena kasutatavad. See kategooria hõlmab vedelate fossiilkütustega segatud biokütuseid.

3.4.5.   BIOKÜTUSED LISANDITES / ORGAANILISTES HAPNIKUÜHENDITES

Siin kategoorias deklareeritavad vedelate biokütuste kogused on seotud segatud vedelate biokütustega ning osutavad ainult vedela biokütuse osale, mitte vedelkütuse kogumahule, millesse vedelad biokütused segatakse. Siia ei kuulu vedelad biokütused, mis ei ole segatud.

3.4.6.   MUUD SÜSIVESINIKUD

Tõrvaliivast saadud sünteetiline toorõli, kivisöeõli jms, söe veeldamisel saadud vedelikud, maagaasist bensiini valmistamisel tekkinud vedelikud, emulgeeritud õlid (nt orimulsioon); siia ei kuulu põlevkivi; siia kuulub põlevkiviõli (muundatud energiatoode).

3.4.7.   NAFTASAADUSED

Naftasaadused on liittoode, mis moodustub rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, mootoribensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, petrooli tüüpi reaktiivkütuse, muu petrooleumi, gaasi-ja diisliõli, kütteõli, lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni, parafiinvahade, naftakoksi ja muude toodete summast.

3.4.8.   RAFINEERIMISTEHASE GAAS

Rafineerimistehase gaas hõlmab mittekondenseeruvate gaaside segu, mis koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja olefiinist, mis on saadud toornafta destilleerimisel või naftatoodete töötlemisel (näiteks krakkimine) rafineerimistehastes. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstusest tagastatavad gaasid.

3.4.9.   ETAAN

Looduslikult gaasilises olekus hargnemata ahelaga süsivesinik (C2H6), mis on saadud maagaasist ja rafineerimistehase gaasivoogudest.

3.4.10.   VEELDATUD NAFTAGAAS (LPG)

Veeldatud naftagaas on kerge parafiinne süsivesinik, mis on saadud rafineerimisprotsessis, toornafta stabiliseerimisel ja maagaasi töötlemise tehastes. Koosneb põhiliselt propaanist (C3H8) ja butaanist (C4Hl0) või nende kahe segust. Võib ka sisaldada propüleeni, butüleeni, isopropüleeni ja isobutüleeni. Veeldatud naftagaas on tavaliselt surve all veeldatud transportimise ja ladustamise jaoks.

3.4.11.   TOORBENSIIN

Toorbensiin on naftakeemiatööstuse lähteaine (näiteks etüleeni või aromaatsete ühendite tootmisel) või kasutatakse seda rafineerimistehastes bensiini tootmisel reformimise ja isomeerimise abil. Toorbensiin sisaldab aineid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 30 °C–210 °C või selle vahemiku osas.

3.4.12.   MOOTORIBENSIIN

Mootoribensiin koosneb kergete süsivesinike segust, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 35 °C–215 °C. Seda kasutatakse kütusena mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites. Mootoribensiin võib sisaldada lisaaineid, orgaanilisi hapnikuühendeid ja oktaaniarvu tõstjaid, sh pliiühendeid. Siia kuuluvad mootoribensiini segatavad komponendid (välja arvatud lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid), näiteks alkülaadid, isomeraadid, krakitud bensiin, mis on ette nähtud kasutamiseks valmis mootoribensiinina. Mootoribensiin on liittoode, mis moodustub segatud biobensiini (mootoribensiini segatud biobensiin) ja muu kui biobensiini summast.

3.4.12.1.   Segatud biobensiin (mootoribensiini segatud biobensiin)

Mootoribensiini segatud biobensiin.

3.4.12.2.   Muu kui biobensiin

Mootoribensiini ülejäänud osa – mootoribensiin, v.a sellesse segatud biobensiin (tavaliselt fossiilse päritoluga mootoribensiin).

3.4.13.   LENNUKIBENSIIN

Spetsiaalselt lennukite kolbmootoritele ettenähtud mootoribensiin mootorile sobiva oktaaniarvuga; külmumispunkt –60 °C ja destilleerimistemperatuur tavaliselt vahemikus 30 °C – 180 °C.

3.4.14.   BENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS (TOORBENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS VÕI JP4)

Siia kuuluvad kõik kerged süsivesinikõlid, mida kasutatakse lennukite turbiinajamites ja mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 100 °C – 250 °C. Valmistamiseks segatakse petrooleumi ja bensiini või toorbensiini nii, et aromaatsete ühendite sisaldus ei ületa 25 % mahust ja aururõhk on vahemikus 13,7 kPa – 20,6 kPa.

3.4.15.   PETROOLEUMI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS

Lennukite turbiinajamites kasutatav destillaat. Selle leekpunkt ja destilleerimistemperatuur on sama kui petrooleumil (vahemikus 150 °C–300 °C, tavaliselt mitte üle 250 °C). Lisaks on sel eriomadusi (näiteks külmumispunkt), mille on kindlaks määranud Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA). Siia kuuluvad petrooleumi segatavad komponendid. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus on liittoode, mis moodustub segatud lennuki-biopetrooli (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud lennuki-biopetrool) ja muu kui lennuki-biopetrooli summast.

3.4.15.1.   Segatud lennuki biopetrool (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud lennuki biopetrool)

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud lennuki biopetrool.

3.4.15.2.   Muu kui lennuki biopetrool

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ülejäänud osa – petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, v.a sellega segatud bio-lennukipetrool (tavaliselt fossiilse päritoluga petrooleumi tüüpi reaktiivkütus).

3.4.16.   MUU PETROOLEUM

Rafineeritud petrooleumi destillaat, mida kasutatakse väljaspool lennutranspordi sektorit. Destilleerimistemperatuur on vahemikus 150 °C–300 °C.

3.4.17.   GAASI-/DIISLIÕLI (KÜTTEÕLI DESTILLAAT)

Gaasi-/diisliõli on eeskätt vahedestillaat, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 180 °C–380 °C. Siia kuuluvad segatavad komponendid. Saadaval on erineva kasutusotstarbega liike. Siia kuulub diiselmootoriga maanteesõidukites (autod, veoautod) kasutatav diisliõli. Siia kuulub tööstuses ja kaubanduslikul otstarbel kasutatav kerge kütteõli, laevamootorite diislikütus ja raudteevedudel kasutatav diislikütus, muu gaasiõli, sealhulgas rasked gaasiõlid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 380 °C–540 °C ning mida kasutatakse lähteainena naftakeemiatööstuses. Gaasi- ja diisliõli on liittoode, mis moodustub segatud biodiislite (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid) ja muude kui biodiislite summast.

3.4.17.1.   Segatud biodiislid (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid)

Gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid.

3.4.17.2.   Muu kui biodiisel

Gaasi- ja diisliõli ülejäänud osa – gaasi- ja diisliõli, v.a segatud biodiislid (tavaliselt fossiilse päritoluga gaasi- ja diisliõlid).

3.4.18.   KÜTTEÕLI (RASKE KÜTTEÕLI)

Kõik (rasked) kütteõlid (sealhulgas need, mis on saadud segamisel). Kineetiline viskoossus on üle 10 cSt temperatuuril 80 °C. Leekpunkt on alati üle 50 °C ja tihedus on alati suurem kui 0,90 kg/l. Kütteõli on liittoode, mis moodustub madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõlide summast.

3.4.18.1.   Madala väävlisisaldusega kütteõli

Kütteõli väävlisisaldusega alla 0,5 %.

3.4.18.2.   Kõrge väävlisisaldusega kütteõli

Kütteõli väävlisisaldusega 0,5 % või rohkem.

3.4.19.   LAKIBENSIIN JA TÖÖSTUSBENSIIN

Lakibensiin ja tööstusbensiin on rafineeritud vahedestillaadid, mille destilleerimispiirid ühtivad toorbensiini/petrooleumi omadega. Siia kuuluvad tööstusbensiin (SBP) ehk kerged õlid, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 30 °C – 200 °C (on seitse kuni kaheksa erinevat tööstusbensiini sorti olenevalt destilleerimistemperatuuri vahemikust, sordid määratakse kindlaks 5 % ja 90 % mahuosa destilleerimispunktide vahemikega, mis ei ole suuremad kui 60 °C) ning lakibensiin, mis on tööstusbensiin leekpunktiga üle 30 °C ja mille destilleerimistemperatuuri vahemik on 135 °C – 200 °C.

3.4.20.   MÄÄRDEAINED

Toodete destilleerimise süsivesinikjäägid. Neid kasutatakse peamiselt laagripindade vahelise hõõrdumise vähendamiseks. Siia kuuluvad kõik valmis määrdeõlisordid võllimäärdeõlist kuni silindrimäärdeõlini ning määrdeõlid, mida kasutatakse määrderasvades, mootoriõlides ja kõikides määrdeõli baasainesortides.

3.4.21.   BITUUMEN

Tahke, pooltahke või viskoosne kolloidse struktuuriga süsivesinik, värvus pruunist mustani, on toornafta destillatsioonijääk või saadakse atmosfäärirõhul tekkinud naftajääkide vaakumdestilleerimisel. Bituumenit nimetatakse sageli asfaldiks ning seda kasutatakse peamiselt teedeehitusel ning katusematerjalina. Siia kuuluvad vedelikfaasis ja pehmendatud bituumen.

3.4.22.   PARAFIINVAHAD

Need on küllastunud alifaatsed süsivesinikud. Need on määrdeõlide vahatustamisel ekstraheeritud tootmisjäägid. Neil on peen kristalne struktuur, mis on kvaliteedist sõltuvalt veidi erinev. Põhiomadused on järgmised: need on värvitud, lõhnatud, valgust läbilaskvad, sulamispunktiga üle 45 °C.

3.4.23.   NAFTAKOKS

Must tahke kõrvalsaadus, saadakse tavaliselt naftast toodetud lähteainete, vaakumpõhjade, tõrva ja pigi krakkimisel ja karboniseerimisel selliste protsesside abil nagu aeglane koksistamine ja vedelfaasiline koksistamine. See koosneb põhiliselt süsinikust (90–95 %) ja on madala tuhasisaldusega. Kasutatakse terasetööstuses koksiahjudes lähteainena, samuti kütteks, elektroodide ja kemikaalide tootmiseks. Kaks kõige olulisemat kvaliteediklassi on roheline koks ja kaltsineeritud koks. Siia kuulub katalüsaatorikoks, mis ladestub katalüsaatorile rafineerimisprotsessis; see koks ei ole regenereeritav ning põletatakse tavaliselt rafineerimistehastes kütusena.

3.4.24.   MUUD TOOTED

Kõik tooted, mida ei ole nimetatud eespool, näiteks: tõrv ja väävel. Siia kuuluvad rafineerimistehastes toodetud aromaatsed ühendid (näiteks BTX või benseen, tolueen ja ksüleen) ja olefiinid (näiteks propüleen).

3.5.    TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD JA JÄÄTMED

3.5.1.   HÜDROENERGIA

Vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on hüdroelektrijaamades muundatud elektrienergiaks. Hüdroenergia on liittoode, mis moodustub puhtalt hüdroelektrijaamade, kombineeritud hüdroelektrijaamade ja puhtalt pumpelektrijaamade toodangu summast.

3.5.1.1.   Puhtalt hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad ainult otsest vee looduslikku sissevoolu ja millel puudub pumpelektrijaamade (vee ülespumpamise) võimekus.

3.5.1.2.   Kombineeritud hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad vee looduslikku sissevoolu ülemisse reservuaari, kus kõiki seadmeid või osa nendest saab kasutada vee ülespoole pumpamiseks; elektritootmine põhineb nii vee looduslikul sissevoolul kui ka varem ülespoole pumbatud veel.

3.5.1.2.1.   Sellest pumphüdroelektrijaamad:

see osa elektrienergiast, mis on toodetud kombineeritud hüdroelektrijaamades varem ülespoole pumbatud veest.

3.5.1.3.   Puhtalt pumpelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, kus puudub vee looduslik sissevool ülemisse reservuaari; valdav osa elektri tootmiseks kasutatavast veest on varem ülespoole pumbatud vesi; v.a vihmavesi ja lumest saadud vesi.

3.5.2.   GEOTERMAALENERGIA

Maakoorest eralduvast soojusest saadud energia, tavaliselt kuuma vee või auru kujul; v.a maasoojuspumbaga salvestatud ümbritseva keskkonna soojus. Geotermaalenergia tootmine põhineb soojussisalduse erinevusel tootmispuuraugust väljatava vedeliku ja lõpptulemusena kasutatava vedeliku vahel.

3.5.3.   PÄIKESEENERGIA

Päikeseenergia on fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ja päikese soojusenergia summa.

3.5.3.1.   Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

Päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis toodavad päikesevalguses elektrit. Deklareerida tuleb kogu toodetud elekter (k.a väikesemahuline tootmine ja võrguvälised seadmed).

3.5.3.1.1.   Katusele paigaldatavad päikesepaneelid

Esitage siin energiakogus, mis on toodetud päikesepaneelide abil, mis asuvad ehitistel, millel on muu esmane eesmärk kui energiatootmine. See hõlmab ka päikesepaneelarhitektuuri (hoonesse integreeritud päikesepaneelid), kui paneelid ei ole katusel, vaid on näiteks hoone külge kinnitatud. Päikesepaneele ei loeta katusele paigaldatuks, kui need on paigutatud laiale maa-alale maapinnal, kus nad võtavad lisaruumi (nt põllumajandusmaa).

3.5.3.1.2.   Võrguväline elektrienergia

Esitage siin võrguväline elektrienergia, mis on määratletud A lisa punktis 3.3.1.

3.5.3.2.   Päikese soojusenergia

Päikesekiirgusest saadav soojus (päikesevalgus), mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Siia kuuluvad näiteks päikeseküttel töötavad soojuselektrijaamad ja aktiivsed süsteemid sooja vee tootmiseks kodumajapidamiste tarbeks või ruumide soojendamiseks. Antud juhul toodetakse energiat soojusest, mis on kättesaadav soojusvahetitele, st esialgne päikeseenergia, millest on maha arvatud optilised ja küttepaneelidel toimuvad kaod. Siia ei kuulu passiivsete süsteemide salvestatud päikeseenergia, mida kasutatakse ehitiste soojendamiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks; siia kuulub ainult aktiivsete süsteemidega seotud päikeseenergia.

3.5.4.   LOODETE, LAINETE JA OOKEANI ENERGIA

Mehhaaniline energia, mis on saadud merevee liikumisest loodete ajal, lainete liikumisest või ookeanihoovustest ning mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

3.5.5.   TUULEENERGIA

Tuule kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks. Tuuleenergia on maismaa ja avamere tuuleenergia summa.

3.5.5.1.   Maismaa tuuleenergia

Tuuleenergia tootmine maismaal (maismaa, k.a järved ja muud siseveekogud).

3.5.5.2.   Avamere tuuleenergia

Tuuleenergia tootmine avamerel (nt meri, ookean ja tehissaared). Tuuleenergia tootmise puhul avamerel väljaspool asjaomase territooriumi territoriaalvett võetakse arvesse kõiki asjaomase riigi majandusvööndis asuvaid rajatisi.

3.5.6.   TÖÖSTUSJÄÄTMED (TAASTUMATU OSA)

Deklareeritakse taastumatud tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes otstarbekohase energiakasutuse eesmärgil. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Taastuvad tööstusjäätmed tuleb deklareerida kategoorias „Biokütused“, mis iseloomustab neid kõige paremini.

3.5.7.   OLMEJÄÄTMED

Kodumajapidamistes, haiglates ja kolmandas sektoris toodetud jäätmed (üldiselt kõik kodumajapidamisjäätmetele sarnased jäätmed), mis põletatakse eriseadmetes otstarbekohase energiakasutuse eesmärgil. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Olmejäätmed on liittoode, mis moodustub taastuvate ja taastumatute olmejäätmete summast.

3.5.7.1.   Taastuvad olmejäätmed

Bioloogilise päritoluga olmejäätmed.

3.5.7.2.   Taastumatud olmejäätmed

Mittebioloogilise päritoluga olmejäätmed.

3.5.8.   BIOKÜTUSED

Biokütused on liittoode, mis moodustub tahkete biokütuste, biogaasi ja vedelate biokütuste summast. Energiastatistika kohaldamisalast jäetakse välja biokütused, mida kasutatakse muul otstarbel kui energia saamiseks (nt ehituses ja mööblivalmistamises kasutatud puit, mootorites kasutatav biomäärdeaine ja teekatteks kasutatav biobituumen).

3.5.8.1.   Tahked biokütused

Hõlmab bioloogilise päritoluga tahkeid orgaanilisi mittefossiilseid materjale (nimetatakse ka „biomassiks“), mida saab kasutada kütusena elektri või soojuse tootmisel. Tahked biokütused on liittoode, mis moodustub puusöe, küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaadusete, mustleelise, suhkruroopressimisjäätmete, loomsete jäätmete, muu taimse materjali ja taimsete jääkide ning taastuvate tööstusjäätmete summast.

3.5.8.1.1.   Puusüsi

Puusüsi on tahkest biokütusest toodetud kütus – puidu ja muu taimset päritolu materjali kuivutmisel ja pürolüüsil saadud tahke jääkaine.

3.5.8.1.2.   Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused

Küttepuit (palgid, hagu, pelletid või laastud), mis on saadud loodusmetsast, majandatud metsast või eraldi kasvavatelt puudelt. Siia kuuluvad küttena kasutatavad puidujäägid, milles on säilinud puidu algne koostis, samuti puitpelletid. Välja on jäetud puusüsi ja must leelis. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.2.1   . Puitpelletid

Puitpelletid on silindrilise kujuga toode, mis on saadud puidujääkide pressimise teel.

3.5.8.1.3.   Mustleelis

Energia kasutatud leeliselisest vedelikust, mis saadakse keedunõust paberivalmistamiseks vajaliku okaspuidukiu tootmise ajal. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.4.   Suhkruroo pressimise jäätmed

Kütus, mis saadakse kiududest, mis jäävad pärast suhkrumahla ekstraheerimist suhkruroo töötlemise protsessis järele. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.5.   Loomsed jäätmed

Energia loomade eritistest ning liha- ja kalajäätmetest, mida kuivanuna kasutatakse kütusena ilma täiendava töötlemiseta. Siia ei kuulu anaeroobset fermentatsiooni kasutavates rajatistes kasutatud jäätmed. Sellistest rajatistest pärit küttegaasid deklareeritakse kategoorias „Biogaasid“. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.6.   Muu taimne materjal ja taimsed jäägid

Mujal nimetamata biokütused, kuhu kuuluvad põhk, juurviljakoored, maapähkli koored, peenvõsa lõiked, oliiviõli pressimisjäägid ja muud taimede hooldamisel, lõikamisel või töötlemisel tekkivad jäätmed. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.7.   Taastuvad tööstusjäätmed

Taastuvad tahked tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes otstarbekohase energiakasutuse eesmärgil (näiteks, kui mitte ainult looduslik kumm kummirehvijäätmetes või looduslikud kiud tekstiilijäätmetes – jäätmekategooriad 07.3 ja 07.6, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta). Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.2.   Biogaas

Gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist, mis tekivad biomassi anaeroobsel lagunemisel või biomassi, sh biomassi jäätmete termilisel töötlemisel. Kasutatud kütusekogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Biogaas on liittoode, mis moodustub prügilagaasi, reoveesetete gaasi, muude anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud biogaaside ja termilistes protsessides tekkinud biogaaside summast.

3.5.8.2.1.   Prügilagaas

Biogaas, mis tekib prügilajäätmete anaeroobse lagunemise tulemusena.

3.5.8.2.2.   Reoveesetete gaas

Reoveesetete anaeroobse fermentatsiooni abil toodetud biogaas.

3.5.8.2.3.   Muud anaeroobsel lagunemisel tekkinud biogaasid

Biogaas, mis on toodetud anaeroobse fermentatsiooni abil loomade lägast ning tapamajade, õlletehaste ja muude põllumajanduslike toidutööstusettevõtete jäätmetest.

3.5.8.2.4.   Termilistes protsessides tekkinud biogaasid

Biomassi termilise töötlemise (gaasistamise või pürolüüsi) tulemusena saadud biogaasid.

3.5.8.3.   Vedelad biokütused

Siia kategooriasse kuuluvad kõik looduslikku päritolu vedelad biokütused (nt biomassist ja/või biolagunevatest jäätmetest toodetud), mis sobivad fossiilset päritolu kütustega segamiseks või nende asendamiseks. Siin kategoorias deklareeritavad vedelate biokütuste kogused peavad hõlmama puhta biokütuse koguseid, mida ei ole fossiilkütustega segatud. Juhul, kui on tegemist vedelate biokütuste impordi ja ekspordiga, deklareeritakse üksnes kauplemine nende kogustega, mis ei ole segatud mootorikütustega (st nende puhtal kujul); kauplemine mootorikütustega segatud biokütustega tuleb deklareerida naftasaadusi käsitlevas kategoorias. Deklareerida tuleb ainult energia saamiseks kasutatud vedelad biokütused, mis põletatakse algsel kujul või segatakse fossiilkütustega. Vedelad biokütused on liittoode, mis moodustub biobensiini, biodiisli, lennuki-biopetrooli ja muude vedelate biokütuste summast.

3.5.8.3.1.   Biobensiin

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu mootoribensiiniga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.1.1.   Bioetanool

Etanool osana biobensiinist.

3.5.8.3.2.   Biodiislikütused

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu gaasiõli/diisliõliga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.3.   Lennuki biopetrool

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu lennukipetrooliga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.4.   Muud vedelad biokütused

Vedelad biokütused, mis ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse.

3.5.9.   ÜMBRITSEVA KESKKONNA SOOJUS

Kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis saadakse soojuspumpade abil, mis vajavad töötamiseks elektrit või muud tavapärast energiat. Sellise soojusenergia võib salvestada välisõhus, maapinna all või pinnavees. Väärtuste deklareerimisel tuleb kasutada sama metoodikat, mida kasutati soojuspumpade abil salvestatud soojusenergia deklareerimiseks direktiivi 2009/28/EÜ ja direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt, kuid arvesse tuleb võtta kõiki soojuspumpasid olenemata nende võimsusest.

3.6.    VESINIK

Esitada tuleb vesinik, mida kasutatakse lähteaine, kütuse või energiakandjana/energiasalvestajana. Esitada tuleb ka ise toodetud ja oma tarbeks kasutatud vesinik. Segudes sisalduv vesinik tuleb esitada ainult juhul, kui see on eraldatud energiavajadusteks või energiaga mitteseotud vajadusteks.