|
+III LISA |
III LISAIII LISA Sätted, mis on seotud pädeva asutuse määramise ja tegevusega vastavalt artiklitele 8 ja 9 1. LIIKMESRIIKIDEGA SEOTUD SÄTTED 1) Artiklis 8 sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava pädeva asutuse määramiseks teevad liikmesriigid vähemalt järgmist:
a)
võtavad käesoleva direktiiviga pädevale asutusele antavate ülesannete tulemuslikku täitmist võimaldavaid korralduslikke meetmeid, sealhulgas meetmeid ohutuse ja keskkonnakaitse võrdsel viisil reguleerimiseks;
b)
koostavad poliitikadokumendi, milles kirjeldatakse järelevalve ja jõustamise eesmärke ning pädeva asutuse kohustust saavutada läbipaistvus, järjepidevus, proportsionaalsus ja objektiivsus avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside reguleerimisel. 2) Liikmesriigid võtavad punktis 1 nimetatud meetmete jõustamiseks vajalikud meetmed, tehes sealhulgas järgmist:
a)
asutusesiseselt või kolmandate osapooltega sõlmitavate ametlike kokkulepete abil või mõlemal teel kättesaadavate piisavate eksperditeadmiste rahastamine, et pädev asutus saaks protsesse kontrollida ja uurida, võtta jõustamismeetmeid ning käsitleda suurõnnetusohu aruandeid ja teatisi;
b)
asutusevälistele eksperditeadmistele tuginemise korral piisavate kirjalike suuniste koostamise ja järelevalve rahastamine, et säilitada lähenemisviisi järjepidevus ning tagada, et õiguslikult nimetatud pädev asutus säilitab käesoleva direktiivi kohaselt täieliku vastutuse;
c)
pädeva asutuse töötajate põhikoolituse, side, tehnoloogiale juurdepääsu ning reisikulude rahastamine ja päevarahade maksmine nende ametiülesannete täitmisel, et hõlbustada artikli 27 kohast pädevate asutuste vahelist koostööd;
d)
kui see on asjakohane, siis käitajatelt või omanikelt pädeva asutuse poolt käesoleva direktiivi alusel täidetud ülesannetega seotud kulude hüvitamise nõudmine;
e)
teadusuuringute rahastamine ja nende tegemise innustamine vastavalt pädeva asutuse käesoleva direktiivi kohastele ülesannetele;
f)
pädeva asutuse rahastamine aruannete koostamisel. 2. PÄDEVA ASUTUSE TEGEVUSEGA SEOTUD SÄTTED 1) Oma artikli 9 kohaste kohustuste tõhusaks täitmiseks koostab pädev asutus
a)
kirjaliku strateegia, kus on kirjeldatud tema kohustusi, tegevusprioriteete, st prioriteete seoses rajatiste projekteerimise ja käitamise, töökindluse tagamise ning hädaolukordadeks valmisoleku ja nende lahendamisega, ja töökorraldust;
b)
käitamise menetlused, milles kirjeldatakse, kuidas ta kontrollib käesoleva direktiiviga käitajatele ja omanikele kehtestatud kohustuste täitmist ja tagab selle, sealhulgas seda, kuidas ta käsitleb, hindab ja võtab vastu suurõnnetusohu aruandeid, käsitleb puuraugu käitamise teatisi, ja seda, kuidas määratakse konkreetse rajatise või tegevuse puhul kindlaks suurõnnetusohuga seotud riskiohjamismeetmete, sealhulgas keskkonnaalaste meetmete kontrolli vahemikud;
c)
menetlused oma kohustuste täitmiseks, piiramata muid kohustusi, näiteks maismaa nafta- ja gaasiammutamisprotsesse ning direktiivi 92/91/EMÜ kohast korda;
d)
kui pädev asutus koosneb rohkem kui ühest asutusest, siis ametliku lepingu, millega kehtestatakse vajalikud mehhanismid pädeva asutuse ühiseks toimimiseks, sealhulgas kõrgema juhtkonna kontroll ja järelevalve ning läbivaatamised, ühine planeerimine ja kontroll, suurõnnetusohu aruannete käsitlemisega seotud vastutuste jaotus, ühine uurimine, asutusesisene suhtlus ja ühiselt väljaspool asutust esitatavad aruanded. 2) Suurõnnetusohu aruannete hindamise üksikasjaliku korraga nõutakse käitajalt või omanikult kõigi käesoleva direktiivi kohaste faktiliste andmete ja muude üksikasjade esitamist. Pädev asutus tagab, et esitatakse vähemalt järgmine teave ja et vastavad nõudmised on selgelt ära toodud käitajatele ja omanikele suunatud juhistes:
a)
välja on selgitatud kõik prognoositavad ohud, mis võivad põhjustada suurõnnetuse, sealhulgas keskkonnaalase õnnetuse, nende riske on hinnatud ja riskide ohjamiseks on kindlaks määratud meetmed, sealhulgas need, mida kasutada hädaolukorras;
b)
ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteemi on piisavalt kirjeldatud, et tõendada selle vastavust käesolevale direktiivile;
c)
paika on pandud asjakohane sõltumatu kontrolli kord ning käitaja- või omanikupoolse auditi kord. 3) Suurõnnetusohu aruannete põhjaliku hindamise korraldamisel tagab pädev asutus, et:
a)
esitatud on kõik nõutavad faktilised andmed;
b)
käitaja või omanik on välja selgitanud kõik rajatise ja selle funktsioonide puhul mõistlikult prognoositavad suurõnnetusohud koos võimalike käivitavate vahejuhtumitega ning et suurõnnetusriski ohjamisel kasutatavaid meetodeid ja hindamiskriteeriume, sealhulgas analüüsi määramatustegureid on täpselt selgitatud;
c)
riskiohjamisel on arvesse võetud rajatise olelusringi kõiki asjaomaseid etappe ning prognoositud kõiki tekkida võivaid olukordi, sealhulgas arvestades järgmist:
i)
kuidas projekteerimisteatises kirjeldatud projekteerimisotsustes on arvesse võetud riskiohjamist, et tagada seonduvate ohutuse ja keskkonna alaste põhimõtete hõlmamine;
ii)
kuidas rajatise käitamisel tuleb teostada puuraugutoiminguid;
iii)
kuidas puuraugutoiminguid teostada ja ajutiselt peatada enne tootmise alustamist tootmisrajatises;
iv)
kuidas teostada kombineeritud käitamist muude rajatistega;
v)
kuidas rajatise tegevust lõpetada;
d)
kuidas kavatsetakse vajaduse korral rakendada riskiohjamise osana kindlaksmääratud riskivähendusmeetmeid, et vähendada riske vastuvõetava tasemeni;
e)
kas käitaja või omanik on vastuvõetavate riskitasemete saavutamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramisel selgelt demonstreerinud, kuidas on võetud arvesse asjakohaseid häid tavasid ja usaldusväärsetel inseneriteadmistel põhinevaid otsuseid, häid juhtimistavasid ning inim- ja organisatsiooniliste teguritega seotud põhimõtteid;
f)
kas hädaolukordade avastamise ning nende kiireks ja tõhusaks lahendamise meetmed ja kord on selgelt kindlaks määratud ja põhjendatud;
g)
kas evakuatsiooni- ja päästetoimingud ning meetmed hädaolukorra eskaleerumise vältimiseks ja selle keskkonnamõju vähendamiseks on aruannetesse loogiliselt ja süstemaatiliselt integreeritud, võttes arvesse tõenäolisi hädaolukorra tingimusi, milles neid kavatsetakse kasutada;
h)
kuidas on nõudeid kajastatud käitisesisestes hädaolukordade lahendamise plaanides ja kas pädevale asutusele on esitatud käitisesisese hädaolukordade lahendamise plaani koopia või piisav kirjeldus;
i)
kas suurõnnetusohu aruandes kirjeldatud ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteem on piisav suurõnnetusohu riskide ohjamise tagamiseks käitise olelusringi kõigis asjaomastes etappides, ning tagab vastavuse kõigile asjakohastele õigusnormidele ning näeb ette auditeerimise ja auditisoovituste täitmise;
j)
kas sõltumatu kontrolli kava on täpselt selgitatud. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|